Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka volikogude valimistel proportsionaalset valimissüsteemi. Proportsionaalse ehk võrdelise valimissüsteemi järgi saab erakond parlamendis kohti võrdeliselt kogu riigis kogutud häältearvuga. Praeguse valimissüsteemi peamiseks plussiks on parteide küllaltki võrdsed sansid saada parlamendis esindatud ning parem pluralismi tagamine valitsemises. Teisest küljest aga on proportsionaalne valimissüsteem ülesehituselt küllaltki keerukas ja erakondadel on suur mõju valimistulemustele. Tulenevalt proportsionaalse valimissüsteemi keerukusest on tavahääletajatel raske mõista, kellele nad tegelikult oma hääle annavad ja miks just üks või teine inimene valituks osutub. Valija annab oma hääle küll konkreetsele kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest ning konkree...
Raivo Järvi Sünniaeg ja -koht 23.12.1954 Pärnu Perekonnaseis Abielus, poeg Erakondlik kuuluvus, valimisringkond Järvi on 2002. aastast Eesti Reformierakonna liige. Ta oli X Riigikogu liige ning on XI Riigikogu liige. Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa valimisringkond Haridus Eesti Riiklik Kunstiinstituut 1979 Tallinna 46. Keskkool 1973 Töökohad X Riigikogu 2003 Vabakutseline kunstnik 19832003 Kirjastuse Eesti Raamat toimetaja 19791983 Kuuluvus muudesse ühendustesse Eesti Kunstnike Liit Keelteoskus Vene, inglise ja soome keel Töökäik Ta on illustreerinud üle 22 lasteraamatu, töötanud saatejuhina Eesti Televisioonis ("Kõige suurem sõber"), Kanal 2-s ("Onu Raivo jutupliiats") ning Kuku Raadios (saatesari "Onu Raivo Rännakud"). Autasud
Riigikogu PS IV peatükk • Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas • PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega“ Riigikogu valimised • Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed ning toimuvad iga neljanda aasta märtsikuu esimesel pühapäeval • Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga Valimise põhimõtted • Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised: • Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel. • Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste...
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
muutub. Ja kohtade arvu vaatlesin eelmiste valimistega ning uurisin nende erakondade valimis populaarsust. 2. Üksikkandidaadid. Leo Kunnas ( Harju, Rapla) ja Andreas Reinberg ( Järva, Viljandi) 3. Edgar Savisaar, Andrus Ansip ja Sven Mikser. Arvan, et just need isikud võivad saada kõige rohkem hääli, kuna nad on erakonna liidrid ning liidrid saavad tavaliselt kõige rohkem hääli. 2. Valimisringkond nr 5 (Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa) 1. Reformierakond: Lauri Luik, Jaanus Tamkivi. SDE- Neeme Suur, Kalev Kotkas. IRL- Tõnis Palts. Keskerakond- Jaanus Karilaid. PÕHJENDUS- Nad on oma erakonna ühed tuntumad isikud ning Hiiu- ja Saaremaa inimesed valivad kindlasti neid. Lauri Luik on nimekirjas nii ees, et ta saab kindlasti oma 250 häält kokku, Jaanus Karilaid on Läänemaal viimasel ajal väga populaarseks saanud
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alalisel...
Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel - valimiskünnis 5% mis erakonnal ületada tuleb. - kasutatakse kõikjal proportsionaalset valimissüsteemi Riigikogu valimised: 1) kehtib avatud nimekirja põhimõte 2) eesti on jagatud 12ks valimisringkonnaks (Tallinn moodustab 3, Tartu1) Euroopa parlamendi valimised: 1) kehtib suletud nimekirja põhimõte 2) 6 mandaati 3) moodustatakse üks üleriigiline valimisringkond ja Riigikogu valimisõiguse piirangud Riigikogu valimisõiguse piirangud Kohalikel valimistel on õigus hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. Mõisted: peibutuspart- situatsioon, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide ja nende "tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine poliitbroiler- noor poliitik, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne
6. Riigikogu valimistel osalesid 5 erakonda: Punane Erakond, Roheline Erakond, Kollane Erakond, Sinine Erakond, Valge Erakond ja Must Erakond. Üleriigiliselt said Punaseid 4%, Rohelised 10%, Kollased 20%, Sinised 24%, Valged 32% ja Mustad 10% kõikidest antud häältest. Hääletamas käis 550 000 valijat. Isikumandaate õnnestus saada: Punastel - 1, Sinistel - 3 ja Mustadel - 2. Arvuta kui palju saab iga erakond ringkonnamandaate, eeldusel et kogu riik on üks valimisringkond. Kui paljud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena ning kuidas need jagunevad erakondade vahel. Erakond Isikumandaa Ringkonna Kompensatsi Mandaate did mandaadid ooni kokku mandaadid Punane Erakond Roheline Erakond Kollane 2 Erakond Sinine Erakond
Miinus: · annab eelised suurparteidele · paljud hääled lähevad kaotsi Selle süsteemiga riikides enamasti 2 suurt parteid kordamööda võimul. Proportsionaalne süsteem ehk võrdeline. Eesti, Soome, Rootsi, Itaalia, Taani. ISELOOMULIKUD JOONED: · saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega · mitmemandaadilised valimisringkonnad. Eesti on Europarlamendi valimistel üks valimisringkond, Riigikogu valimistel oli siiani 12 ringkonda. · Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas Avatud nimekiri kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber, pääs parlamenti sõltub seega valijate toetusest isikule. Suletud nimekiri uut pingerida ei moodustata, rahva tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Miinus: · Häältelugemise keerukus · Erakondade suur mõju valimistulemustele
KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSEST 12. klassile DEMOKRAATIA 1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kai...
koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks INDREK TARAND: Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Liige: - Põhiseaduskomisjon - Delegatsioon Sveitsi ja Norraga suhtlemiseks ning ELi-Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis Valimissüsteemid Majoritaarne (kasutusel Uus-Meremaal, Indias, Kanadas, USA-s) Ühemandaadiline valimisringkond - igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised)
viiakse ellu tavalise vastutava juhtimise korras. 185.Maooride valimisringkonnad; liikmete arv. – 1)Käesoleva akti selle osa eesmärgi teostamiseks jaotatakse Uus-Meremaa neljaks maoori valimisringkonnaks, kusjuures, neist igaühest valitakse üks Esindajatekoja liige. 2)Valimisringkondade nimetused on järgmised: Põhja maoori valimisringkond; Ida maoori valimisringkond; Lääne maoori valimisringkond; Lõuna maoori valimisringkond. 3)Tšatami saared loetakse Lääne maoori valimisringkonda kuuluvaks. 4)Kindralkuberner võib igal ajal oma proklamatsiooniga muuta maoori valimisringkondade piire; sellised piirid kuuluvad aegajalt muutmisele, millest tuleb vastavas teates kuulutada ja neid loetakse mainitud maoori valimisringkondade piirideks, samuti, nagu need oleksid määratletud käesoleva akti selle osaga. 5)Isik, kes on mingi sellise ringkonna piire muutva proklamatsiooni
kuid seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste süsteem. Kehtib Soomes, Rootsis, Eestis, Hollandis, Itaalias, Taanis. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proprtsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Kui valimistel koguti 7% häältest, siis 100 kohalises parlamendis saadakse 7 kohta. Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Nt europarlamendi valimistel on eesti üks valimisringkond, Riigikogu valimised viiakse läbi 12 ringkonnas. Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, st valijal tuleb eelistada erakondlikku programmi isikule. Nimekirju koostatakse kahe põhimõtte alusel. Avatud nimekirja puhul tõusevad nimekirjas ettepoole suurema toetuse kogunud kandidaadid. Suletud nimekirja puhul mõjutab valija tahe vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb.
üksikkandidaatidel võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on kaalult võrdsed ja igal valijal vaid 1 hääl. ValimissüsteemidProportsionaalne Majoritaarne ehk enamusvalimine Saadikukohad jaotatakse proportsionaalselt ehk võrdeliselt Ühemandaadiline neile antud häältega, nt 7% saanud valimisringkond ehk igast partei saab 100-st kohast 7. ringkonnast pääseb parlamenti Mitmemandaadilsed valimisringkonnad vaid 1 saadik Kandidaat seatakse üles erakonna Valituks osutub see, kes saab nimekirjas kõige rohkem hääli Avatud nimekiri: suurima toetuse saanud isik tõuseb nimekirjas
5% künnis tähendab, et kõik need nimekirjad, mis saavutasid valimistel vähem hääli, kaotasid need kõik. Kui aga taolistes nimekirjades keegi kandidaatidest sai täis isikukvoodi, siis osutus see poliitik loomulikult valituks. Asendusliikmena – nt valituks osutunud kandidaadi loobumisel, valituks osutunud kandidaadi asumisel valitsusse. 12 ringkonda 2015 aastal, osales kokku 872 kandidaati: 1 valimisringkond – Tallinn (9) – Haabersti, Kristiine, Põhja-Tallinn 2 valimisringkond – Tallinn (11) - Kesklinn, Lasnamäe, Pirita 3 valimisringkond – Tallinn (8) – Mustamäe, Nõmme 4 valimisringkond – Harjumaa (v.a. Tallinn) ja Raplamaa (14) 5 valimisringkond – Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (6) 6 valimisringkond – Lääne-Virumaa (5) 7 valimisringkond – Ida-Virumaa (8) 8 valimisringkond – Järva- ja Viljandimaa (8) 9 valimisringkond – Jõgeva- ja Tartumaa (v.a. Tartu linn) (7) 10 valimisringkond – Tartu linn (8)
häälte lugemist 2) Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid 3) ERAND: Eestis arvestatakse ka isikumandaate e kandidaadi isiklikult kogutud hääli (erakonna 3 isikumandaati saanud kandidaat läheb nimekirjas ettepoole) Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused ja nõrkused: + ei takista väikeparteide tegevust + mitmemandaadiline valimisringkond + esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis + kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. - Koalisatsioonivalitsused - sõltumine väikestest parteidest - keerukas häältelugemine - saadiku isiklik vastutus hajub. Eestis arvestatakse valimistel ka isikumandaate. Mida see tähendab? See tähendab,et kandidaat peab koguma vähemalt miinimunnormi jagu
1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliseslt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes, siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse tavaliselt iga nelja, president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad leida asset ka sagedamini, aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. Valimistulemused määravad, millised partied ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustus- kogudesse ning arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi. Seega on valimiste teine funktsioon vahenda...
, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti valimistulemuste meetodi numbrid, millega jagatakse. Ringkond haldusüksuse tüüp, mõnedes riikides ühtlasi ka omavalitsusüksus. Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendusel saadud andmeid elanikkonna jaotumisest etnilistel, administratiivsetel ja muudel alustel. Valimisringkonnad moodustatakse parlamendi liikmete või teiste poliitilistele postidele täitmiseks vajaliku isiku või isikute valimiseks. Jaoskond valimise koht. 2. Tuntumate valimissüsteemide üldine olemus: enamussüsteemid, proportsionaalsed süsteemid, segasüsteemid
Suurbritannia tekkeni 1707. aastal. Wales [u'eils] on ajaloolis-geograafiline piirkond Suurbritannias.Wales asub Suurbritannia saare edelaosas Walesi poolsaarel ja Anglesey saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjast Iiri merega (Dee jõe suudme ja Liverpooli lahega), läänest Saint George'i väinaga, lõunast Mouth of the Severni ja Bristoli lahega ning idast Inglismaaga. Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja- Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959.
Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. · saadikukohad parlamendis jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga partei, kes kogus 10% häältest üle riigi, peaks saama u 10 kohta 100-liikmelises parlamendis · mitmemandaadilised valimisringkonnad (äärmuslikul juhul võib riik olla üks valimisringkond, nt. Europarlamendivalimised Eestis, Eesti RK valimistel 12 ringkonda) · kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (Hollandis saab hääletada vaid erakonna, mitte konkreetse isiku poolt) · kasutatakse avatud (kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist vastavalt kogutud häältele ümber) või suletud nimekirju (nimekiri ei muutu, parlamenti pääsevad need, kelle partei on asetanud nimekirja etteotsa)
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
manipuleerides. Näiteks on ühemandaadiliste ringkondade puhul sageli tähtsad ka ringkondadevahelised piirid. Põhireegel on alati sama: kuhjata kõik vastuhääled üksikutesse ringkondadesse ja jätta endale mõõdukas ülekaal kõigis ülejäänutes. See mäng on saanud nimeks ,,Gerry Mander" USA Massachusettsi osariigi kuberneri Elbridge Gerry järgi, kellel õnnestus 1812. aastal luua häbematult pikaks venitatud ja looklev valimisringkond, mille kuju meenutas salamandrit ja mida tema vastased kutsusid ,,Gerry Manderiks". Selline ringkonnamäng jätkus ka hiljem. Mõned California osariigi 1980. aastate valimisringkonnad olid Gerry omaga võrreldes veelgi eriskummalisema kujuga. On väidetud, et Hitleri tõusule aitasid kaasa Saksamaal kehtinud valimisreeglid, mis soosisid eksitavalt suurt parteide hulka ja tekitasid üleüldise igatsuse üheainsa liidri järele. Seos
Eelised: Hääled ei lähe kaotsi, väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust. Nt. Rootsi, Soome, Holland, Taani, Eesti 3. Hübriidsed ehk segasüsteemid Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline. Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
antud häältega. Oletame et parlamendis on 100 kohta ja mingi partei saab 7% valijate häältest. Siis saab partei 7 kohta parlamendis. Tegelikkuses on häälte jagamine keerulisem ja valimisseadusega on võimalik seda muuta soodsamaks kas suurtele või väikestele erakondadele. Valimissüsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Tavaliselt 5-15 mandaadilised ringkonnad. Näiteks Eestis on europarlamendi valimistel ainult 1 valimisringkond, mis on kuuemandaadiline. Tähendab et europarlamenti pääseb 6 inimest. Riigikoguvalimised viiakse läbi aga 12 ringkonnas. Proportsionaalse süsteemi 3 tunnus on see, et kandidaad seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega valijad ei vali isikuid vaid peavad tegema valiku partei programmide vahel. Hollandis näiteks saabki hääletada vaid erakonna poolt mitte konkreetse isiku poolt. Nimekirju võib koostada kahe põhimõtte alusel: avatud
Peep Lepp osutus ringkonnamandaadi alusel valituks. Pôôsaste erakond sai 1 mandaadi. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutus valituks Maiki Mustsôstar. Seetôttu ei ole sellel erakonnal ringkonnamandaate jagada. Lôplik vastus: valituks osutusid Karl Kask (Lehtpuude erakond), Maiki Mustsôstar (Pôôsaste erakond), Milvi Rabarber (üksikkandidaat), Silvi Kuusk (Okaspuude erakond) ja Peep Lepp (Lehtpuude erakond). 14. Selgita mõisted: a) mandaat, b) kvoot, c) valimiskünnis, d) valimisringkond, e) isikumandaat, f) erakond, g) kehtiv hääl. 15. Vasta küsimustele. a) Kuidas nimetatakse Eesti valimissüsteemi? b) Millist tähtsust omab Riigikogu valimistel kandidaadi koht erakonna nimekirjas? c) Kas sinu arvates on valimiskünnis vajalik? Põhjenda vastust kahe argumendiga. 16. Selgita, mida tähendavad järgmised põhimõtted: a) võrdsus seaduse ees, b) õigus elule, c) õigus seaduse kaitsele, d) süütuse presumptsioon. 17
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID Loengukonspekt Euroakadeemia rakenduskõrgharidusõppele (autor Juhan Värk, PhD) I loengupaar ----------------- Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke. Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid. 1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu alused ja institutsioonid". Aastatega on sa...
Europarlamendi võim on palju väiksem rahvusparlamentide omast. Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond. Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal. Praegu on europarlamendis 785 liiget. Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, moodustades 7 fraktsiooni (selleks on vaja vähemalt 20 saadikut). Kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
ei esindata täielikult riigi suveräänsust või ei maksimeerita bürokraatlikku laienemist. Võtmeisikutel on otsustetegemisel palju ning muutuvaid eelistusi, mis on osaliselt defineeritud rollist atud institutsioonides, kus nad on ning osaliselt rollist poliitikavõrgustikes. Mõne kindla olukorra juures tahavad nad loobuda maksimaalselt autonoomsest kontrollist institutsioonide üle, et saavutada hüvesid nagu sisemine ühtekuuluvus orgides, luua valimisringkond jne. Antud dünaamika näiteks oli Euroopa Regionaalse Arengu Poliitika (algselt kutsuti ühtekuuluvuspoliitikat just nõnda). Seda reformiti 1980ndate keskel kättejõudva Single Marketi täiendamisega läbi Single European Acti. Saadi aru, et Common Marketi lõpuleviimisest saaksid kasu kõik ELi tuumikregioonid. Liikmesriigid suurendasid ühtlasi ka strukturaalse fondi toetust 7 miljonilt 14 miljonini (aastatel 1988-1992), et toetada nõrgemaid regioone
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
aja vältel teha selles olulisi korrektiive. Nüüd on võimalik "mängida" sellega, et pikemat aega jäetakse teatud ringkondade piirid muutmata, et saavutada sama tulemus, mis eelmisel juhul. Ringkonna piiride muutmist eesmärgiga võrdsustada üle riigi kõik ringkonnad valijate arvult nimetatakse ümberjaotuseks ehk ümberringkonnastamiseks. "Gerrymander". Massachusettsi kuberner Gerry'l õnnestus 1812.a. moodustada äärmiselt pikaks venitatud looklev valimisringkond, mida tema vastaseks kutsusid salamandrit meenutava kuju tõttu "Gerry Mander'iks". See sõnademäng jäigi käibesse juhtudel, kus rakendati põhimõtet kuhjata kõik vastuhääled mõnda üksikusse ringkonda ning tagada mõõdukas ülekaal enamuses ülejäänutes. Näide . Ühemandaadiliste ringkondade puhul on tähtsad ringkondadevahelised piirid isegi juhul, kui kõigis ringkondades on võrdne arv potentsiaalseid valijaid. Kaheksa linnakvartalit moodustavad 4 ühemandaadilist ringkonda:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
