Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Sudaan Referaat Fred Ehand Juhendaja: R. Raam 10d klass 2010/2011 SISUKORD 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Geograafilised andmed 4.1 Asukoht 4.2 Kliima 4.3 Loodus 4.4 Maavarad 5 Kõrbestumine 5 Riigist üldiselt 5
Usk: Moslemid Kristlased FAKTID Iseseisvus: 1. jaanuar 1956 President: Umar Hasan Ahmad al-Bashir Riigi tähis: SD või SDN Hümn: "Nahnu Djundulla Djundulwatan". RAHA Rahaühik: nael (SDP) 1 SDG = 0.1272 EUR SUDAANIL ON KAKS LIPPU Lõuna-Sudaan Põhja-Sudaan VAPP ASUKOHT Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik. SUUREMAD LINNAD KHARTOUM: 1 974 647 OMDURMAN: 1 200 000 PORT SUDAN: 489 725 KASSALA: 401 477 POLIITILINE OLUKORD SISEPOLIITIKA Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Umar Hasan Ahmad al-Bashir. (Valitsenud alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.) 12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu.
Sudaan Moona-Anna Mäeots Saue Gümnaasium 8 b klass Sudaan asub Aafrika kesk- ja kirdeosas. Sudaanis räägitakse araabia keeles. Sudaani pealinn on Hartum . Põllumajandusega tegeetakse Niiluse orus ja savannides ning selleks kasutatakse umbes 15 % maast. Kuivematel ja mägisematel aladel tegeletakse karjakasvatusega. Sudaanis on keskmine sademete hulk 1000mm ja keskmine temperatuur on 30°C . Pindala: 2,505,810 km2 Rahvaarv: 4, 975, 000 64. kohal rahvaarvu poolest kogu maailmas. 43,7% kuni 14-aastased 54,1% 15-64 aastased 2,4% üle 65-aastased
Tanel Kutti Ajalugu IV A1798 Aafrika konfliktikolded Sudaan Referaat Araabia maailmas, samuti Aafrikas on palju riike, millel on suuri probleeme legitiimsusega. Probleem on selles, et nad suur osa riike on Euroopa imperialismi suvalised, kui mitte kapriisidest sõltunud produktid ja nende piirid ei lange kokku isegi mitte etniliste gruppide piiridega.1 Sudaani puhul on saatuslikuks saanud mitte etnilised vastuolud, vaid ühe formaalse riigi piiridesse surutud kaks rassi ja mitu religioosset
Põhjavee kihid on hästi sügaval ning ka püsivaid jõgesid on kõrbes vähe. Kohta, kus põhjavesi on kättesaadav, kaevust, või allikast hakkab kasvama lopsakam taimestik. Sellist kohta kõrbes nimetetakse oaasiks. Kõrbe asend Maailma suurim liiva-, kivi- ja savikõrb, Sahara, asub Aafrika mandri põhjaosas, Aafrika maailmajaos. Sahara kõrbes asuvad järgmised riigid: Alzeeria, Tsaad, Egiptus, Eritrea, Liibüa, Mali, Mauritania, Maroko, Niger, Sudaan,Tuneesia ja Lääne Sahara. Kliimavöötmed Sahara kõrb asub valdavalt troopilises kliimavöötmes. Läbiv loodusvöönd on nagu ka nimetuses kõrb, kuid esineb ka kõrgusvööndilisust. Kõrbe ulatus Kõrb ulatub idast läände 4800 km ning põhjast lõunasse 1800 km, kattes seega üle 9 400 000 km2 . Kliimatingimused Sahara on olnud meie planeedil kuiv ja kuum paik juba mitusada tuhat aastat. Peale viimast
Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1) Menetlus protsess Eestis Suurima pagulusprobleemiga riik Sudaan Sudaan asub Põhja- ja Kesk Aafrika kirdeosas Niiluse jõe keskjooksul ja Punase mere rannikul. Sudaan on Aafrika kõige suurem riik. Miks on suurenenud sealsed põgenikevood? Konflikt Darfuris, mis on kestnud aastakümneid - alates 1880. aastast Vastuolud nii erinevate suguharude kui ka mustanahaliste maaharijate ning araabia
PÕHJA- AMEERIKA Venezuela- Caracas Tsiili- Santiago Uruguay- Montevideo Brasiilia- Brasilia Argentina- Buenos Aires AAFRIKA Suriname- Paramaribo Alzeeria- Alziir Colombia- Bogota Angola- Luanda Peruu- Lima Benin- Porto- Novo Ecuador- Quito Botswana- Gaborone Paraguay- Asuncion Burkina Faso- Ouagadougou Boliivia- La Paz Burundi- Bujumbura Guyana- Georgetown Djibouti- Djibouti Prantsuse Guajaana- Cayenne Egiptus- Kairo Falklandi saared- Port Stanley Ekvatoriaal- Guinea- Malabo Elevandiluurannik- Yamoussoukro Eritrea- Asmara Etioopia- Addis Abeba Gabon- Libreville Gambia- Banjul Ghana- Acc...
