Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mandaati" - 104 õppematerjali

mandaati on kasutatud autoritaarse või totalitaarse poliitilise režiimiga riikides.
thumbnail
34
pdf

Ettevalmistus eksamiks

Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule, sama erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati , kui mitu kohta ületab (ümardatult) temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaat. Ringkonnamandaadiga osutuvad valituks nimekirjas järjekorranumbrite järgi eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Kandidaadi nr Kandidaadi nimi Erakond Häälte arv nr 101 Silvi Kuusk Okaspuude erakond 2865...

Ajalugu
483 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Iirimaa

Mary Patricia McAlees Parlament: Iirimaa parlament(Oireachtas) koosneb kahest kojast. Alamkoda on 166-liikmeline üldvalimistel 5 aastaks valitav Esindajatekoda.Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister...

Geograafia
156 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati , on oht diktatuuri kujunemiseks või kalduvuseks autoritaarsusesse. Nt USA, Venemaa; Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Prantsusmaa - segasüsteem, kaldub presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus...

Ühiskond
173 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kodanikud, huvid ja demokraatia

3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16=1687,5....jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas) · Kompentsiatsiooni mandaat- uuesti võetakse vaatöuse alla üleriigilised nimekirjad. Kandidaate enam ümber ei reastata. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Mis mõjutab ja kuidas valijate käitumist? Riigi ülesand- · Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad)....

Ühiskonnaõpetus
153 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Demokraatia, valimised

Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people ­ Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...

Ühiskonnaõpetus
115 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Nimetu

Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati . Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli. Kompensatsioonimandaat Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0...

199 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Valimised

Hääletamisõigus algab enamikes riikides 18aastaselt, kuid on ka erinevusi: Iraanis on selleks 15 aastat, Jaapanis 20 aastat. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kasutatakse osaliselt lahtiste nimekirjadega varianti. 1995 ja 1999 oli Eesti jagatud 11 valimisringkonnaks (1992 ja 2003 oli 12 ringkonda), igas 513 mandaati . 2007 on taas kasutusel 12 ringkonda. Kandidaate võib üles seada nii erakondade kui ka üksikkandidaatidena (1992 võisid nimekirju moodustada ka organisatsioonid ja ühendused, 1995 olid lubatud erakondade liidud). Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks, kes pole kohtu poolt süüdi mõistetuc kuriteos ega kanna karistust kinnipidamiskohas. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni...

Ühiskonnaõpetus
215 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Politoloogia konspekt

Erakond on mittetulundusühing. Erakonna eesmärgid: 1) Erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine 2) Erakonna osalemine rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega Kui erakond ei ole Riigikogu kahel järjestikustel valimistel saanud ühtki mandaati , siis kustutatakse erakond registrist ja lõpetatakse erakonna tegevus. Erakond moodustatakse territoriaalsel põhimõttel. Erakondade juhtorganid ning struktuuriüksused peavad asuma Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. Piirangud: Ei tohi olla vastuolus kriminaalseadustega. Relvi valdavad, sõjaväeliselt korraldatud ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana. Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse. Keelatud...

