Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Politoloogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid?
  • Kes määrab mida toota?
  • Kes määrab hinna?
  • Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse?
  • Missugune on riigi roll?
  • Kuid tekkisid järgmised küsimused milliste meestega?
  • Milles tahetakse võrdsust?
  • Missugune on situatsioon käesoleval hetkel?
  • Kuhu soovitakse jõuda?
  • Missugust tulemust käsitleda eduka eesmärgi täitmisena?
  • Missugused on mõõtmise kriteeriumid?
  • Mida teha siis kui eesmärki ei õnnestunud saavutada?
  • Kuidas arendada ja toota rohkem heaolu?
  • Mis võiks või peaks olema arenenud põhja roll selles protsessis?
  • Missuguse positsiooni peaks põhi võtma maailma kaubandusläbirääkimistel?
  • Mis on riigieelarve?
  • Kuidas valitsus koostab riigieelarvet?
  • Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha?
  • Miks kolm aastat?
  • Miks neli aastat?
  • Miks kahekojalisus?
  • Kes kontrollib tootmisfaktoreid?
  • Kes määrab mida toota?
  • Kes määrab hinna?
  • Kes määrab kuidas kaubad ja ressursid jagatakse?
  • Missugune on riigi roll?
  • Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel?
  • Millega tegeleb?
Vasakule Paremale
Politoloogia konspekt #1 Politoloogia konspekt #2 Politoloogia konspekt #3 Politoloogia konspekt #4 Politoloogia konspekt #5 Politoloogia konspekt #6 Politoloogia konspekt #7 Politoloogia konspekt #8 Politoloogia konspekt #9 Politoloogia konspekt #10 Politoloogia konspekt #11 Politoloogia konspekt #12 Politoloogia konspekt #13 Politoloogia konspekt #14 Politoloogia konspekt #15 Politoloogia konspekt #16 Politoloogia konspekt #17 Politoloogia konspekt #18 Politoloogia konspekt #19 Politoloogia konspekt #20 Politoloogia konspekt #21 Politoloogia konspekt #22 Politoloogia konspekt #23 Politoloogia konspekt #24 Politoloogia konspekt #25 Politoloogia konspekt #26 Politoloogia konspekt #27 Politoloogia konspekt #28 Politoloogia konspekt #29 Politoloogia konspekt #30 Politoloogia konspekt #31 Politoloogia konspekt #32 Politoloogia konspekt #33 Politoloogia konspekt #34 Politoloogia konspekt #35 Politoloogia konspekt #36 Politoloogia konspekt #37 Politoloogia konspekt #38 Politoloogia konspekt #39 Politoloogia konspekt #40 Politoloogia konspekt #41 Politoloogia konspekt #42 Politoloogia konspekt #43 Politoloogia konspekt #44 Politoloogia konspekt #45 Politoloogia konspekt #46 Politoloogia konspekt #47 Politoloogia konspekt #48 Politoloogia konspekt #49 Politoloogia konspekt #50 Politoloogia konspekt #51 Politoloogia konspekt #52 Politoloogia konspekt #53 Politoloogia konspekt #54 Politoloogia konspekt #55 Politoloogia konspekt #56 Politoloogia konspekt #57 Politoloogia konspekt #58 Politoloogia konspekt #59 Politoloogia konspekt #60 Politoloogia konspekt #61 Politoloogia konspekt #62 Politoloogia konspekt #63
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 63 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor libarebane Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

mida ei ole võimalik teaduslikult põhjendada. Poliitikuks ei saada politoloogiat õppides ja ma ei ole sugugi kindel, et politoloogid on paremad poliitikud kui ükskõik millise muu taustaga inimesed. Politoloogia areng Kuigi me saame väita, et kõigil ajaloolistel perioodidel pea kõigis geograafilistes regioonides on püütud õpetada poliitikat ning pidevalt on suurenenud arusaamine poliitikast, on politoloogia (võime nimetada ka modernseks politoloogiaks), mida õpetatakse ja uuritakse sotsiaalteaduste raames, siiski väga noor teadus – natuke üle 100 aastat vana. Sünnimaaks peetakse USA-d, kuna seal arenes kapitalism kõige kiiremini. Politoloogia tekkis tänu rahvusvaheliste korporatsioonide arengule, kuna need laienesid üle riigi piiride ning tekkis vajadus tiheda infovahetuse järgi. Vana-Kreekas ja keskajal uuriti politoloogiaga seonduvat poliitilise

Politoloogia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11

Sotsioloogia
thumbnail
8
docx

Politoloogia konspekt

Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist

Politoloogia
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama.

Reklaamipsühholoogia
thumbnail
45
docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt

Kultuurantropoloogia
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
16
doc

Politoloogia ja poliitika

Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk ­ jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni ­ üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" ­ polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes ­ inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos ­ maja, kodu) ja poliitikaga

Õigusteadus
thumbnail
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

241- 243). Presidendi rolli hulka kuulub ka peaseadusandjaks olemine - ta hoolitseb selle eest, et seadusi täidetaks kuulekalt, paneb aluse riiklikule poliitikale ning algatab eelnõude arutelusi Kongressis (Constitution of the United States; Gitelson jt, 1996, lk. 243). Sellegipoolest ei ole presidendil voli käsutada riigieelarve vahendeid, sest kontroll riigeelarve üle on Kongressil. See seab presidendile olulised võimupiirid, kuna ilma rahata on tal raske poliitikat ellu viia. Olgugi et enamiku seaduseelnõudest koostab presidendi administratsioon, ei saa president isiklikult neid Kongressile esitada ega seaduseelnõusid kaitsta, vaid tal tuleb leida keegi enda erakonnast, kes seda teeks. (Jakobson jt, 2011, lk. 386). Seadusandliku võimu mõjutamiseks on presidendil üsna kesised võimalused. Nimelt võib president erakorralistel juhtudel kutsuda kokku kas ühe või mõlemad seadusandliku kojad, teavitada

Politoloogia



Lisainfo

PSHG politoloogia konspekt - suurepärane arvestuseks/komplekseksamiks valmistumisel.

Katkend: "Pilet 1.
Poliitilised ideoloogiad - konservatism
Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et..."


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun