"ärkamine" - 445 õppematerjali

Kevadine ärkamine

Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks. Laval toimub üks situatsioon, mis sujuval vahetub teisega. Tegemist on üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk...

Päevaplaan

See on samas hea, sest täiskasvanud inimene peaks magama vähemalt 8 h, et välja puhata. Mina magan aga 9 h. Päevasest ajast olen ma kõige rohkem koolis (25% ööpäevast). Vaba aega on mul 23,4%. Liigun ma üsna vähe, 34 minutit ööpäevas, mis võiks olla suurem, et tervis parem oleks ning väsimus ei kimbutaks. Ettevalmistusele kulub mul ööpäevas 124 min. Sinna sisse kuuluvad näiteks söögi valmistamine, sättimine, pesemine, ärkamine, koristamine jt. Söömisele kulub 24 min ning ühistranspordiga sõitmisele 21 min. Üldiselt on päevagraafik hea, sest mul on võimalus magada end korralikult välja. Vaba aega mul jagub piisavalt. Sel ajal võiksin rohkem spordi või liikumisega tegeleda.

Haridus- ja usuelu

HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS  RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD.  KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD.  USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM  ...

Eesti rahvuslik ärkamine

Eesti rahvuslik ärkamine Rahvuslik ärkamine algas Eestis 19. Sajandi keskpaigas. Rahvusliku ärkamise kõrgajal, aastatel 1860­1880 pandi rõhk rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse väljaarendamisele. Eesti rahvusideoloogia alusepanija, pastor ja keeleteadlane Jakob Hurt , kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline; tähtis on rahvuslik identiteet, mitte riiklik kuuluvus. Jakob Hurt on sündinud 22. juuli 1839 Himmaste külas ning ta suri 13. Jaanuaril 1907. aastal

Ärkamisaeg

KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7

Ärkamisaja fotoanalüüs

Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1

Ajaloo arvestus

o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt ringi liikuda. o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond  Oska välja tuua olulisim muutus iga seaduse kohta.   Oska vastata küsimusele „Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?“  (Hinnang muutusele + näide)-Elu muutus neil paremaks, näiteks talupojad said hakkata koolis käima ja paremat haridust saama.  5. Rahvuslik ärkamine Eestis.   Oska rahvuslik ärkamine ajaliselt määratleda- rahvuslik ärkamine kestis 1860-1885 aastatel.   Kes on järgmised isikud: Faehlmann- Alustas ,,Kalevipoja´´ Kirjutamis  Kreutzwald-Lõetas ,,Kalevipoja´´ kirjutamise.  Köler-  Jannsen- Perno Postimehe kirjamees.  Koidula- Kirjutas Eestile laulu ,,Mu isa maa minu arm´´  Jakobson- Kirjamees, ajaleht Sakala autor.  Jakob Hurt- Hakkas koguma rahvus luulet.

Eesti rahva tee iseseisva riigini

Eesti rahva tee iseseisva riigini Eestis algas 19. sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg oli ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eeldusteks mõisnike eestkostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Eestlased vabastati pärisorjusest ning algas talude ja maade omaks ostmine. Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele

Johann Köler

Johann Köler 1826-1899  Noorus ja haridustee ·Sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral ·1839-1846 omandas Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse ·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal  Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel  J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks  J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mit...

Eesti Ärkamisaeg

Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Rahvusliku ärkamise tähtsamad tegelased on Johann Voldemar Jannsen, Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson., Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson.

Rahvuslik ärkamine

Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...

Koolilapse mured ja rõõmud

Arutlus Koolilapse mured ja rõõmud Koolilastel on palju muresid ja rõõme. Mõnedel rohkem rõõme, mõnedel rohkem muresid. Teismelisel on kindlasti rohkem muresid. Näiteks ajavad õpetajad närvi või on halvad hinded. Kui saad mõne halva hinde siis oled väga kurb ja võib olla järgmises töös ei pinguta enam nii palju, kuna oled loobunud. Hommikune ärkamine on samuti õudne. Mõnikord lähed liiga hilja magama ja siis ei saa hommikul lihtsalt kuidagi üles. Tihtipeale jääb kodus väga palju teha ning lihtsalt ei jõua nii palju. Kontrolltöid on ka mõnel nädalal lausa 4 tükki ning nendeks õppimine võtab palju aega, eriti kui on mingi väga raske aine. Rõõmudeks võiks lugeda seda, et kooli tulles näed oma sõpru. Kindlasti on tore ka see, kui saad mõne hea hinde raskes aines või kui õpetaja sind kiidab.