Kesk-Aafrika Vabariik Ketriin Antson Üldine Riigi pindala on 622 984 km2 Rahvaarv umbes 4 miljonit President Catherine Samba-Panza Iseseisvus 13. august 1960 Rahaühikuks on Kesk-Aafrika frank Riigikeel on prantsuse keel ja sango keel 39% elanikkonnast elab linnades Hümn : https://www.youtube.com/watch?v=di- yhgzdwWo Üldine Merepiirita riik Aafrika mandri keskosas. Tšaad, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik vabariik, Kongo Vabariik ning Kamerun. Jaguneb pealinnaks ja 16-ks jaoskonnaks. Pealinn Bangui. Suuremad linnad: Bimbo, Mbaïki ja Berbérati Suuremad rahvusrühmad on gbajad, bandad ja mandžad. Loodus Troopilised kuivad metsad, savann, galeriimetsad, hüäänkoerad, lõvid, gepardid, lamantiinid, mitmesugused konnad, punapea- lembepapagoid jne Bamingui-Bangoran rahvuspark Eksport Teemandid
Maaimajaod: Ameerika(koos saartega) Aafrika Euroopa Austraalia ja okeaania Antartika Aasia 10 suuremat riiki Ameerikas: Pindala järgi Kanada Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiiilia-Brasiilia Argentina-Buenos aires Mehhiko-Mexico Peruu-Lima Colombia-Bogota Boliivia-Sucre Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Rahvaarvu järgi Ameerika Ühendriigid-Washington Brasiilia-Brasiilia Mehhiko-mexico Colombia- Bogota Argentiina- Buenos aires Peruu-Lima Venezuela-Caracas Tšiili-Santiago Ecuador-Quito Guatemala-guatemala Aafrika Pindala järgi Alžeeria-Alžiir Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Sudaan-Hartum Liibüa-Tripoli Tšaad-N’Djamena Niger-Niamey Angola-Luanda Mali-Bamako Lõuna-Aafrika-Pretoria, Kaplinn, Bloemfontein Etioopia- Addis Abeba Rahvaarvu järgi Nigeeria-Abuja Etioopia-Addis Abeba Egiptus- Kairo Kongo Demokraatlik Vabariik-Kinshasa Lõuna-Aafrika-Kapplinn, Pretoria, Bloemfontein Tansaania- Dodoma Kenya- Nairobi Alžeeria-Alžiir Sudaan-Har...
Nigeeria 4 521 3. Niger 2 745 3. Niger 1 918 4. Hiina 1 942 4. Hiina 978 5. Mali 1 260 Burkina 5. 927 Burkina Faso 6. 1 184 Faso 6. Mali 728 7. Venemaa 975 7. Sudaan 613 8. Sudaan 784 8. Uganda 442 9. Uganda 640 9. Senegal 342 10. Senegal 628 10. Tsaad 310 11. Tsaad 516 11. Nepal 257 ... ... sorgo
Niger 119. Kuuba La Habana 168. Roheneemesaared Cabo Verde 120. Jamaica Kingston 169. Rwanda 121. Haiti Port-au-Prince 170. Sambia Lusaka Aafrika riigid: 171. Seisellid 122. Egiptus, Kairo 172. Senegal Dakar 123. Liibüa, Tripoli 173. Sierra Leone 124. Alzeeria, Alziir 174. Somaalia Muqdisho 125. Maroko, Rabat 175. Sudaan Hartum 126. Sudaan, Hartum 176. Svaasimaa 127. Tansaania, Dodoma 177. São Tomé ja Príncipe 128. Kenya, Nairobi 178. Tansaania Dodoma 129. Kongo DV, Kinshasa 179. Togo 130. Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria 180. Tuneesia Tunis 131. Alzeeria Alziir 181. Tsaad N'Djamena 132. Angola Luanda 182. Uganda 133. Benin 183. Zimbabwe Harare 134
Oodatav eluiga on hakanud nüüd jälle tõusma kuid vanasti langes. Suremuse näitajad võrreldes teiste KeskAafrika riikidega on suuremad. Iive Kesk Aafrika Vabariigis on 21,3 Väljaränne: Sisseränne: 1) Sudaan(50 551) 1) Tsaad(29 690) 2) Kongo(14 534) 2) Kongo (15 406) 3) Kamerun (5 103) 3) Prantsusmaa(10 223) 4) Prantsusmaa (2 233) 4) Tsaad(9 387) 5) Sudaan (1 211) 5) Keenia(5 346) A) Muutus on ainult sellest et inimesi on rohkem. Vanuse osatähtsus on sama. B) Riigis on noor rahvastik, sest noori inimesi on palju rohkem ja vanureid väga vähe. C) Ülalpeetavate arv: 79,7 % D) Vanadussõltuvuse määr: 6,5 % Rahvastiku keskmine tihedus on 5,53
6. India - Delhi 7. Bangladesh - Dhaka 8. Indoneesia - Jakarta 9. Tai - Bankok 10. Pakistan - Islamabad 11. Afganistan - Kabul 12. Iraan - Teheran 13. Iraak - Bagdad 14. Saudi-Araabia - Ar-Riyadh 15. Iisrael - Jeruusalemm 16. Kanada - Ottawa 17. USA - Washington 18. Mehhiko - Mexico 19. Brasiilia - Brasilia 20. Argentina - Buenos Aires 21. Tšiili - Santiago 22. Peruu - Lima 23. Boliivia - La Paz 24. Egiptus - Kairo 25. Liibüa - Tripoli 26. Alžeeria - Alžiir 27. Maroko - Rabat 28. Sudaan - Hartum 29. Tansaania - Dodoma 30. Kenya - Nairobi 31. Kongo DV - Kinshasa 32. LAV - Pretoria 33. Austraalia - Canberra 34. Uus-Meremaa - Wellington
Maapähkel Herkko Sõber Maapähkel kasvab lähisekvatoriaalses agrokliimavöötmes kus on peamiseks kliimatingiumuseks kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Suurimad tootjad 2008. aasta seisuga Toodang, Riik tonnides Osakaal,% Hiina 14 341 075 37,5 India 7 168 000 18,8 Nigeeria 3 900 000 10,2 USA 2 341 630 6,1 Myanmar 1 000 000 2,6 Indoneesia 773 797 2,0 Senegal 731 210 1,9 Sudaan 716 000 1,9 Argentina 625 349 1,6 Vietnam 533 800 1,4 Maapähkel ehk arahhis ehk Hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondi...
