Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas). Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia(otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad.). Monarhia- päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis. Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale( islami maades nt. Bahrein, Katar, Kuveit). Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse raames(Norra,Rootsi,SB). Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks. Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus, mis saab agluse vabadest üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast esindav võimuorgan. Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindl...
· Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist · Kontrolli teostavad: · õiguskantsler · riigikontroll · kaitsepolitsei Kontrollorganid on sõltumatud. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri nimetab ametisse parlament.
parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas.
(neljas võim ajakirjandus) Lahusus: riigikogu-> võtab seadused vastu /president/valitsus/kohus Õiguskantsler -> president vs. Riigikogu seadused Valitsus annab aru riigikogu ees. Kohtunikud annavad aru riigikogu ees. Demokraatlikus riigis on tähtis võimu jagamine pealinna ja omavalitsuse vahel. Kasutatakse 2 põhimõtet: 1) föderaalriigid (USA, Venemaa) omavalitsusel on küllaltki suured õigused 2) unitaarriigid (Prantusmaa, Eesti) omavalitsusel on piiratud õigused Demokraatia põhimõtteid kasutatakse riigiti erinevalt, kuid põhiliselt on välja kujunenud 2 tüüpi: 1) parlamentaarne (Eesti) esiplaanil on parlament ja valitsus, president/monarh on sümboliks, kes ei oma võimu 2) presidentaalne (USA) rahvas valib presidendi ja parlamendi; president on valitsusjuht Riiklikud kontrollorganid on: 1. õiguskantsler (Allar Jõks) tema ül
Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei tähenda, et omavalitsusele jääb käsutäitja roll. Omavalitsuse poliitika annab igale kohale oma näo. Unitaarriigid on nt: Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia, Skandinaavia riigid. Tõhus kontroll võimukasutuse üle on väga oluline. Võimu kontroll on vajalik selleks, et tagada ühisvara kasutamist rahva huvides, garanteerida riigi ja kodanike julgeolek ning vältida riigivõimu kuritarvitamist. Igas riigis on loodud asutused, mille ülesanne on kontrollida võimu teostamist mõnes valdkonnas. Eestis on need jaotatud nii: - põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
Kas Sa oled nõus väitega, et kõik me oleme ühe ühiskonna liikmed, mis asub hukatuse äärel? Põhjenda oma arvamus! (globaalprobleemid) Olen nous, sest kõik inimesed kujundavad kõigi elu siin maamuna peal. Tooge välja põhilised erinevused (väga lühidalt) unitaarriigi, föderatsiooni ja konföderatsiooni vahel. (riigivormid) Unitaarriik on riik, mille koosseisu ei kuulu või mis ei koosne autonoomsetest haldusterritoriaalsetest üksustest. Unitaarriigid on näiteks Jaapan ja Prantsusmaa. Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste (föderatsiooni subjektide) ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Föderatsiooni tunnuseks on, et võim ja funktsioonid on keskvalitsuste ja mitmesuguste alamüksuste valitsuste vahel jagatud. Föderatsiooni vastandiks on unitaarriik. Näiteks USA Konföderatsioon on riigikorralduse vorm, kus liidetatud riigid delegeerivad mingi osa oma võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu
..) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. 5) Kuidas kontrollitakse võimukasutust demokraatlikus riigis? V: 6) Kuidas on võimalik muuta põhiseadust? V: Rahva- või parlamendihääletuse korras. Muutmist saab algatada president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Järgnevad arutelud ning muudatuse seadusega jõustamine. 7) Milline on seaduste hierarhia Eestis? V: 8) Mis on üldakt, mis üksikakt? V: Üldakt – kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm.
monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel. · vabariikideks võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale). Tänapäeva riigikorraldus: · unitaarriigid maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms). N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt. · föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Sveits, Saksamaa. · Konföderatsioonid (ehk riikide liit) ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki.
