Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus
ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus Esimesena kasutas mõistet (science politique) Jean Bodin oma kuulsas ,,Kuuesraamatus vabariigi kohta" (1576). Politoloogia kodumaaks peetakse USA-d. Poliitikateaduse uurimisobjektiks on poliitika (mis omakorda on seotud võimu ja võimusuhetega). Mõiste poliitikateadus on eesti keeles suhteliselt uus. See tuli kasutusele alles 1990-ndatel aastatel. Eesti üleminekuaja politoloogia ei lange päriselt kokku sellega, mida poliitikateaduse all mõistetakse Läänes ning põhjuseks peetakse 'Teadusliku kommunismi pitserit'. Meil kiputakse kõiki ühiskonnateaduse harusid, mis mingil moel käsitlevad poliitikat, nimetama politoloogiaks. Säilinud on 'Teaduslikule kommunismile' omane normatiivne mõttelaad s.t. kiputakse kasutama rakenduslikult (millegi
1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1. Poliitika olemus ja mõiste Poliitika on inimtegevuse spetsiifiline valdkond, mis seotud võimuga. Võim, valitsev seisund ühiskonnas inimeste poliitiliste suhete sfääris. Võim tähendab võimalust isikule
tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna. Politoloogid on teadlased, kes tegelevad politoloogiaga. Poliitikateadus e politoloogia on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi
Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased loodusteadusega, kus on üks objektiivne tõde, mis ei sõltu uurija isiklikust positsioonist. KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust, inimeste ebatäiuslikkus ja sünnipärane ebavõrdsus ning riigi suhteliselt suur roll.
sinna, kus on sellest puudus. Arvan, et mitte midagi tehes ja eesmärke seadmata ei pruugi tulla ka juhust. Ühe mõjukama ja juhtivama ala alla kuulub poliitika, mis määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igal inimesel teada ning mil määral. Aristoteles ütleb, et tõeline riigiasjadega tegeleja soovib teha kodanikud seadustele alluvateks ja tublideks. Õiglased asjad, mida poliitikateadus käsitleb, on paljuski vastuolulised ja hajuvad nii, et näivad sõltuvad kokkulepetest ja mitte loomuomadustest. Näiteks Antiik- Kreekas ei loetud naisi kodanikeks, see võis olla õnn riigiasjadega tegelejale, kuid mitte naistele. Õnn tuleb ja läheb ning elu on täis õnnehetki, inimene ise lihtsalt peab oskama lihtsatest asjadest rõõmu tunda. Kord võib päeva ilusaks teha lihtsalt ilus ilm päiksega, samamoodi võib olla ka halb tuju kui vihma sajab
n Kuidas lahterdatakse tegevusi teatud ühiskonnas? n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid n Angloameerika pärimus: n Poliitikateadus kitsamas mõttes e politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia
agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib erinevatel juhtudel eesmärgiks olla, see mida tahetakse saada, sõltumata seosest eetilise plaaniga. Ühe juhtivama ja mõjukama ala alla peaks kuuluma poliitika. See määrab ära millised teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igalühel teada ja mil määral. Isegi, kui eesmärgid riigi ja üksiku inimese puhul langevad kokku, paistab riigiga seotu olevat olulisem ja kõrgem saavutada ning alal hoida. Üllad ja õiglased asjad mida poliitikateadus käsiteb, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii,et näivad sõltuvad kokkulepetest ja mitte loomuomadustest.Jutust selgub, et igal praktilisel tegutsemisel ja valikul on suundumus mingi hüve poole. Uurides kelleltki, miks ta midagi soovib, siis on vastatakse, et seda soovitakse kui vahendit mingi eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul peaks soovidel olema kusagil lõpp, et see ei saaks lõpmatuseni kesta. Igaüks otsustab õigesti asjade üle, mida ta
üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai tuntuks kui avaliku valiku teooriana, oli väga populaarne 1980. Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist
struktuuri iseloomustamiseks. Arenenud demokraatiamaades moodustab keskklass suurima kihi sotsiaalses struktuuris. kodanikkond demokraatliku ühiskonna elanikud, kellel on juurdepääs poliitiliste otsustuste protsessile (näit. valimisõigus, sõnavabadus, õigus saada informatsiooni); poliitikateadus arvab kodanikkonna hulka ka need inimesed, kel pole riigi kodakondsust, kuid kellele laienevad kodanikuvabadused laissez faire, laissez passer liberaalse majandusteooria põhimõte, mis nõuab, et riik ei sekkuks majandusse, vaid laseks sellel vabalt areneda. leibkond majapidamisüksus, mille võivad moodustada nii ühe perekonna liikmed kui ka suguluses mitte
Poliitika määrab ära, mis teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igaühel teada ja mil määral. Poliitika eesmärk peaks hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks. Isegi kui eesmärgid langevad üksiku inimese ja riigi puhul kokku, paistab riigiga seotu olevat olulisem ja kõrgem saavutada ning alal hoida. Seega on siin uurimuse sihiks midagi, mis kuulub poliitika juurde. (Nikom.eetika, 2007:7,8) Kuid üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad. Samasugune hajuvus iseloomustab ka hüve mõistet, sest paljudel juhtudel see võib osutuda kahjulikuks. Mitmeid on varemgi hukutanud rikkus või vaprus. Seega tuleb niisuguste asjade puhul tuua välja tõde jämedalt, üldjoontes. On ju haritud inimesele omane otsida iga tegevusliigi puhul täpsust niivõrd, kuivõrd asja loomus seda võimaldab. (Nikom.eetika, 2007: 8,9) Igaüks otsustab õigesti just nendes asjades, milles ta on haridust saanud
- Seaduspärasuste otsimine - Süsteemsus - Kumulatiivsus 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis märatleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse - Paradigmaks 11. Pol ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad: - Majandusteadus - Sotsioloogia 12. Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni eristab angloameerika politoloogia traditsioonist: - See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna 13. Millal sünnib poliitikateadus? - Siis kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid! 14. Sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17
Ei jagata mitte võimu vaid kompetentsi riigiorganite vahel. Kõrgeima võimu määrab põhiseadus- riik või rahvas. Riigiorganid Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitmeti: võimude alusel, ülesehituse alusel (astme), tegutsemisviisi alusel (ainuisikuline), tähtsuse järgi ning iseseisvuse ja sõltuvuse järgi. Tänapäeva poliitikateadus käsitleb riigiorganeid mõnikord ka poliitiliste institutsioonidena eraldades täidesaatva, seadusandliku, kohtuvõimu ja administratiivseid institutsioone. Riigiorganite süsteemi kujunemist mõjutab palju tegureid: riigivorm, ajalooline taust. Eesti riigiorganite struktuur: esmane ning kõrgeim riigivõim kuulub rahvale, sekundaarseks on riigikogu, millele rahvas delegeerib seadusandliku õiguse. Riigikogu olulisemad
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
kumulatiivsus. 10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse paradigmaks. 11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad majandusteadus ja sotsioloogia. 12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist? See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna. 13. Millal sünnib poliitikateadus? d.) siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid. POLIITILINE INIMENE 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene määratleb end ühiskonna suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie
Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma mõtteid kinnitada teise autori tabava väljendusega või kui soovitakse väidet ümber lükata või kritiseerida. Soovitav on hoiduda ülisagedasest ja põhjendamata tsiteerimisest. Kui tsitaati ei kasutata täielikult, pannakse ärajäetud sõnade asemele väljajätupunktid. Aastaarvu ja lehekülje numbri vahele pannakse koolon. Näide: ,,/.../ üllad ja õiglased asjad, mida poliitikateadus jälgib, on paljuski vastuolulised ja hajuvad, nii et näivad sõltuvat üksnes kokkuleppest ja mitte loomuomadusest." (Aristoteles 1996:17) 8. VIITAMINE Viide kajastab bibliograafiaandmeid allika kohta, millest pärineb tsitaat või refereering. Viide käib kas lause või lõigu kohta. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühesugune. Eristatakse kolme viitamissüsteemi: viitamine autori nime ja aastaarvuga, . Nimetatud viitamisviis on enamasti kasutusel
Isegi kui sotsiaalne konkurents on aus, mõjutavad reaalset edasijõudmist lisaks võimetele ja töökusele ka positiivne (õnn) ja negatiivne juhus (nt haigus) ning ka inimese päritolu ja stardikoht (sh vanematelt päritud vara). 5. Kas uurida ainult seda, mida saab näha (mõõta ja arvutada; seda, mis on toimunud) või uurida ka seda, mis on nähtamatu ja-või mida ei ole toimunud? Politoloog Politoloog ei ole poliitik samamoodi nagu poliitikateadus ei ole poliitika teostamine (praktiline poliitika). Nagu igal teiselgi teadusharul, on politoloogia põhieesmärgiks eelkõige teadmised uuritavast nähtusest. Kui politoloog toetab eksperdina teatud konkreetset maailmavaadet (nt on liberaal ja toetab Reformierakonda, on keelelis-etnilistes küsimustes avatum ja toetab Keskerakonda), siis sellise olukorra vooruseks on, et politoloog on kontaktis reaalse elu ja poliitikaga ning lähtub poliitika mõtestamisel ka veendumustest ja normidest,
Mõned märksõnad eksamiks valmistumisel ehk loetelu teemadest, millele võiks õppimisel keskenduda Avaliku poliitika olemus (peamised komponendid ja nn Eastoni box), miks on seda vaja (riigi sekkumise õigustused) ning millised on võimalused selle elluviimiseks, st avaliku poliitika peamised vahendid ja nendega seotud otsustused. Millest tuleneb avaliku poliitika küsimuste keerukus? Poliitika? Poliitika (nähtus) ja poliitikateadus (selle nähtusega tegelev teadusharu) Poliitikat teha lahendada poliitikat ja riigivalitsemist puudutavaid küsimusi Poliitikat uurida, st mõtestada ja seletada poliitika tegemist Tavakodanikule tähistab poliitika eelkõige poliitikute omavahelist võitlust võimu pärast Poliitika kui ühiskonnas levinud väärtushinnangute kujunemise, analüüsimise ja põhimõtteliste otsuste langetamise protsess
a. majandusteadus, b. sotsioloogia, c. füüsika, d. keeleteadus, e. muusika 12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist a. Seal on ühiskonnateadused üldjoontes kaua aega keelatud olnud. b. See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna c. See keskendub riigivõimu teostamisele ja spetsiifilistele juhtimise küsimustele d. See on teaduslikum Check 13. Millal sünnib poliitikateadus? a. Siis, kui Platon kirjutab oma teose "Riigist" b. Siis, kui Machiavelli kirjutab oma valitsemiskunsti õpiku "Il Principe" c. Siis, kui David Easton sõnastab oma poliitika protsessi mudeli d. Siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid , nimetatakse olitoloogia traditsioonist? 1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus a. inimene loob kultuuri ja struktuuri b. inimene tutvub sotsialiseerumisagentidega c
saavutamiseks. Ta ei anna vastuseid selle kohta mida peaks tegema. Poliitikateadus poliitilisest maailmast arusaamise vahendina: Need neli kriitika liiki, mis pol. teaduse kohta käisid on väga olulised ja neid tuleb hiljem tihti kasutada (arvab Jimmie). Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitilikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Ja nii edasi... lõppkokkuvõttes üks päris kasulik asi või mis? 3 4 TEINE OSA POLIITILINE KÄITUMINE 2. PEATÜKK
(Vt eespool ka Hume´i seadust). Üsna ilmselt kehtib niisugune seoste jada: selle uurimine, kuidas asjad on, aitab seletada, kuidas asjad võivad olla, ning selle uurimine, kuidas asjad võivad olla, on hädavajalik, et hinnata, kuidas nad peaksid olema. Viimasele küsimusele vastuse otsimine käib filosoofidel argumentide esitamise ja nende kriitilise analüüsi kaudu (J. Wolff). Poliitikafilosoofia ,,ümbruses" on palju poliitilist, mida tähistatakse sõnadega poliitiline mõtlemine, poliitikateadus, politoloogia, poliitikateooria, riigiteadused, võrdlev poliitika, valitsemisteadus. Süvenemata ajalooliselt kujunenud ja kohati kindlasti ebajärjekindlasse keelekasutusse, piiritleme skemaatiliselt meie kursuse sõnakasutuse. Poliitiline mõtlemine kajastab kõige laiemat konteksti, nii akadeemilisel kui argitasandil harrastatavat mõtlemist poliitika üle, mis on ükskõikne arvamuste kirevuse ja põhjendatud teadmise eristamise suhtes.
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
tõde on suurem sõber." Analoogiline mõte on Aristoteleselt oma õpetaja kohta: "Platon on sõber, kuid tõde on suurem sõber." 14 veel ka seadustega, mida peab tegema ja millest hoiduma seega peaks ta eesmärk hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks." (NE 1996:7,8) · Poliitikateadus või poliitiline ekspertiis (politik) on ülim teadus On suur erinevus teoreetiliste teaduste ja praktiliste teaduste vahel. Teoreetiliste teaduste objektiks on asjad, mis ei allu muutustele, või asjad, milles endis asub muutumise põhimõte, uurivad nende asjade põhimõtteid ja põhjuseid, demonstratiivne teadmine. Praktiline teadus tegeleb inimesega, inimese võimega olla tegevuse (praxise) allikaks, inimtegevus on olemuslikult muutustele alluv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