Ebola viirus Ebola viirus Väga nakkav RNA viirus Ebola haiguse e. hemorraagilise palaviku põhjustajaks Seni ravimatu tapab 50-90% haigestunutest Ajalugu Esimene puhang 1976, Kongo Hiljem mõned Aafrikas, kui ka Euroopas, Filipiinidel ja Ameerikas Nimetus sealse Ebola jõe järgi Avastajaks Dr. Ngoy Mushola Tapnud 1200 inimest Iseloomustus Filoviiruste perekond Pikk ja niitjas Jaguneb 4ks: o Ebola - Zaire(Kongo) o Ebola Elevandiluurannik o Ebola Sudaan o Ebola Reston o Ebola - Bundibugyo Iseloomustus Tungib endoteeli rakkudesse Kahjustab veresooni Veri ei hüübi enam, mis põhjustab sisemisi verejookse Nakatumine Kehavedelike kaudu kui ka kokkupuute teel Tervenenud inimene lühikest aega viirusekandja Peiteaeg 2 nädalat Sümptomid Esmased: o Palavik o Neelupõletik o Lihasvalu Pärast 5t päeva: o Lööve o Oksendamine o Sisemised verejooksud
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett Kaldad rikutud turistide poolt Majandustegevus Punane meri on tähtis laeva liiklusele: Suessi kanali kaudu käib ühendus Vahemere, Punase mere ja India ookeani vahel Miks see meri erineb teistest? Maailma kõige põhjapoolsem troopiline meri
· Pakistan, Islamabad · Afkanistaan, Kabul · Iraan, Teheran · Iraak, Bagdad · Saudi-Araabia, Ar-Rijâd · Iisrael, Jeruusalemm Ameerika riigid: · Kanada, Ottawa · USA, Washington · Mehhiko, Mexico · Brasiilia, Brasília · Tsiili, Santiago · Peruu, Lima · Boliivia, La Baz Aafrika riigid: · Egiptus, Kairo · Liibüa, Tripoli · Alzeeria, Alziir · Maroko, Rabat · Sudaan, Hartum · Tansaania, Dodoma · Kenya, Nairobi · Kongo Demokraatlik Vabariik, Kinshasa · Lõuna-Aafrika Vabariik, Pretoria Austraalia ja Okeaania riigid: · Austraalia, Canberra · Uus-Meremaa, Wellington
kõrbeskorpion jt, mis on seotud loomaga kaubitsemisega. Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
· Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas · Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Aleeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Sudaan. · Seal asuvad Giza Püramiidid. · Kõrbet läbivad 2 jõge: Niilus ja Niger. Kliima · Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58, liiv kuumeneb isegi 90°C. · Üks palavamaid paiku kõrbes on Kebili. Selle põhjuseks pole i ainult kõrvetav päike, vaid ka asukoht. Ta jääb kõrbe tulisest südamest pärit tuule siroko teele, mis toob kuumust põhja poole.
juuli 1975 43. Senegal 196 190 km² 10 284 929 (2002) Dakar 20. august 1960 44. Seišellid 455 km² 81 188 (2005) Victoria 29. juuni 1976 45. Sierra Leone 71 740 km² 5 426 618 (2000) Freetown 27. aprill 1961 46. Somaalia 637 657 km² 8 591 629 (2005) Muqdisho 1. juuli 1960 47. Sudaan 1 886 068 30 894 000 Hartum 1. jaanuar 1956 km² (vaidlustatud) 48. Svaasimaa 17 363 km² 1 173 900 (2001) Mbabane 6. september 1968 49. Zimbabwe 390 580² 12 576 742 (2003) Harare 18. aprill 1980(7) 50
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen ...
4. Taimkate: Sahara taimkate on väga liigivaene ja hõre, paljudes kohtades puudub see täielikult. 5. Rahvastiku tihedus ja rahvused: Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Peamine keel mida räägitakse on araabia keel. 6. Inimeste tegevusalad: Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega.
MAAPÄHKEL MAAPÄHKEL e. ARAHHIS e. HIINA PÄHKEL Algkodu on keskBrssiilia kuivadel kiltmaadel. Õied on kollased või valged Tihe põõsas 5060 cm kõrgune Õitsemine kestab vaid päeva. Viljuvad õied asuvad põõsa alumises osas, maapinna lähedal. ARENG Kulturiseerimist alustati Peruus 2000 a. tagasi Pärast Ameerika avastamist jõudis see kultuur peatselt Edela Aasiasse ja LääneAafrikasse. 17. sajandi algul kasvatati teda juba LõunaHiinas, kust ta hiljem ka Euroopasse jõudis KASVATAMINE Peidab oma kaunad valmimiseks mulda, mis teeb kasvatamise keerulisemaks, töömahukamaks kui näiteks sojaoal. Pärast õie tolmlemist hakkab pikenema tugev raag, mis algul kasvad ülespoole, kuid 5.6. päeval pöördub otse alla. Muld peab olema kohev ja niiske. Taimede ümbrust tuleb pidevalt kobestada ja sageli mulda kaunadele tõmmata. Ameerika Ühendriikides on enamik töid mehhaniseeritud. KORISTUS Tõmmatakse põõsas käsitsi välja. Pannakse üsna pikaks ajaks järe...
1. USA- Washington 45. Türgi- Ankara 2. Kanada- Ottawa 46. Iraan- Teheran 3. Mehhiko- Mexico 47. Pakistan- Islamabad 4. Gröönimaa- Nuuk 48. Afganistan- Kabul 5. Kuuba- Havanna 49. Türkmenistan- Asgabat 6. Haiti- Port- au- Prince 50. Usbekistan- Taškent 7. Panama- Panama 51. Kõrgõstan- Bižkek 8. Venezuela- Caracas 52. Tadžikistan- Antana 9. Colombia- Bogta 53. Nepal- Katmandu 10. Guyana- Georgetown 54. India- New Delhi 11. Suriname- Paramaribo 55. Hiina- Peking 12. Pr. Guajaana- Gayenne 56. Mongoolia- Ulaanbaatar 13. Ecuador- Quito 57. Põhja- ja Lõuna- Korea - Pyongyang 14. Peruu- Lima 58. Birma- Naypyidaw 15. Bra...
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas
Egiptus Asukoht · Asub Aafrika kirdeosas · Naaberriigid: Liibüa, Sudaan, Iisrael · Punase ja Vahemere ääres Üldine teave · Pindala 1,002,450 km2 · Rahvaarv ligikaudu 82,000,000 · Pealinn Kairo · Riigikeel araabia keel Kairo "Tuhande minareti linn" Lipp · Punane - revolutsioon · Valge - helge tulevik · Must - tume minevik · Lipu keskel on kuldne Saladini kotkas. Saladin oli Egiptuse esimene sultan. · Lipp võeti kasutusele 4. oktoobril 1984. Vapp · Kasutusel alates 1984. aastast. · Kotkas hoiab käes kirja, millel on riigi nimi araabia keeles. · Kotka rinnal on lipu- värvides kilp. Hümn · Bilady, Bilady, Bilady ("Mu isamaa, mu isamaa, mu isamaa") · Võeti kasutusele 1979. aastal. · Helilooja Sayed Darwish (1892-1923) Vana-Egiptus · Muusikaga seotud jumalad: Hathor, Bes, Thot. · Vanas-Egiptuses oli muusika usulise kummarda...
77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109.) Kongo Demotraatlik Vabariik 110.) Kenya 111.) Tansaania 112.) Angoola 113.) Sambia 114.) Zimbabwe 115.) Mosambiik 116.) Namiibia 117.) Botswana 118.) LAV (Louna-Aafrika Vabariik) 119.) Madagaskar.
5 cm pikkadest üksikkiududest. Kanepiseemneid kasutatakse linnusöödaks, inimtoiduks valmistati kanepitempi. Valmistatakse köit, nööri, kotte, tuletõrjevoolikuid. PUUVILL Erinevad sordid pärinevad erinevatest maailmajagudest. Peamised kasvutingimused +10C ja 500-700 mm sademeid aastas. Külluslikus niiskuses annab suurema saagi. Suuremad kasvatajad on Indoneesia, Tsaad, USA, Türgi, Sudaan, Albaania. PUUVILL Puuvilla korjamine on aeganõudev, sest kuprud valmivad eri aegadel. Peale riide tootmise kasutatakse seemneid ka õli tootmiseks. Kasutatakse enamasti riiete valmistamiseks. Puuvillakiud kedratakse lõngaks või niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. KIUDKULTUURID Kiudkultuuride alla kuulub ka vähemtuntud sisalagaav, ramjee, kenaff, kanepipalm, kiubanaan.
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas
esineb vähesel määral suvist vihma. Sahara kõrbe ümbritsevad loodusvöönditest lõuna pool savann ja põhja pool vahemereline taimestik ning kõrgusvööndilisus. Joonis 1 - Sahara kõrb märgitud punasega 2.Kõrbe ulatus Sahara pindala on üle 9 milj. km2, täpsemalt 9269600 km², ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi ookeanist Niiluse jõeni ning Vahemere rannikult 2000 km lõuna poole kuni savannide põhjapiirini. Sahara kõrbe alal asuvad: Egiptus, Sudaan, Algeeria, Chad, Liibüa, Mali, Mauritaania, Maroko, Nigeeria, Tuneesia. 3.Kliimatingimused, Tekkepõhjused Sahara on üks maailma kõige kuumematest kõrbealadest. Seal on mõõdetud kõrgeim õhutemperatuur varjus 58° C, liiv kuumeneb kohati isegi 90 kraadini. Üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20º 25º C
KÕRBED Koostas:Rita Jalast Kõrbete paiknemine · Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond · Mandrite kuivad sisepiirkonnad · Külmade merehoovuste naabrus · Hõlmavad 23% maismaa pindalast · Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid · Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim · Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest · Soolakõrb-suur soolasisaldus · Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist · Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes · Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde · Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine · Aastane sademete hulk kuni 250 mm
Etioopia andmete kogumine ja analüüs: 1. Riigi asukoht Asukohakaart ja riigi Etioopia lähinaabriteks on Sudaan, Somaalia, Keenia, füüsiline kaart Eritea ja Lõuna-Sudaan.Etioopia asub Aafrika idaosas. D 2. Riigi demograafilise Rahvastikupüramiid Praegu elab Etioopias 96,633,458 inimest. Nendest situatsiooni ülevaade enamvähem sama palju naisi kui mehi. Riigis on noor rahvastik. Demograafilise ülemineku etapp
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia riigid jäävad lähistroopiliste ja troopiliste kõrbete ning oaaside aladele Oaasides on küll head põllumaad, kui viljakaid oaase on vähe Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib Kalavarud on tühised Metsa kasvab vaid mägistes piirkondades Nende territooriumitel paikneb 2/3 maailma naftavarudest
Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84. Etioopia 115. Vietnam 85. Kenya 116. Brunei 86. Tansaania 117. Paapua Uus-Guinea 87. Mosambiik 118. Fidzi 88. Namibia 119. Komoorid 89. Angola 120. Seisellid 90. Nigeeria 121. Taiwan 91. Mali 122. Maldiivid 92. Libeeria
KÕRBED LEVIK Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkonnas Mandrite kuivades sisepiirkondades Külmade mere hoovuste naabruses Hõlmab 23% maismaa pindalast: Afganistaan, Austraalia, Mehhiko, Aleeria, Mali, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia jne KLIIMA Kõrb on sademevaene koht Seal pole püsivaid pinnaveekogusi kuid läbi kõrbete voolavad jõed, mis saavad oma vee mõnest sademerikaest piirkonast MULLASTIK Mitmekesised mullad Jaotatakse viieks: liiva-, kivi-, savi-, lössi- ja soolakõrbed Lössikõrb: pind on lõhki kuivanud ja savine Soolakõrb: soolakristallidest TAIMESTIK
Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sahara kõrb. (1995). Eesti Entsüklopeedia. 8. Tallinn: Valgus. 2. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/ 3. http://images.google.ee/images/sahara desert/
Atacama Suur Liivakõrb Kalahari Patagoonia Suur Victoria www.blueplanetbiomes.org/ desert.htm Kõrbete paiknemine Püsivate kõrgrõhualadega pöörijoonte piirkond Mandrite kuivad sisepiirkonnad Külmade merehoovuste naabrus Hõlmavad 23% maismaa pindalast Afganistan, Austraalia, Mehhiko,Jeemen, Alzeeria,Liibüa, Tsaad, Mali, Mauritaania, Niger, Sudaan, Egiptus, Saudi- Araabia Kõrbete liigid Savikõrb- raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb- tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb-suur soolasisaldus Kivikõrb- koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb- kõige levinum, liigirikkaim Kliima kõrbes Parasvööde, lähistroopiline ja troopiline kliimavööde Suur ööpäevane õhutemperatuuri kõikumine Aastane sademete hulk kuni 250 mm Sademete hulk ületab aurumise
Konflikt Asukoht algusaasta hukkunute arv Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-)
Süürias on ametlikult sekulaarne riigikord, mida juhivad mittemuslimid, kuid hoolimata sellest on Süüriast saanud üks peamisi islamismi toetajaid araabiakeelses maailmas.” Tänapäeval pole ainult Süüria, vaid ka arvestav osa Lähis-Idast suuresti nagu püssirohutünn. Paljudes piirkondades käib kodusõda, toimuvad rahutused, mässud, islamistide tegevus aktiveerub ja radikaliseerub. Mitmes piirkonnas toimub inimõiguste rikkumine või kohati isegi genotsiid. Sudaan, Mali, Egiptus, Liibüa jne – kõik need ja veel paljud Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid on väga keerulises ning ohtlikus situatsioonis. Eriti raskes olukorras on siiski hetkel Süüria, kus kodusõda kestab juba rohkem kui kaks aastat. Araabia kevad pole toonud mingit demokraatiat ega liberalismi. Vastupidi – see on tekitanud Lähis- ja Kesk-Idas lisaks Iraagile ja Afganistanile mitmeid tõsisemaid probleeme ja muresid, teravdanud vanu probleeme ja raputanud soola vanadele haavadele
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ,,ÜRO" Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on praeguseks 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. ÜRO tegevuse alguskuupäevaks võib lugeda 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutati asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Üheks esimestest sammudest uue rahvusvahelise organisatsiooni loomisel oli 14. augustil 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri, mis sisaldas nägemist sõjajärgsest rahvusvahelisest julgeolekusüsteemist ning selle aluseks olevates põhimõtetest. Atlandi H...