Johann Köleri powerpoint esitlus

Johann Köler 1826-1899  Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige.  Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal"  Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level Third level ...

Rahvuslik ärkamine Eestis

$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi.

Eesti rahvalaul

Uuem rahvalaul  18. Saj.  Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse.  Uuemate laulude sisu oli kaasaegsem, mõjutatud avardunud maailmapildist, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist.  Keskkohal tegevuse kujutamine.  Uued teemad: armastus, igatsus.  Lauldi üksi ja koos.  Laulude tekstid muutusid kindlapiirilisemaks.  Laulikud.  Lauldi kandle või lõõtspilli saatel, vahel kuulus laulu juurde ka tants.  Aluseks on lõppriim.

Powerpoint esitlus mälu ja mälu treenimise kohta

Mälu, mälutehnikad  Mälu Igapäevaelu Mälusüsteemid Salvestamine Meelespidamine Meenutamine  Lühiajaline ja pikaajaline mälu 9 ­ 10 ühikut Organiseeritus Working memory 19941892765831972 Chunking  Mälu struktuurid Lõhnamälu Liigutusmälu Meeled Nägude tundmine  Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Endel Tulving 3 mälusüsteemi: -Üldised faktilised teadmised -Isiklikud kogemused -Oskused ja harjumused  Mäluprotsessid Salvestamine ehk kodeerimine Meelespidamine ehk säilitamine Meenutamine ehk reprodutseerimine  Kuidas tugevdada mälu? Söök Energia Ärkamine  Mälu treenimine Kordamine Tuupimise lõpetamine Harjumus Tänan tähelepanu eest! 

Retsensioon „Kevadine ärkamine“

Retsensioon Kui sügisvaheajal Tallinnasse sattusin, otsustasin külastada ka mõnda etendust. Välja sai valitud noortemuusikal ,,Kevadine ärkamine", mis leidis aset minu jaoks uues kohas, Viktoria keskuses. See koht oli oma kujunduse poolest omapärane. Majas sees voolas jõgi, kus üle sildade sai saali etendust vaatama. Kõik oli vanaaegse stiiliga, aga siiski maitsekas. Kohe alguses ei saanud ma etenduse pealkirja mõttest aru, aga pärast etenduse nägemist oli selge. See kõik rääkiski noortest ja kuidas tuleks ette vaadata, et rumalusi ei tehtaks. Öeldakse ju miskipärast, et kui kevad tuleb, tuleb ka armastus. Kõik laulud, mis esitamisele tulid, olid vokaalsed. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Tüdrukuid kehastasid Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati...

Ajalugu-venemaa, usa, inglismaa, rahvuslik ülestõus Eestis

Suurte reformide peamised tulemused. Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine Majanduses ­ majandus elavnes ­ sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks Sõjaväes ­ Kehtestati sõjaväekohustus Kultuuris ­ Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus Rahvuslik ärkamine Eestis 19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui

Muusikaajalugu - Eesti muusika

Viljandimaal. Esimene teadaolev laulupäev koraaldati Saaremaal 1863 Anse külas, korraldajaks M.Körber. Hiiumaal juhtis muusikaelu Gustav Rinne. 1866. oli esimene laulupidu Küla pastoreid ja muusika õpetajaid valmistasid ette Janis Cimze seminar. Muusika õpetusel oli väga tähtis koht. Õpiti laulmist, klaveri, oreli ja viiulimängu, harmooniat jne. Sellest seminarist tulid sellised nimed nagu F. Saebelmann, A. Kunileid - Saebelmann, A.Thomson, C.R. Jakobson, A.Läte Rahvuslik ärkamine oli kantud saksa vastastest meeleoludest. Vaatamata sellele avaldus Eesti rahvuskultuur Saksa kultuurist üle võetud vormidest. Eesti keelne ajaleht Perno Postimees. Eepos Kalevipoeg ilmumine. Karl Robert Jakobsoni kolm isamaa kõnet. Rahvusliku liikumise keskuseks sai Tartu. Johann Voldemar Jansen oli kultuurielu hingeks.Tema eesmärgiks oli korraldada Eesti laulupidu. Ta asutas Vanemuise meestelauluseltsi. Mõned aastad hiljem asutati Estonia selts Tallinnas

Alice's Adventures in Wonderland (inglise keelne kokkuvõte)

Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist.

Eelkooliealise lapse päevakava.

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid. 

Rahvuslik liikumine Eestis 19.saj - Referaat

Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ........................................................................7 7. 2. Sissejuhatus Rahvuslik liikumine ehk ärkamisaeg tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860 ­ 1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just selle lõpuaastatel, kui venestamine sellele lõppu üritas teha.

Rahvuslik ärkamine Eestis ja seltsiliikumine

riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahvuslikku liikumist poleks ilma eesti soost haritlaste ja ühiskonnategelasteta.

Eesti ärkamisaeg - spikker

Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857)

UNI JA UNEHÄIRED TAPAGÜMNAASIUMI ÕPETAJATE SEAS

REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal. 9 3. MIS ON UNETUS Unetus on nii ajaliselt kui kvaliteedilt mitterahuldav uni, mille tulemuseks on häiritud või pärsitud päevane toimetulek. Põhikaebused on uinumisraskus, korduvad ärkamised uneajal, uinumisraskus öise ärkamise järel ning spontaanselt liiga varane ärkamine hommikul (Veldi, 2009) 3.1. Ajutine unetus Ajutine unetus võib kesta mõned päevad ja seda esineb harilikult täiesti tervetel inimestel, kes parasjagu elavad läbi mingit stressi perioodi. Ajutine unetus võib olla ka märguandeks peatselt algavast somaatilisest või psüühilisest haigusest ja käia kaasas ravimite tarvitamisega. Arsti poole peaks pöörduma inimene, kes on magamisega hädas olnud rohkem kui kolm nädalat, siis võib tegu olla kroonilise unetusega

ISLAM

ISLAM Kaubandus oaasides nn Meka Nomaadid kasvatavad kaameleid, veavad kaupa: Araabia ps läänerannikul on nn Viirukitee Riiklust pole, hõime juhivad seigid Polüteistlik religioon(pühad taevakehad, kivid, dzinnid e loodusvaimud, kristlus judaism jne) Muhamedi isikust Muhamed elas 570-632 pkr Mohammad ibn Abd Allah sündis Mekas; isa suri kohe; ema, kui ta oli 6- aastane> perekond kasvatas üles Hakkas kaameliajajaks>tutvus judismi ja ristiusuga Muhamedi vaime ärkamine: 25-aastaselt abiellus 40- aastase kaupmehelase Kadidzaga>edukas kaupmees+ muretu eli 15 aastat Usutunnistus ehk sahadah: Ei ole teist jumalat peale Allagi ja Muhamed on tema prohvet Muhamedi kuulutustöö Mekas > kaupmeeste ja preestrite vastuseis Naise surm 622 Muhamed põgeneb Jathribi e Medinasse = ajaarvamise algus Palgamõrtsukad ta kannul> intsident vapra ämblikuga Araabia riigi teke: 630 naaseb võidukalt Mekasse Puhastab Kaaba templi puuslikest

Horvaatia ülevaade

 Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK  Pikkus 650 km  Laius 60-230 km  Kõrgeim tipp 2692 m   PLITVICE RAHVUSPARK  Palju jugasid  16 järjestikku järve  Travertiin  Üle 4000 liigi loomi  297 km2 DALMAATSIA RANNIK  Ligi 1200 saart  Ainulaadne  Suurim saar Krk  Vahemereline kliima  Boora  Peamiselt kasvab männimets  Palju kuurorte AJALUGU  1835. rahvuslik ärkamine  1848. talurahva ülestõus  22.dets. 1990 uus põhiseadus  25.juuni 1991 iseseisvus  1.aprill 2009 NATO VIDEO KASUTATUD MATERJAL  Google.com  Youtube.com  Gmail.com Tänan kuulamast ja värki!

Koidula. Eestlaste rahvuslik ärkamine 

Eestlaste rahvuslik ärkamine   Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus...

