• võimu regulaarse ja seaduspärase vahetumise tagamine; • võimudele kodanike nõudmiste vahendamine; • rahva usalduse tagamine võimude vastu; • inimeste poliitikast informeerituse tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus
Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised olud ja teooriad Inglise revolutsiooni ajal Nimi Tähtsamad seisukohad Independendid 1. Riigi valitsemisel juhtiv osa parlamendile 2. valimisõigus vaid maksumaksjatele 3. monopolide kaotamine 4. taotlesid südametunnistusevabadust 5. poliitiliseks eesmärgiks olemasoleva parlamendi laialisaatmine 6.monarhilt tuleb sõjaväe ülemjuhataja koht ära võtta. Levellerid 1. seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduse kindlustamine (sealhulgas usu-, isiku-, omandi puutumatuse- ja trükivabadus). 2. ideaaliks demokraatlik vabariik 3
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt
Noor peab saama lõpuks siiski ise otsustada, kas ja keda ta soovib valida, kui üldse. Valimisõigus loob noortele valijatele juurde uusi võimalusi ja tõstab teadlikkust poliitikast. See tuleb noortele igatpidi kasuks, sest laiendab silmaringi ning kujundab arvamust päevakajaliste teemade suhtes. Samas võib liigne valimispropaganda tekitada stressi ning mõnel noorel võib huvi poliitika vastu üldse kaduda, seega ei tasu liigse reklaamiga noori rõhuda. Valimisõigus on noorte jaoks eelkõige võimalus, mida tuleks kindlasti kasutada!
miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond
Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.
vaene ning maa oli enamasti Inglise aadlike käes. 18. sajandi lõpul tõstsid iirlased prantslaste abile lootes inglaste vastu mässu aga Iirimaa ühendati Inglismaaga. 1929. aastal tühistatigi kitsendused, mis takistasid katoliiklastel riigiameteid pidada, kuid Iirlased ei leppinud sellega. Iirlaste väljarändamist põhjustas kartuliikaldusest põhjustatud näljahäda. (1840. aastal) Tsartistlik liikumine Tsartistide eesmärk oli saavutada üldine valimisõigus. Londonis hakati asutama erinevaid tööliste ühinguid. Tsartistid nõudsid uut parlamendireformi. Tsartistid soovisid uut parlamendireformi üldise valimisõiguse alusel, mis oleks muutnud tõeliseks rahvaesinduseks Massiliikumine vaibus alles 1840. aastate lõpus. 1847. aastal sätestati 10tunnine tööpäev. Rahva Harta" põhipunktid (1838): üldine valimisõigus meestele alates 21. eluaastast Igaaastased parlamendivalimised
enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kellel on selleks seaduslik õigus. Millised on Eesti demokraatia nõrgad küljed? Peamine nõrkus Eesti demokraatial on väga suur korruptsioon. Korruptsiooni märkamise indeksi tabelis on Eesti 32. kohal (kõige väiksema korruptsiooniga riigid on tabeli eesotsas). Selle tabeli järgi on isegi riikides nagu Katar ja Botswana vähem korruptsiooni kui Eestis.
erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni, saadiku vastutustunne on endiselt tähtis.
