1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne. Personali juhtimine on seotud kõikide juhtimise põhiliste funktsioonidega. 2. Millised kolm peamist kompetentsi on inimressursi juhtimiseks vajalikud? HRM juhtimiseks on vajalikud 3 kompetentsi (võimupädevust, asjatundlikkust): · Ärivaldkonna tundmine · HRM funktsionaalne ekspertiis · M...
Risti 1. Teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. 2. Vahendid, mille inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. 3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5. Valik, mille puhul loobutakse veidi ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist. 6. Parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel. 8. Suutmatus rahuldada kõiki vajadusi, sest ressursid on piiratud. 10. Maavarad, kapital ja inimressur...
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades
Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga
Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Raha Kulu Tulu Inimressurss Loodusressurss Kapitaliressurss Palk Rent Intress Kaubad ja teenused Sotsiaalmaks, käibemaks Tulumaks jt. maksud jne. Raha Kulu
teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut. graafikud) 7. VÄLISTEGUR (hariduspoliitika, üleriigilised programmid, riiklik õppekava) Kategooria VARIA sisaldab maininguid, mis antud süsteemi kategooriate alla ei paigutunud.
põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete valmistamiseks näiteks vajalikud masinad, seadmed, hooned, teed jne. Otsesed rahalised vahendid ( raha, aktsiad) ehk finantskapital, mida kasutatakse tootmise rahastamiseks. Rahalise väärtusega omand Inimressurss Inimressurss töötamisest huvitatud inimese olemasolu, oskus ja teadus, mis rakendatakse töö tegemisel ja tulu saamisel. Majanduse arenguks kasutatava tööjõu kvaliteet sõltub haridustasemest, motivatsioonist, ettevõtlikkusest kui ka rahvaarvust. Töötamisest huvitatud inimesed Tööjõud Tööjõud riigi aktiivne töövõimeline elanikkond. Töövõimeline elanikkond inimesed, kes on võimelised ja soovivad töötada.
Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida
Nappus- Meie vajadused ja soovid ületavad võimalusi ehk ressursse. Peamised ressursid loodusvarad, inimressurss ja kapital. Majanduslik mõtteviis- valimine erinevate alternatiivide vahel, kaaludes nendest saadavad kasu. Alternatiivkulu ehk loobumiskulu- tehes ühe valiku, jääb selle tõttu midagi muud tegemata. Ratsionaalne käitumine- selline käitumine, mille korral maksimeeritakse oma. Tehing- majandussüsteemi fundamentaalne element Turg- korraldus, mis võimaldab tehinguid teostada Majandusteadus- uurib, analüüsib ja prognoosib tehingute toimumist majandussüsteemi erinevate osapoolte vahel.
KELLELE 2.12.15 © Tõnu Erin 12 Majanduse 3 põhiküsimust 1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota 2. Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota 3. Kellele neid kaupu ja teenuseid toota (haakub esimese küsimusega ja oluline on, kuidas neid tooteid jaotatakse) Mõisted Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.12.15 © Tõnu Erin 14 Mõisted Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. 2.12.15 © Tõnu Erin 15 Mõisted Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks
Ühiskonna majandamine Kairi Järve Ühiskonda ilma majanduseta ei ole olemas. Osalemine majandusprotsessides (tootmine, tarbimine, müümine) on igapäevaelu osa. Ühiskonnas alati ressursid piiratud, seega tuleb majanduslikke otsuseid alati kaaluda. Tootmisressursid ehk tootmistegurid: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, vesi 2) Inimressurss: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kombineerida. Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele majanduse põhiküsimusele: 1) MIDA JA KUI PALJU TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? Majandussüsteemid Naturaalmajandus Leidub maakera vaesemates ja tööstuslikult vähemarenenud piirkondades Kõik eluks vajaliku valmistavad ühiskonnaliikmed ise
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine
valikud on meile vastuvõetavad või mitte ," nii on arvanud Eesti Ekspressi kolumnist Varro Vooglaid. Milline on meie Maarjamaa hetkeseis? Eurostati uuringu järgi kahaneb Eesti rahvaarv 2051. aastaks 17 protsenti. Üsna drastiline, kas pole? Tolerantsus on praegu Eesti ellujäämiseks elementaarselt vajalik ja seda mitte ainult negatiivse iibe seisukohalt. Kiiremas korras beebibuumi meil tõenäoliselt tekitada ei õnnestu, aga olemasolev inimressurss peaks siiski andma maksimaalse panuse tolerantsuse näol, et riik, mis oleme meie ise Eesti Vabariigi kodanikud, hästi toimida saaks. Juhul, kui peaks tekkima kahtlus, kas on mõtet pingutada väljasuremisohus riigi ja hääbuva kultuuri nimel, siis siin peitub lihtne tõde: seni kuni leidub Kiviräha teosest "Mees, kes teadis ussisõnu" tuntuks saanud Leemeteid, kes hingega oma kultuuri säilitamise eest võitlevad, seni eksisteerib ka riik ise.
Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et ressursid oleksid suunatud sinna, kus alternatiiv kulu oleks kõige väiksem. Alternatiivkuluks nimetatakse suurima väärtusega alternatiiv, mullest valikut tehes loobuti. Ressirssideks nimetatakse põhielemente, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu näiteks maarvarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital. Kõik inimesed soovivad endale uuemaid ja paremaid asju, selleks, et neid paremaid ja uuemaid asju saada on vaja ressursse. Ressursid on kõikidel inimestel piiratud. Inimeste vajadustest ja soovidest on teinud ka Abraham Maslow püramiidi, milles ta üritab kajastada, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud. Põhimõtteliselt siis kui inimelesl on rahuldatud füsioloogilised vajadused hakkab ta tahtma endale paremat.
Kreutzwald lõi „Kalevipoja“, olles ise arvamusel, et eestlased on väljasurev ja tulevikuta rahvas. Absurd, kas pole? Selles absurdsuses elame Eestis tänapäevalgi. Rein Taagepera on kirjutanud, et eesti rahva suurus läheneb sellisele kriitilisele piirile, millest alla poole laskudes pole meil enam võimalik eksisteerida täismõõdulise rahvusena. Tegelikult oleme sellele piirile juba rahvusluse tekkimisest saati õige lähedal. Suures osas kogeme seda kõik, kuid enda teadmata. Meie inimressurss on niivõrd väike, et sellest on tulenenud meie kultuurilised ja rahvuslikud iseärasused. Need iseärasused on saanud meie kultuuri pärisosaks ja seetõttu kogeme me absurdsust igal oma sammul, ise seda märkamata. Rangelt võttes mõistetakse rahvuse kadumise all nende inimeste vähenemist, kelle emakeeleks on eesti keel. Elame praegu sellises euroopalikus ruumis, kus riiklus määrab rahvuse, mitte vastupidi. Õige eestlane elab eesti keeles. Õige eestlane teeb seda, sest ta pole
erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 8) Turgu tasakaalustav hind hind, mille puhul pakkumine on võrdne nõudlusega. 9) Defitsiit ehk vaegus on nõudluse ja pakkumise koguse vaheline erinevus, kui palju mingit toodet on ostja valmis antud hinnaga rohkem ostma, kui müüjad on seda valmis müüma. 10) Tarbija inimene, kes ostab kaupa või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. 11) Ressursid jagunevad kapital, inimressurss ja loodusvarad. 12) Tootlikkus on töö hulk mida töötajad on teatud aja jooksul võimelised tegema. 13) Tööealine rahvastiku hulka kuuluvad kõik 15-74 aastased inimesed. Jaguneb: majanduslikult aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. 14) Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus. 15) Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võmeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötuse määr Eestis - arvel 95244 töötut, mis on 14.6% tööjõust.
1. Tootmisressursid Loodusressursid: maa, maavarad, kliima jne 2. Inimressurss ehk tööjõud, kelle puhul on oluline kvaliteet ja ka motivatsioon. 3. Kapital ehk raha, mis jaguneb a) reaalkapital tehased, masinad, seadmed jne b) rahakapital ehk finantskapital vajatakse investeeringuteks 1. Majandussüsteemid (4)1. Tavamajandus-Kõige algelisem.Toodetakse peamiselt enda tarbeks;lihtne kaubandus või lihtne majandus;traditsioonidel ja
Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Majapidamine on ühise eelarve majandavate inimeste kogum. Majapidamistel on järgmised majanduslikud rollid: - ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) - Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid. Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad om raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbijate ressursside vastu.
valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi ja kanna riski. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitisi, seadmeid, materjale). Erinevalt maast, mis on looduse poolt antud, luuakse kapital varasema majandustegevuse käigus.
