Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks
andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Tänu arvutite ja interneti kasutamisele selguvad valimistulemused täna juba palju kiiremini kui kümmekond aastat tagasi. Valimiste mitteametlikud tulemused on teada juba 3-4 tundi pärast valimisjaoskondade sulgemist. Ametlikud tulemused saadakse siis. Kui on läbi vaadatud ka kõik laekunud apellatsioonid või on möödunud nende esitamise tähtaeg. Arvatakse, et valimiskäitumine sõltub laias laastus hääletajate sotsiaal-majanduslikust olukorrast, aga ka massimeedia sõnumitest. Oletatakse, et kindlaid seisukohti omav kodanik langetab oma otsuse hääletamise osas aegsasti enne valimisi, samas kui ebakindlate hoiakutega valija otsustab viimasel hetkel, kas ja kelle poolt hääletada. Klassikuuluvus, mis seostud sotsiaal-majandusliku positsiooniga, oli Euroopa hääletusmustrites otsustav kuni 1970.-1980. aastateni. Selle ajani hääletas töölisklass
Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%). isiku-, ringkonna-, kompensatsioonimandaat. Hübriidsed valimised segakompott, valijal 2 häält. 3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas
12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
2009 EP 43,9% 2004 EP - 64% RIIGIKOGU VALIMISED 1992-2011 2011 RK 63,53% 2007 RK - 61, 91% 2003 RK 58 1999 RK 57,3 1995 RK 69, 06 1992 RK 67, 84 vt ka 2011: http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011 KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGUDE VALIMISED 1993 - 2009 2009 60,57% 2005 47 2002 52,5 1999 49,8 1996 52,5 1993 52,6 REFERENDUM 2003 EL 64% 3.4. Valimiskäitumine ja valimistulemused 1. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel 7 ÜHISKONNAÕPETUS 12. klass Valimissüsteemid 1) õigusliku baasi loomine - valimisseadused, valimiste rahastamise reeglid; Vabariigi Presidendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12850373); Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117083); Euroopa Parlamendi valimise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13117053))
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
Erakondadi parlamendis 2-3 5+ Väikepartei võimalus pääseda Väga väike Arvestatav või hea olenevalt parlamenti mandaatidest Valimiskünnis Puudub Tavaliselt 2-3% Näiteriigid USA, SBR, Kanada Soome, Rootsi, Eesti, Taani 5. Valimiskäitumine Mõjutajad- klassikuuluvus, massimeedia, otsuse tegemise hetk, sõprade arvamus Hääletusvõimalused - e-hääletus, valimiskasti koju tellimine, valimisjaoskondades hääletamine 6. Erakonnad Jagunemine vasak(sots), tsentristlik(kesk), parem(reform) Populism- lubatakse palju, lubadusi ei täideta Eesti erakonnad, sümboolika Keskerakond- seisavad kahe jalaga maa peal (K), lill- hoolivus, inimesed, Eesti loodus, roheline- keskkonna säästikud, kollane- päike
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5
Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi. Miks on erakondi vaja? Totalitaarse valitsemisreziimiga riikides kuulub ainuparteile võimumonopol
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu...
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS! Mõisted: 1. anarhism- vabadest isikutest koosnev võimuvaba ühiskond. Eitab riiki kui ka kollektiivset võimu 2. skvottimine- mahajäetud maa-ala või hoone loata hõivamine ja kasutamine nt eluasemena 3. õigusriik- Inimeste üle ei valitse teised inimesed, vaid seadused nt usa 4. asümmeetriline sõda- Sõda poolte vahel, kelle sõjaline võimsus, strateegia ja taktika oluliselt erinevad 5. õiglane kaubandus (FairTrade)- tähendab õiglase tasu maksmist tootjale. Õiglane kaubandus välistab lapstööjõu ja orjade kasutamist eksportartiklite tootmises. Õiglase kaubanduse käigus sõlmitakse väiketootjatega pikaajalised otselepingud, makstakse miinimumpalgast kõrgemat tasu 6. suhteline vaesus- olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset 7. absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toi...
maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. o Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. 5. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine lk.74-77, valimiste tulemused lk.78-79. lk. 64-79 Valimisõiguse põhiprintsiibid: o VABAD VALIMISED- Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus valimistel osaleda. Valija otsustab ise, kas ta osaleb või ei osale valimistel. Valimistelt teadlikult eemale jäämist nimetatakse absentismiks. Kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel on õigus valimistel kandideerida. o ÜLDISED VALIMISED- Kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest.
ÜHISKONNA ÕPETUS Nüüdis ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Et üldiselt hõlmab ühiskonna mõiste inimrühmi kellel on ühesugused arusaamad ja kes teevad koostööd.Oma põhiolemuselt on inimene sotsiaalne olend, seega ka vältimatult mõne inimgrupi liige. Õpetuseühiskonnast lõi Karl Marx ja Friedrich Engels(kapital). Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse inimesesuhted tootmises. Tootmissuhete viis sõltub tööjõu tasemest ,mis määrab oluliselt millised on perekonna suhted üldine eetika kirjandus , kunst jne. Tänapäeval on kahtetüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskond. Avatud ühiskonnas moodustab riik ühe ühikondliku sektori. Liberaalne ühiskond jaguneb: 1. Avaliksektor: riiklik sektor,tagab rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu. 2. Erasektor: kuuluvad ettevõtted, toota kasumit...
jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palad ja väiksemad maksud; üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia korral osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsene demokraatia otstarbekas ning sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib riigivõimuorganitesse oma esindajad. Valimiste korraldamist peetakse üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks.
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
vahendite ümberjaotamist selliselt ,et inimeste heaolu oleks võimalikult paremini tabatud ega tekiks väga suuri võimaluste ja elukvaliteedi lõhesi-Sotsiaaldemokraadid,Rohelised.Nende vaated:astmeline tulumaks-rikastelt võetakse raha,et vaestele rohkem,riigi sekkumine ühiskonna ellu),TSENTRUMIERAKONNAD(Pooldavad rohkem demokraatiat,vastavalt sellele kas kalduvad vasakule või paremale.) Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: 1. Üldised.(ei ole soolist ega usulist piirangut) 2. Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed). 3. Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) 4. Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: 1.valimiste ettevalmistamine 2.valimis kampaania 3.valimne 4.häälte lugemine Valimissüsteemid: 1.majoritaarsed
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine. Uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond. Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi 2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning ...
kalduvad vasakule või paremale Eesti erakondades järjestused ( mai 2019) vasakpoolsus: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei vasaktsentrism: Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond tsentrism: Keskerakond, Vabaerakond paremtsentrism: Eesti Reformierakond parempoolsus: Erakond Isamaa, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond paremäärmuslus: Eesti Iseseisvuspartei, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) Valimised, funktsioonid. erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlike valimiste neli printsiipi: ● Üldised (ei ole soolist ega usulist piirangut) ● Ühetaolised (kõikide hääled on võrdsed) ● Vabad (kandidaatide ülesseadmise õigus on kõigil legaalselt tegutseval parteil ja kodanikul) ● Regulaarselt (toimuvad iga 4 aasta tagant regulaarselt) Valimis käitumine: ● valimiste ettevalmistamine ● valimiskampaania ● valimine ● häälte lugemine Valimissüsteemid.
Näiteks saab Vene Föderatsiooni kodanik Ivanov endale niimoodi Riigiduumas kaks esindajat – proua Sidorova, kes esindab Krasnojarski kraid, ja härra Žirinovski, kes esindab Vene Liberaaldemokraatlikku Parteid. Lisaks Venemaale on hübriidne valimissüsteem käibel ka Itaalias, Saksamaal, Leedus ja Ungaris. Selle peamiseks eeliseks teiste valimissüsteemide ees peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust kampaania rahastamise reegleid; keskvalimiskomisjon täpsustab 11 Kodanikud, huvid ja demokraatia valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele
· Eesti kultuuriruumi elujõulisus · Inimese heaolu kasv · Sotsiaalselt sidus ühiskond · Ökoloogiline tasakaal 9 ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1
1.Mitmemandaadilised valimisringkonnad 2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. 2) Eesti Vabariigi majandus 1918-1940. Vene tooraine kadus, turg tuli ümber orienteeruda - arendati põlevkivitööstust, põllumajandust. Eesti varustas Vene kloostreid kalaga. Liiguti teadusmahuka ühiskonna poole. 8. 1) Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatlik valitsusvorm teostub eelkõige kodanikkonna - kõrgeima võimu kandja - kollektiivse otsustamise kaudu valimistel ja referendumil(rahvahääletusel). Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimiste funktsioonid 1) Määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma) 2) Valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
Poliitika - kõige üldisemas mõttes on poliitika organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kujundada ning juhtida avalikku elu Mitme järguline protsess Ühiskondlik Vajalikkus tuleneb inimkonna kollektiivsest loomusest ehk on vaja saavutada laialdaselt aktsepteeritud otsuseid, kuidas ressursse jagada, suhelda jne Poliitika tuum on otsida tasakaal erimeelsuste ja ühisosa vahel - oskus lahendada konflikte Oluline on mõista, et lisaks otsuste tegemisele on suur osa ka otsuste elluviimisel ehk valitsemisel Sotsiaalse tegevusena on analüüsi keskmes valikud, mille vahel otsustatakse Sisendipoliitika - kodanike nõudmised ja ootused, mille nad avaliku arvamuse või valimiste kaudu edastavad võimul olijatele Väljundipoliitika - poliitikute töö tulem, mida hakatakse riiklikult ellu rakendama - > teatud aja möödudes ilmnevad selle poliitika tagajärjed -> uu...
Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Kogu omand riigile. Revolutsioon. Vasak- ja parempoolsus Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandusse, eesmärk suur tööhõive, kõrged palgad, väiksed maksud; üksikisik tähtsam kui kollektiiv Vasakpoolsed i-d pooldavad riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse; astmel tulumaks; suured maksud ja riiklik toetus laialdastele elanikekihtidele. Valimised: fn-d, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Fn-d Parlamendi koosseisu määramine Kodanikud saavad võimudele oma nõudmisi esitada Näidata, kui suur on kehtiva korra toetuspind Kodanike poliitiline harimine Valimissüsteemid: Majoritaarse süsteemi pooldajad rõhutavad järgmisi tegureid: Süsteem tagab tugeva ja stabiilse valitsuse, kuna võimu üks partei Valitsemise puhul esmatähtis efektiivsus, seejärel proportsionaalne esindatus
2.ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Riigivormid: monarhia, vabariik. Demokraatlik valitsemis kord ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea, tema roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. Kohtuvõim
ehk põhiseaduslikkus. Osalus- ja elitaardemokraatia. Presidentalism. Parlamentarism. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Parteid ja survegrupid. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitiline osalus. Poliitilised ideoloogiad. Liberalismi, konservatismi ja sotsialismi põhiideed. Vasak- ja parempoolsus. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Kõrgeim seadusandlik võim. Parlamentide struktuur ja ülesanded. Parlamendi töökorraldus. Lobby. Kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted ja mehhanism. Valitsuste põhitüübid. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuskoalitsioon. Bürokraatia. Haldusaparaat. Korruptsioon. Poliitika ja moraal. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigipea,
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max ...