Politoloogia
106 allalaadimist
thumbnail
20
doc

India RV pärast II MS

Majanduslike edusammude positiivset mõju häirisid hindu religioossed rahutused, lahkhelid INC(I) liikmeskonnas ja korruptsiooniskandaalid. Isegi peaministrit süüdistati altkäemaksu andmises ja parlamendihäälte ostmises (2002. aastal süüdistused siiski tühistati). Kõik see viis poliitilise kriisini. Ja kui INC(I) sai 1996. aasta Lok Sabha valimistel ainult 140 mandaati - vähem, kui kunagi varem, tuli P. V. N. Raol erru minna. Ühinenud Rinde valitsused. 1996. aasta parlamendivalimised ei toonud India poliitikasse selgust. Veelgi enam: uus parlament kujunes väga kummaliseks. Paljudel liikmetel puudusid üldse poliitilise tegevuse kogemused. Rohkem kui kunagi varem oli parlamendis kriminaalse minevikuga tegelasi. Suurima arvu saadikukohti (162) sai Bharatiya Janata Party, kuid sellest ei piisanud valitsuse formeerimiseks...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga. 2. Ringkonna mandaadiga ­ vaadatakse üle, millised ületasid valimiskünnise. Ringkonna nimekiri järjestatakse ümber vastavalt kanditaatidele antud häältearvule. Loetakse kokku nimekirjale antud häältearv ja see jagatakse lihtkvoodiga ja saadud arvu täisosa näitab mitu mandaati nimekiri saab. Riigikokku pääsevad nimekirja eesotsas olevad isikud. Jääkide tõttu ei õnnestu ka ringkonna mandaatide etapis kõiki saadikukohti mandaate ära jagada. 3. Jagatakse kompensatsiooni mandaadid ­ võetakse aluseks üleriigilised kinnised nimekirjad. See annabki võimaluse väikese toetajaskonnaga isikul saada riigikokku. Kompensatsiooni mandaatide jagamisel hakatakse valimistulemusi läbi jagama d'Hondt jadaga...

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Infoteadus, infoteaduse protsessid, teadusliku informatsioonikäsitlus, infokriis al 19 sajandil.

INIS 1970.a aprillis sai International Information System (INIS) vahendusel kättesaadavaks Atomindex, tuumauuringute ja aatomienergia rahuotstarbelise kasutuse alane andmebaas. Käivitus esimene rahvusvaheline infosüsteem, mille keskus asub Viinis Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juures. Töö algas 44 riigi koostöö tulemusena. INIS, Rahvusvahelise Tuumaenergiaalane infosüsteemi, loodi 1970 vastuseks IAEA mandaati "... soodustada vahetada teaduslikku ja tehnilist teavet tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise". INIS on edukalt täitnud oma ülesande: toimib praeguse ajani Motoks: luua reservuaar tuumaenergia alase teave praeguste ja tulevaste põlvkondade kvaliteetsete tuumaenergia infoteenused liikmesriikide pädevusse ning aidata kultuuri edendamisele infoja teadmiste jagamisega. ARPANET 1969.a. käivitas USA kaitseministeerium ARPANETprojekti (Advanced Reserch Projects), mille...

Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

puhul Vabariigi Valitsus 49.Kohaliku omavalitsuse mõiste tuleneb PS §154, mille kohaselt see on kõiki kohaliku elu küsimusi otsustav ja korraldav ja seaduse alusel iseseisvalt tegutsev kohalik võim. Kohalik võim on sõltumatu riigi keskvõimust. Omab iseseisevat tulubaasi ja eelarvet. Moodustatakse selleks korraldatud valimiste tulemusel ja omab seetõttu iseseisvat poliitilist mandaati ja poliitilist vastutust. Rahvusvaheliselt on tunnustatud kolm kohaliku omavalitsuse alusteooriat: "vaba kogukonna teooria", "ühiskondliku omavalitsuse teooria" ja "riikliku omavalitsuse teooria". Sõjaeelne kohalik omavalitsus Eestis oli üles ehitatud "riikliku omavalitsuse teooriale", taasiseseisvumise järgne omavalitsuse mudel "vaba kogukonna teooriale", mis on arenguliselt omandanud "ühiskondliku omavalitsuse" teooriale iseloomulikud jooned. 50...

Õigus
66 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis

mitmeparteiline koalitsiooni valitsus, mis diskrimineerib väiksemaid ei pruugi olla stabiilne.(erandina TLN linnavo- likogu sai 2009 a-l 53% kõigist häältest, mis -kaotsiläinud hääled, seetõttu ei peegelda parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi andis talle 44 mandaati 79st) +võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud -häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele -kipub hajuma saadiku isiklik vastutus 7...

