4) Otsesus- hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral 2) Mille poolest erineb valijaskond riigikogu valmistel ja kohaliku omavalitsuse valimistel Riigikogu valimisel võivad osaleda kõik Eesti riigi hääleõiguslikud kodanikud. Omavalitsuse volikogu valimisel võivad osaleda Eesti või Euroopa liidu hääleõiguslikud kodanikud, kes elavad vastavas linnas või vallas 3)mandaat-koht parlamendis/volikogus Jagatakse 3viisil: 1) isikumandaat-saavad, kes koguvad vähemalt kvoodi jagu hääli kvoot=valijate arv/mandaatide arv 2) ringkonnamandaat- saadakse siis, kui häälte üleslugemise tagajärjel koguneb kvoodi jagu hääli. Ringkonnamandaat tehakse avatud inimkirjaga (reastatakse ümber) 3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
Valimisseadus riigikogu 1. isikumandaat 2. ringkonnamandaat 3. üleriigiline kompensatsiooni mandaat Isikumandaat: (riigikogus 20-25 inimest) Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Ringkonnamandaat · ei osale üksikkandidaadid · saavad osaleda erakonnad, kes on kogunud vähemalt 5% selle ringkonna häältest. · Liidetakse kõik hääled · Häälte arv : lihtkvoot = ringkonna mandaat (kui jään on suurem, kui ,75 saab erakond ühe koha juurde) · Reastatakse nimekiri vastavalt saadud häältele ja kes on kõige kõrgemalt, saab mandaadi.
kursustel. Teisest küljest omandab iga ühiskonnaliige teadmisi ja hinnanguid ka oma igapäevaelu kogemusest. · Kodakondsus kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi · Erakond partei. Ühesugust poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades · Isikumandaat Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat. · Otsene surve seda kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline käitumistaktika iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti · Kaudne surve saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Selline tegutsemisviis iseloomustab eeskätt edendamisgruppe.
Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Valimisringkond piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks Mandaat riigikogu koht Isikumandaat üks inimene saab nii palju hääli, et toob nendega kaasa teisi erakonnakaaslasi valitsusse Valimiskümnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks Valimiskvood häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks. Elektrooniline hääletamine kaughääletamine interneti teel Eelhääletamine hääletamine enne valimiskuupäeva Valimisaktiivsus valimistest osavõtt
hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt: A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B 9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli. Missugused erakonnad ja mis järjekorras said mandaadi, kui kokku jagati 7 mandaati jagajate (ehk nn kõrgema keskmise) meetodil, kus jagajad moodustavad d'Hondti jada (1, 2, 3, 4, ...)? A: 84000 B: 66000 C: 48000 D: 27000 E: 18000 1 A: B: C: D: E: 18 000
Valimisvõitlus käib erakondade vahel. Nad koostavad oma valimisplatvormi või programmi, kus on sõnastatud nende olulisemad eesmärgid. Iseärasused süsteemis: · Kandidaadid pole sõltumatud, vaid esindab oma erakonna seisukohti. · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. · Parlamenti pääsemisel pole tähtis ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas Parlamenti saamise kolm etappi: 1. Isikumandaat. 2. Ringkonnamandaat ( koostatakse nimekiri, mis on avatud). 3. Kompensioonimandaat ( koostatakse nimekiri, mis on kinnine). Süsteemi miinused: · See on liiga keeruline. · Inimesed ei saa aru, mida nende häältega tehakse. Süsteemi plussid: · See süsteem on õiglasem. · Süsteem annab võimaluse ka väikeparteidele.
Kandidaatide nimekirja saavad esitada ainult parteid. Kasutusel avatud nimekiri: Riiklik- ja ringkonnanimekiri. Iga partei nimekiri max 125. Ringkonna peale ~10. Kandideerida saab ka üksikisik. Kandideerimine lõpeb 40 päeva enne valimisi. Kehtib valimiskünnis 5% (kui alla 5% parteihäältest ei osale valimistel) Valida ei saa vangid ja sõjaväelased. Riigikogusse valituks on võimalik saada 3 juhul: 1. Isikumandaat kandidaat kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot arvesse läinud hääled/ringkonna mandaadid. 2007 10 kandidaati, min hääli 5400+ 2. Ringkonnamandaat jagatakse ringkonna nimekirja alusel. Partei saab nii mitu kohta, kui mitu korda on hääli summas üle lihtkvoodi. Piiriks 75% lihtkvoodi summast. 2007 64 kandidaati, min hääled 500+ 3. Kompensatsiooni mandaat:
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei.
Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7
hääled loetakse ausalt ja tulemused avaldatakse 5. ühetaolised 6. üldised 7. regulaarsed 8. vabad 3) MIks nimetatakse valimisi ka usalduse indikaatoriks? V: Sest see näitab, et riik usaldab oma kodanikke piisavalt ja laseb neil valida omale juhte. 4) Mõisted: a) Mandaat- koht riigikogus/valimisnimekirjas b) Kvoot- kehtestatud väikseim häälte arv, mille peab kanditaat koguma, et pääseda esindukogusse c) Isikumandaat- kanditaat saab ise kvoodi täis d) Ringkonnamandtaat- inimene saab koha esinduskogusse kui tema kvoot täitub häälte ümberlugemise kaudu e) Valimiskünnis- näitab, mitu % peab erakond hääli koguma, et esinduskogusse pääseda f) Suletud valimisnimekiri- partei määrab nimekirjas kandidaatide järjekorra ning pärast valimisi jagab erakond mandaadid nimekirja alusel
Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli. Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti. Kartulite partei sai 30% häältest(27000)
pääse. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada absoluutset häälteenamust ning esinduskogudesse pääseb tavaliselt 4-6 erinevat poliitilist jõudu. Riigikogu valimistel kehtib kolm mandaatide jagamise tsüklit (isikumandaat, nimekirjamandaat, kompensatsioonimandaat), mis tähendab häälte ülekantavust ühe nimekirja kandidaatide vahel. Niisuguste protseduuride tagajärjel võivad valituks osutuda kandidaadid, kellele valija oma häält ei andnud. Selline põhimõte vähendab saadiku legitiimsust rahava silmis ning seotust oma ringkonna valijatega. Eestis on palju räägitud kaheparteisüsteemi sissetöötamisest ja seda eelkõige suurparteide seas, kelle võimulepääs oleks enesestmõistetav
- nt Eestis, Soomes, Rootsis EELISED PUUDUSED Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati
*Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad
kui üheparteilise valitsuse oma. Veel on nõrkuseks saadiku vastutus oma piirkonna ees, sest see tihtipeale hajub. Proportsionaalne valimissüsteem soosib erakondasid, mitte aga üksikkandidaate. Samuti toimub n-ö topelthääletamine, sest üks hääl läheb kandidaadile ja teine sellele erakonnale, kus ta kandideerib. Esmatähtis on just erakond, kus kandideeritakse, teisejärguline on kandidaat ise ning hääli jagatakse kolmes astmes: isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsiooni-mandaat. Hübriidse valimissüsteemi põhimõte on see, et pool parlamendikohtadest valitakse proport- sionaalse valimissüsteemi alusel ja teine pool majoritaarse valimissüsteemisüsteemi alusel. Seega on valijal 2 häält, millest üks läheb antud ringkonna kandidaadile ja teine suletud nimekirja erakonnale.
universaalsed – üleüldised; peab saama osaleda võimalik suur hulk ühiskonnast vabad ja õiglased – õiglane ülelugemine Valimiste tüübid: majoritaarsed (enamusvalimised) – enamasti angloameerika kultuuris; toimuvad ühemandaadilistes valimisringkondades proportsionaalsed (võrdelised) – enamasti Euroopa riikides; mitmemandaadilised ringkonnad; saadikukohad jagatakse välja proportsionaalselt saadud häältega 1) isikumandaat – lihtkvoot -> häältearv/mandaadid 2) ringkonnamandaat – lihtkvoodi järgi leitakse mandaatide arv 3) kompensatsioonimandaat – erakondade üleriigilised suletud nimekirjad tehakse D’Hondti’i jagajate jadaga. Eestis valimiskünnis 5%. Nimekirjad on avatud ja ringkonnamandaadi juures tõstetakse ümber.
kooskõlastatud seadustest 3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse) Põhimõtted valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis saadakse üle kvoodi jagatakse nimekirjakaaslasele Künnised- häälte piirnorm, mis kehtib erakondadele, parlamenti saavad need erakonnad, kes ületavad valimiskünnise (5%) 4. Valimissüsteemid
· Hajub saadiku isiklik vastutus Pluss: · Hääled ei lähe kaduma · Parteidel võrdsemad võimalused parlamenti pääsemiseks Eesti valimissüsteem. Proportsionaalne kõigil valimistel. Mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Kandideerida võib erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina. Kvoot parlamenti või volikogusse pääsemiseks vajalik valijahäälte häälte piirnorm Häälte ülekandmise põhimõte: isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat Valimiskünnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte %, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks (Eestis 5%). Hübriidsed valimissüsteemid. Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Igal valijal 2 häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel isikule oma ringkonnas, teise hääle proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile.
*Ühekojaline- Riigikogu *Valimine: 101 saadikut, vabad valimised proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel, neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas. ( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel VALITSEMISSÜSTEEMID: majoritaarne, proportsionaalne, segasüsteem kahest eelnevast Avalik huvi- olulised on ühishüvised ehk hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne. Teovõimetus- Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada
parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel Kes ja millistest valimistest võivad osa võtta, kandideerida?- osa võivad võtta kõik kodanikud, kellel on hääleõigus (st kes on 18aastat vanad). Ei rakendata piiranguid, mis põhineksid sool, usul, rassil Kuidas saab kandideerida? Riigikogusse võivad kandideerida hääleõiguslikud Eesti
24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused 1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad; ringkondade arv = kohtade arv; „Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus 2) Proportsionaalne- ringkondade arv väiksem; igast ringkonnast mitu mandaati. 25. Eestis kasutusel olev valimissüsteem 12 valimisringkonda: Tallinnas 3, Tartus 1; LIHTKVOOT-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv (Lihtkvoot ehk isikumandaat); RINGKONNAMANDAAT-Ringkonna hääled kokku; mitu korda üle mandaadi, +1 kui jääk>0,75 kvooti; 1 mandaat kui jääk>0,75 kvooti; KOMEPNSATSIOONIMANDAAT- o D’Hondti jagajate meetod, 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne.
häälte kadu · proportsionaalne (Eesti, Läti, Leedu) mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid jagunevad võrdselt häältega, kandidaadid erakondade nimekirjas(avatud ja suletud nimekirjad) +võrdsus -keeruline, erakondade suur mõju eesti näide · mitmemandaadilised ringkonnad, riigikogus(12), europarlamendis(1) ja KOVis niipalju kui on KOVe. 5% valimiskünnis. Mandaate vastavalt valijate arvule (isikumandaat, ringkonnamandaat, kompensatsioonimandaat) Vabade valimiste tunnused- iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riiklik valimiskomisjon kontrollib dokumente, Saadiku kohale on konkurents. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada, valimispäeval on keelatud propaganda. Valimiste funktsioon. Määravad parlamendi koosseisu. Kodanikud saavad esitada oma nõudmisi. Näitavad, kui suur on kehtiva korra populaarsust