Valitsemis vormid: 1) Monarhistlik - kõrgem riigivõim absoluutselt või piiratult ühe isiku käes. Omandab riigivõimu pärimise või valimise teel. Juriidiliselt vastutamatu. 2) Vabariiklik - kõrgemad riigiorganid valitakse, võimu ei pärandata. Kehtib kollegiaalsuse põhimõte. Kõrgem riigivõim rahval, lähtub rahvast. Teostab vahetult või vahendusel riigivõimu. Riiklik korralduse vorm - territoriaalne jaotus: 1) Lihtriigid e. unitaarriigid - haldusterritoriaalsetel üksustel ei ole iseseisva riikluse tunnuseid. Territoorium jaguneb haldusterritoriaalsel põhimõttel. 2) Liitriigid e. föderatsioonid - üksikute riikide ühendused. Ühenduste osadel riiklik suveräänsus mingil määral. Suveräänsus seisneb esindus ja täitevorganite seadusandluse, kohtusüsteemi ja vahel kodakonduse olemasolus (erivormiks konföderatsioon - ühised vaid osa riigi funktsioone). 16
Vallutajad reprodutseerisid uues keskkonnas organisatsioonilisi vorme, mis olid neile kodumaalt tuttavad. Nende rajatud linnad, kirikud ja mõisad lihtsalt kopeerisid nende kodupaiga sotsiaalseid struktuure. Seda laadi kolonialismi tulemuseks ei olnud ,,kolooniad" sõltuvate regioonide tähenduses, vaid ladina kristluse südamaade kultuuriliste ja sotsiaalsete vormide levik, mida võib võrrelda raku jagunemisega. Uued maad olid vanadega tihedalt seotud. * kui 13. ja 14. saj suured unitaarriigid oleksid koondanud tähelepanu ekspansioonile, oleksid nad olnud laastavalt edukad. Tegelikult iseloomustab seda perioodi Lääne-Euroopa lõputu omavaheline võitlus, mida tuntakse ajaloos Saja-aastase sõjana. * varakeskaegne maailm koosnes eripalgeliste kultuuride ja sootsiumite rikkalikust kogumist. 11. 13. sajandi ajalugu on paljudes aspektides liikumine eripalgelisuselt ühtsuse poole. * sama palju, kui oli kultuurilist assimileerimist, oli ja kultuurilist vastupanu. Paljude jaoks
Kõik organisatsioonid on allutatud riigile Näit: ambodza Pol Poti juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
Geograafiline võimu jagunemine (unitaarriik, füderaalriik, konföderatsioon) Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funksioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
dualistlikud vabariigid Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika mudel Aafrika-Aasia mudel 18 poolpresidentaalsed vabariigid parlamentaarsed vabariigid monarhiad absoluutne monarhia dualistlik monarhia parlamentaarne monarhia teokraatlik monarhia Territoriaalselt korralduselt jagunevad riigid: unitaarriigid ilma autonoomsete koostisosadeta unitaarriigid autonoomsete piirkondadega unitaarriigid föderatsioonid Konföderatsioon eraldi riigivormiks pole, sest ta pole riik, vaid on riikide liit. Veel kasutatakse riigi iseloomustamiseks mõisteid "õigusriik", "sotsiaalriik", "ilmalik riik", "teokraatlik riik", "klerikaalne riik", "nõukogude riik". §1. Poliitiline reziim Poliitilise reþiimi mõistega tähistatakse neid faktilisi meetodeid, millega võimu teostatakse
(suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Riigi tüübid Geograafiline võimu jagunemine Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid
Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Enklaav riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium (Hispaania enklaavid on Ceuta ja Melilla Marokost ümbritsetuna, Venemaa enklaav Kaliningradi oblast, Aserbaidzaani enklaav 5 Nahhitsevan). Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne)
tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Unitaar- ehk ühtsesse riiki iseseisvaid riike ei kuulu. Unitaarriigil on tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganid ning ühtne seadusandlus, territoorium on jagatud haldusüksusteks, milledel ei ole iseseisvust, vaid on keskse riigivõimu kohalikud esindused. Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine
Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik. Ühtne e unitaarriik sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus, tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia). Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus, võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus. Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne).
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