Iseseisvumise taastamine

a algasid protestiaktsioonid ja Moskva loobus oma plaanist. 2. Eesti ühiskond politiseerus - tekkis esimene poliitiline partei ja liikumised 3. Võimukriis - 16. juunil 1988. a oli Moskva sunnitud rahva meeleavalduste survel vabastama EKP keskkommitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele sai Vaino Väljas Taasiseseisvumisprotsessi võib jagada kolmeks etapiks. Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine e uus ärkamine. · Fosforiidisõda Protest oli veel küllaltki ettevaatlik ja piirdus teatud teemadega. Oli märgata, et muudatused on saabumas kui · Loodi Molotav-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti nõukogude võim oli piisavalt tugev ja miski ei ennustanud Grupp (MRP-AEG)-23.08.1987 korraldas Tallinnas selle nii kiiret kokkuvarisemist

Bioaktiivsed amiinid: Histamiin

Bioaktiivsed amiinid Histamiin Kadi Helme 06.04.2010 Histamiini teke ja toime organismis  Histidiindekarboksüülimine HISTAMIIN  Vabaneb nuumrakkudest & basofiilidest lokaalsete mõjurite toimel  Toime: tugev vasodilataator, ⇧endoteeli läbilaskvust, ärritab kihelust tekitavaid sensoorseid närvilõpmeid Histamiini toimed1  Ninas- suurendab veresoonte permeaablust- rohke vedeliku eraldumine kudedesse-nohu  Ajus- histaminergilised toimed põhjustavad und (antihistamiinikumid H1 retseptoritele) ◦ REM uni ◦ Ärkamine  Osaleb unustamise mehhanismides  Osaleb erektsiooni mehhanismides  Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2  Mõjutab kehatemperatuuri  Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias  Seotud neuraalse degeneratsiooniga  Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histami...

Ärkamisaja kirjanikud

Ärkamisaja kirjanikud 2014/15  Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula  Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg)  sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus.  esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik  põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule.  Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann  Eesti kirjanik ja arst

Lizett Käos ja Laura Lisette Toomväli UNEHÄIRED  Mis on unehäire?  Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks.  Sisu põhjal jagatakse unehäired kolmeks:  Düssomniad (psühhogeensed häired)  Parasomniad (anormaalsed nähtused)  Muud unehäired  Insomnia  Unetus e. insomnia on unehäire  Suutmatus magama jääda  Katkendlik uni  Liigvarajane ärkamine  Inimene magab aga mitte sügavalt  Ei teadvustata seda  Insomnia  Esineb naistel ja vanematel inimestel  Põhjustaja võib olla stress  Kõrvalnähud: ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine  Uneapnoe  Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus  Ilmneb öö jooksul tihti  Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel  Kõrvalnähud: masendus, seksuaalhäired,

Rahvuslik ärkamine Eestis

Rahvuslik ärkamine Eestis Eeslaste rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse Aleksander II valitsemise ajal 1860-ndatel. Eestlaste rahvusliku ärkamise tingimused olid: eesti kirjakeele olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahv...

Johann Köler

Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi  Elukäik 1835­1837­ Viljandi elementaar- ja kreiskool. 1839­1846 ­ Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 1848­1855 ­ Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 ­ Täiendas end välismaal. 1858 ­ Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 ­ Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 ­ Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 ­1874 ­ Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 ­1870 ­ Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...

Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi

Rait Rehemets  Nimi: Linnea Vanus: 17 aastat Iseloom: Sügavalt vapustuses kuna ta sõbratar Piia tegi enesetapu Välimus: Umbkaudu kaks ja pool meetrit pikk, sinised silmad ja juuste värv nagu pooltel rootslaslte Käitumine: Põgeneb enda probleemide eest  Linnea ema Linnea vanaema Malin Mark Knotte  Põhiprobleem: 1 aasta tagasi tegi enesetappu ta sõbratar Piia tegi enesetapu. Ta proovib seda unustada. Aga asjad ei lähe nii hästi ja hiljem satub Linnea sekeldustesse. Ta otsustab oma probleemide eest välismaale põgeneda.  Loo sõnum: Sa ei saa enda probleemide eest põgeneda.  Konfliktid: Selles raamatus konflikte ei leidnud.  Linnea sai hakkama Elas rasked ajad üle Sai hea õppetunni Linnea leidis isegi töö, et ära elada  Sisu kokkuvõte: Raamat räägib tüdrukust kes otsustas põgeneda oma probleemide eest välismaale kuid see tal eriti hästi ei läinud kuigi see lugu lõppes hästi. Tegevus ko...

1. maailmasõda Eestis

· Maal töökätest puudus, loomad viidi sõjaväkke- rekvireerimine. · Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska

Pärisorjuse kaotamine-rahvuslik ärkamine ja venestusaeg

arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek tagada, baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste eneseteadvuse tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse keskhariduse, koguti annetusi kooli rajamiseks. Sellisena kooli aga kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati

KIRJANDUSE KT KONSPEKT

KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst

Heiti Talvik "Legendaarne"

Heiti Talvik ,,Legendaarne" Tartu 2012  Eellugu Heiti Talvik on oma lühikeseks jäänud elu jooksul kirjutanud kaks luulekogu ­ ,,Palavik" ja ,,Kohtupäev". Ta oli koos oma naise, Betti Alveriga, arbujate rühma kõige esindavam luuletaja. Talvikul on väga palju luuletusi, mis lõpliku kuju saavad pika aja jooksul. Huvi luule vastu ärkas alles keskkoolis. Juba viieteiskümneselt oli ta läbi lugenud hulganisti erinevate autorite loominguid, autoriteks olid näiteks Lev Tolstoi, Eduard Vilde, Dante ja Goethe. Koolipäevil võis tema luulest leida heroilisi ajalaule ning värsse Ilmutamisraamatu teemadel. 1923 lahkus ta ootamatult koolist, ning läks Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse, kus ta oli eemaldunud tavapärasest keskkonnast. Kohtla-Järvel jõudis ta selgusele, et luuletamine on tema tõeline kutsumus. Sellest ajast algas Heiti Talviku pühendunud luuletamine. Tema luule väljendab suuri...

Rahvuslik ärkamine ja laulupeod

nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Rahvuslik ärkamine Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandi keskel ka eestlaste rahvuslik ärkamine, mis kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit -- ennekõike sotsiaalset tõusu

Johann Köler elulugu

Johann Köler Maalikunstnik Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Ta käis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Césises maalriametit. 1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 1848­55 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele...

Rahvuslik ärkamine Eestis

Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel

Eesti rahvamuusika konspekt I osa

Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte

Välilaager

VÄLILAAGER Kell 8.15 me sõitsime Jõhvi bataljonisse, kus meile anti välja sõduri riided ja mud varustus, et sõita edasi metsa. Kui me tulime Jõhvisse meid jagati kolmeks rühmaks jai gas rühmas oli veel 3 jagu. Kui me tulime Jõhvist metsa esimene, mida me tegime oli telgi ehitamine. Pärast seda meile räägiti kuidas peab käituda metsades, näiti südurite žestid ja veel kuidas peab õigesti maskeerida. Umbes kell 18:00 meil oli õhtusöök. Veel sellel päeval meile õppisime kuidas toimub ringkaitse. Õpetati; et kui tuututatakse kaks korda, siis peab jooksma oma kohale, kus pead kaitsma oma territooriumi. Kui, aga, tuututakse kaks korda, siis peab koguneda ühele kohale, mi soli meie peakoht, kus toimus söömine, kogunemine, võimlemine jne. Pärast seda meil oli natukene vaba aega, aga me olime nii väsinud, et ei jaksnud mitte midagi teha ja lihtsalt istusime oma telgis. Umbes kell 21:00 me hakkasime ha...

Eesti keel ja kooli haridus XIX saj-I poolel

Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017  Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool  Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (1767­1852).  Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke.  Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu.  Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819). Muudutused Rändõpetajad juhendasid laste lugemaõppim...

Bhopali avarii

Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias.

Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp

Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp Sisukord Rahvuslik liikumine Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanem...

Eesti laulupeod

Eesti laulupeod Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu Tartus 18.-20. juunil 1869.a. 1860-ndatel aastatel algas eesti rahvuslik ärkamine. Lauluselts "Vanemuine" eesotsas Johann Voldemar Jannseniga oli ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning peo läbiviijaks. Tartusse kogunes 51 meeskoori ning puhkpilliorkestrit 845 lauljaga/mängijaga. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupärast laulu - Aleksander Kunileidi laulud "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani", mõlemad Lydia Koidula tekstile - kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva

Johann Köler esitlus

1869­1870 ­ töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal"  "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880.  "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861  "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast ­ Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde. Maal Kaarli kiriku apsiidivõlvilt. Sünnikodu. Viinamarju noppimas Itaalanna lastega ojal Tatarlanna Msatka mõisa aias  Skulptuur

Kevadine ärkamine

Kevadine ärkamine Käisin kolmapäeval 7. novembril Viktoria kontserdisaali Kevadist ärkamist vaatamas. See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. ...