Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige)
valitsuse moodustamiseks. Opositsioon- parlamendi erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle ülesanne on esile tuua valitsuskoalitsiooni ja valitsuse töö puudusi ning pakkuda välja uusi lahendusviise. Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament, rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja. Lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust. Kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu- seaduse projekt, mis on enne seaduse vastuvõtmist esitatud parlamendile arutamiseks. 24. 02 1918- kuulutati välja Eesti Vabariik 2. 02 1920- Eesti ja Venemaa vahel sõlmiti Tartu rahuleping. 20. 08 1991- Eesti Vabariik taastati 28. 06 1992- koostati uus põhiseadus. Riigi põhitunnused: Territoorium- riigile kuuluv maa-ala Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad
valitakse 4ks aastaks. ° Võtab vastu seadusi; võtab vastu riigieelarve ja kontrollib selle täitmist ° Teostab järelvalvet täitevvõimu üle ° Arutab riiklikult tähtsaid küsimusi ° Valib Vabariigi Presidendi Lihthäälte enamus kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, s.o saadakse vähemalt 51 101st Kvoorum istungil v koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek v istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. Toomepuu efekt kui tänu ühele kandidaadile osutuvad valituks väga vähe hääli saanud isikud. KOMISJONID FRAKTSIOONID ° Eri erakondade liikmed ° Ühendab konkreetse erakonna liikmeid
Peaministrit umbusaldades läheb terve valitsus lahku ja luuakse uus koalitsioon. Kui see ei õnnestu, uued üldvalimised. Valitsuse ja RK tööd kontrollivad avalikkus ja ajakirjandus. RK liikmete poole saab pöörduda e-posti teel. Lihthäälte enamus on kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vastu. Koosseisu häälteenamus on kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust (51+) Kvoorum on istungil või koosolekul osalejate arv, millest piisab, et koosolek või istung oleks otsustusvõimeline. (puudub RKs) Eelnõu on seaduse projet, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks antud RK kantselei on riigiasutus, mille põhiülesandeks on RKle tema tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine. Komisjon on RK väike mudel. neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon
Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ’’Jumala uut sõna’’. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas
Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hierarhia, president ehk prohvet, 12 liikmeline Apostlite Kvoorum. Eestis u 500 in. 2. Ühenduskirik. Rajaja San Myung Mun ehk Moon. Sünd põhja koreas 1920. Sai kiristuselt ilmutuse. 1945 esimesed järgijad. Imetervenemised. Vanglakaristused. 1951 aastast jutlustab ''Jumala uut sõna''. Misjon ülikoolides. 1954 rajati Holy spirit association for the unification of world christianity. 1959 esimene misjonär USA-sse. Neljas abielu, tutv kui uus aadam ja eeva, universumi vanemad. 1963 tunnustus l-korea valitsuselt. Ringreisid maailmas
Ungari ülestõusu verine mahasurumine · 1957 külastas Soomet · 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.Kohtumistest on ilmunud teosed: "Elada rahus ja sõpruses" Tln 1960, "Palgest palgesse Ameerikaga" · 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Esmaspäevane päev. Rahvast vähe kohal. Hrustsov andis ÜRO peasekretärile Dag Hammarskjördile karmi käsu, et kvoorum kokku aetaks. Kuulutati välja vaheaeg. Telefoni teel aeti rahvas kokku. "Tulge kähku kohale, Hrustsov teeb skandaali!" (Hrustsovi väimehe Adzubei mälestustest) Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennukU-2 Powersiga. See oli startinud Pakistanist ja pidi jõudma Norrasse.. Lendur ei kasutanud mürgiampulli ja katapuleerus kolhoosipõllul. Ka varem oli USA luurelennukeid NSV
Ungari ülestõusu verine mahasurumine 1957 – külastas Soomet 1959. a sept USA-s. Kohtus president Eisenhoweriga.Kohtumistest on ilmunud teosed: “Elada rahus ja sõpruses” Tln 1960, “Palgest palgesse Ameerikaga” 1959. a sept esines kõnega ÜRO Peaassamblee istungjärgul New Yorgis Esmaspäevane päev. Rahvast vähe kohal. Hruštsov andis ÜRO peasekretärile Dag Hammarskjördile karmi käsu, et kvoorum kokku aetaks. Kuulutati välja vaheaeg. Telefoni teel aeti rahvas kokku. “Tulge kähku kohale, Hruštšov teeb skandaali!” (Hruštšovi väimehe Adžubei mälestustest) Kuulsaks on saanud ka see situatsioon, kui Hruštšov ÜRO-s saapaga vastu lauda tagus. Suhted USA-ga 1. mail 1960 tulistati NSV Liidu kohal Sverdlovskis alla USA luurelennukU-2 Powersiga. See oli startinud Pakistanist ja pidi jõudma Norrasse.. Lendur ei kasutanud
Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus). Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu – seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused – veto) 3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid
Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus). Suurem osa hääletusi toimub lihthäälteenamuse põhimõttel (kui kohalolevatest liikmetest on rohkem poolt kui vastu, siis on seadus vastu võetud). Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust (vähemalt 51 poolthäält on vaja, olenemata, palju saadikuid kohal on). Kvoorum - istungil osalejate arv, millest piisab, et istung oleks otsustusvõimeline. Eelnõu seaduse projekt, mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. 2) Presidendi ülesanded: põhiseaduses 1) Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutab välja Riigikogu valimised ja seadused (võib jätta välja kuulutamata seadused veto) 3) Nimetab peaministrikandidaadi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed, diplomaadid
vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? Ta oleks pidanud sellele vastu vaidlema (juhataja ja protokollija valimine) kohapeal. Nõukogu liikme valimine - seda päevakorras ei olnud - p293 lg3 (relevantne paragrahv), 294 lg4 l4 Kas nõukogu valimisel on täiendavaid nõudeid? Kvoorum oli koos, et lisada täiendav päevakorra punkt, et lisada päevkorda punkt nl tagasikutsumiseks. p304 lg7 - protokoll peab olema notariaalselt tõestatud. Seega nõukogu liikme valimise punkt on tühine, sest nõuded ei ole täidetud. Mis saab majandusaasta aruandega? See jääb jõusse, sest selle puhul ei ole sellist nõuet, et see peaks olema notariaalselt tõestatud. Üldkoosolek peaks tegelama uue koosoleku ja nõukogu liikme tagasi kutsumise notariaalselt tõestama. 19
(va majandusaasta aruande kinnitamine). (ÄS § 292) 68. Millisel viisil on võimalik võtta vastu osanike otsuseid? Kirjelda nendel otsustusvormide erisusi. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. (p.170 lg 1) Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. (p.170 lg 2) Kvoorum Tavaliselt kvoorum olemas kui kohal üle poole häältest (põhikirjaga võib muuta) (ÄS § 170 lg 2) Võib osaleda ka esindaja kaudu (ÄS § 170 lg 3); Ka kirjalikult kui põhikiri võimaldab (ÄS § 170 lg 5) Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata. Hääletamine kirja teel (ÄS § 173):
Riigikogu tegutsemine 1) Korralised istungjärgud: Kevad - jaanuari teine esmaspäev kuni juunikuu kolmanda neljapäevani. Sügis – septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembri kolmanda neljapäevani. Ametlikult kasutatakse numeratsiooni alates RK valimistest – praegu käib XI Riigikogu. 1) Erakorraline istungjärk – kutsub kokku RK esimees presidendi, valitsuse või 1/5 RK liikmete ettepanekul väljaspool korraliste istungjärkude tööaega. NB! Siinkohal tuleb sisse kvoorum – istungjärk on otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole (seega 51 liiget) koosseisust. Kui alla poole, siis küsimus läheb arutusele järgmisele korralisele istungile. Korraline istungjärk jaguneb täiskogu töönädalateks. Istungid toimuvad esmaspäevast neljapäevani. Kolm sellist järjestikust töönädalat – täiskogu töötsükkel. Töötsüklile järgnev nädal – kohtumine valijatega, töö fraktsioonides ja komisjonides
AIDS, omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (ingl. AIDS, acquired immunodeficiency syndrome)- Inimese raske haigus, põhjuseks immuunsüsteemi TH-rakkude hävitamine inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV) poolt. 7. Bakterite kvoorumitundlikkus kvoorumitundlikkus (ingl. Quorum sensing)- Signaaliülekande mehhanism, mis võimaldab bakteritel enda poolt sünteesitavate ja eritatavate keemiliste signaalidega eristada olukorda, kus nende piisav arvukus e. kvoorum on limiteerivaks tingimuseks teatud geenide ja geneetiliste protsesside aktivatsioonil. Bakteritel üksteise informeerimine enda olemasolust. 8. Operon, struktuur operon (ingl. Operon)- Grupp geene, mis moodustavad ühtse regulatoorse või kontrollüksuse. Üksus koosneb operaatorist, promootorist ja struktuurgeenidest. Omased prokarüootidele. 9. Positiivne geneetiline regulatsioon 1. Promootori tasemel (ees) Süsteemi algolek suletud
Keeld olla üheski muus riigiametis või tulunudettevõtte juhatus või nõukogus Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleti ettepankeul RK-le Valitsuse töökorraldus Sätestatud § 96 VVS § 16 lg 1: VV otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. Osalemisvõimaluse tagamine (informeerimine) VV on üldjuhul otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust (kvoorum) VV otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega VV istung: iga nädala neljapäeval kell 10, ametlikud õitsused (õigusaktid), keskmiselt 18 päevakorrpunkti ja võtab aega kuskil 45min koguaeg üldiselt üsna lühike Valitsuskabineti nõupidamine („kabinet“) võib kesta TUNDE - vastavalt vajadusele N kohe peale istungit või kell 14:00 - põhimõttelised küsimused ja erimeelsused
panna selle küsimuse hääletusele Riigikogu istungil päevakorravälisena. Riigikogu tegutsemine 1) Korralised istungjärgud: Kevad - jaanuari teine esmaspäev kuni juunikuu kolmanda neljapäevani. Sügis – septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembri kolmanda neljapäevani. 1) Erakorraline istungjärk – kutsub kokku RK esimees presidendi, valitsuse või 1/5 RK liikmete ettepanekul väljaspool korraliste istungjärkude tööaega. NB! Siinkohal tuleb sisse kvoorum – istungjärk on otsustusvõimeline, kui on kohal üle poole (seega 51 liiget) koosseisust. Kui alla poole – küsimus läheb arutusele järgmisele korralisele istungile. Korraline istungjärk jaguneb täiskogu töönädalateks. Istungid toimuvad esmaspäevast neljapäevani. Kolm sellist järjestikust töönädalat – täiskogu töötsükkel. Töötsüklile järgnev nädal – kohtumine valijatega, töö fraktsioonides ja komisjonides. Ajagraafik: Seda ajagraafikut võib
Päevakord · Kokkukutsuja määratleb päevakorra (ÄS § 171.1 lg 1) ... Päevakorras mitteolevate teemadena saab käsitleda vaid korralduslikke küsimusi (ÄS § 171.1. lg 4) ... Erandina, Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt osanike koosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta vähemalt 9/10 osanike koosolekul osalevate osanike nõusolekul, kui nende osadega on esindatud vähemalt 2/3 osakapitalist (§ 171.1. lg 3) Kvoorum · Tavaliselt kvoorum olemas kui kohal üle poole häältest (põhikirjaga võib muuta) (ÄS § 170 lg 2) ... Võib osaleda ka esindaja kaudu (ÄS § 170 lg 3); ... Ka kirjalikult kui põhikiri võimaldab (ÄS § 170 lg 5) · Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus päevakorda muutmata kokku uue koosoleku, mis on pädev otsuseid vastu võtma koosolekul esindatud häältest sõltumata.
4.5.1.3. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed (ÄS § 296) Kui kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, va kui esindatud on kõik aktsionärid. Nimetatud üldkoosoleku otsused on tühised, kui aktsionärid, kelle suhtes korda rikuti, otsust heaks ei kiida. RKTKo 17.06.2002 otsus nr. 3-2-1-82-02. 4.5.1.4. Kvoorum ja häälteenamus, hääletamine, protokoll Kvooruminõue (ÄS § 297)- koosolekul esindatud vajalik häälte arv, et koosolek oleks otsustusvõimeline. Nõue reeglina täidetud, kui kohal on üle 50% aktsiatega määratud häältest. Häälteenamuse nõue- otsuse vastuvõtmiseks vajalik häältearv (ÄS § 299). Hääletamisviis- kas avalik või salajane- on üldkoosoleku otsustada.
1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 44 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon)
1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 46 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon)
(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 32. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu
1. Koosseis on määratud VVS § 3 2. Peaminister PS § 93, VVS 2.ptk §§ 36, 37 3. Ministrid a. Portfelliga ministrid PS § 94 lg 2 b. Portfellita ministrid PS § 94 lg 4 c. ,,Pooleteraminister" II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed - § 100 - §§ 101, 139 lg 3 - § 99 - § 96 lg 2 2. Peaminister - § 90 - § 93 lg 1 (esindamisfunktsioon) - § 93 lg 2 (juhtimis- ja esindamisfunktsioon) - § 94 lg 3 - § 95 lg 2 (riigisekretäri ametissenimetamine)
II Vabariigi Valitsuse istung 1. Istungi kohustuslikkus VVS § 16 Kabinetis räägitakse mitteformaalselt läbi see, mis tuleb arutlusele järgmisel istungil, võidakse teha juba eelnevalt kokkuleppeid. 2. Kutse VVS § 17 lg 2 3. Kvoorum VVS § 16 lg 2 4. Enamus VVS § 19 lg 2, lg 3 5. Päevakord VVS § 17 6. Protokoll VVS § 20 III Vabariigi Valitsuse liikmete pädevus ja õiguslik staatus 1. Kõik Vabariigi Valitsuse liikmed
palgaline. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Huvide konflikti korral on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. Volikogu liikme(te) õigused õigus mandaadi vabale teostamisele osavõtu-, informatsiooni-, kõne- ja hääleõigus dokumentidega tutvumise õigus. vt RKHK o. 3-3-1-55-04 ettepanekute tegemise õigus volikogus
annaabi.ee 