Tellijad Norrast, Meretransport refeer Väga täpne ja korralik Personaalne suhtlus GLOBAL Aafrikast ja Islandist laevadega teenuse täitmine, kliendiga teenuse punktuaalsus, tracking teemadel võimalused Peamised ressursid Partnerid Inimressurss Reefer laev (hiljem laevad) Rahaline kapital Kulud Tulud Palgad Teenuse osutamine Kontor (kontori omanikud, rendikulu ei ole) Vahendustasu Väga suured kulud seoutd laevadega: remontid, sadamate sisenemine, laadijate rent jne.
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots
Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. · Kellele? Kes on kliendid? Näide: · Mida ehitusteenuse pakkumine. · Kuidas kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? · Kellele suuremad ehitusfirmad, eraisikud. Tootmisressursid ja tootmistegurid. Ressursid ja Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. · Loodusressurss-rent,üür · Inimressurss-palk · Kapital-intress · Ettevõtlikkus-kasum,kahju Nappus,piirprintsiip ja alternatiivkulu · Nappus-tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim
Üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. VÕI valikute/otsuste protsess. 3. Mis on rikkus?Teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. 4. Mis on turg?Korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. 5. Mis on kauba ja teenuse vahe?Kaup on füüsiline toode, mida tarbitakse peale toote valmimist. Teenust ei saa katsuda ja tarbitakse tootmise käigus. Teenus on tasu eest tehtav töö. 6. Nimeta tootmisressursid.Loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus) 7. Mida tähendab nappus?NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID 8. milised on majanduse põhivalikud?Mida, kuidas ja kellele toota. 9. Millised on üksikisiku, ettevõtja ja riigi majandusvalikud? 10. Mis vahe on mikro- ja makroökonoomikal?Makroökonoomika on õpetus majandusest tervikuna. Mikroökonoomika uurib üksiktarbijaid ja ettevõtjaid. 11. Nimeta ja kirjelda majandussüsteeme. Milline majandussüsteem toimib Eestis praegu?
tulevikus oodata. 3. Positivistlik analüüs põhineb reeglina faktidel. Antud artiklis nii graafik kui ka tekstis olevad arvud naitavad kuidas piima hind hakkab kujunema. 3.Kas artiklis on juttu mõnest tootmisressursist? Missugusest? Põhjendage. Selles artiklis on raske välja valida üks tootmisressurss. Omavahel on seotud loodusressursid (maa, loomad) ning tootmisressursid (Farmid ja sisseseade) ning lisaks vähesel määral ka inimressurss ja mittelooduslik ressurss ehk rahaline kapital. Kõiki neid ressursse kasutatakse piimatööstuse kaupade tootmiseks. 4.Kas artiklis käsitletakse mingit majandusanalüüsi mudelit? Selgitage. Käesolevas artiklis kasutatakse kõige rohkem nõudluse pakkumise mudelit. Seoses sellega, et Venemaa embargo tõttu järsult kadus suure turu nõudlus on teistel turgudel pakkumine oluliselt suurenenud. Selline pakkumise tõus viib koheselt hindade alanemisele, sest teistel turgudel
Majandus Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on toota kaupu ja teenuseid ühiskonna ära elamiseks. Jaguneb mikro- ja makromajandus. Põhineb tootmisteguritel: Loodusressurss – maa, loodus- ja maavarad, kliima Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik.
· Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1. Loodusvara (maa, maavarad, mets, vesi, jm loodusest saadav) 2. Inimressurss (Töö) 3. Kapital (materiaalsed vahendid) Maa iseärasused: · Looduse and, pole loodud inimtööga · Ruumiliselt piiratud · Tootmisvõime on piiramatu · Erineb kvaliteedist · Kasutamine mõjutatud asukohast MAA TULU ON RENT 10. Töö · Töö on kehaline või vaimne pingutus, sihipärane tegevus, panus toodete ja teenuste valmistamisse. · Tuleneb töötaja võimetest, oskustest ning vilumustest. 11. Kapital
Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital e. raha 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss ( töööjöud oskuste ja teadmistega ) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib 3. MAJANDUSSÜSTEEMID 1. Tavamajandus e. naturaalmajandus 1.1 Feodaalses ühiskonnas, arengumaades 1.2 * Vähe arenenud * Väga väike * Kaubavahetus puudus 2. Plaani - e. käsumajandus 1.1 Diktatuuriühiskonnas ( NSVL , Kuuba ) 1.2 * Plaani järgi tootmine * Kontroll tootmise üle
Meie kultuuriruum on pikalt Nõukogude mõjusfääris olnud ja me pole saanud nii vabalt ülejäänud Euroopa riikidega suhelda, kui oleksime tahtnud. Ka majanduslikust aspektist vaadates pole meil pakkuda maailmale muud kui oma turgu, et oleks võimalik rahvuvahelise suurettevõtluse arenemine. Parimal juhul lõikab Eesti sealt kasu ja parandab selle läbi majandusliku üleilmastumise protsessi, läbi tiheda rahvusvahelise koostöö. Meie kõige suurem vara on inimressurss, mida tuleb hoida ja arendada, aga samas peame oma kõige suuremaks probleemiks "ajude" väljavoolu "parematele jahimaadele", mis tegelikult ei pruugi globaliseeruvas maailmas üldsegi paha olla, kuna ühtlustab meie kultuuri teiste riikidega; tekitame ühtseid väärtusi ja emotsioone, mille läbi võime end tunda globaliseeruva maailma osana. Eesti peab ise sobituma Euroopa kultuuriruumi, luues riigis euroopale omaseid väärtusi ja see on ka siiamaani õnnestunud
otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne.), mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada. Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooned, masinad, seadmed, materjalid jne
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on
Ernst Põdder-kindral(võnnu lahingus juhtis) Aleksander Tõnisson-kindral,ida rinne Julius Kuperjanov-tartu linna vabastamine Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping
Sotsiaalne kapital Page 1 Sotsiaalse kapitali olemus Üldiselt mõistetakse selle all sotsiaalsete võrgustike koostoimimist, kus jagatud arusaamad ja usaldus toetavad koostööd ja ühistegevust. · Sotsiaalne kapital ja inimressurss ei ole sünonüümid. · Väidetakse, et sotsiaalne kapital on kontseptuaalne kujund. · Sotsiaalse kapitali hulk mõjutab riigi majanduslikku arengut. Majandusteadlased on huvitatud, kuidas oleks võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus
Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast Motiiv millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum Majapidamiste rollid: Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad Ressursiturud kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu Nõudlus teatud toote või teenuse kogused, mida tarbijad soovivad ja
kuulub NATO-sse,ei tule NATO väed kohe Eestile appi,vaid selleks kulub mingi aeg.Ei saa ju lootma jääda teiste riikide abile,sest pole ju kunagi kindle kas meile tullakse appi.Eelkõige tuleks eesti meestel anda enda poolt kõik,et kaitsta rahu meie maal.Ja NATO-gi saab kaitsta vaid neid riike,kes aitavad iseennast ja ei looda vaid teiste peale.Seetõttu on Eesti sõjaväe olemasolu tingimata vajalik,et võõrriigid ei tuleks Eestit vallutama.Kindlustunnet annaks teadmine,et Eestil on olemas inimressurss,kes on vajadusel valmis kaitsma oma maad isiklikke huve tahaplaanile lükates. Teiseks põhjuseks,miks Eestil on vaja sõjaväge seisneb selles,et sõjaväeteenistusest loobumine annab vihje välisriikidele,et Eesti ei ole valmis osutama sõjalist vastupanu anastamise korral.Sõjaväe kaotamine tooks kaasa selle,et kaoks usk turvalisusse,väheneks usk oma riiki ja eestlaste patriotismi tunne hääbuks.Suur oli eestlastest esiisade patriotism näiteks lahingutes Sinimägedes
Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, maavarad, kliima) vajalik: rikkalikud ja mitmekesised varud, soodsad olud tegelik seisund: ressursside nappus või lõppemine, loodusliku tooraine asendamine 2. Kapital vajalik: riiklikud tagavarad tegelik seisund: raha ei jätku 3. Inimressurss (tööjõud oma teadmiste ja oskustega) vajalik: haritud ja töötahteline inimene tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond
EDUKAKS RESSURSS MAJANDAMISEKS TEGELIK SEISUND VAJALIK SEISUND 1. Loodusressursid Rikkalikud mitmekesised Ressursside nappus või (maa, maavarad, kliima) varud, soodsad olud. lõppemine, loodusliku tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul.
· Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital Mis on loodusressursid? · See osa looduskeskkonnast, mida inimesed oma eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem? · Nappus on ebakõla vajaduste ja nende tarbeks kasutatavate ressursside vahel. · NAPPUS= vajadused > saadavad ressursid Mis on alternatiivkulu? · Alternatiiv ehk loobumiskulu on kõige suurema
isiklike investeeringute kaotamise riske. Motiiv millegi tegemise ajend. Kasum on raha, mis jääb järele, siis kui on tasutud äritegevuse kulud. Majapidamised kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered, leibkonnad. Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valmistatud tooteid ja teenuseid; Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse (maavarad, kapital, ja inimressurss) Toodete ja teenuste turg vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Ressursiturg kujutab endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad raha tarbija ressurside vastu. Konkurents on müüjate võistlus ostjate pärast ja ostjate võistlus müüjate pärast. Monopol (kreeka sõnadest monos ,,üks" ja polein ,,müma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja.
12.2007 revisjoni- korralduse alusel Bauhof Group AS-i käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensionide maksete arvestamist, deklareerimist ning tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2006. PMTK tegi maksuotsuse 3.07.2009, mille kohaselt kohustas Bauhof Group AS-i tasuma täiendavalt maksusummasid. Maksuhaldur leidis, et Bauhof Group AS on sõlminud erinevate OÜ-dega (nagu Sevenfold, MP-Logistics, Berg Brevis, Inimressurss ja A-Trading K.P.) konsultatsioonilepingute asemel juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid ning jätnud tasumata seaduses nõutud maksud ja maksed. Seejärel tasus Bauhof Group AS maksuotsusega määratud summa 8.07.2009 ning esitas nimetatud maksuotsuse peale halduskohtule kaebuse. 14.01.2010 tunnistas maksuhaldur aga 3.07.2009 maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja teavitas Bauhof Group AS-le revisjoni jätkamisest, põhjendades seda vajadusega kaasata
end kui tervikut, vaadeldes kõiki õppeasutust puudutavaid aspekte) ning sise- ja välishindamise kombineerimine. Kokkuvõtvalt oli konkursi raamiks kolm olulist juhtimise kvaliteedi alateemat: • Eestvedamine ja strateegia organisatsioonis • Inimressurss ehk organisatsiooni personal ja kliendid • Finantsressurss ja investeeringud 9 KASUTATUD ALLIKAD Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2010. Statuut. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus INNOVE. Tallinn 2009. [http://vana.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=18128/EKKA+2010+statuut.doc] 11.12.2105
5. Tervishoiu rahastamine Eestis 6. Ravikindlustuse korraldus Eestis (kindlustatus, rahalised ja mitterahalised teenused, hüvitised kindlustatutele) 7. Haigekassa poolt tervishoiuteenuste eest tasumine (tervishoiuteenuste loetelu, eri tasustamisviisid, teenuste hinnakirja lisamine) 8. Eesti Haigekassa (struktuur ja ülesanded) 9. Tervishoiutöötajate registreerimine ja tegevusload tervishoius (õiguslik tähendus ja kord) 10. Inimressurss tervishoius (väljaõpe, vajadus, pädevus, personali planeerimine Eestis) Tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke lube väljastab Tervishoiuamet. Esmatasandi arstiabi andmise ja järelvalve eest vastutab maavanem.Tervishoiutöötajad peavad ennast kandma Tervishoiuameti poolt hallatavasse registrisse. Tervishoiu inimressursi planeerimisel arvestatakse tööjõu liikuvust, vananemist ning väljaspool tervishoiusektorit töötamist.