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos-
suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine rahulepingutes, majanduslikud raskused, võimuvõitlus, erakondade paljusus. Liikumiste juhid rääkisid, et kui nad saavad võimule, siis lastakse käiku diktatuur
2.Millised põhimõtted väljendusid konservatismis, liberalismis, sotsialismis, sotsiaaldemokraatias ? · Konsevatism- pooldada vanu traditsioone, riiki ja mittesekkumist majandusellu, kaitstes vaba turgu · Liberalism- uuendustele vastuvõtlikud, kaitstes isikute vabadusi ja vabaturumajandust · Sotsialism ja Sotsiaaldemokraatia- riik peab toetama abivajajaid, inimesed peavad olema varaliselt võrdsed, kõikidele valimisõigus 3.Millist ideed kandsid endast fasism, natsionaalsotsialismis, kommunismis? Mis oli neis sarnast ja mis erinevat? · Fasism ja natsionaalsotsialismis- saavutada majanduslik õitseng ning õnnelik elu, tuli vaenlased muidugi hävitada · Kommunism- ajaloo liikumapanemiseks jõuks klassivõitlus- tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Tohib kasutada kõiki vahendeid: relvi, vägivalda, kehtestada hirmuvalitsust
3.2. - 3.4. VABAD VALIMISED. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID. VALIMISKÄITUMINE Valimisõigus · valimisõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või sinna ise kandideerida; õigus osaleda valimistel või mitte osaleda · aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega;
Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale otseselt vaid valimistega. · Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. · Elitaardemokraatia- võimule saab vähemus ehk eliit, oskus arvestada rahva huvide ja olulisemad ellu viia. 6. Millised on demokraatia ohud? · Inimsed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi · 51% türannia, enamuspõhimõte · Riigimees või poliitik? 7. Vabade valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi · Hariv funktsioon · Rahva usalduse heaks indikaatoriks 8. Vabade valimiste põhimõtted · Üldised- hääleõigust omavad pea kõik täiskasvanud elanikud, v-a kriminaal karistust kandvad ja teovõimetud isikud.
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...
Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta?
Liberalism areng peab toimuma üsna kiiresti, pooldab valimisõiguse laienemist, usuline vabadus sõnavabaduse tagamine Sotsialism inimesed peavad olema võrdsed sotsiaalne ühiskond peab olema hea paremad töötingimused Konservatism Kõik hea peab jääma Valimisõigus ei peaks laienema Muutused peavad toimuma väga aeglaselt Vanad kombed peavad jääma Marksism. Loosungi sisuks on , et kõik palgatöölised ühineksid ja võitleks oma õiguste eest. Ei poolda üldist valimisõigust K Tööliste paremate tingimuste nõudmine S Vabadus ühineda ühingusse L Ühiskonna aren peab toimuma evoltsiooniliselt , mitte revolutsiooniliselt Sotsiaalne kindlus kõigile S Suunatud absolutistliku monarhia ja feodaaligandite vastu
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi
metsaistutamine) töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1) peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) naistele valimisõiguse andmine · valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) · 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) · 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast · 1929 Inglismaa sai esimese naisministri
Valitsust juhib enamasti peaminister. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Seda õigust kasutavad valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Kõige väiksem administratiivne valitsus Prantsusmaal on comune Mis on tsensusepõhine, mis üldine valimisõigus. Mis kriteeriumide alusel määratakse valmisõigus ühe ja teise puhul? Millega õigustatakse teatud elanikegruppide valimisõigusest ilmajätmist? Tsensusepõhine valimisõigus olenes palju tulumaksu maksudest, olenes summast millest alates said valimisõiguse, meessoost, alates 30 eluaastast Üldine valimisõigus polnud mingid piiranguid varandusliku seisus, valima võisid nii mehed, kui ka naised ning valijate vanus pole määratud. Seati ka reegel, et ühes kohas pead
Miks kehtestati osades riikides diktatuur ja kuidas õnnestus teistel oma demokraatia säilitada? Peale Esimest maailmasõda suurenes järsult demokraatliku valimiskorraga riikide arv Euroopas. Üheks selle põhjuseks oli demokraatlike riikide (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) peale jäämine sõjas, mis tõstis autoriteeti nende riigikorra vastu. Teiseks põhjuseks oli kodanike demokraatlike õiguste suurendamine. Tõsteti valijate arvu kolm korda ning anti naistele valimisõigus. Kahjuks aga mitmed riigid ei suutnud oma elanike ja poliitka probleeme piisavalt kiiresti ja rahuldavalt lahendada. Seda kasutasid ära mittedemokraatlikud liikumised, mis lubasid kõik probleemid kiiremini korda ajada ja majanduse õitsegu kindlustada. Tekkis vajadus karmi korra järele, mis osades riikides ka diktatuuriga saavutati. Samuti kasutasid tulevased diktaatorid ära uue valijaskonna teadmatust ja kogenematust
stiihilised rahutused ( poed, pagaritöökojad). 24-25. 02 muutus streik poliitiliseks üldstreigiks(3000 streikijat) AV saatis inimesi relvadega maha suruma. 1917 oktoober 1917 okt arreteeritakse AV liikmed öösel, hommikul teatatakse et on uus võim 17. okt manifest (aeg, sisu, kas jäi kehtima). Mida andis see lühike aeg demokraatiat? Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said haisu ninna, demokraatia kogemus, poliitilised parteid tekkisid(läksid maa alla). Valimisõigus piiratud(rikkad). Ajutine Valitsus Tööliste ja Soldatite Nõukogu rikkurid, endised poliitikud, haritumad, vähene vaesed, vähese haritusega, pooldati, vasak toetus, demokraatlik
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majandusl...
Demokraatia ja diktatuur Võrdlustunnus Demokraatia Diktatuur Iseloomutunnus ja Rahva määrav osa Võim on koondunud iseloomulikud jooned ühiskonna tähtsamate ühe isiku või rühma küsimuste kätte, seadusi lahendamises, muudetakse oma suva kodanikuõiguste ning järgi, rahvas ei osale kodanikuvabaduste riigi juhtimises. olemasolu. a) kindel juht a) rahva määrav osa. b) sala- ja b) kodanikuvabaduste- julgeolekuteenistu ja õiguste olemasolu. ste loomine Kehtib võimude c) ainupartei lahususe põhimõte ning d) propa...
parlamentaalseks kuningriigiks Suurbritania. 1848. aasta revolutsioonidega püüti parlamentaarset riigikorda kehtestada ka Saksamaal, kuid see kukkus läbi. Esimese maailmasõja alguseks 1914 oli Euroopas vaid mõni üksik riik, kus valitsuse moodustas parlamendivalimistel enamuse saavutanud jõud ja valitsus oli kohustatud oma tegevusest parlamendile aru andma. Need olid peale Suurbritannia veel Sveits, Prantsusmaa, Rootsi ja Rootsile kuuluv Norra. Demokraatia ja valimisõigus Demokraatlik riigikord kujunes Euroopas väga aeglaselt. Rahva osalemist poliitikas takistas juba valimisõiguse piiratus. 19. sajandi keskel valitses isegi liberaalide hulgas üldine veendumus, et valimistel peaksid osalema vaid meessoost kodanikud, kellel on vastav haridustase ja piisav vara, et olla majanduslikult iseseisev. 19. sajandi lõpuks kaotas enamik Euroopa riike valimisõigusele seatud varanduslikud, mitte aga soolised piirangud. Soome oli esimene riik, kes andis 1906
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui
Viimaste sajandite vältel on naiste roll ühiskonnas palju muutunud. Nad on saanud endale palju erinevaid õigusi, mida neil ennemalt ei olnud. Naiste roll on muutunud meeste omaga võrdsemaks ning neid ei peeta enam meestest madalamateks. Ennemalt ei olnud naistel õigust otsustada selle üle, mida nad teha tahavad. Neil ei olnud luba isegi oma arvamuse avaldamiseks. Nende ainsaks ülesandeks oli lapsi kasvatada ja kodu korras hoida. Kõige muu eest kandsid hoolt mehed. Naistel puudusid ka valimisõigus ning õigus osaleda rahvakoosolekutel. Valimas võisid käia mehed ja ka rahvakoosolekutel said osaleda ainult mehed. Tänapäeval on ka naistel õigus osaleda valimistel ja muude riigiasjade otsustamises. Ka riigikogus ja valitsuses töötab järjest rohkem naisi. See näitab, et naiste roll ühiskonnas on võrreldes eelnevaga tõusnud. Seoses naiste rolli muutumisega ühiskonnas on naised saanud endale veel ühe õiguse, mida neil eelnevalt ei olnud. Selleks on hariduse omandamise õigus
monarhistlikke ambitsioone; valitsuse juht (peaministrit pole); valitakse 4 aastaks- rahvas valib valijad, kes valivad presidendi - Uus pealinn- Washington, et mitte anda kellelegi eelist - Uus osariik=vähemalt 60 000 meest 13.Kellel on seadusandlik võim? - Kongressil, mis on 2-kojaline - Esindajate koda- saadikud valitakse 2 aastaks, proportsionaalselt osariikides - Ülemkoda ehk senat- saadikud valitakse 6 aastaks, igast osariigist 2 14.Kellel oli valimisõigus? - Valgetel meestel, kes on kinnisvaraomanikud - Naistel, mustanahalisel, indiaanlastel ja mitteomanikel pole õigust - 1964. Aastal kehtestati kõigile ameeriklastele üldine valimisõigus Prantsusmaa 15.Mis aastatel toimus Suur Prantsuse Revolutsioon? - 1789-1799, selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ja feodaalkord 16.Mis põhjustel see toimus? - 3 seisus oli kõige rahulolematu- pankurid, talupojad ja kaupmehed tahavad õigusi 17
Peamisteks partneriteks väliskaubanduses olid Suurbritannia ja Saksamaa, aga ka Soome, Rootsi, Läti. Eksport: metsamaterjal, põllumajandussaadused, tööstustoodang. Import: tööstusseadmed, tooraine, keemiakaubad. Tööpuudus likvideeriti. 2. Eesti poliitiline areng: a) I põhiseadus (1920a 15.juuni)- seadusandlik võim: Riigikogu (100 liiget)- valimised iga 3 a tagant. Valimisõigus alates 20a, valiti parteide vahel. Täidesaatev võim: valitsus (ministrid, riigivanem). Peaministri nimetas partei mis sai kõige rohkem hääli. Parlament oli ühekojaline, riigipeaks riigivanem b) II põhiseadus (1933/34)- kaks esimest katset kukkusid läbi, vapside katse oli edukas. Tõnissoni valitsus astus tagasi- üleminekuvalitsus (K.Päts eesotsas). Riigivanem sai rohkem õigusi- võis panna seadustele veto ja saata Riigikogu laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt)
kuna toimuvad teatud aja tagant korralised.parlament,kohal omavalits4 a, president 46a tagant 2)vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimised rahva usalduse heaks indikaatorikskui palju hääletajaid,siis tugev demokr.valiml hariv fnkampaaniaperioodil tarbivad ind rohkem pol teavet,viivad kurssi kodanikuõiguste,erakondade vaadetega. Vabad valimdvalimised on vabad kui valimiste korrald,valimisõiguste andml järgit teatud põhimõtteid valimisõigus on üldinekõik täiskasv võivad valimas käia olenemata nahavärvist,rikkusest.kodakonsuspiirangkõigil valimisõigus,alalistel elanikel ka,kodakondsus pole oluline.parlamendivaliml kodakondsuse nõue,ka välismaal elav kodanik võib hääletada. EEs volikokku kandideerida 18,riigikokku,europarlam21,president30 valimistel vaba konkurentsvabadus kandid,häälet oma isiklike veendumuste järgi,kartmata survet v tagakiusamist.valimiste päeval keelatud reklaam,valijate hirmut,meelitam
Independendid ,,Ettepanekute peatükid" - konstutsiooniprojekt Parlament Südametunnistuse vabadus Usuvabadus Oliver Cromwell Levellerid John Lilburne Võrdsustajad · seisuslike privileegide kaotamine · isikuvabaduste kindlustamine Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka omandi puutumatus ja õigus haridusele. See näitas et riik on demokraatlik, kuigi Jakobiinidele olid diktaatorlikud plaanid. Kuid siiski on see olnud eeskujuks tänapäevastele põhiseadustele. Võeti kasutusele paberraha. Sellega sai täpsemini raha arvestada, ei olnud nagu
Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus edasi saada. Kuigi ka konstitutsiooniline monarhia on demokraatlik, ei ole ta seda siiski niipalju kui vabariik, sest kõigil ei ole võimalik monarhiks seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti
Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsiooniga. I MS tõi kaasa demokraatia leviku, sest sõja võitsid demokraatlikud suurriigid. Dem. Laienes ka riigi siseselt ( valimisõigus naistele, töölisklassi poliitilised õigused suurenesid. II MS vahelisel perioodil lainenes diktatuur( pettumie Versaille süsteemis, majanduskriis 1929, demokraatia kogemuse nappus. Diktatuur kehtestati Saksamaal, Itaalias ja Jaapanis. Ida- Euroopas kommunistlik-dikatuur( varises kokku 80.ndadatel) Siirderiik- ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demokraatlikega (üleminek) Jätkusuutliku arengu valdkonnad
AASIA, AAFRIKA ja LADINA-AMEERIKA 1.Türgi Türgi iseseisvussõda Türgi rahvuslaste võitlus rahutingimuste vastu KEMAL PASA 1919-1923 Türgi Vabariik 1923 kuulutati Türgi vabariigiks, sultan kukutati. Uueks pealinnaks sai Ankara Rahvasteliit tunnustas uut riiki tema piirides Mustafa Kemal Atatürk (1881-1938) Türgi vabariigi rajaja ja esimene president Kemalism-ametlik ideoloogia Kuus põhisammast: Vabariik Türgi rahvuslus Rahvalikkus, võrdsus Ilmalik riik Riigi juhtiv roll majanduses Revolutsiooniliste reformide elluviimine Atatürgi reformid Islami rolli vähendamine ühiskonnas Ilmaliku kohtusüsteemi kehtestamine Lääneliku riietumisstiili sisseviimine Naiste õiguste suurendamine (valimisõigus) Perekonnanimede panek Ilmalik koolisüsteem Ladina tähestiku kasutuselevõtt Gregoriuse kalendri kasutuselevõtt Atatürgi masoleu...
Demokraatia võimalused: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades olla inimestel informeeritud ja osaleda poliitikas tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises edendab ühist ja individuaalset heaolu tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu Osalusdemokraatia- kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osaleda ka küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Osalusdemokraatia tähendab massiaktsioone ja
võim ei ole avalik ega kontrollitav. Ma arvan, et see ei meeldi paljudele inimestele, kui nad ei saa hääletamises käia ja riig asjadele kaasa öelda. Diktatuur kehtetati osades riikides kuna riigid olid majanduslikult nõrgad ja ei suutnud riikide ja inimeste probleeme täita. Inimesed pettusid demokraatias ja arvasid et diktatuur, kus on võimas valitseja hoiab riiki majanuduslikult ja sõjalisliselt ja sotsiaalselt korras. Need kes soovisid diktatuuri olid töölisklassid. Nendele anti valimisõigus ja nad said mõjutada riigi arengut ja ka naised said valimisõiguse, nii tekkisid valijate rühmad, tänu kellele suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Diktatuurilised riigid olid: Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania jpm. Saksamaal olid kommunistlik partei, natsionaalsotsialistlik partei ja demokraatlikud parteid. 1920.-datel aastatel on Saksamaal halb majanduspoliitika. Nii said natsionaalsotsialistlik partei populaarseks ja said võimule.
Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus Sõnaõigus Valikuvabadus Kodanikuõigused Valimisõigus Demokraatia maine kasvas peale sõja võitu. Konservatiivid-väärtustavad ajaloos läbi proovitut, tradtsioone, tugevat riiki, viivad läbi reforme ja toetavad vabaturumajandust. Liberaalid-väärtustavad üksikisiku vabadusi, kaitsevad vabaturumajandust algusest peale. Sotsialistid-vasakpoolsed, riik peab toetama abivajajaid, ebavõrdsuste vähendamine, võrdsed võimalused üksikisikule Mittedemokraatlikud-kommunism, fašism, natsionaalsotsialism Mittedemokraatlikud liikumised:
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states))
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonn...
alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. · Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega. Valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. · Valimistel on vaba konkurents, kandidaatite ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. · Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. · Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem · Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad,
sünnikohased õigused õigused · Tootmise määrab turg · Ela ise ja luba teistel elada · Puuduvad välised piirangud · Õigusi ei saa ära võtta Otsustusõigus vaid Täielik valimisõigus kõigile Proletariaatidel (töölisklass) aadelkonnale ja riigijuhtidele inimestele pole isamaad, internatsionaalsus Tagurlik (tagasiminek) Kaitsta sõna, trüki, Kõikide maade proletariaadid poliitiline teooria, mis koosoleku, usu ja ühinege muutus 19.saj lõpus südametunnistuse vabadusi, vabamaks mis Prantsuse revulutsioonis
· riigi organiseeritud töökohad ja hädaabitööd; · määrati kindlaks miinimumpalk ja tööpäeva pikkus; · abirahad vajajatele; · dotatsioonid põllumajandusse, vähemtootjatele; · riigi kontroll pankade üle; VÄLIPOLIITIKAS ISOLATSIONISM. III INGLISMAA. Võitis sõja, kaotas juhtpositsiooni maailmas USA-le; · aeglane kaasaminek majandusuuendustega (N: söe- ja tekstiilitööstus oma aja ära elanud) SISEPOLIITIKAS: · 1918.a. valimisreformiga anti valimisõigus töölistele, millega kaasnes Tööpartei ehk Leiboristliku Partei edu; · Devalveeris naelsterlingi ja väljus tänu sellele suurest majanduskriisist kiiremini; VÄLISPOLIITIKA: · impeeriumi rahvaste vabadusliikumised o Iirimaa 1921/1937; o Kanada ja Austraalia 1931 Westminsteri statuut BRITI RAHVASTE ÜHENDUSE algus; IV PRANTSUSMAA. MAJANDUS: · Saksamaalt saadud alad + reparatsioonid võimaldasid väljuda kiiremini sõjajärgsest
Täidesaatev riigivanemaks. peaminister kelle määras president võim peab omama nii Parlamendi kui riigivanema usaldust Andis laialdased säilisid I põhiseadusega piirati kodanikuvabadusi, Kodaniku- kodanikuõigused valimis- antud nii kodaniku- kui ka valimisõigus al 22eluaastast õigused õigus nii naistele kui ka valimisõigus Eestis kujuneb ,,juhitav meestele alates 20 eluaastast. demokraatia" oma aja demokraatlikumaid Muudeti vaid 30 sätet autoritaarne presidentaalne põhiseadusi; selle põhjal Eesti (Riigikogu, parlament), muus vabariik Hinnang
Selleks asutakse sammu Vana Korra suunas on mitmed argumedi: 1. koostati põhiseadus, 1814. aasta harta, mis tegi kõik prantslased seaduse ees võrdseks, kuid säilitas kuningale ja aadlile märkimisväärse eesõiguse. 2. kuninga, mitte rahva ülimuslikkus 3. varanduste ümberjaotamine 4. sõnavabadus on suhteline ( ajakirjanduses piiratakse, verbaalne jumalateadus ei ole lubatud) 5. Tsentsusepõhine valimisõigus 6. Katoliku kirik saab riigikirikuks 7. Charles X piirab sõnavabadust , kehtetab tsensuuri (peab taotlema dokumendi luba) - Teiselt poolt aga, 1. isikuvabadused olid tagatud 2. kõikidel oli pääs tsiviil- ja sõjaväeameteisse 3. eraomandus on puutumatu (les bien nationaux) 4. Vana Korda ei taastata 5. Kuningal on täitevvõim, nimetab ministrid, seadusalgatus Louis-Philippe tõusis troonile 1830
Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda aastal 1905. Majandus areneb pöörase kiirusega. Igas tööstusharus kasvab tootmine plahvatuslikult. Nt: tööstuses üldiselt tõusis tootmine 1897-1913 81,8 %. Teadus areneb kõrvuti majandusega ning tänu uutele leiutistele, mis leiavad laialdast kasutamist tööstuses, aitab see samuti kaasa majanduskasvule. Progressi mõiste muutub väga tihti kasutatavaks ning inimkonna edusammud tunduvad igaveste ja pöördumatute saavutustena.
Aktiivsed kodanikud - toimiv ja tegus ühiskond Iga riik vajab vastutustundlikke aktiivseid kodanikke. Kõigile on antud õigused, kuid nendega kaasnevad ka kohustused. Milleks on antud meile valimisõigus kui me ei käi valimas ja seejärel pole tulemustega rahul? Kui käia valimas, siis ongi meie endi kätes see, mis meie riigis toimuma hakkab. Valikuid on igasuguste vaadetega inimestele. Erakonnad tutvustavad oma maailmavaateid ning iga kodanik peaks leidma just selle, mis tema vaadetega kooskõlas on. Ma arvan, et on väga hea, et valida saab alles 18- aastaselt, sest selleks ajaks peaksid olema noorel omad kindlad seisukohad poliitika suhtes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
