-Hej Eva, det är Sven. Har du Per hemma? - Hej, Inger. Det är Karin. - Nej, men hej Karin! Det var länge sedan. -12 13 14 - Ja hej, det är Elisabeth. Är Annika inne? -Ja, vänta så ska jag hämta henne....Annika, det är telefon till dig. -Hej. Mitt namn är Kurt Olsson. Jag skulle vilja tala med Axel. -Ett ögonblick......Axel, Kurt Olsson är i telefon. -Jönssons möbler, god middag. -Jag söker Jan Persson. -Han är tyvärr inte inne just nu. Försök igen efter klockan fyra. -Svensson. -Var kan man köpa telefonkort? -Kan jag få tala med Olle? -I pressbyrån. -Det finns ingen Olle här. ----------------------------------------------------------------------- -h, ursäkta, då har jag kommit fel. -Ah! Det är upptaget. Telefonfraser -Eva Olsson
elujõulisuse ja puude konkurentsi kohta. Samuti on võimalik selle parameetri abil saada hinnangut puistu sortimentide kohta (näiteks erinevate oksatüüpidega palgi osakaal). Sellest tulenevalt on uuritud võimalusi elusvõra kõrguste määramiseks LIDARi andmetest. Elusvõra kõrguse mõõtmisel LIDARi andmetelt on üks probleem - signaali peegeldumine alustaimestikult, mida hiljem võib ekslikult lugeda võrastiku peegeldusteks. Selle probleemi lahendamiseks töötasid Holmgren ja Persson (2004) välja meetodi, kus puu kõrgus jagatakse segmentidesse ja määratakse peegelduste arvu järgi neile väärtused 0,5..1 või 0. Väärtus 0 määratakse neile segmentidele, kus segmendi peegelduste arv jääb alla 1% kogu peegelduste arvust. Sellest tulenevalt loetakse võra alguse kõrguseks kõige kõrgemat 0 väärtusega segmenti (Holmgren ja Persson 2004). Elusvõrastiku pikkusest omakorda saame vajalikku infot puistu elujõulisuse, biomassi ja näiteks
suurde vanni ja õpetati ujuma seal asuva platvormini. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rottidest unustas tee platvormini, võrdlusgrupp aga leidis ujuva saarekese raskusteta üles. Kui platvorm ära võeti, asusid võrdlusgrupi rotid seda otsima, teised olid platvormi olemasolu sootuks unustanud. On täheldatud ka teisi efekte, mis on seotud madala nivooga mikrolainekiirguse, st mobiiltelefoni mõjuga aju tegevusele. Lundi ülikooli professorid Leif Salford ja Bertil Persson on oma katsetega tõestanud, et mobiiltelefoni mõjul muutub aju hematoloogiline barjäär läbipaistvaks. See tähendab, et ajju võivad sattuda ained, mille eest see noormaalses olekus kaitstud on. Teisest küljest võib see efekt võimaldada ajju viia keemilisi mõjureid -ravimeid. Lundi teadlaste uuringud on näidanud, et mikrolainekiirgus ei suurenda siiski ajukasvajate teket. Miks ja kuidas mikrolainekiirgus närvisüsteemi mõjutab, pole veel selge, teada on ainult, et
moetööstusega. Stefano Gabbana ning Domenico Dolce on tuntud moebrändi Dolce&Gabbana loojad. Mõlemale itaallasele kuulub 1,7 biljoni suurune omakapital. 52 aastane Stefano ning 56 aastane Domenico avaldasid oma esimese kollektsiooni aastal 1985. Valentino moemaja asutaja, 82 aastase tuntud Itaalia disaineri Valentino Clemente Ludovico Garavani omakapital on 1,5 biljoni dollari suurune. 8. kohal on 35 aastane Markus Alexej Persson. Rootsist pärit ning põhiliselt hoopis videomänge disainiv mees on rohkem tuntud nimeall ’’Notch’’. Tema omakapital on 1,3 biljoni dollari suurune. 1,2 biljoni dollari suuruse omakapitali üle võib rõõmustada 67 aastane Belgias sündinud Ameerika disainer Diane Von Fürstenberg. Peale lahutust Saksamaa printsiga lõi Diane omanimelise moebrändi, mis sai tuntuks wrap-kleitide loomisega. Dianele järgneb 1,1 biljoni dollari suuruse omakapitaliga Christian Candy.
