iga kodanik olgu poliitikaga seotud. · Enamus valitseb vähemuse üle · Valimissüsteemidesse on sisse kirjutatud automaatsed eelistused. · Valimiste-eelne ja järgne propaganda neelab väga palju raha. Autoritaarne reziim e. poliitiline korraldus on vastupidine demokraatlikele riikidele. Demagoogia: 1. laveerimine 2. kellegi teise süüdistamine 3. meenutused oma karjäärist. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendus. Proportsionaalne valimissüsteem jagatakse valimistel kandidaatide vahel võrdselt nende saadud hääled. Majoritaatne valimissüsteem kus enim hääli saanud partei saab kindlas piirkonnas koha. Valimiskünnis rakendatav reegel, mille puhul pääsevad riigikogusse need, kes on ületanud teatava % häältest.
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkree...
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud
kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Valimisringkond nr 2 12 mandaati Pirita linnaosa) (Tallinna Mustamäe ja Nõmme Valimisringkond nr 3 8 mandaati linnaosa)
11.Poliitiline kultuur (tunnused) Kompleks, mis koosneb väärtustest, käitumisreeglitest ja hinnangutest. Tunnused: · Omane väga suurele sotsiaalsele grupile · Kujunenud ajaloolise arengu jooksul · Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Valimisringkond piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks Mandaat riigikogu koht Isikumandaat üks inimene saab nii palju hääli, et toob nendega kaasa teisi erakonnakaaslasi valitsusse Valimiskümnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks Valimiskvood häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks. Elektrooniline hääletamine kaughääletamine interneti teel Eelhääletamine hääletamine enne valimiskuupäeva
2. valimised on VABAD kõik erakonnad ja üksikkandidaadid võivad kandidaate üles seada, kohalikel valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem. Näiteriik on Suurbritannia. VRK-valimisringkond Kui Eestis oleks nii, siis.................. Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti Kuna Eesti parlamendis on 101
muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid. Lauri Luik on nimekirjas nii ees, et ta saab kindlasti oma 250 häält kokku, Jaanus Karilaid on Läänemaal viimasel ajal väga populaarseks saanud
pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu saadikukohad riikide kodanikud. Valimisringkond-piirkond, kus Euroopa parlamendi valimised-iga 5 jagatakse saadikukohte e. mandaate. aasta järel juunikuus, valitakse 6 eesti Autoritaarne riik-valitsemisvorm, saadikut,Valida ja kandideerida 18 mille puhul riigivõim on ühe isiku aastased. käes, puuduvad tema võimu piiravad Valimiste etapid
Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted: peibutuspart- situatsioon, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide ja nende "tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine poliitbroiler- noor poliitik, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne
6. Riigikogu valimistel osalesid 5 erakonda: Punane Erakond, Roheline Erakond, Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat. Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2. Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel. Erakond Isikumandaa Ringkonna Kompensatsi Mandaate did mandaadid ooni kokku mandaadid Punane Erakond Roheline Erakond Kollane 2 Erakond Sinine Erakond
Miinus: · annab eelised suurparteidele · paljud hääled lähevad kaotsi Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad. Eesti on Europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimistel oli siiani 12 ringkonda. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber, pääs parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule. Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata, rahva tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus · Erakondade suur mõju valimistulemustele
ja valija tihedam kontakt; võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu; tähtis on valitsemise efektiivsus Miinused: Domineerivad suured erakonnad, sest väiksemad saavad vähem kohti ja ei pääse sõõtõttu "löögile"; kaotsiläinud hääled. 9. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnused, positiivsed ja negatiivsed jooned. Proportsionaalne vs.-i plussid: ei takista väikeparteide tegevust; mitmemandaadiline valimisringkond; esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis; kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. Miinused: Koalisatsioonivalitsused; sõltumine väikestest parteidest; keerukas häältelugemine; saadiku isiklik vastutus hajub. 10. Iseloomusta Eesti valimissüsteemi- Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju
koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks INDREK TARAND: Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Liige: - Põhiseaduskomisjon - Delegatsioon Sveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis Valimissüsteemid Majoritaarne (kasutusel Uus-Meremaal, Indias, Kanadas, USA-s) Ühemandaadiline valimisringkond - igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised)
tähtsaim tolliametnik; “ebaseaduslikud toimingud” - äraostmist, kostitamist, keelatud mõjutamist või variisikute kasutamist, nii nagu see on määratletud käesoleva aktiga või nagu see on tunnistatud Parlamendi üldise õigusega; siia kuulub igasugune käesoleva aktiga ebaseaduslikuks kuulutatud tegu; “esitamise päev” [kandidaatide] - päeva, mis on kehtestatud kandidaadiks esitamise dokumentide vastuvõtmise viimaseks tähtajaks; “ringkond, või valimisringkond” - Uus-Meremaa ringkonda või rajooni, mille esindajaks valitakse Esindajatekoja liige; “valimised” - Esindajatekoja liikme valimist; “valija” - iga isikut, kelle nimi on kantud valijate nimekirja ja kellel on õigus osaleda igasugustel valimistel; “üldvalimised” – valimised mida viiakse läbi peale Peaassamblee laialisaatmist või selle Esindajateekoja liikmete volituste tähtaja möödumisel;
kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl. ValimissüsteemidProportsionaalne Majoritaarne ehk enamusvalimine Saadikukohad jaotatakse proportsionaalselt ehk võrdeliselt Ühemandaadiline neile antud häältega, nt 7% saanud valimisringkond ehk igast partei saab 100-st kohast 7. ringkonnast pääseb parlamenti Mitmemandaadilsed valimisringkonnad vaid 1 saadik Kandidaat seatakse üles erakonna Valituks osutub see, kes saab nimekirjas kõige rohkem hääli Avatud nimekiri: suurima toetuse saanud isik tõuseb nimekirjas
5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjad, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks. Asendusliikmena – nt valituks osutunud kandidaadi loobumisel, valituks osutunud kandidaadi asumisel valitsusse. 12 ringkonda 2015 aastal, osales kokku 872 kandidaati: 1 valimisringkond – Tallinn (9) – Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinn 2 valimisringkond – Tallinn (11) - Kesklinn, Lasnamäe, Pirita 3 valimisringkond – Tallinn (8) – Mustamäe, Nõmme 4 valimisringkond – Harjumaa (v.a. Tallinn) ja Raplamaa (14) 5 valimisringkond – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (6) 6 valimisringkond – Lääne-Virumaa (5) 7 valimisringkond – Ida-Virumaa (8) 8 valimisringkond – Järva- ja Viljandimaa (8) 9 valimisringkond – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) (7) 10 valimisringkond – Tartu linn (8)
häälte lugemist 2) Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid 3) ERAND: Eestis arvestatakse ka isikumandaate e kandidaadi isiklikult kogutud hääli (erakonna 3 isikumandaati saanud kandidaat läheb nimekirjas ettepoole) Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused ja nõrkused: + ei takista väikeparteide tegevust + mitmemandaadiline valimisringkond + esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis + kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. - Koalisatsioonivalitsused - sõltumine väikestest parteidest - keerukas häältelugemine - saadiku isiklik vastutus hajub. Eestis arvestatakse valimistel ka isikumandaate. Mida see tähendab? See tähendab,et kandidaat peab koguma vähemalt miinimunnormi jagu
Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5-15 mandaadilisi valimisringkondi.. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas. Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist umber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei
, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel. Valimisringkonnad moodustatakse parlamendi liikmete või teiste poliitilistele postidele täitmiseks vajaliku isiku või isikute valimiseks. Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid
Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Wales [u'eils] on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja- Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959.
Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda) · kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt) · kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa)
Teisalt on sellel süsteemil ka puudusi, nt on eelised suurparteidel, lisaks tekivad ka nn. kaotsiläinud hääled kui ühes ringkonnas kandideerivad roheline, liberaal ja sotsiaaldemokraat ning liberaal saab 40 % häältest, roheline 25% ja sots 35%, siis 60% häältest jääb esindamata. Proportsionaalne saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad (erandkordades on kogu riik vaid üks valimisringkond, nt Eesti europarlamendi valimistel). Riigikogu valimised viiakse läbi 12 piirkonnas. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valija peab eelistama pigem üht või teist erakondlikku programmi, mitte isikut. Osades riikidest (nt Holland) saabki hääletada vaid partei poolt. Nimekirjad jagunevad avatud ja suletud nimekirjadeks. Esimese puhul korrastatakse kandidaatide järjekord pärast häältelugemist ümber (suurema
manipuleerides. Näiteks on ühemandaadiliste ringkondade puhul sageli tähtsad ka ringkondadevahelised piirid. Põhireegel on alati sama: kuhjata kõik vastuhääled üksikutesse ringkondadesse ja jätta endale mõõdukas ülekaal kõigis ülejäänutes. See mäng on saanud nimeks ,,Gerry Mander" USA Massachusettsi osariigi kuberneri Elbridge Gerry järgi, kellel õnnestus 1812. aastal luua häbematult pikaks venitatud ja looklev valimisringkond, mille kuju meenutas salamandrit ja mida tema vastased kutsusid ,,Gerry Manderiks". Selline ringkonnamäng jätkus ka hiljem. Mõned California osariigi 1980. aastate valimisringkonnad olid Gerry omaga võrreldes veelgi eriskummalisema kujuga. On väidetud, et Hitleri tõusule aitasid kaasa Saksamaal kehtinud valimisreeglid, mis soosisid eksitavalt suurt parteide hulka ja tekitasid üleüldise igatsuse üheainsa liidri järele. Seos
Eelised: Hääled ei lähe kaotsi, väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust. Nt. Rootsi, Soome, Holland, Taani, Eesti 3. Hübriidsed ehk segasüsteemid Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees
Kokkuvõttes leian, et kui muutuvad ühiskonna väärtused, kaovad ka traditsioonilise mehelikkuse ja naiselikkuse stereotüübid. 17 6.2.Poliitikas osalemine Käesolevas artiklis käsitletakse lühidalt Eesti naiste osakaalu parlamendis ja poliitikas üldse. Kohalikul tasandil on naistel suurem kaasarääkimise võimalus: mandaatide hulk on suur, valimisringkond väike. Konkurents pole nii terav, need valimised pole nii prestii?ikad. Parlamenti pääsemiseks peavad inimesed olema üleriigiliselt tuntud ja tunnustatud, tuntud inimesed on aga tavaliselt tippjuhid või tuntud spetsialistid, sh. endised parlamendiliikmed. Nende hulgas on naisi vähe. Kohalik tasand sellist staatust ei nõua. Seda arvestades ei õnnestu naiste osakaalu riigikogus niipea sellele tasemele viia, mis tal on kohalikes volikogudes. Naised valimisnimekirjades
häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5–15- mandaadilisi valimisringkondi. Näiteks Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse aga läbi 12 ringkonnas. Proportsionaalse valimissüsteemi kolmas tunnus seisneb selles, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada pigem üht või teist erakondlikku programmi kui üht või teist isikut. Mõnedes riikides (nt Hollandis) saabki hääletada vaid nimekirja (st erakonna), mitte aga konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul reastatakse
Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid Salajasus, ühetaolisus, üldisus, otsesus, proportsionaalsus, vabad, perioodilisus, avalikkus. Valimisjaoskond- hääletamistulemuste välja selgitamine (häälte arv). Valimisringkond- territoriaalne üksus, kus toimub kandideerimine ja mille põhjal selgitatakse valimistulemused (palju kohti üks kandidaat sai). Eestis on 12 vrk-da. Kandideerimine Riigikogu valimine: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide ringkonnanimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kandidaatide arv nimekirjas piiratud (125 isikut). Euroopa Parlamendi valimised: üksikkandidaadid; erakonnad- kandidaatide nimekiri,
antud häältega. Oletame et parlamendis on 100 kohta ja mingi partei saab 7% valijate häältest. Siis saab partei 7 kohta parlamendis. Tegelikkuses on häälte jagamine keerulisem ja valimisseadusega on võimalik seda muuta soodsamaks kas suurtele või väikestele erakondadele. Valimissüsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Tavaliselt 5-15 mandaadilised ringkonnad. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel ainult 1 valimisringkond, mis on kuuemandaadiline. Tähendab et europarlamenti pääseb 6 inimest. Riigikoguvalimised viiakse läbi aga 12 ringkonnas. Proportsionaalse süsteemi 3 tunnus on see, et kandidaad seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega valijad ei vali isikuid vaid peavad tegema valiku partei programmide vahel. Hollandis näiteks saabki hääletada vaid erakonna poolt mitte konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel: avatud
Peep Lepp osutus ringkonnamandaadi alusel valituks. Pôôsaste erakond sai 1 mandaadi. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutus valituks Maiki Mustsôstar. Seetôttu ei ole sellel erakonnal ringkonnamandaate jagada. Lôplik vastus: valituks osutusid Karl Kask (Lehtpuude erakond), Maiki Mustsôstar (Pôôsaste erakond), Milvi Rabarber (üksikkandidaat), Silvi Kuusk (Okaspuude erakond) ja Peep Lepp (Lehtpuude erakond). 14. Selgita mõisted: a) mandaat, b) kvoot, c) valimiskünnis, d) valimisringkond, e) isikumandaat, f) erakond, g) kehtiv hääl. 15. Vasta küsimustele. a) Kuidas nimetatakse Eesti valimissüsteemi? b) Millist tähtsust omab Riigikogu valimistel kandidaadi koht erakonna nimekirjas? c) Kas sinu arvates on valimiskünnis vajalik? Põhjenda vastust kahe argumendiga. 16. Selgita, mida tähendavad järgmised põhimõtted: a) võrdsus seaduse ees, b) õigus elule, c) õigus seaduse kaitsele, d) süütuse presumptsioon. 17
Euroopa Liidus ja seda alates 1979. aastast. Enne seda valiti Europarlamendi liikmed Euroopa Ühenduse liikmesriikide parlamentide poolt. Kuidas valimised Europarlamenti praegusel ajal liikmesriikides toimuvad, saavad otsustada liikmesriigid ise. Eestis võttis Riigikogu 2002.aasta 18. detsembril vastu seaduse, et meilt saavad pürgida Europarlamenti erakonnad kuni 12-liikmeliste nimekirjadega ja üksikkandidaadid. Europarlamendi valimistel on kogu Eesti üks ühine valimisringkond ning valida saavad kodanikud 18-st eluaastast alates ja olla sealjuures ka kandideerijad alates 21-st eluaastast. Kandideerimise kautsioniks on valitsuse kehtestatud kuupalga 5 alammäära iga kandideerija kohta. (Riigikokku kandideerimisel on see vaid kuupalga 2 alammäära). Otsustusmehhanismid Europarlamendis ------------------------------------------------- Europarlamendil on otsustusprotsessis palju ahtamad võimalused kui
Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal. Praegu on europarlamendis 785 liiget. Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, moodustades 7 fraktsiooni (selleks on vaja vähemalt 20 saadikut). Kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei
Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12- liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal. Praegu on europarlamendis 785 liiget. Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, moodustades 7 fraktsiooni (selleks on vaja vähemalt 20 saadikut). Kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) ja Euroopa
ei esindata täielikult riigi suveräänsust või ei maksimeerita bürokraatlikku laienemist. Võtmeisikutel on otsustetegemisel palju ning muutuvaid eelistusi, mis on osaliselt defineeritud rollist atud institutsioonides, kus nad on ning osaliselt rollist poliitikavõrgustikes. Mõne kindla olukorra juures tahavad nad loobuda maksimaalselt autonoomsest kontrollist institutsioonide üle, et saavutada hüvesid nagu sisemine ühtekuuluvus orgides, luua valimisringkond jne. Antud dünaamika näiteks oli Euroopa Regionaalse Arengu Poliitika (algselt kutsuti ühtekuuluvuspoliitikat just nõnda). Seda reformiti 1980ndate keskel kättejõudva Single Marketi täiendamisega läbi Single European Acti. Saadi aru, et Common Marketi lõpuleviimisest saaksid kasu kõik ELi tuumikregioonid. Liikmesriigid suurendasid ühtlasi ka strukturaalse fondi toetust 7 miljonilt 14 miljonini (aastatel 1988-1992), et toetada nõrgemaid regioone
a 187500 eurot. Euroopa Parlament (European Parliament) Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal. Seni oli 626 kohta, pärast laienemist 736 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga). Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) liikmeid ja Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei
aja vältel teha selles olulisi korrektiive. Nüüd on võimalik "mängida" sellega, et pikemat aega jäetakse teatud ringkondade piirid muutmata, et saavutada sama tulemus, mis eelmisel juhul. Ringkonna piiride muutmist eesmärgiga võrdsustada üle riigi kõik ringkonnad valijate arvult nimetatakse ümberjaotuseks ehk ümberringkonnastamiseks. "Gerrymander". Massachusettsi kuberner Gerry'l õnnestus 1812.a. moodustada äärmiselt pikaks venitatud looklev valimisringkond, mida tema vastaseks kutsusid salamandrit meenutava kuju tõttu "Gerry Mander'iks". See sõnademäng jäigi käibesse juhtudel, kus rakendati põhimõtet kuhjata kõik vastuhääled mõnda üksikusse ringkonda ning tagada mõõdukas ülekaal enamuses ülejäänutes. Näide . Ühemandaadiliste ringkondade puhul on tähtsad ringkondadevahelised piirid isegi juhul, kui kõigis ringkondades on võrdne arv potentsiaalseid valijaid. Kaheksa linnakvartalit moodustavad 4 ühemandaadilist ringkonda:
annaabi.ee 