Ühiskonnaõpetus
303 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema. Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks. Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr. Valdkonnad: 1. Kriminaalasjad 2. Omandiküsimused Mõned tänapäeva õigussüsteemid. 1. Mandri-Euroopa ÕS a) germaani ÕS ­ P-Euroopa, detailne, b) romaani ÕS ­ L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon. 2. Anglosaksi ÕS a) Vandekohus b) Põhiseadus puudub c) Pretsedendikohus ­ suur mõju õigussüsteemile. 3. Islami ÕS a) väga tihe seos koraaniga. b) Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud. c) Arhailised karisutsed d) Islami õigus pole seotud territooriumiga...

Õigus
204 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kokkuvõte (kodanik, demokraatia erinevad vormid, erakonnad)

(14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia ­ võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised 2007. Osalusdemokraatia ­ kodanike kaasamine poliitikasse, arvamusi oodatakse kõigilt. Eestis enamast kodanikuorganisatsioonid, samas ka streigid ja meeleavaldused. Elitaardemokraatia ­ mandaati käsitletakse kui rahvalt saadud volitust valitseda. Juhtivaks grupiks on väikesearvuline eliit, kuid arvestavad siiski enamuse huvidega. Valimiste funktsioonid: *täidavad võimu regulaarse ja seaduspärase vahetuse *vahendavad võimudele kodanike nõudmisi *hariva funktsiooniga *rahva usalduse heaks indikaatoriks Valimiste läbiviimise etapid: *valimisteks ettevalmistumine (korralised ja erakorralised valimised) Parlament(4a), president (5a)....

Ühiskonnaõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Me oleme euroopa liidu liikmed, mida on see meile andnud

Eesti on omandanud Euroopa-meelse ja konstruktiivse liikmesriigi maine. Eesti suuremate saavutuste hulka möödunud aastast kuulub just nimelt raskete vaidluste järel sõlmitud kokkulepete sünni juures tehtud konstruktiivne panus ­ sellega peetakse silmas nii reformilepingu mandaati kui ka energiaeesmärke. See kõik ei tähenda, et algatusvõime oleks väheoluline ­ ka see näitab hoolimist Euroopa tulevikust. Meie viimase aja initsiatiivide hulka kuuluvad lähimineviku kogemustest lähtuvad ettepanekud Euroopa küberjulgeoleku alase õigusruumi ühtlustamiseks. Olles Euroopas üks pioneere digitaalse allkirja kasutamisel, on Eesti samuti teadvustanud...

Majandus
38 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...

Õigus
775 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Teesid

Haywoodi raamatus on öeldud, et on olemas üldkehtiv nõusolek, mis ütleb, et esinduslik protsess on seotud valimisega ja hääletamisega. Nii see tõesti on, rahvas tahab osaleda valimistel ja anda oma häält, mis mõjutab tulevast elu, sest igal häälel on siiski jõud. Riigikogu valimisteks moodustatakse kaksteist mitmemandaadilist valimisringkonda, igas neist on kuus kuni kaksteist mandaati . Mandaatide jaotamine toimub vastavalt registreeritud hääleõiguslike kodanike arvuga valimisringkonnas. Iga valija saab hääletamise sedeli, kuhu ta kirjutab ühe kandidaadi Registreerimisnumbri ja asetab siis sedeli vastavasse hääletuskasti. Seda toimingut kontrollib vaatleja. Paljudel on see otsus juba ammu tehtud, kuid nii mõnigi otsustab selle privaatses valimiskabiinis, kus on kirjas kõik selle piirkonna kandidaadid....

Politoloogia
39 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Carmen Kassist

2001. aastal mängis ta Ben Stilleri komöödias Zoolander iseennast. 2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EMLi presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Jutt raamatust "Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor:Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea tee alguses sageli isegi seda , kuhu minemas oled. Kuid tee saab käies selgeks!...

Eesti keel
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun