Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Mart Laar Referaat Koostaja: Mark Gabriel Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008-11-27 Valisin Mart Laari, sest ta on huvitav poliitik, kes on olud kõva tegija alates eesti iseseisvumisest ja aitab praegu oma kogemustega teisi riike, kes on saavutanud juba iseseisvuse.Praegu aitab ta Gruusial sõjajärgsest olukorrast taastuda. Referaadi koostamise käigus tahan rohkem Mart Laarist teada saada. Sooviksin teada saada millised autasusi ta on saanud ja milliseid raamatuid kirjutanud. ELULUGU Mart Laar on sündinud 22.aprillil 1960. aastal. Sünnilinnaks on Viljandi.
aasta septembris Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin). Põhiseadusliku korra taastamisele 1992. aasta suvel järgnenud parlamendivalimistel kandideerisid sotsiaaldemokraadid valimisliidu Mõõdukad nime all koos mõttekaaslastega teistest parteidest, samuti parteitud. Valimistel oldi edukad - saadi 12 kohta parlamendist, kellest neli olid sotsiaaldemokraadid - ning kuuluti Mart Laari moodustatud paremtsentristlikkusse valitsusse. Laari valitsuses esindasid Mõõdukate nimekirja sotsiaalminister Marju Lauristin, keskkonnaminister Andres Tarand, reformiminister Liia Hänni ja põllumajandusminister Jaan Leetsaar. 1994. aasta sügisel avaldas Riigikogu Laari valitsusele umbusaldust ning paljuski samadel erakondlikel alustel moodustatud uue valitsuse peaministriks sai valimisliidu Mõõdukad juhtfiguur Andres Tarand (hilisem erakonna Mõõdukad ja Rahvaerakonna Mõõdukad esimees). Tarandi
Erakonna esimees: Mart Laar Põllumajandusminister: Helir- Riigikogu esimees: Ene Valdor Seeder Ergmaa Regionaalminister: Siim Haridus- ja Teadusminister: Kiisler Tõnis Lukas Siseminister: Marko Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Pomerants Majandus- ja Euroopa parlamendi liige: kommunikatsiooniminister: Tunne Kelam Juhan Parts Mart Laarist Mart Laari tegemistel saab silma peal hoida tema blogis : www.martlaar.ee ja ka läbi Twitteri, kuhu ta tihedalt sissekandeid postitab Kuni valimispäevani oli avatud ka Laari kohvik, kus näidati filmi `'Soviet story'', oli võimalik kuulata muusikat, osaleda viktoriinides ning jalutuskäigul Tallinna vanalinnas, kus ekskurssioonide juhiks oli Laar isiklikult Kohvik oli avatud kella 12-22.oo'ni, vajadusel ka kauemgi IRL-il on Euroopa Parlamendis suurim mõjuvõim.
Ülenurme Gümnaasium. Erakonnad. Artur Saariste 10.C 2009/2010 Erakonnad. Eestis on olemas mitu erakonda.On olemas Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendiva...
Lähenemas on valimised. Riigijuhid üritavad hääli saada, maksku, mis tahes. Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aega sinu oma.
Pennsylvania ülikoolis lõpetas samal erialal magistrikraadiga. Eesti poliitik ja diplomaat, eelnevalt olnud ametilt ka ajakirjanik. Kersti Kaljulaid (1969 Tartu - ...) Ametiaeg presidendina alates 2016 ning siiani. Tartu Ülikoolis lõpetanud loodusteaduskonna geneetika erialal ning majandusteaduskonna magistrantuuri. Eelnevalt olnud Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor, peaminister Mart Laari majandusnõunik. Presidentide tööülesanded Eesti riigi esindamine välispoliitikas (kohtumised teiste riikide juhtidega). Diplomaatide lähetamine ja vastuvõtmine ning välislepingute ratifitseerimiskirjade allkirjastamine. Peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Ministrite ning erinevate kõrgete ametiisikute (nt õiguskantsler, Eesti panga president) ametisse nimetamine. Õigus välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
Laar ja J. Parts Ajalugu: · Kõige pealt oli - Isamaa - Rahvuslik Koonderakond Isamaa. Moodustus 21. novembril 1992, mil ühinesid EKDE(kristlik demokr erakond), EKRE(konservatiivne rahvaerak.), EKDL(kristlik demokr liit) ja VKE(vabariiklaste koonderakond). Samad erakonnad (pluss liberaalid, kellest hiljem sai Reformierakond) olid 1992. a valimistel esinenud valimisliiduna Isamaa, nende valimisvõidu tulemuseks oli Mart Laari I valitsus. Peaminister Laar sai ka Isamaa esimeheks. 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ja ERSP liitusid ning sündis Isamaaliit. · Ühendus Res Publica - konservatiivse ilmavaatega noorteühendus, asutatud 18. augustil 1989. Nii Res Publica kui Isamaaliit võrsusid samade gruppide ja liikumiste pinnalt ning ka liikmeskond kattus osaliselt. Kujundati ümber erakonnaks 8. detsembril 2001; sellest tulenevalt pidid Res Publica juba varem erakonnastunud
· Andke raamatule üldhinnang. · Raamatuülevaates võib ja peaks kasutama kirjandust ja sellele ka viitama. Näiteid, millega tutvuda. · Tuna 4/2008. Vello Helgi ülevaade Arvo Teringu ,,Eesti-, Liivi ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561 1789". · Tuna 3/2008. Kaarel Vanamöldri ülevaade Astrid Blome ,,Das deutsche Russlandbild im frühen 18. Jahrhundert". · Ajalooline Ajakiri 2007/1. Eva Piirimäe ülevaade Mart Laari ,,Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ja Ea Jansen ,,Vaateid Eesti rahvusluse sünniaegadesse". · Ajalooline Ajakiri 2007/2. Toomas Hiio ülevaade ,,Eesti ajaloo" VI köitest. Retsensioon. · Miks seda vaja on? · Kes selle kirjutab? · Kuidas ta valitakse? · Kas retsensent on sõber või vaenlane? · Retsensent või oponent? Kuidas kirjutada? · Põhimõtteliselt sama, mis raamatuülevaate puhul.
"Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete väidete või faktide vahele sokutatakse vale, lootuses, et kuulaja ei pane seda tähele, või kui panebki, siis annab andeks, kuna ülejäänud materjal oli tõene. Selle võttega aga on võimalik kõnelejal või kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata. Subjekti vahetamine "Õlgmees" kõnelemise käigus vaatluse all oleva subjekti vahetamine. (Juba eelpool nimetatud Laari artiklis suunatakse Pätsi-vastane viha sujuvalt Savisaarele.) Toimub arutluse aluse äravahetamine, kus hakatakse kaitsma seda, mida keegi pole kritiseerinud ja kus kõik on tõepoolest korras. Nii luuakse mulje, et ka sellega, mida kritiseeriti, on kõik korras või vastandatakse igale faktile mingi teine fakt hoopis teisest valdkonnast. Samuti on võimalus tõmmata ebaõigeid paralleele. Siia alla käib ka süü ja süüdlase otsimine probleemi tekke ja
Linnar Viik oli Tiigrihüppe sihtasutuse asutaja, nõukogu liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja 1999 kuni 2001 nõustas peaminister Mart Laari infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse küsimustes. · Tim Berners-Lee Aastal 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele HTML-iesimese versiooni.Teaberuum ,kus seda kasutama hakati,
Presidendiks sai Lennart Meri. Laari valitsus 1992-1994. Selles perioodis reformide pakett, mida iseloomustati väga radikaalsena. Samal ajal skandaalid ja väga kriitilised momendid (1993 vangla mäss, Iisraeli relvatehing, rublaskandaal). Siim Kallas allkirjastas lepingu rublade ülekandmisest Venemaale, aga tegu oli organiseerimata. Müüdi tsetseenidele, maksid ette raha üle lugemata ning muretsesid trantspordi. Maksti dollarites, üleandmise toimus Soomes. Süüdistati Laari, et vahendajad said liiga palju ja valetamises tehingu toimumise kohta. Tegemist oli riigimeheliku valega. Isamaa lõhestub (eraldasid Kaido Kama, Indrek ) 1994 avaldab Laarile umbusaldust. 1994-95 valitses Andres Tarandi ,,jõulurahuvalitsus``. 1995-teised valimised, ülekaalukalt võitsid Koonderakonna- ja Maarahvaühendus (KMÜ). Valitsusjuht Tiit Vähi. Koalitsiooniparteiks sai Keskerakond (siseminister Savisaar). 1995 tõsine valitsuskriis, seotud nn
Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus 1910 – esimene raadiosaade 1924 – Lenini surm ja Stalini võimuletulek 1928 – penitsilliini avastamine 1932 – järjepidevate telesaadete algus BBClt 1933 – Hitleri võimuletulek Saksamaal 1934 – kampaania „igale eestlasele eesti nimi“ 1936-1939 – hispaania kodusõda 1938 – Saksamaa annekteerib Tšehhi 1940ndad – esimesed (toasuurused) elektroonilised arvutid 1948 – ÜRO inimõiguste deklaratsioon 1957 – Euroopa Liidu sünd (Majandusühenduse nime all) 1957 – esimene satelliit Sputnik 1959 – Xerox esitleb esimest koopiamasinat, varsti ka faksimasinat 1961 – esimene kosmoselend (Gagarin) 1962 – esimene sat-TV ülekanne 1959-1973 – Vietnami sõda 1990 – esimene e-maili saatmine Eestist 1991 – esimene veebileht maailmas 1993 – TÜ esimene kodulehekülg 2000 – Google tõus 20...
Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus praeguse elukaaslase, Von Krahli teatri näitleja, Helgi Sallo tütre Liina Vahtrikuga. Jan on teinud hiilgavaid rolle Draamateatris, kuid laiema tuntuse tõi talle telesari «Wremja». Seal kehastab ta Jaan Zorrot, Kelgu-Petsi ja Mart Laari abikaasat. Teeb seda mahlaselt ja mõnuga. Haridus Seda, et laulev näitleja Jan olnuks pisikesest saati hiigelkõva laulumees, ei saa tõese ajaloo huvides kuidagi väita. Lasteaiapoisina ei teinud ta ühtegi sooloesinemist, samuti mitte algklassides. Ilmselgelt olid kasvatajad-õpetajad sünkja pimedusega löödud. Jan ei laulnud lihtsalt. Kes oleks saanud tähele panna, et ta laulda oskab. Kui aga Nõmmelt Keilasse
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...
mõlakakarja rahva ja riigi käekäik...kuidas kaarinäss saaks omale coca-cola rahva taskust välja veel kerjata...õudus,mitte riik...seni kuni ei toimu valimised hääli saanute elavas järjekorras ja riigikogu vähemaks muutumisel ei muutu eestis midagi...seni kuni oma kommunistide mõlaklusega juba uroraha riikidele kõiges kapitaalselselt jalgu jääma hakkame...siis on juba hilja...koolivägivald on seotud korruptiivse valimisseadusega...SELLEST ALGASID EESTIMAA HÄVINGU HÄDAD just laari ja ansipi käputäie KAUBOI KAPITALISTIDEGA KOMMUNISTLIKU RIIGIKUGU EKSISTENTSIGA...kus kõigepealt "seadustega" omad taskud täis krahmata ja rahvale halli tulevikku pakkuda..." www.delfi.ee Turvade- turvameeste; säästuka- Säästumarketi; üks-null- ära tegema; potjomkini- eesti keele vaste puudub; rikkur-ahnurid- ahned rikkurid; susserdama-segi ajama; mis iganes- eesti keeles vaste puudub; komsomolkus- eesti keele vaste puudub;
Auto Unioni. Aastal 1969 võinuks rattaid saada kokku viis, kuna firmasse sulandus ka bränd NSU. Audi juhtkond otsustas logo siiski mitte muuta. Sõna "audi" tähendab ladina keeles „kuulama". (Babitšenko, 2009) 6 3. KOKKUVÕTE Audi, bränd mille ajalugu on pikk, raske ja värvikas, kuid mille innovatsiooni ei pärsi miski. Alles viimastel aastatel on nad teinud õhust ja süsihappegaasist oma esimese laari öko- diiselkütust, loonud uue Swarm tagatulede tehnoloogia, võtnud kasutusele oma autodes uusi vesinik-hübriidtehnoloogiad ja sihivad saata kuule uue rändaja. 7 4.LISAD Audi 80 L / F103 – 1966 8 Audi RS2 Avant P1 9
sõjamasinate seas olid ka 8. Eesti laskurkorpuse 45. ja 221. polgu venelastest meeskondadega tankid, mis kandsid kirja "Nõukogude Eesti eest!" ja "Stalini suure asja eest" ning mida eestlastest tankikütid sihikule võtmisel võimalusel teistele tankidele eelistasid. 45. tankipolgu roodukomandör Belkini mälestuste kohaselt tuli tal tankipark nädala jooksul kolm korda välja vahetada. Sinimägedes olid ründajate kaotused üldse erakordselt suured, Mart Laari kaudsete arvutuste järgi võidi rivist välja lüüa kuni 170 tuhat meest, neist võis langenuid olla 35 tuhat. Isegi kui need arvud on liialdatud, on selge, et Eesti Laskurkorpuse jalaväel vedas, et teda põrgukatlasse ei saadetud. Tervikuna toodi korpus rindele tagasi alles 1944. aasta septembris, mil rinne Eestis oli läbi murtud. Taanduva vastase kottivõtmiseks saatis korpus välja polkovnik Nikolai Trankmanni
Aluseks võeti 1939nda aasta põhiseadus, kuid mitte täielikult. Ka NL lagunes; välja kuulutati SRÜ. Miilits -> politsei. Kaitseväekohustus elukallidus, talongid. Savisaare valitsus ei saa hakkama kõigi probleemidega, asemele tuleb Tiit Vähi valitsus. Rahareform, kehtima hakkavad kroonid. Uus põhiseadus kuulutati kehtivaks referendumi alusel. I Riigikogu valimised toimusid sügisel, septembris. Osa võtavad mitmed parteid, võitis silmapaistvalt Laari juhitud 'Isamaa', parempoolne liberaalne valitsus. Presidendiks valiti Lennart Meri. Loodi Riigikohus, oluliste reformide läbiviimine. Restitutsioon nõukogude majandite lagundamine. 1992 on taastatud põhiseaduslik riigikord, tööd alustasid kõik põhiseaduslikud institutsioonid. Algab nüüd ülesehitamine. 1993 Euroopa Nõukogu liige Kaitsejõudude loomine Einseln. Riigikontroll majandusdotatsioonide lõpetamine. - toob kaasa pankrottide laine. Omandireformi algus.
Seda päästmist me siis nüüd põeme juba üle 20 aasta. Paljuke siis neid lojaalseid ja usaldusväärseid Vene ajal ikka oli, kel oli võimalik vahel harva oma töid välismaal avaldada! Kindlalt jäid välja eeskätt rakendusuuringutega tegelevad, varem üleliidulistest allikatest finantseeritud asutused ja inimesed. Sellest ajast on meie teadus ka akadeemiakeskne ja äärmiselt rakendusuuringute vaenulik, nagu ka välismaa hindajad on teraselt tähele pannud. Mart Laari esimest valitsust polnud tollases erastamise ja turumajanduse eufoorias raske veenda: rakendusteadust rahastagu ennekõike ettevõtted, kes rakendusi vajavad. Meil oli aga oma ettevõtlus alles sündimas, suurem osa tootmisest läks välisinvestorite omandusse ja uus oskusteave toodi sisse emamaalt. Meie oma rakendusteadus suri välja. Nüüd siis oleme täiesti absurdses olukorras. Tallinna Tehnikaülikool, sügavalt rakendusteaduslik õppe ja uurimisasutus, mis on kutsutud ja seatud oma
Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud),
teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud varandusliku kihistumise ning soosinud vaid 5% elanikkonnast moodustavat jõukamaid kodanikke. Erilise püüdlikkuse eest Milton Friedmani poolt propageeritud vabaturu filosoofial põhineva äärmusliberaalse majanduse sisseseadmisel ja edendamisel Eestis on Mart Laari autasustatud 500 000 USA dollari suuruse ,,vabaduse auhinnaga". See määrati talle ,,Eesti ime" läbiviimise eest, mille tulemil on Eesti majanduslikku ebavõrdsust mõõtva Gini koefitsiendi järgi teisel ,,hinnalisel" kohal Euroopas (peale Portugali), globaliseerumises viie ,,edukama" hulgas maailmas. Seetõttu ongi Mart Laar pälvinud maailma valitsevate finantsjuutide täieliku usalduse. Nii on Eesti valitsused on pretsedenditult toetanud iisraellaste jõupoliitikat
Maitse on kolmest kaljast kõige parem, piisavalt gaseeritud, kuigi võiks isegi natukene rohkem olla ja maitse on väga sarnane sellele, mida sain viimati Moskvas käies proovida. Läheb seegi pudelisse ja külma. Koduõlu Õhtul sõbra pool saunas või kuumal suvepäeval rannas kosutab külm õlu suurepäraselt. Mis võiks olla veel parem kui esimene lonks külma õlut?! Eks ikka esimene sõõm isevalmistatud õlut, teades, et sul on terve kelder seda imejooki täis. Esimese laari õlle tegemine nõuab teadmisi, mida ja miks teha, ning varustust. Alustuseks oleks vaja potti, milles linnaseid leotada. Seda protsessi nimetatakse meskimiseks ja on oluline kätte saada linnastes peituvad suhkrud, mis on omakorda toiduks pärmile. Keedupott võib olla alumiiniumist, mis juhib paremini sooja ja on ka taskukohasem, või roostevabast terasest, mille eluiga on pikem ja tavaliselt on selline pott ka topeltpõhjaga, mis ei lase linnaseid ära kõrvetada.
5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis. Reformi algus pandi kõrvale kuni 2007. aastani. 2007. aastal pidi igas vene koolis olema vähemalt üks aine riigikeeles. Igal aastal lisandus veel ühe aine õpetamine eesti keeles. Kui kool õpetaks rohkem aineid riigikeeles, siis määrati neile lisarahastamine. 2010
Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/art Microsofti kohtusse, süüdistades firmat icle.php?id=17915534 tarkvaraturul monopoli loomises. http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg /default.mspx Linnar Viik Linnar Viik (sündinud 26.veebruaril 1965 1999 - 2001 nõustas Viik peaminister Mart Laari Tallinnas) on Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär. infotehnoloogia ning teaduse- ja arendustegevuse Ta on IT Kolledzi õppejõud ja nõukogu liige ning küsimustes. Mobi Solutions OÜ juhatuse liige. Ta õppinud Tallinna 2. keskkoolis (1972 - 1983), Tallinna Linnar Viigi praegustest tegemistest saab lugeda Tehnikaülikoolis (1983 - 1990), mille lõpetas tema blogist.
Õlle ajaloost Õlu on olnud armastatud jook paljude rahvaste seas vähemalt viis tuhat aastat. Õlut pruuliti muistses Sumeris ja Babüloonias ja ka Vana-Egiptuses oli odramärjuke väga levinud. Õlut tundsid ka kreeklased ja roomlased, kuigi nende meelisjoogiks jäi siiski vein. Ajaloo isa Herodotos nimetas õlut "odraveiniks" ja märkis, et see on barbarite jook. Barbarid aga - muistsed keldid ja germaanlased - olid suured õllejoojad. Keskaegses Euroopas pruuliti õlut kloostrites, lossides, linnades ja jõukamates majapidamistes. 16. saj Reformatsiooni käigus toimunud kloostrite likvideerimisega sai tagasilöögi kloostriõlu, seda enam aga laienes pruulikodade võrk linnades. Vaatidele põletati nüüd kuusnurkne täht, mis sümboliseeris õlle kuut komponenti: linnaseid, vett, humalaid, pärmi, tuld ja kuumutuskive. Vahelduva eduga toodeti õlut läbi keskaja. 17. saj arenes piiritusetööstus ja viinavalmistamine, m...
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Kõik peaministrid on olnud erinevates erakondades, v.a Siim Kallas ja praegune peaminister Andrus Ansip, kes on Eesti Reformierakonnas. On olnud ka Isamaaliidus, Eesti Rahvarindes ja Res Publicas. Selles uurimustöös sain teada, millal ja kus on nad sündinud, mis erakonnas nad olid, natuke nende isiklikust elust, mis haridus neil on ning kus on nad töötanud. Mõnel peaministril oli ka palju tunnustusi ehk siis ordeneid. Samuti sain teada, et kõik peaministrid on abielus peale Mart Laari ja Juhan Parts on nüüd lahutatud. 4. 16 Kasutatud Kirjandus [1] 9.klassi ajaloo raamat II osa, lk 125 [2] - http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ansip [3] - http://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Kallas [4] - http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Laar [5] - http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Parts [6] - http://et.wikipedia.org/wiki/Edgar_Savisaar
Siis tuli pingeline periood koalitsiooni läbirääkimiste ajal, kui mõlemad, Ansipi Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit tahtsid välisministri ametit, Reformierakonna kandidaat oli Urmas Paet, kes oli eelmine välisminister ja Ansipi eelmise valitsuskabineti populaarseim liige ning Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat oli Mart Laar, erakonna juht ja endine kahekordne peaminister. Vaidlus lõppes Reformierakonna võiduga ja Laari keeldumisega osaleda Ansipi kabinetis ükskõik millisel ministri kohal. Seda Ansipi liigutust on kritiseeritud nii kodumaa- kui ka välismaaajakirjanduse poolt, eriti ,,The Economist"i poolt, kes kirjutas sellest, kui kadeduse väljendusest. Valitsus: eaminister- Andrus Ansip, Reformierakond Haridus- ja teadusminister- Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liit Kaitseminister- Jaak Aaviksoo, Isamaa ja Res Publica Liit Kultuuriminister-Laine Jänes, Reformierakond
Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Tema isa oli Johannes Lauristin ja ema Olga Lauristin. Jaak Allik on tema poolvend. Marju Lauristin lõpetas Tartu Ülikooli 1966. aastal ajakirjanduse ja sotsioloogia erialadel. 1976. aastal sai ta Moskva Ülikoolist kandidaadikraadi. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. Oli Eesti Kongressi liige. Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto" vilistlane. Marju Lauristin oli 21. oktoobrist 1992 kuni 20. septembrini 1994 Mart Laari valitsuse sotsiaalminister. 3 Marju Lauristin enda kohta "Punane ja sinine" sisaldab Lauristini kirjutamata elu- ja kujunemislugu, mis on intervjuudena lindistatud ja siis maha kirjutatud. Raamatu teises pooles on valik ajakirjanduses ilmunud artikleid. Sotsiaalteadlane, professor ja poliitik Marju Lauristin 12.04.2010 Tallinnas ametlikult oma 70 aasta juubeliks valminud raamatut "Punane ja sinine" ning ta loodab, et teos annab vastuse talle sageli esitatud küsimustele.
· Nikita Hrustsov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant (1943) ja NLKP KK I sekretär riigi tegelik juht aastail 19561964. · Leonid Iljits Breznev - oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.. Breznev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 19641966, peasekretär 19661982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 19901992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel20012006. tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel · Tunne Kelam- on Eesti poliitik, Isamaa ja Res Publica
sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918. Ärkamisaeg, detsember 2008) leiame aga ärkamisaja perioodiks 18501918. Mida uskuda? Ühtset ja tõest vastust ilmselt pole ja õigeks võib lugeda mõlemat. Kõige aktiivsem ja jõulisem periood rahvustunde äratamisel oligi kuni 1880-ndate
Eestist, Lätist, Soomest, Venemaalt, USAst, Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt ja isegi Indiast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut ekstreemturismi - võimalust ööbida maa-aluses metsavenna punkris ja aduda osakest Eesti sõltumatuse eest seisnud meeste igapäevaohtudest. Ühes punkris on ööbinud ka endine Eesti Vabariigi peaminister Mart Laar. Külarahvas kutsub seda punkrit nüüd Laari sviidiks. Peente okaspuupalkidega vooderdatud punkrid on kaevatud mäenõlva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnari, pisike laud, muldpõrandal on puupakk ja kirves küttepuude lõhkumiseks ja pisike raudahi. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb ainult redeliga. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad kuid samas õnnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.
Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1. ja 2. aprill 1988 Toompea lossis. · Ühispleenumi mõte pärineb lavastaja Kalju Komissarovilt, kes 30. sept 1987 esines vastava ettepanekuga Teatriliidu kongressil. Teatriliit ühines veebruaris 1988 Loomeliitude Kultuurinõukoguga (Loomeliite juhtis Ignar Fjuk). Samal kuul pöörduti EKP ideoloogiasekretäri Indrek Toome poole, et saada luba pleenumi korraldamiseks. (T.Made raamat) Loomingulised liidud hakkasid aktiivselt kaasa rääkima/mõtlema ühiskonna uuenemisprotsessidele. (Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T....
Tõlge soome keelde: Viron vaaran vuodet, Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, 2009, ISBN 9789949187058 Artiklid raamatutes ja ajakirjades 1994 Uus poliitika tulekul. Uus poliitika tulekul, Tallinn 1994 1999 Ühistransport on linnale tähtis. Sõitja, nr 5 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: Laari valitsuse tegevus on hindamatu (intervjuu /P. Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115) 2000/2001 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S., Tallinn, July 20, 2000. The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105) 2002 Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele. Raivo Vetik (toim). Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik, Tallinn ISBN 9985-58-234- 9
partnerit, aga on opositsiooni jäävad Vilnius Poola kätte hakkama saadud ka reeglina vene keelset kahega. Riigikogus on elanikkonda Leedus on ka vene kõige väiksem arv esindajad. keelseid parteisid, mis olnud 51 Mart Laari pole saanud vajalikke ajal, siis tehti kaks Lätis on vene keelsed toetusi. Eksisteerivad kohta juurde. parteid alles siiani. Probleemid on Poola 51-64, vähemusega. Poola
saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus.
seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond) Enamus- ja vähemusvalitsus.
● Peamist sõnumit edastab see, mida näeme, kuid toetavas rollis võivad olla helid, kõne, lõhnad, toss; ● Sageli korraldatakse selliseid lavastusi avalikus ruumis, kus selle tunnistajaiks on peale kutsutute ka juhuslikud inimesed. Tiit Pääsuke: Rahvariietes naine Lembit Sarapuu: Kalevipoeg ja saarepiiga ALO MATTIISEN 1961-1996 ● Sündis Jõgeval Roosi tänaval 22.aprillil (Lenini ja Mart Laari sünnipäev ka); ● Käis Jõgeva Keskkoolis ja Lastemuusikakoolis; ● Oli tubli sportlane ja mingil hetkel oli kahevahel– sport või muusika? ● Läks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, 1980 ja lõpetas selle kahel erialal – muusikapedagoogika ja kompositsioon (Eino Tamberg) 1988.aastal; ● Konservatooriumi ajal 1983. aastal kutsus Erki-Sven Tüür ta ansamblisse In Spe (lootuses) ja sellest ajast muutus ka ansambli muusika;
Pariisis algas UNESCO 27. peakonverents, kus esimest korda osales Eesti 25. oktoober delegatsioon (eesotsas Paul-Eerik Rummoga). 26. oktoober Riigikogu võttis vastu rahvusvähemuste kultuurautonoomia seaduse. 19. november Tallinnas Pärnamäe kalmistu krematooriumis toimus esimene tuhastamine. Ülemaailmne noorteorganisatsioon Junior Chamber International valis aasta november inimeseks poliitika vallas Eesti peaministri M. Laari. Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse: alates 1. jaanuarist 1994 peetakse kinni põhitöökohalt makstavalt palgalt 26% ja väljaspool põhitöökohta makstavalt 8. detsember palgalt, honorarilt jms 15%. Peaminister M. Laari väitel on Eesti maksukoormus Euroopas üks madalaimaid. 17. Merle Karusoo pälvis Eesti Kultuurifondi suure auhinna Eesti lähiajalugu käsitleva detsember vabaõhulavastuse „Circulus” eest. 19.
Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida. Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris Soomes peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke". 11. märtsil ilmus ajakirjanduses avalik pöördumine, millele alla kirjutanud süüdistasid jalgpalliliitu ja peatreener Piiri nelja "võõrkodaniku" (peale Borissovi, Bragini, Puštovi ka Sergei Hohlov- Simsoni) platsile saatmises, vene keele kasutamises koondise töökeelena ja selles, "et
XIII PEATÜKK: Tagasi läände 1991-20133 Demokraatia rajamine - Põhiseadused (PS) rahvahääletusega Eesti (PS assamblee) ja Leedu Ülemnõukogu 1992, Läti 1993 (sarnane 1922a omale rõhutamaks järjepidevust). Presidendid: Est&Lit 5a, Lat 4a. Lit rahvahääletusega, Est&Lat parlament. Ühekojalised parlamendid Riigikogu ja Seimid: 101, 100, 141. Otsedemokraatia-rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest. - Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa radikaalsed turumajandusreformid, erastamine, presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud
elanikud ning maaelanikkond. 1993. aastal toimusid ka esimesed vabad kohalike omavalitsuste valimised pärast Teist maailmasõda. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele oma väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev "Estonia", mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996.
Sealt aurustuks liiga palju piiritust ning pääseks sisse liiga palju õhku. Tammepuult on pärit ka viski värv, mis võib varieeruda olenevalt vaadist. Väga tihti kasutavad viskitootjad Hispaaniast Jerezest Suurbritanniasse veetud serrivaate, mis pärast veinist tühjendamist Sotimaal uuesti toorviskiga täidetakse. Üsna levinud on ka Ameerikast pärit second hand burboonivaadid. Ühendriikide (Kentucky) seaduste kohaselt tohib ühes vaadis valmis küpsetada vaid ühe laari kohalikku burboonviskit. Nõnda tekibki sealmail pidev vaatide ülejääk, mida sotlased varmalt ära kasutavad. Burboonivaadid lammutatakse laudadeks, viiakse üle ookeani, pannakse Sotimaal uuesti kokku ja täidetakse toorviskiga. Sellest, kui pikalt on burboonviskit vaadis hoitud, tekivad loomulikult taas erinevused. Huvitaval kombel ei ole Soti linnaseviskil Bourbonile iseloomulikku maitset ega lõhna, samas
ja sellele järgnenud katku, nagu ka Saksa ordu mõjujõu kasvamist. Nii koosneb ,,Risti riik" justkui kahest eri romaanist. Selle teine osa ,,Mõõk" kirjeldab mõisaelu, kus varem metsas vabalt elanud Karvikud on uute isandatega leppinud. Veljo Kahl 12.b Arvo Mägi ,, Uued isandad" Selles raamatus räägib Arvo Mägi ühe suguvõsa juhtumistest Liivi sõjast kuni Põhjasõjani. Raamat jutustab Laari, Enriku, Anti, Mikku, Riko, Siimu, Joosu, Peepu, Volemri ja Antsu tegemistest. Räägitakse põhiliselt sellest, kuidas inimesed hakkama saavad nendel rasketel aegade, kui külast käivad läbi erinevate maade sõdurid ( poolakad, rootslased, venelased ). Sekka on toodud ka huvitavaimaid lugusid, millega on mõni vapram Karvik hakkama saanud. Kord tulnud külla uus kirikuõpetaja, kellel oli väga ilus lauluhääl, usust ta eriti ei teadnud, natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda
kõigile peaksid korda minema eeskätt homoseksuaalide probleemid ja eluraskused, justkui teistel (heterotel) polekski probleeme, mida on raske või võimatu prevaleeriva taustasuhtumise oludes leevendada. Seadusandlus tegeleb homoseksuaalidega, heterote probleemid on kollase ajakirjanduse pärusmaa, kus üks abieluväline suudlus võib kaasa tuua kuudeks kogu teabevälja ummistumise. Võltsvagadusest nõretavad riigimehed on plaanitsenud Eestist teha prostitutsiooniparadiisi (Mart Laari valitsus 1993.94. aastal) ja ise külastanud lõbumaju, ajakirjandus aga hakkab võltsmoraliseerima seal, kus on tegemist inimeste reaalsete emotsionaalsete kannatustega. Kuidas Eesti Vabariik suhtub majandusasjade edukasse korraldamisse, selle kohta jäävad ajalukku kuuluvateks näideteks Vjatseslav Leedo Saaremaa laevaliinid (Tuulelaevad) ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülesehitamine. Saaremaa Orissaare valla
c) Vene vägede väljaviimine Eestist; 1994 viidi välja viimased vene tankid. 1994. aasta 31. augustil viis Venemaa vastavalt Lennart Meri ja Boriss Jeltsini kokkuleppele ("juulilepped") oma väed Eestist välja, sellega sai läbi 55 aastat kestnud pidev võõrvägede asumine Eesti pinnal d) muud tähtsündmused. 28. septembril 1994 hukkus aga Läänemerel parvlaev Estonia, mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus ning ametisse sai Andres Tarandi valitsus, mida on nimetatud ka "jõulurahuvalitsuseks". 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakondaning tolle liitlasi, peaministriks sai Tiit Vähi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti
päevakorda positiivsed, et oma populaarsust suurendada ning saada tagasi valitud), samuti üritatakse lükata edasi suuri ning keerulisi probleeme Ressursside puudus (nii inimressurss kui eelkõige finants, samuti teadmiste puudumine, mille tulemuseks on poolikud reformid) Poliitiline ülekoormatus (eriti iseloomulik siirdeühiskondadele- parim näide Laari valitsemisaeg, kus otsuseid võeti vastu „konveiermeetodil“. Tulemuseks kiired 18 probleemid, samuti president Meri aktiivne sekkumine- jättis üle 40 seaduse välja kuulutamata) Püütakse vältida teemasid, mis vajaksid/eeldaksid täiesti uusi lahendusi (väiksem võimalus läbi põruda)
Suurt tähelepanu pöörati kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. *Iseseisvuse taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Sellega suudeti pidurdada majanduslangust ja inflatsiooni, alustati riikliku omandi erastamist. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. *M. Laari valitsust asendas 1994 Andres Tarandi üleminekuvalitsus. Peaministriks sai Tiit Vähi. 1997 moodustas uue vähemusvalitsuse Mart Siimann. 2002 moodustas valitsuse Siim Kallas. 2003 sai peaministriks Juhan Parts, 2005 asendus ja Andrus Ansipiga. 2001 sai presidendiks Arnold Rüütel, 2006 asendus ta Toomas Hendrik Ilvesega. *Võõrväed lahkusid Eestist 31. augustil 1994. See oli lõpptähiseks taasiseseisvumisele.
Piiramatu sõja puhul ei ole enam vahet, mis on ja mis ei ole lahinguväli ja seal kehtib reegel, et selles ei ole mingeid reegleid. Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. http://bhr.balanss.ee/images/stories/yksikkasutus/hacker1.jpgIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