Alates 1997. aastast, mil Eestis võeti vastu pagulasseadus ja Eesti liitus ÜRO 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga, on Eestile esitatud kokku 249 varjupaigataotlust (seisuga 31.05.2011). Eestis on varjupaigataotlejate vastuvõtukeskus IduVirumaal, Illukal Eesti on andnud rahvusvahelise kaitse ehk pagulasstaatuse 45le inimesele. Afganistan (14), Vene Föderatsioon (9), Sri Lanka (7), Valgevene (3), Türkmenistan (2), Alzeeria (2), Tadzikistan (1), Uganga (1), Sudaan (1), Iraak (1), Somaalia (1), Nigeeria (1), Türgi (1), kodakondsuseta (1). Menetlusskeem Pagulaste sihtriigid Pagulaste lähteriigid Kes tegelevad pagulastega? Illuka vastuvõtukeskus
Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne- Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade kaevandamise piirkondadesse on tekkinud väikesed asulad. Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. PILDID KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/sahara_lilija.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sahara_korb_evelin.htm http://www.geo.ut
Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maai...
Argetiina 2,8 0 Venemaa Kanada USA Kashastan 2,7 Sudaan 2,5 Maailma suuremad riigid 1997.aastal Eesti rahv 1 800 000 Aasta Rahvaarv 1 600 000
maailmajaos. Kui ma oleks seda teadnud, siis võibolla oleksin ma osanud täpsemalt joonistada. Uurides erinevaid kaarte nägin, kaarti kus olid välja toodud suuremad sadamad, õli/gaasi maa- alad. Lisaks sellele leidsin ka kaardi, kus oli välja tooud, kui palju inimesi elab erinevates linnaosades. Liibüa asub Aafrika mandril, Aafrika maailmajaos, Põhja- Aafrikas. Tema naaberriikideks on Tuneesia, Alžeeria, Niger, Tšaad, Sudaan ja Egiptus. Asned mere suhtes on hea, sest Aafrika on ümbritsetud Vahemere,Atlandi ookeani, India ookeani ja Punase merega, Liibüale lähemal on Vahemeri. Liibüa on nelinurkse kujuga, mulle meenutab see ka natukene kausi kuju. Liibüa pikkus – ja laiuskraadid on :26°N 18° E. Pealinna geograafilised kordinaadid on: 32°N, 13°E. Pealinna kaugus Tallinnast on 2894,31 km. Ajavahe Eestiga on maailmaaeg +1 tund. Rahvaarvuks on 5,613,380 2012 juuli arvestusega
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
Demograafiline siire Elle Reisenbuk TDLi geograafiaõpetaja Tartu 1999 Demograafilise siirde teooria kirjeldab muutusi rahvastiku taastootmises - sündimuses ja suremuses. Taastootmise muutused põhjustavad rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutumist. Demograafilise ülemineku käigus läheb iga inimrühm ajaloo jooksul traditsiooniliselt rahvastiku tüübilt üle kaasaegsele rahvastiku vaheldumisele. Demograafiline üleminek toimub koos industrialiseerumisega. Põlvkondade vaheldumine toimub kahe etapi kaudu: · demograafilise ülemineku esimene etapp ehk demograafiline plahvatus · demograafilise ülemineku teine etapp ehk rahvastiku vananemine ETAPID Traditsiooniline rahvastiku tüüp Demograafilise ülemineku esimene etapp Demograafilise ülemineku teine etapp Kaasaegne rahvastiku tüüp Traditsiooniline rahvastiku tüüp · Kõrge suremus Põhjuseks: - vaesus, halvad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