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte)
Otsesed eesmärgid Hinnatakse projekti eesmärkide saavutamise määra. Kui projekti eesmärke ei saavutatud, peab hindaja analüüsima, kas põhjuseks olid puudujäägid elluviimisel, vead projekti kavandamisel või eelduste mitteteostumine. Peale aruandluse tuleb hindajal kasutada ka intervjuusid, statistikat ning olemasolevaid uuringuid. Finantsiline ja organisatsiooniline jätkusuutlikkus Analüüsitakse, kas kasusaajal on piisavad finantsilised võimalused, piisavad oskused ja piisav inimressurss projekti poolt saavutatud muutuste elushoidmiseks. Üldised eesmärgid Kuna iga projekt on tavaliselt laiema programmi osa teatud piirkonnas või sektoris, viiakse üldise eesmärgi hindamine tavaliselt läbi kogu piirkonna või sektori üldise arengu analüüsina. Nii saab üldise eesmärgi hindamine reeglina aset leida alles siis, kui kõik üldist eesmärki toetavad projektid on lõpule viidud. Üldiste eesmärkide teostumise hindamisel vajatakse tavaliselt statistilisi analüüse ja
Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral. Majanduse põhisektorid: 1)hankiv 2)tootmis 3)teenindus Majandusressursid: 1 . Loodusressursid ( kliima, mets, vesi, territoorium, maavarad ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus või lõppemine . 2. Kapital (masinad, seadmed, tehased, raha) 1.1 Rikkalikud tagavarad 1.2 Ei jätku, raha ei ole . 3. Inimressurss (rahvaarv, haridustase, kogemused) 1.1 Haritud ja teotahteline tööline 1.2 Napib , vähe harituid inimesi. 4. Ettevõtlikkus 1.1 Aktiivne tegutsemine , reaalsuse piirides . 1.2 Napib Riigi sekkumine majandusse: 1)kehtestab seadused 2)maksupoliitika 3)hinnapoliitika Maksusüsteemid: 1)progressiivne- astmeline tulumaks- suurema tuluga inimene peab maksma rohkem. 2)porportsionaalne- võrdsed maksud 3)regressiivne- madala sissetulekuga
Tootmisressursid Tootmisressursse on neli liiki loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi
„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas
omapära" 2000 Nizza (Nice) leping ettevalmistusleping uueks laienemiseks, uus kohtade jaotamine europarlamendis, sõnastas paindlikuma koostöö liikmesriikide vahel. 2007 Lissaboni leping võeti vastu Euroopa Liidu presidendikoht. 105. Euroopa Liidu Parlament Euroopa Liidu komisjon Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu kohus Majandus Majanduse põhitegurid Majanduskeskkond Majanduskäitumise kujundamine eelarve koostamine Tootmisressursid *Ettevõtlikkus *kapital *inimressurss *loodusressurss *ressursid on alati piiratud ressursside nappus sunnib valima *Ressursside nappus erinevate tasanditel Ressursside nappus võib olla ka liikuma panevaks jõuks. Majanduse põhiküsimused · mida ja kui palju toota · kuidas toota · kellele toota Majandussüsteemid · Kõige vanem majandussüsteem on naturaalmajandus eksisteerib piirkonniti · Käsumajandus, ka plaanimajandus kõik majanduse põhiküsimused otsustab riik,
kuidas projekt õnnestus ja millised on tulemused. Iga uus etapp ei saa ennem alata, kui eelnev etapp on läbitud ja valmis. 4 Projektijuhtimine 2010 Ressursside planeerimine Käesolev projekt ei eelda väljaspoolt kaasatavaid ressursse, kõik projekti elluviimiseks vajalikud ressursid on ettevõttel olemas ja kasutuses ka jooksvalt igapäevastes tegevustes. Projekti elluviimiseks on peamine ressurss inimressurss, mis on ettevõttel olemas. Antud ressurss on juba eelneva ettevalmistusega, mis tähendab, et igapäevaselt töötavad nad ka antud programmide ja inimestega. Allolev tabel toob välja projekti kulud inimressursile. Tunnitas Töötunnid Maksumus Kommentaar u Projekti juht 200,00 192,0 38400,00
• Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada ühiskonna heaolu. Inimeste vajadused • Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada hüviste tarbimisega • Vajaduste omadus - piiramatus • Vajaduste hierarhia (Maslow) – Füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused • Vajadused ja nende rahuldamise ahel – Nt konkreetne vajadus soov leivaviilu järgi: ….. – on maatükk (ressurss) millel toodetakse vilja (inimressurss).... , – on seadmete ressurss jahu tootmiseks, leiva küpsetamiseks ...., – on kauplus kus müüakse ...., – oled sina, kes ostab raha vastu ..... Ressurssidest • Kõige üldisem tõlgendus - ressurssideks on põhielemendid, mida on võimalik kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks • Tootmine on ressursse ühendav protsess • Enamasti on vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad • Nappus – vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad
annaabi.ee 