võtab kõik). Valimisringkonnad ühemandaadilised. Isikuvalimised. Lihtne, valijatele arusaadav. Soosib suurparteisid, väikeparteide valijate hääled lähevad kaduma. Proportsionaalne süsteem mandaadid jagunevad võrdeliselt kandidaatide saadud häälte arvuga. Mitmemandaadilised ringkonnad. Erakonnavalimised. Raskesti mõistetav. Õiglasem häälejaotus. Riigikogu valmissüsteem · I voor isikumandaat · II voor ringkonnamandaat · III voor kompensatsioonimandaat Eestis valitakse: · Riigikogu · Kohaliku omavalitsuse volikogu · Euroopa Parlament · President Regionaalne ja kohalik valitsemine 3-tasandiline haldussüsteem · Keskvõim · Regionaalvõim · Kohalik võim 2-tasandiline · Keskvõim regionaalvõim on keskvõimu käepikendus · Kohalik võim Eesti haldussüsteem 1. Riik maakond
Liikmed kuuluvad fraktsioonidesse vastavalt Euroopa Parlamendi kuuluva liikmesriigi poliitiliste vaadete järgi. Fraktsiooni siseselt rahvaarvust oleneb tema esindavate kujundatakse ühine arvamus. Iga saadik liikmete hulk. Riigikogus oleneb võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. toetuste/häälte arv. Sarnased ülesanded - võtab vastu eelarve Riigikogus jaotatakse kohad kolmes järgus: isikumandaat ja ringkonnamandaat Mandaat - Euroopa parlamendis kasutatakse mandaatide jaotamisel d'Hondti jagajate meetodit. Mandaadi saab erakond, kelle võrdlusarv on suurem. Erakonna nimekirjas saab mandaadi kandidaat, kes on eelreastatud jaotatakse kvootide abil, nimekirjas eespool. kompensatsioonimandaat d'Hondti meetodi d'Hondti jagajate meetodit kasutab Riigikogu abil.
Avatud nimekirjaga on tegemist siis, kui valija saab nimekirjast ise valida endale sobiva kandidaadi. 6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti.
Eesti on jagatud vastavalt hääletajate arvule 12-ks 4-12 mandaadilisteks piirkondadeks. Lisaks koostab iga erakond üleriigilise nimekirja(pingerea), mis on aluseks kompensatsiooni- mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest. Valitakse igal aastal uuesti 2. Fraktsioonid erakondade saadikurühmad
ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel)
o 1992 ja 1995 valimistel olid kõige suurema osakaaluga erakondade valimisliidud (polnud välja kujunenud erakondi). 1992 oli ka kodanike valimisliidud. o Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel o Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2 o Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil: Isikumandaat Ringkonnamandaat Kompensatsiooni mandaat · Isikumandaat o Mandaadi arv oleneb valijaskonna arvust o Isikumandaadi saamiseks tuleb koguda mingi arv hääli, mis selgub alles pärast valimisi. See selgub, kui ringkonna kogu häälte arv jagatakse ringkonna mandaadi arvuga. Näide: Tartus oli viimastel valimistel 46 229 hääletajat. Kui jagada see arv ringkonna mandaatide arvuga, mis on 8, siis saame, et:
- Suletud – tulemus vastavalt partei tahtele • Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%) Eesti valimissüsteemi põhijoon • 12 valimisringkonda - Tallinnas 3 - Tartus 1 • Lihtkvoot ehk isikumandaat - Kehtivad hääled jagatud mandaatide arvuga • Ringkonnamandaat - Ringkonna hääled liidetakse kõik kokku, mitu korda üle mandaadi - +1 kui jääk >0,75 kvooti - 1 mandaat, kui jääk > 0,75 kvooti • Kompensatsioonimandaat - D'Hondti jagajate meetod - 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne Erakonnad Erakond – kodanike ühendus, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid
3. Hübriidne süsteem 2 häält 1) isikuvalimised 2) nimekirjavalimised Valimiste korraldus Etapid: I ettevalmistus Komisjonide moodustamine Valijate nimekirjakoostamine Mandaatide jaotus II valimiskampaania Kanditaatide registreerimine Reklaam 24h enne valimispäeva III valimispäev- hääletus (e-hääletus, eelhääletus) IV tulemuste selgumine Hääli loetakse 3x 1. isikumandaat 2. nimekirjamandaat Avatud nimekiri 3. kompensatsioonimandaat Suletud nimekiri Tulemuste väljakuulutamine Erakonnad Kindel liikmeskond Programm Teostada poliitikaid Tüübid: 1. kaadripartei 2. massipartei 3. laiahaardepartei- meeldida võimalikult paljudele Demokraatlik Diktaatorlik Sisering-> aktivistid-> liikmed-> toetajad Miks kuulutakse erakonda? Grupikuuluvus Traditsioonid
parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste
nimekirjad. Valimiste funktsioonid: ● Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine ● Vahendab kodanike nõudmisi ● Annab hinnangu senisele tööle ● Näitab usaldust ● Hariv funktsioon Eestile omane: ● Valimiskünnis on 5% ● 12 ringkonda(3 Tallinnas, 1 Tartus) ● Isikumandaat-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv ● Ringkonnamandaat-Ringkonna hääled kokku, mitu korda üle mandaadi ● Kompensatsioonimandaat-D’Hondti jagajate meetod 17. Partei ehk erakond ja valimisliit. Nende peamised erinevused? Erakond on inimeste ühendus, mille eesmärk on mõjutada riigi poliitikat ning väljendada oma liikmete poliitilisi huve. Eestis on vaja partei moodustamiseks vähemalt 1000(500 minu arust) liiget
o Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari o Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate
jagatis näitab, mitu mandaati erakonna nimekiri saab selles ringkonnas ringkonnamandaat Näide: Valimisringkonna kvoot on 5000 Partei nimekiri: 1. Mets 2. Puu 3. Kask 4. Lepp 4 5. Paju Avatud nimekiri reastatakse ümber vastavalt igale kandidaadile antud häälte hulga alusel 1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600 Kokku 16 600 häält 16 600 : 5000 = 3, jääk 1600 Partei on saanud ringkonnas 3 saadikukohta, siia arvestatakse ka otsemandaadi saanud isik(ud) Täidetakse u. 1/3 RK kohtadest III voorus jagatakse kohad parteide üleriigiliste kinniste nimekirjade alusel üleriigiline kompensatsioonimandaat Riigikogu valimisseadus: § 62. Valimistulemuste kindlakstegemine
Ühetaolisus Ühetaolisus tähendab seda, et igal valijal on üks hääl ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled aga lähevad "kaduma". Otsesus Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul selle ülemkoja valimisel). Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. On vaid üks erand otsese valimise põhimõttest - asendusliikme asumine riigikogusse.
häältest Mitmemandaadilised (proportsionaalne): kvoot või jagajad (Hare hääled jagatud kohtadega; d'Hondt ringkonnas saadud hääled jagatud kohtade arvuga, mis on välja jagatud; Saint-Lagué juba väljajagatud kvoodid korrutatud kahega) Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl Avatud (valitakse kandidaati), suletud (valitakse erakonda) nimekiri Isikumandaat: mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi (hääletajate arv jagatud 101-ga; kes saavad nii palju või rohkem hääli, on sees) või on sellega võrdne Ringkonnamandaat: jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis); erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi; mandaatide jagamisel reastuvad
3. Hääletamine on salajane - igaüks peab hääletama isiklikult Valimiskäitumine lk.74-77, Valimiskampaania, erakondade kulutused kontrollitavaks, Valimiskäitumine sõltub inimese sotsiaal-majanduslikust kuuluvusest ja massimeediast, traditsioonidest ja sõpradest. 6.4. valimiste tulemused lk.78-79 mandaatide jagamine Eesti Vabariigi Riigikogu valimised - proportsionaalsed, iga 4 aasta tagant: märtsi esimesel pühapäeval. Jagamisele lähevad kolme liiki mandaadid o isikumandaat - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga o ringkonnamandaat - lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad vaid need nimekirjad, mis said üleriigiliselt rohkem kui 5% valijate häältest - nn. valimiskünnis. o üleriigiline kompensatsioonimandaat - suletud nimekirja alusel
üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865 nr 102 Aksel Mänd Okaspuude erakond 4531 nr 103 Silver Seeder Okaspuude erakond 187
Valimissüsteemid Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei. Plussid: ühehäälsed otsused Miinused: Palju hääli läheb kaduma Nt USA, Sb, India Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga. Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot) Ringkonnamandaat - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget. Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära. Miinus: Ebastabiilne valitsus.
Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad. Milline oli Platoni seisukoht? III Riigivõimu tasandid 1. Kuidas võib osutuda valituks Eesti parlamendi liige? Tea, mis on valimiskünnis, lihtkvoot, isikumandaat, ringkonnamandaat ja kompensatsioonimandaat. 2. Milline on Riigikogu struktuur? 3. Oska kirjeldada seadusloome protsessi Eestis (eelnõust kuni seaduse väljakuulutamiseni). 4. Millised on vabariigi valitsuse peamised tööülesanded? 5. Mis on avalik teenistus ning mis on avalik teenus? 6. Oska kirjeldada Eesti kohtusüsteemi. Tea, mille poolest kuriteod erinevad väärtegudest. 7. Millega tegeleb õiguskantsler? 8
nõrkus ja vastupidi. Eesti põhiseaduse § 60 kohaselt valitakse Riigikogu proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimistulemused tehakse kindlaks järgmislt: Valimistulemuste kindlakstegemine: Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis on kehtivate häälte ja mandaatide arvu jagatis. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist
moodustatakse pingerida. Liikmed paiknevad ringi vastavalt saadud häälte arvule. Euroopa parlament Suletud nimekiri - Otsustatakse erakonnasiseselt, kes saavad parlamenti. Inimese poolt hääletatute arvu ei arvestata. Liikmete järjekord ei sõltu valimistulemusest, vaid jääb samaks. Riigikogu valimised Mandaat - Üks valitud parlamendikoht Kvoot(lihtkvoot) - Ringkonnas antud hääled / mandaatide arv. Isikumandaat - Koht parlamendis, mille on saanud isik, kes kogus lihtkvoodi jagu hääli. Pääseb sõltumata kohast nimekirjas. Ringkonnamandaat - erakonna poolt kogutud hääled / kvoot. Jagatakse alates nimekirja esimesest liikmest. Ei jagata üksikkandidaatidele. Ei jagata erakonnale, kes kogub alla valimiskünnise. Kompensatsioonimandaat - Jagatakse üleriigiliselt suurima jäägi põhimõttel, kuni saab täis 101 kohta riigikokku.
Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat suletud nimekirja alusel Kvoot häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks. Need hääled, mis kogutakse üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele
Nt Eesti, Soome, Holland, Rootsi, Itaalia, Taani Hübriidne valimissüsteem – pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarselt (nt regioonis), pooled proportsionaalselt (üleriigilised erakondade nimekirjad) Mandaat – saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Valimisringkonnale eraldatud mandaat sõltub seal elavate kodanike arvust. Mida rohkem kodanikke seda rohkem mandaate. Jagatakse 3 liiki mandaate: Isikumandaat – saab kandidaat, kes saab lihtkvoodi jagu hääli (valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arv) Ringkonnamandaat – lahtise nimekirja alusel. Nimekirjad saavad mandaate lihtkvoodi alusel. Mandaatide jagamisel osalevad erakonnad, mis ületavad valimiskünnist (5%) Üleriigiline kompensatsiooni mandaat – suletud nimekirja alusel Kvoot – häälte miinimumnorm, mille kandidaat peab koguma, et osutuda valituks.
keeruline, kuna eri tegureid on selleks liiga palju Kõige olulisem muutus valimiskäitumises on see, et tänu sotsiaalsetel lõhedel põhinenud hääletuse kahanemisele on hääletuskäitumine muutunud järjest ebastabiilsemaks ja etteaimatamatuks Eesti valimissüsteem Eestis on kasutusel poolavatud erakonnanimekirjadega proportsionaalne süsteem Hääli jagatakse 3 astmes: Isikumandaat - kandidaadid, kes ületavad ringkonnas kvoodi Ringkonnamandaat - erakond peab ületama üleriigilise valimiskünnise (5%) -> mitme kvoodi jagu erakonnanimekiri ringkonnas hääli sai - > peab saama 10% kvoodi hääli, et saada ringkonnamandaadiks NB! Kellel võrdne häältehulk saab see kes nimekirjas eespool Kompensatsioonimandaat - jagatakse üleriigiliselt viies erakondade
Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja? Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär) Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus
Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1. Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku 2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata.
kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida 10 kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks
Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus.
annaabi.ee 
