Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 3 mandaati. Kõige rohkem sai hääli Valimisliit Meie Vald, 1494 häält. Hääli oli kokku 3332. Kõige vähem sai hääli Sauna Valimisliit, kõigest 66 häält. Merlyn Sagaja
4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest. Üksikkandidaadid 0%. Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati, Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 3 mandaati. Kualitsiooni moodustasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Valimisliit Meie Vald, opostitsiooni moodustas Valimisliit Uus Aeg. Kose valla kontekstis ei muutnud võrreldes 2013.a, valimistega midagi.
Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. • Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. Valimisringkonnad (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Valimisringkond nr 1 9 mandaati Kristiine linnaosa) (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Valimisringkond nr 2 12 mandaati Pirita linnaosa) (Tallinna Mustamäe ja Nõmme Valimisringkond nr 3 8 mandaati linnaosa) Valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) 14 mandaati
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine Arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot (häältekogus, mille eest antakse nimekirjale üks saadikumandaat) valimisringkonna kehtivate hääletussedelite summa jagatakse valimisringkonna mandaatide arvuga
Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2.Kesk-27 mandaati(+1)/hääli 142456/24,8% 3.SDE-15(-4) mandaati/hääli 87184/15,2% 4.IRL-14 mandaati(-9)/hääli 78714/13,7% 5.Vaba-8 mandaati/hääli 49887/8,7% 6.EKRE- 7 mandaati/hääli 46778/8.1% E-hääletajaid oli 176491. Kõrge valimisaktiivsus. Eelhääletamine % Valimispäev % Andmed
Riigikogu valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18 aastased teovõimelised Eesti kodanikud. Riigikogusse kandideerimisel on nõudmised rangemad. Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli
Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel. Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. Riigikogu valimised 2015. Millised olid selle tulemused? Eesti Reformierakond 27.7% 30 mandaati Eesti Keskerakond 24.8ja 27 mandaati Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15.2% 15 mandaati Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 13.7% 14 mandaati Eesti Vabaerakond 8.7% 8 mandaati Eesti konservatiivne Rahvaerakond 8.1% 7 mandaati 2. Kellele kuulub täidesaatev võim? Kuidas on valitsuse töö korraldatud? Täidesaatev võim kuulub valitsusele. Valitsuse töö: Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Kuidas valmistatakse ette riigikogu valimisi? Kuidas seatakse üles kandidaadid? Eesti on riigikogu valimisteks jagatud 12 valimisringkonnaks, kusjuures Tartu linn moodustab eraldi 1, Tallinn 3 valimisringkonda. Sõltuvalt valijate arvust on ringkondadele eraldatud 4-12 mandaati e kohta 101 kahalisest riigikogust. Kandidaadid seatakse üles erakondade valimisnimekirjades. Keelatud pole üksikkandidaatide osalus. Erakonnad koostavad 2 nimekirja: Ringkondade nimekirjad (avatud tüü)- need erakonna liikmed, kes just seal loodavad koguda rohkem hääli. Üleriidiline valimiskirjade (suletud tüüp) kõik selle erakonna kandidaadid Kuidas jaotatakse mandaadid? I. Voorus arvutatakse välja ringkonna lihtvoot (kehtivate hääletussedelite arv jagatakse
oluliselt rohkem hääli kui parlament ei peegelda valijaskonna proportsionaalse süsteemi puhultegelikke eelistusi proportsionaalne: - saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häälte arvuga - mitmemandaadilised valimisringkonnad (ühes ringkonnas saab parlamenti mitu saadikut) - kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas - see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. suletud nimekirjad: kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber - nt Eestis, Soomes, Rootsis EELISED PUUDUSED Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini
Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e
Maavalitsus riigiasutusena ise kätkeb omavahel sisemises konfliktis olevat probleemide kompleksi (1) riigi huvide esindamine maakonnas nagu riiklik järelevalve kohalike omavalitsuste üksikaktide üle, riiklike eraldiste sihtotstarbelise kasutamise kontroll, kriisireguleerimine jmt. ning (2) maakonna elanikkonna ühishuvide ehk maakonna tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest järeldada, et maakondlik haldusjaotus ise on oma aja ära elanud, pigem vajab see kaasaja vajadustele vastavat halduse ümberkujundamist.
Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a).
kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem. Näiteriik on Suurbritannia. VRK-valimisringkond Kui Eestis oleks nii, siis.................. Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti Kuna Eesti parlamendis on 101 parlamendis. Igast VRK-st pääseb parlamenti 1 isik. kohta, tuleks moodustada 101 VRK- SBR Alamkojas on 651 kohta, riik jaotatakse 651 VRK-ks. d.
valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on kogunud hääli vähemalt 1 kvoodi jagu, osutuvad valituks isikumandaadiga I voorus (tavaliselt 15-17 RK kohta) · Ringkonnamandaat - kasutatakse avatud nimekirju. Jagamisel osalevad need erakonnad, kes ületasid 5% künnise Kõigepealt liidetakse iga nimekirja kandidaatidele antud hääled - summa jagatakse ringkonna kvoodiga - jagatis näitab, mitu mandaati erakonna nimekiri saab selles ringkonnas ringkonnamandaat Näide: Valimisringkonna kvoot on 5000 Partei nimekiri: 1. Mets 2. Puu 3. Kask 4. Lepp 4 5. Paju Avatud nimekiri reastatakse ümber vastavalt igale kandidaadile antud häälte hulga alusel 1. Lepp 7000 häält - isikumandaat 2. Mets 4500 3. Paju 3000 4. Puu 1500 5. Kask 600
ning kasutasid seda ära. Tänu vabadusele tekkis nt. Eesti Muinsuskaitseliit, Rahvarinne jne. 1988.aastal võeti Ülemnõukogus vastu iseseisvusdeklaratsioon, samuti võeti vastu uued valimisseadused, mida kasutati juba 1990.aasta valimistel kus oli juba 105 liikmeline koosseis. Uute seaduste järgi sai nüüd ühele kohale kondideerida mitu isikut. Nii kandideeris 1990.a üle 4 inimese ühele kohale. Järvamaal nt oli 3 mandaati kuid kandideeris 9 inimest. Nõukogusse valiti ka 4 sõjaväelast, mis sel ajal oli suur saavutus, samuti oli valitud 23 venelastest tsiviilisikut ja 78 eestlast. Selle kõige tulemusel tunnustas Eesti iseseisvust terve maailm. Hakati koostama õigusakte (lipp, hümn jne) iseseisvuse taastamiseks. Vene pooldajad Nõukogus (Lebedev) kuulutasid välja näljastreigi. See aga ei õnnestunud neil hästi. Dvigatelis valmistati Venemaa poolt ette löögirühm.
põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega; Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita ülesandeid, mis on vastuolus võimude lahususe põhimõttega või võivad muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti. . Riigikogu valimiste üldkirjeldus · 101 mandaati jaotatakse valimisringkondade vahel enne valimisi - aluseks võetakse hääleõiguslike kodanike arv · Valimisringkondi on 12 · Riigikogu valimisi korraldavad järgmised valimiskomisjonid: 1) Vabariigi Valimiskomisjon; 2) maakonna valimiskomisjonid; 3) jaoskonnakomisjonid. · Valimistel osalevad erakonnad ja üksikkandidaadid · Kandidaatide nimekiri · (1) Erakond koostab:
Lüües kaasa Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamise alases debatis, saate osaleda tulevikku puudutavate strateegiliste otsuste langetamises. Eesti parlamendi roll Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel on suurem kui enamiku teiste riikide parlamentide osa. On mõeldamatu, et valitsuse liikmed või ametnikud esitaksid Brüsselis seisukohti, milleks pole enne Riigikogu täiskogult või Euroopa Liidu asjade komisjonilt mandaati saadud. Ka parlamendi enda roll ja pädevused on täiustunud, viimase näitena võib tuua esmakordselt parlamendis läbiviidud subsidiaarsuskontrolli. Eesti seisukohtade kujundamisel on olnud senisest enam maailmavaatelist debatti, mis räägib otsuste riigisisesest mõjust. Üks Euroopa Liidu rajajaid Robert Schuman on öelnud: ,,Euroopat ei looda üleöö ega ühe hooga. Euroopa sünnib konkreetsete tegude kaudu, mis kõigepealt loovad reaalse ühtekuuluvuse." Just
· Erakondadel tuleb koostada üleriigiline nimekiri (suletud) · Erakondadel tuleb koostada ringkondade nimekirjad (avatud) · Riigikogu kohtade jaotus selgub 3 voorus: 1) Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot - > 15-17 kohta (sedelite arv jagatakse mandaatide arvuga) 2) Osalevad valmiskümnise ületanud erakonnad (5% häältest) Iga erakonna hääled jagatakse ringkonna kvoodiga - > 1/3 kohtadest (mitu mandaati omandab erakond ringkonnas) 3) Mandaatide jaotus saadakse modifitseeritud d'Honti'i jadaga jagamisel (mandaadi saab erakond, kelle jagatis on suurim) Mis mõjutab valijate käitumist? · Klassikuuluvus · Massimeedia Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve
Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1
funktsioneerimise detailidest ei ole lihtinimesed teadlikud ning seetõttu teevad ka vahel soovimatuid otsuseid vaid teadmatuse tõttu. See on ka põhjus, miks valimissüsteemi oleks vaja muuta. Et Eesti riik toimiks veel rohkem paremini ja valitsusse saaksid tõeliselt kodanike poolt soositud isikud, tuleks valimissüsteem muuta rahvale kergemini arusaadavaks ning häälte ülekandmist vähendada. Samuti, et vältida põlvkondade domineerimist valijate seas, peaks muutma mandaati jagamissüsteemi, igas ringkonnas peaks olema kindel arv mandaate, mis ei tohiks sõltuda hääleõiguslike kodanike arvust. Tuleks keelustada valet sisaldavad poliitilised reklaamid, mis sisaldavad tühje lubadusi, et valijal oleks kergem kandidaatide vahel valida. Valimisaktiivsuse tõstmiseks tuleks valimised muuta kohustuslikuks. Kuid kõigi nende muudatuste keskel peaks siiski jääma püsima proportsionaalne valimissüsteem, mille tunnuseid on lihtsalt muudetud.
hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis absoluutse enamuse, mille abil nad saavad moodustada stabiilse üheparteilise valitsuse. Proportsionaalne süsteem Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks. Nt Eestis moodustatakse riigikogu valimisteks 12 ringkonda, milles vastavalt valijate arvule jaotatakse 4-12 mandaati. Mandaate kogutakse vastavalt saadud häälte arvule. Proportsionaalne jaguneb kaheks: 1)nimekirjavalimised 2) üksiku ülekantava häälte meetod Nimekirja valimised jagunevad : 1)suletud nimekiri hääli saab anda kõigile nimekirjas olevatele kandidaatidele aga kogutud mandaadid jagatakse nende vahel kes on partei poolt paigutatud nimekirjas ettepoole. 2) avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas
lihthäälte enamust. Praegu valib Riigikogu presidendi ära alles, siis kui kandidaadi poolt on kaks kolmandikku saadikutest. Arvan, et tegu on äärmiselt kõrge künnisega, mis viibki valimised paljudesse voorudesse ja sellega kaasneb pikaajalisus, mis on põhiline probleem Eesti presidendivalimistel. Kuna me elame demokraatlikus riigis, siis on ka oluline rahva sõna. Sellepärast olekski Riigikogu ainuõigus valimistel hea. Parlament omab rahva mandaati. Tänu koalitsioonile ja saadikutele on esindatud ka rahva huvid ja hoiakud. Keit Kallas
selles punktis, mis välistab kõigi kohtu poolt süüdi mõistetud ja kinnipidamiskohas karistust kandvate isikute õiguse hääletada. Hääletamisõigus algab enamikes riikides 18aastaselt, kuid on ka erinevusi: Iraanis on selleks 15 aastat, Jaapanis 20 aastat. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kasutatakse osaliselt lahtiste nimekirjadega varianti. 1995 ja 1999 oli Eesti jagatud 11 valimisringkonnaks (1992 ja 2003 oli 12 ringkonda), igas 513 mandaati. 2007 on taas kasutusel 12 ringkonda. Kandidaate võib üles seada nii erakondade kui ka üksikkandidaatidena (1992 võisid nimekirju moodustada ka organisatsioonid ja ühendused, 1995 olid lubatud erakondade liidud). Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks, kes pole kohtu poolt süüdi mõistetuc kuriteos ega kanna karistust kinnipidamiskohas. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni
A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B 9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli. Missugused erakonnad ja mis järjekorras said mandaadi, kui kokku jagati 7 mandaati jagajate (ehk nn kõrgema keskmise) meetodil, kus jagajad moodustavad d'Hondti jada (1, 2, 3, 4, ...)? A: 84000 B: 66000 C: 48000 D: 27000 E: 18000 1 A: B: C: D: E: 18 000 84000(1) 66000(2) 48000(3) 27000(7 2 42 000(4) 33000 (5) 24000 3 28 000(6) 22000 4 21000 A-B-C-A-B-A-D
Tal on olnud ka üksikud filmirollid. 2001. aastal mängis ta Ben Stilleri komöödias Zoolander iseennast. 2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EMLi presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Jutt raamatust "Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor:Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks!
Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel. Arvan, et peame olema tolerantsemad. Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? Arvan, et EKRE on paremtsentristlik partei. Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? EKRE sai Riigikogu valimistel 46 772 häält, mis moodustas 8.1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus. Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole. Kui Riigikogu valimised oleksid homme, kas hääletaksid selle erakonna poolt? Põhjenda oma vastust. Vastus väga lihtne.Minu hääl läkski EKRE-le. Pooldan muutust,Reformierakond on liiga kaua valitsenud ja nende skandaalid ja valitsemisstiil mulle ei istu. Eriti vastumeelne on mulle uus
Tal on olnud ka üksikud filmirollid. 2001. aastal mängis ta Ben Stilleri komöödias Zoolander iseennast. 2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga 1.3 Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Kirjutas ka oma loo raamatusse ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" : Ene Ergma, Lagle Parek, Carmen Kass, Madis Jürgen, Mart Laar, Alar Sikk, Chalice, Erika Salumäe 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor: Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme
võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja kontrolli riigivõimu üle, võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel, üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud. 18. Kes on „poliitbroiler“ ja „peibutuspart“? – Poliitbroiler on inimene, kes on ainult poliitikaga tegelenud ja parteikohtadel olnud. Peibutuspart on valimistel osalenud inimene, kes kogus hääli, kuid saadud mandaati ei kasuta. 19. Mõisted: Delegeerima – õigusi, kohustusi jne edasi andma Formaalne – vormiline Korruptsioon – kõlbeline laostumine, pistisepoliitika Opositsioon – vastasrind, vastuseisjad Populism – odav populaarsus Propaganda – poolehoidjaid taotlev selgitustöö Repressioon – surveavaldus, mahasurumine
Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab oma seisukohti, poliitikat jm. vastu valitsevatele seisukohtadele, poliitikale jm., vastasrind Parlamentaarne demokraatia - demokraatia vorm, mille korral parlament ja valitsus on tihedalt seotud, riigipea võim on väike. Nt Eesti vabariik Peibutuspart - poliitikaterminoloogias poliitik , kes küll kandideerib valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid laseb enda asemel ametipostile asendusliikme. NT:Europarlamendi liikmete kandideerimine riigikokku Pluralism - ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Vastandiks on monism. Poliitbroiler - Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Populism - rahvapärasust, (odavat) populaarsust taotlev poliitika, võimule pürgimisel rakendatav demagoogia sugemetega poliitiline tegevus
· Tartu kohaliku omavalitsuse valimised – Reformierakond 28,16%, IRL 21,08%, Keskerakond 18,44%, SDE 15,8% 24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused 1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad; ringkondade arv = kohtade arv; „Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus 2) Proportsionaalne- ringkondade arv väiksem; igast ringkonnast mitu mandaati. 25. Eestis kasutusel olev valimissüsteem 12 valimisringkonda: Tallinnas 3, Tartus 1; LIHTKVOOT-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv (Lihtkvoot ehk isikumandaat); RINGKONNAMANDAAT-Ringkonna hääled kokku; mitu korda üle mandaadi, +1 kui jääk>0,75 kvooti; 1 mandaat kui jääk>0,75 kvooti; KOMEPNSATSIOONIMANDAAT- o D’Hondti jagajate meetod, 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne.
d’Hondti jagajamise meetod: Erakond A Erakond B Erakond C Erakond D Erakond E 1. mandaat 100 000 75 000 60 000 37 490 85 000 2. mandaat 50 000 37 500 30 000 18 754 3. mandaat 33 333 25 000 20 000 12 496 2 mandaati 2 mandaati 1 mandaat 0 mandaati 1 mandaat Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1
Nime zi kasutasid Shangi kuningad enda liignimena. Vanimates Shangi dünastia aegsetes endeluude tekstides tähistas zi esivanemale ohvritoomise rituaali keskset tegelast järeltulijast last, kes esindas endas surnud esivanema (ülestõusvat) kehastust. Zhou ajal hakati teda nimetama shi'ks (laip, surnu asendaja). Tal oli selles riituses priviligeeritud osa, kuna ta sai esimesena maitsta ohvritoite. Zhou dünastia ajal, kes luges end Taeva mandaati omavaks, sai Shangdi sünonüümiksTian (taevas). Samas arvati esivanemaid olevat Taeva tahte vahendajateks. Keiserliku Hiina usuks oli nii taoismile kui konfutsionismile eelnenud ja neis osaliselt kehastunud Taeva kummardamine. Keiser oli Taevapoeg (Tianzi). Hiina rahvauskumustes ja taoistide poolt kummardatakse siiamaani ka Maa, mulla jumalat Tu Did. Zi tähendus tähtsustus hiina kultuuri alusteose "Zhouyi" ehk "Zhou muutuste" läbi, mis sai hiljem nimeks Muutuste raamat
Nt Suurbritannia, Kanada, Eesti, Soome, Rootsi, USA, Prantsusmaa Taani, Holland, Itaalia Eesti valimissüsteem Proportsionaalne europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mitmemandaadilised valimisringkonnad, mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas e kus rohkem valijaid, seal rohkem hääli. Mandaatide arv = kohtade arvuga (nt Riigikogus 101 mandaati). Kvoot e häälte min norm. Hääled, mis kandidaat saab üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. See rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis e % (Eestis 5%) mis erakond peab saama, et Riigikokku pääseda. See aitab vältida liigset killustatust. Riigikogu valimistel avatud ja suletud, europarlamendi ja kohalike volikogude valimisel ainult avatud nimekiri. Hübriidsed valimissüsteemid Majoritaarne + proportsionaalne = hübriidne
häältega. Näiteks: kui partei saab 10% valijate häältest, siis tal on kindlustatud 10 kohta parlamendis. Mitmemandaadilised valimisringkonnad ehk ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Vastavalt antud häälte ja ringkonnas saadavate mandaatide arvule arvutatakse välja kvoot. Sama erakonna ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ta ületab selles valimisringkonnas antud kvooti. Avatud nimekirjad- Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad- valitud osutuvad kandidaadid, kes on nimekirjad eespool. Hääletatakse erakonna poolt, mitte üksik isiku poolt. Proportsionaalse süsteemi eelised: Hääli ei lähe nii palju kaotsi;
sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti. Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata Riigikogu kohad ja viia valimistulemused ja kohtade jaotus proportsiooni. Mandaate saavad erakonnad kes on ületanud 5% valimiskünnise. 7) Valimisaktiivsust mõjutavad tegurid.
Märtsi alguses toimunud erakonna üldkogul kiideti erakonna Euroopa Parlamendi valimiste programm, mille keskmes olid sissetulekute kasv ja julgeolek. Aprilli lõpus alustas Reformierakond aktiivset europarlamendi valimiskampaaniat, mille sõnumiks oli „Kindlalt“. Valimiste põhiküsimuseks oli julgeolek. 25. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimistel kogus Reformierakond 79 849 häält, meid toetas 24,3% valijatest. Reformierakond sai esmakordselt kaks mandaati europarlamenti. Riigikogu võttis vastu seadused, mis tõstsid oluliselt lapsetoetuseid, hoidsid jätkuvalt keskmise pensioni tulumaksuvaba ja tõstsid tulumaksuvaba miinimumi.
vähemalt 21-aastane. Riigikogu liikmed valitakse Eestis avatud nimekirjavalimistega neljaks aastaks. Proportsionaalse valimissüsteemi mõte on sellest, et erakonna kandidaatidele antavate Riigikogu kohtade osakaal kõikidest kohtadest vastab enam-vähem erakonna häältesaagi osakaalule kõikidest kehtivatest häältest. Nõnda saab näiteks 25 % valijate toetuse pälvinud erakond sõltuvalt asjaoludest 25-28 mandaati. Kolmveerand Riigikogu kohtadest jaotatakse erakondade vahel ringkondades, kusjuures kandidaadi reastatakse erakondade nimekirjades vastavalt igaühe häältesaagile ümber. Nõnda saavad mandaadi eim hääli saanud kandideerijad. Veerand mandaatidest jaotatakse üleriigilise nimekirja alusel nn kompensatsioonimandaatidena. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. Kümmekonna
ei tee. Haywoodi raamatus on öeldud, et on olemas üldkehtiv nõusolek, mis ütleb, et esinduslik protsess on seotud valimisega ja hääletamisega. Nii see tõesti on, rahvas tahab osaleda valimistel ja anda oma häält, mis mõjutab tulevast elu, sest igal häälel on siiski jõud. Riigikogu valimisteks moodustatakse kaksteist mitmemandaadilist valimisringkonda, igas neist on kuus kuni kaksteist mandaati. Mandaatide jaotamine toimub vastavalt registreeritud hääleõiguslike kodanike arvuga valimisringkonnas. Iga valija saab hääletamise sedeli, kuhu ta kirjutab ühe kandidaadi Registreerimisnumbri ja asetab siis sedeli vastavasse hääletuskasti. Seda toimingut kontrollib vaatleja. Paljudel on see otsus juba ammu tehtud, kuid nii mõnigi otsustab selle privaatses valimiskabiinis, kus on kirjas kõik selle piirkonna kandidaadid.
põhikoolis ning esitab taotluse vabariigi valitsusele gümnaasiumi kohta. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab hoolekogule küll võimaluse põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele küsimuse otsustamises osaleda, kuid jätab viimase sõna õiguse põhikooli osas kohalikule omavalitsusele, gümnaasiumi osas aga Vabariigi Valitsusele. Hoolekogu esineb seega vaid taotlejana, kelle ettepanekule võib järgneda nii positiivne kui ka negatiivne vastus. Hoolekogude mandaati tuleks muuta nii, et hoolekogu saaks endale vajaliku mõjujõu ning suurendaks sellega lastevanemate osa kooli saatuse küsimuste otsustamisel, õppekeele küsimus kaasa arvatud. Mis on vaja välja mõelda? 1. Vene koolides pööratakse suurt tähelepanu eesti keele õppimisele. Õpilastel toimuvad 5 korda nädalas eesti keele tunnid, samal ajal vene keele tunnid ainul 1 kord nädalas. Miks ei oska õpilased eesti keelt, kuigi nad õpivad seda nii palju? See
a) kohalik omavalitsus valitakse iga 3 aasta järel, b) Riigikogu valitakse iga 4 aasta järel, c) Vabariigi valitsus valitakse iga 3 aasta järel, d) President valitakse iga 5 aasta järel. (PS §60, 79, 92, 156) (Vastus: Vabariigi valitsuse volitused kestavad teatud sündmuse saabumiseni, seega on ebaôige väide c.) 13. Kes osutusid valituks? Loe läbi järgmine tekst. Valimisringkonnas on registreeritud kolm erakonda ja kaks üksikkandidaati. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi vôi on sellega vôrdne. Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid
saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna ei ületa häälte künnist (5%). Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0
võõrandunud. Seda näitab valimisaktiivsus, mis 2015. aasta Riigikogu valimistel oli 64,2%. Siiski on näha valimisaktiivsuse paranemist, sest 2011. aasta Riigikogu valimistel oli see 63,0% (Vikipeedia, 2015). 2015. aasta valimistel olid edukad kaks uut parteid, mis näitab, et rahvas ootab valitsusse muutusi ja uusi tuuli. Vabaerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond said Riigikogusse vastavalt 8 ja 7 mandaati, mis oli suhteliselt üllatav tulemus. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Demokraatia paraneb, sest Riigikogusse jõuab erinevaid vaateid ja arvamusi ning ühel erakonnal on raskem võimutseda. Samas on oht Riigikogu killustumiseks, sest erakonnad omavad erinevaid vaateid ning on oht lahkhelideks. Seda eriti, mis puudutab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes kogub tuntust oma äärmuslike vaadete puhul. Siiski arvan, et on oluline, et Riigikogusse jõuaks ka väiksemate
Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa valimisringkonda) 12. valimisringkonnal on 8 mandaati riigikogu valimistel) Valituks osutub igas valimisringkonnas vaid üks Saadikukohad jaotatakse parteide vahel kandidaat, see kes kogub kõige rohkem hääli proportsionaalselt ehk vördeliselt neile antud (põhimõte "võitja võtab või saab kõik") häältega sealjuures kehtib valimiskünnis rakendatakse avatud ja suletud nimekirju Korrata (13. november) 1
-annab eelise juhtivatele suurparteidele, mood. mitmeparteiline koalitsiooni valitsus, mis diskrimineerib väiksemaid ei pruugi olla stabiilne.(erandina TLN linnavo- likogu sai 2009 a-l 53% kõigist häältest, mis -kaotsiläinud hääled, seetõttu ei peegelda parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi andis talle 44 mandaati 79st) +võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud -häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele -kipub hajuma saadiku isiklik vastutus 7
majanduselus. Tänu Rao tööle hakkas India majandus suure hooga tõusma ning 1991.a 5 koguprodukti aastane tõus oli suurim India Vabariigi senises ajaloos. Igati püüti julgustada uusi välisinvesteeringuid. Siiski pärssisid majanduslike edusamme religioossed rahutused, lahkhelid Rao parteis ning korruptsiooniskandaalid. Kõik see viis poliitilise kriisini. Kui partei sai 1996. aasta valimistel ainult 140 mandaati - vähem, kui kunagi varem, tuli P. V. N. Raol erru minna. Ühinenud Rinde valitsused. 1996. a valitud uus parlament kujunes väga kummaliseks. Paljudel liikmetel puudusid üldse poliitilise tegevuse kogemused. Rohkem kui kunagi varem oli parlamendis kriminaalse minevikuga tegelasi. Suurima arvu saadikukohti sai Bharatiya Janata partei, kuid sellest ei piisanud valitsuse formeerimiseks. Nii lõid senised opositsiooniparteid Ühinenud Rinde, mis
Demokraatia tüüp Põhijoon Võtme-institutsioon Kodanikutüüp Liberaalne vabadus, sõltumatu kohus aktivist, oma õiguste demokraatia mittesekkumine eest seisja Esindus- esindajate valimine, parlament, ratsionaalne demokraatia kes omavad volikogud hääletaja mandaati Allikas: Anu Toots, Tallinna Ülikool, 2006 14
• Ringkondade arv = kohtade arv • Winner takes it all • Kaotsiläinud hääled • Lihtne süsteem Proportsionaalne (NT: Eesti) • Ringkondade arv väiksem • Igast ringkonnast mitu mandaati • Valimisnimekirjad - Avatud – tulemus vastavalt toetusele - Suletud – tulemus vastavalt partei tahtele • Toimub hääle ülekanne • Valimiskünnis (vähemalt 5%)
Valimistulemuste kindlakstegemine: Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis on kehtivate häälte ja mandaatide arvu jagatis. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Samuti saab mandaadi ka erakond, kellele antud häälte arv on vähemalt 0,75 lihtkvoodist. Valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kui samas erakonnanimekirjas on kahel
Euroopa Liit on meie ühine projekt ja edu nimel oleme töötanud koos 26 ülejäänud liikmesriigi ja Euroopa Liidu institutsioonidega. Eesti on omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine. Eesti suuremate saavutuste hulka möödunud aastast kuulub just nimelt raskete vaidluste järel sõlmitud kokkulepete sünni juures tehtud konstruktiivne panus sellega peetakse silmas nii reformilepingu mandaati kui ka energiaeesmärke. See kõik ei tähenda, et algatusvõime oleks väheoluline ka see näitab hoolimist Euroopa tulevikust. Meie viimase aja initsiatiivide hulka kuuluvad lähimineviku kogemustest lähtuvad ettepanekud Euroopa küberjulgeoleku alase õigusruumi ühtlustamiseks. Olles Euroopas üks pioneere digitaalse allkirja kasutamisel, on Eesti samuti teadvustanud
Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste nimekirjade alusel erakondadele, mis kogusid vähemalt 5% kogu riigis antud häältest Valimiskünnis – minimaalne häälte hulk, et oleks võimalik parlamenti pääseda Kvoot – hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv
annaabi.ee 