Roheline ideoloogia: · Keskkonnakaitse ja säästlik majandamine · Roheline elamisviis · Rajaneb ökoloogilistel teadmistel · Majanduse demonstreeritus ja lokaalne iseseisvus, toodete taaskasutavus ja jääkide taasringlus · Konsensus ja osalusdemokraatia · Roheline maksusüsteem (piirab tarbimist ja keskkonna reostust kütuseaktsiis nt.) · Tuumaenergeetika ja taastuvenergia poolt. Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Ülesanded/ Funktsioonid: · Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine, · Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove · Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet Hääleõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a. isik 2) RK 18.a. isik Kandideerimisõigus seoses vanusega: 1) KOV volikogu 18.a 2) RK 21.a 3) President 40.a Hääleõigus seoses kodakondsusega: 1) KOV volikogu 18.a
võib looduslikku tasakaalu häirides hävitada ökosüsteemi, mis teeb sellesama inimtegevuse võimalikuks. Osa rohelise liikumise esindajatest tuletanud sellest põhimõttelise vastanduse tehnoloogia ja looduse vahel. Samas peab osa rohelisi just nimelt nn rohelisi tehnoloogiaid oluliseks lahendusteeks, mis nende arvates võimaldab ühildada kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet:
Saksa parteisüsteem 1.Kaks põhierakonda CDU ja SDP.2.Vahe UK-ga:ükski ei saa neist üle 50%,tuleb teha koalitsioonivalitsus ja kaasata kolmas(kas Rohelised 7% või FDP-10%) Prantsuse parteisüseem 1.Kuni 1960.a alguseni väga killustunud parteisüsteem.2.Alates 1960.a. kujunenud välja selged blokid:vasakjõud(sots.demok.;kommunistid)ja paremtiib(UMP jaUDF) 3.Parteisüst. endiselt palju ebastabiilsem,kui Põhja- Euroopas. 8. loeng. Parteid ja valimised. Valimissüsteemid. Valimiskäitumine Majoritaarne valimissüsteem-maa jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks,kui palju kohti parlamendis.Võidab ringkonnas enim hääli saanud kandidaat(ei pea saama 50%). NT.Briti,USA,Kanada 1.Lihtne majoritaarne süsteem a)võidab enim hääli saanud kandidaat(üks ringkond=1 koht) NT:USA,UK,India 2.Absoluutse enamuse süst. a)valijad reastavad kandidaadid(1,2...); b) Kui ükski ei saa enamust:elmineeritakse nimekirja lõpust,nende teine eelistus jaotatakse ümber esimestele.;
Parempoolsed ideoloogiad ja parteid on need, mis ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, nendel on esikohal suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud ning üksikisik on tähtsam kui kollektiiv. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, pooldatakse astmelist tulumaksu, maksud on kõrged ja riiklik toetus väga laialdastele elanikkonna kihtidele. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Omakorda jaguneb demokraatia otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab käetõstmisega mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsest demokraatiat võimalik kasutada ja sellisel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks.
võib olla ka teissuguseid jaotusi) Biheiviorism ja ratsionaalne valik • Biheiviorism: – Olemas reaalne maailm, mida tuleb väärtusvabalt uurida – Eesmärgiks avastada olulisi seaduspärasusi ja regulaarsusi inimeste poliitilises ja ühiskondlikus käitumises – Uurida saab vaid inimeste nähtavat käitumist; samuti hoiakuid, väärtusi, jne. Eetilised/filosoofilised küsimused kõrvale jätta – Enamasti kasutavad statistilisi meetodeid (kvantitatiiv) – Näited: valimiskäitumine, poliit. kultuur, osalus, jne. – Kriitika: Kui väärtusvaba on ikka selline uurimine? Kui saame uurida vaid “nähtavat”, siis oluline jääb uurimata… • Ratsionaalse valiku teooria: – Toimijad lähtuvad ennekõike enda isiklikest huvidest ja omakasust ja teevad selle alusel otsuseid – Kontekst ja väärtused pole eriti olulised – oluline seletada kollektiivse toimimise ja otsustamise alusmehhanisme – Näited: rats. valik hääletuskäitumises, reformikavade valikul, jt.
maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. o Valimised: funktsioon, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigid tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Kodanike enamusele on valimised kõige levinum ja ehk ainuke viis poliitilises elus osaleda. Demokraatlike valimisi iseloomustavad tunnused: · Üldised osa võtab reeglina kogu täisealine elanikkond (v
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, ava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