8 Eike Batista 54 30 9 Mukesh Ambani 53 27 10 Christy Walton & family 56 26,5 11 Li Ka-shing 82 26 12 Karl Albrecht 91 25,5 13 Stefan Persson 63 24,5 14 Vladimir Lisin 54 24 15 Liliane Bettencourt 88 23,5 16 Sheldon Adelson 77 23,3 17 David Thomson & family 53 23
92 German Khan 49 93 Dmitry Rybolovlev 44 99 Leonid Mikhelson 55 50,26667 26 Prince Alwaleed Bin Talal Alsaud 56 63 Mohammed Al Amoudi 66 61 7 Amancio Ortega 74 74 13 Stefan Persson 63 49 Birgit Rausing & family 87 81 Hans Rausing 84 78 81 Ernesto Bertarelli & family 45 45 57 Gerald Cavendish Grosvenor & family 59 59 39 Rinat Akhmetov 44 44
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense...
34 Vladimir Potanin 50 50,26667 63 Mohammed Al Amoudi 66 26 Prince Alwaleed Bin Talal Alsaud 56 61 7 Amancio Ortega 74 74 49 Birgit Rausing & family 87 81 Hans Rausing 84 13 Stefan Persson 63 78 81 Ernesto Bertarelli & family 45 45 57 Gerald Cavendish Grosvenor & family 59 59 39 Rinat Akhmetov 44 44 69 Abigail Johnson 49 21 Alice Walton 61
aastast. Päeva tähistatakse mälestusüritustega kas 27. jaanuaril või lähimal argipäeval, kui 27. jaanuar juhtub kalendris kattuma puhkepäevaga. Esimest korda tähistati holokaustipäeva Saksamaal 1996. aasta 27. jaanuaril Natsionaalsotsialismi Ohvrite Mälestuspäevana. Daatum valiti kuupäeva järgi, mil Punaarmee vallutas 1945. aastal Auschwitzi koonduslaagri Poolas. Holokausti mälestuse globaliseerimise algatas 1998. aastal Rootsi tollane peaminister Göran Persson. Kaks aastat hiljem, 27. jaanuaril 2000 kogunesid Stockholmi 44 riigi valitsuse esindajad, et arutada holokausti hariduse, mälestamise ja uurimise küsimusi. Foorum lõppes üksmeelse deklaratsiooni allakirjutamisega, mis tunnustas Holokausti Mälestuspäeva. Seejärel loodi valitsuste ja vabaühenduste holokaustialane koostööfoorum ehk rahvusvaheline rakendusrühm, kuhu kuuluvad Ameerika
aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta. Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500
Nord Stream on kavandatav Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põ...
Bioelectromagnetics 27, 119-26. 6. Levallois P. 2002. Hypersensitivity of human subjects to environmental electric and magnetic field exposure: a review of the literature. Enviromental Health perspectives 110, 613-618. 7. Luria R, Eliyahu I, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N. 2009. Cognitive effects of radiation emitted by cellular phones: the influence of exposure side and time. Bioelectromagnetics 30, 198-204. 8. Nittby H, Brun A, Eberhardt J, Malmgren L, Persson BR, Salford LG. 2009. Increased blood-brain barrier permeability in mammalian brain 7 days after exposure to the radiation from a GSM-900 mobile phone. Pathophysiology : the official journal of the International Society for Pathophysiology / ISP 16 , 103-12. 9. Riigi teataja. 2002. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Kättesaadav: http://riigiteataja
53 Roman Abramovich 44 13,4 64 Ron Perelman 68 12 22 S. Robson Walton 67 21 79 Sammy Ofer & family 89 10,3 56 Savitri Jindal & family 60 13,2 96 Serge Dassault & family 85 9,3 24 Sergey Brin 37 19,8 42 Shashi & Ravi Ruia 67 15,5 16 Sheldon Adelson 77 23,3 13 Stefan Persson 63 24,5 72 Stefan Quandt 44 10,7 46 Steve Ballmer 54 14,5 44 Susanne Klatten 48 14,6 50 Vagit Alekperov 60 13,9 70 Viktor Rashnikov 62 12,2 57 Viktor Vekselberg 53 13 14 Vladimir Lisin 54 24 34 Vladimir Potanin 50 17,8 3 Warren Buffett 80 50 page_id=2 Riik USA Mexico Russia USA Nigeria Russia
Tänapäeval on büst levinud ümarplastika vorme. Jakob Hurda büst 9. Tallinna Toomkirikus asuvad... Üle 100 aadliku ja vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja paigaldati kirikusse. Tallinna Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Sinna maeti näiteks: * Johannes Rekeling (suri 1401)- Tallinna piiskop a13901403 * Karl Henriksson Horn (u. 15501601) - Rootsi väejuht * Lars Persson (surnud 1667) - Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses * Karl von Wrangell (16771758) - Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik,
kogupikkusega 1244 km. See läbib Venemaa, Taani ja Saksamaa territoriaalvett ning Soome ja Rootsi majandusvööndit. Juhtme esimene toru võimsusega 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas valmis juunis 2011 ning gaasitransport algas selles 8. novembril 2011. Teise toru ehitus algas maiss 2011 ning peaks valmima 2012. Rootsi majandusvööndis Gotlandi lähedal on kavas rajada kompressorjaam, mille vastu on teravalt võtnud sõna Rootsi peaminister Göran Persson ja ka Rootsi üldsus. Gaasijuhtme kasutusajaks on kavandatud 50 aastat. Maagaasivarud, millega torujuhe täita kavatsetakse paiknevad Jamali poolsaarel, Tjumeni piirkonnas, Ob-Tazi lahes ja Stokmani gaasiväljal. Põhiliseks gaasimaardlaks on kavandatud Juzno Russkoje. 1100 ruutkilomeetri suurune Juzno Russkoje maardla asub Venemaal Jamal Nenetsi Krasnosekupski piirkonnas Lääne-Siberis ning seal on enam kui 1000 miljardi kuupmeetrine tõendatud gaasivaru.
..........lk 11 2 SISSEJUHATUS Lühidalt riigist: Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia ja mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. Haldusstruktuur: 21 lääni, 289 kohalikku omavalitsust Õigussüsteem: Baseerub 1975. aastal vastuvõetud konstitutsioonil. Riigipea: Kuningas Carl XVI Gustaf, kelle osa riigivalitsemises piirdub esindusfunktsiooni täitmisega. Peaminister: Göran Persson Seadusandlik kogu: Ühekojaline Riksdag (parlament), milles on 349 liiget. Riksdag on Rootsis ainus seadusandlik võim, kusjuures üleriigilistel rahvahääletustel saadud tulemused omavad kõigest nõuandvat iseloomu. Parlamendisaadikud valitakse otsestel valimistel nelja-aastaseks perioodiks proportsionaalsuse põhimõttel. Parlamenti pääsemiseks on parteil vaja koguda vähemalt 4% koguhäältest. Valitsemine: Täidesaatvat keskvõimu juhib peaminister. Rootsi praegusese poliitikutest
Lisa 2. Jõekallaste filtratsioonil põhinev põhjavee taaste. Lisa 3. Veepuuduse all kannatavad riigid. Kasutatud kirjandus Biswas, A.K., Juha I. Uitto, J.I., 2002. Water for Urban Areas: Challenges and Perspectives. Engel, K., Jokiel, D., Kraljevic, A., Geiger, M ., Smith, K., 2011. Big cities, big water, big challenges: water in an urbanizing world. Fisher, M., 2008. Urban Trees enchance water filtration Hashemi, H., Berndtsson, R., Persson, M., 2014. Artificial recharge by floodwater spreading estimated by water balances and groundwater modeling. Helweg, J., Smith, G., 1978. Appropriate technology for artificial aquifers. Herrera, C., 2009. Integrated urban water resources management- Mexico City case study, World Bank. Howe, C.A., Butterworth, J., Smout, I.K., Duffy, A.M., Vairavamoorthy, K., 2006-2011. Sustainable Water Management in the City of the Future. Jordan, R., Rehner, J., Samaniego, J., 2010
Läänemeri Referaat/Uurimustöö Juhendaja: Pärnu 2008 1 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u. 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool u. 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas. See leiab aset ...
5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele. H&M-il on üle1300 poe 29 riigis. Trantspordi iseloomustus. Meretransport. Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all. Suurimad
id=90763 (19.02.09) http://www.tourism.ee/ee/company/EELK_Vara_Brigitta_kirik/7548/ (26.01.09) http://www.varavald.ee/ (27.03.09) 19 SAD LISA 1 LISA 1. KES OLI PÜHA BRIGITTA?39 Püha Brigitta (mõnes kohas ka Birgita, Brigitte) on Rootsimaa kaitsepühak. Ta sündis 1303. aastal kõrgklassi perekonnas. Tema isa oli Uplandi maavanem Briger Persson, ema Ingeborg oli usklik. Kui Brigitta oli 10- aastane, suri tema ema. Pärast seda saatis isa Brigitta Aspnäsi lossi.14- aastaselt abiellus ta Ulf Gudmurssoniga ja oli 28 aastat õnnelikus abielus. Vaatamata sellele, et Brigitta põlgas abielu ja seksuaalsuhteid - tema ideaaliks oli neitsimaarjalik emadus - sündis neil kaheksa last. Juba nooruses oli ta näinud ilmutusi, siis kõige tugevamalt koges ta neid just Alvastra kloostris.
Copco ( käive on 5252 mln eurot ja töötajaid on 26 772 inimest.) ja Sandvik ( käive on 4939 mln eurot ja töötajaid on 33 870). KERGETÖÖSTUS. Hennes & Mauritz (H&M) in Rootsi riitefirma. Nende rõivad on moekad ja taskukohase hinnaga. Firma on asustatud Västerås, Rootsis aastal 1947 Erling Pressoni poolt. Algul müüs ta ainult naiste riideid ja oli nimega Hennes, mis on rootsi keeles hers (eesti keeles tähendab see naisele). Nüüd, hakkas jahipood tootama meeste riideid ja Persson laiendas ka oma äri meesteriietele. H&M-il on üle1300 poe 29 riigis. TRANSPORT. Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta alguse seisuga 426 laeva (alused, mille tonnaaz ületab 100 brutoregistertonni). Tingituna Rootsi maksukoormusest sõidavad paljud Rootsi laevad erinevate välisriikide lippude all
tuleb kaotada. Klassierinevused on olulisemad kui religioon, rahvus või mõni muu. Klasside eristamise aluseks on omandus. Võrdsus – see on tähtsaim mõiste. Marksistide arvates tuleb eraomand kaotada. Sotsiaaldemokraadid aga arvavad, et kapitaliseerumist tuleb piirata. Ühiskonna omandus – eraomandi kaotamisel jääb alles ühisomand. Tuntumad esindajad: Vladimir Lenin, Jossif Stalin, Mao Zedong, Fidel Castro, Anthony Giddens, Tony Blair, Gerhard Schröder, Göran Persson. Fašism Mõiste tuleb itaalia keelest fascio kimp, kõrgema võimu tähis. Segu rassismist, totalitarismist ja natsionalismist. Fašismi ja kommunismi ühisosa on totalitarism. Fašism järgib müüti, et üks grupp on üle kõigist teistest.. Rahvusühtsuse propageerimine on keskne komponent.. Olulised on bioloogilised ja geneetilised kaalutlused – rahvustõug, kehakultuur jne. Fašismi iseloomustab autoritaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
