Eesti valitsemissüsteemid (0)

1.  Mida  tähendab  horisontaalne  ja  vertikaalne  võimude   lahusus ?   Funktsionaalse ,  organisatsioonilise  ja  personaalse 
võimudelahususe iseloomustus.  
Horisontaalne  võimude  lahusus  väljendub  võimude  traditsioonilises  kolmikjaotuses  üksteise  kõrval  tegutsevateks 
seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu  harudeks . 
Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike 
omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 
Funktsionaalne- riigivõimu  teostamine  on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku 
pädevus  ja  volitused . 
Org. ehk  institutsionaalne - riigivõimu jaotamine erinevate  riigiorganite  vahel. 
Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 
2.  Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid!  
Võimude  tasakaalustatuse  printsiip:  idee,  et  võimuharud  oleksid  üksteisest  sõltuvuse..  Tagada  see,  et  ükski  võimuharu  ei 
hakkaks   teise  üle  liiga  palju  domineerima.  Tasakaalustamis   mehhanismid   erinevad:  kontrollimehhanism  ( arupärimine ), 
ametisse  nimetamine  (riigikogu  tasakaalustab  valitsust  sellega,  et  tagandab  ja  avaldab  umbusaldust).  Valitsuse   mehhanism  
tasakaalustada Riigikogu: ettepanek  Presidendile  riigikogu tagandada. 
3.  Mis  vahe  on  põhiseadusel  kui  institutsioonil  ja  põhiseadusel  kui   regulatsioonil ?  Osata  selgitada  põhiseaduse 
muutmise viise ja protsessi.  
Põhiseadus  kui  regulatsioon : põhiline,  ülimuslik  seadus; formuleerivad juristid -  korrektne  juriidiline dokument; võimalikult 
vähe interpretatsioone  - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks;  detailne  - püüab näha ette kõiki võimalike  olukordi . Palju 
muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne  lähenemine  ühiskonna probleemidele. 
Põhiseadus  kui   institutsioon :  Konstitutsioon:  formuleerib  rahvas  või  esindajad  arusaadavalt  ja  vastuvõetavalt;  võimalikult 
üldine,  et  oleks  pikemas  perspektiivis  aktuaalne;  võimalikult  vähe  muudatusi,  et  püsiks  legitiimsena,  arusaadavana,  läbi 
põlvkondade akumuleeruks respekti. Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt 
Konstitutsioonis sätestatud valitsemise  heale  tavale. 
Kolm  PS  muutmise  viisi:  1.  PS  muutmise  seaduse  vastuvõtmine  rahvahääletusel.  2.  PS  muutmise  seaduse  vastuvõtmine 
Riigikogu  kahe  järjestiku  koosseisu  poolt.  3.  PS  seaduse  muutmise  seaduse  vastuvõtmine  Riigikogu  poolt  kiireloomulisena. 
(põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel). 
Eelnõu  rahvahääletusele   panemine   otsustatakse  RK  koosseisu  3/5  häälteenamusega.  Otsuse  põhiseaduse  muutmiseks 
kiireloomulisena teeb RK 4/5 häälteenamusega. 
4.  Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide  jagamise  põhimõtteid ( üldloogika , arvutada ei ole vaja).  
Majoritaarne  -  riik  jaotatakse  1-mandaadilisteks  valimisringkondadeks,  esindusorganisse  saab  kandidaat,  kes  saab 
valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste  hääled  lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja 
valitsuses. 
Võrdeline  ehk  proportsionaalne   valimissüsteem   -  mitmemandaadilised  valimisringkonnad,   erakonnad   nimekirja  järgi, 
isiklikud  mandaadid  ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis-
künnis  5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja  parlament . 
Riigikogu  valimissüsteem  -  valimisringkondades  jagatakse  isikumandaate  ja  ringkonnamandaate.  Lihtkvoot  arvutatakse  
kehtivate  häälte  arv  ringkonnas/ringkonna  mandaatide  arv.  5%  künnise  ületanud  erakonnad  osalevad  ringkonna  ja 
kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- 
osalevad  erakonnad,  kes  ületasid  5%  valmiskünnise.  Ringkonnas  liidetakse   erakonnas   saadud  hääled  kokku  ja  võrreldakse 
lihtkvoodiga.  Erakond  saab  nii  palju  mandaate,  kui  mitu  korda  ületab  ringkonnas  saadud  häälte  arv  lihtkvooti  (miinus 
isikumandaadi  alusel  saadud  mandaadid).  Kandidaadid  reastatakse  vastavalt  häälte  arvule.  75%  reegel  -  kui  erakond  saab 
ringkonnas  hääli  vähemalt  75%  lihtkvoodist,  või  kui  pärast  ringkonnamandaatide  jaotamist  on  häälte  arv  suurem  kui  75% 
lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi 
Kompensatsiooni   mandaadi  saavad  erakonnad,  kes  ületasid  üleriigilise  valimiskünnise  5%.  Jagatakse  mandaate  kasutades 
D'Hondti jagajate meetodit. 
1 
 
5.  Selgitada Riigikogu hierarhilist, poliitilist ja funktsionaalset struktuuri nii üldiselt kui ka tänast praktikat.  
Hierarhiline : riigikogu juhatus- formaalne ja administreeriv juhtimine. Tugeva mõjuga. 
Poliitiline: fraktsioonid- poliitilised keskused, genereerivad otsuseid  rahvalt  saadud võimu alusel. Võimuhierarhi allikas. 
Funktsionaalne:   komisjonid -  analüütiline  keskus.  Võimaldab  kontrollida  Valitsuse  esitatud   ettepanekuid ,  tasakaalustada 
Valitsuse seadusandlikku tegevust. 
6.  Kirjeldage Riigikogu juhatuse koosseisu, valimist ja funktsioone.  
Juhatuses:  esimees  ja  2  aseesimeest  ning  valimised  toimuvad  esimesel   istungil .  Kandidaat  võib  olla  iga  Riigikogu  liige. 
Esimehe ja aseesimeeste valimine toimub eraldi voorudes. Ametisse saab see, kes saab enam poolthääli. Juhatus vahetub iga 
aasta. Taolise  valimisega  tasakaalustatakse opositsiooni ja koalitsiooni. 
Esidab Riigikogu. Kinnitab fraktsioonide/komisjonide struktuuri. Registreerib fraktsioonid ja nende koosseisud. Kordineerib 
õigusaktide menetlemist - ei oma sisulist mõjuseadusandluse menetlemisel. RK töö  administreerimine : korraldab erakorraliste, 
täiendavate ja töönädala istungite ettevalmistamist. Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib  ajakava , 
tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab  eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 
7.   Iseloomustage  Riigikogu  kantselei  rolli Riigikogu töös.  
Kantselei  on  RK  analüüsiasutu-  tagab  sõltumatu  ekspertiisi.  Juriidiline   nõustaja -  kuidas  koostada  seaduseelnõud.  Tegeleb 
asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide,  registrite  jms. Valimiskomisjonide teenindamine+  rutiinsed  funkts: 
haldus, tehnika jne. 
8.  Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus.  
Alatised   komisjonid:  tegelevad  kindla  valdkonnaga,  kõige  tähtsamad,  seadusandluse   arutamine   ja  ettevalmistamine, 
poliitikate,  otsuste  kujundamine.  Kontrollib  valdkonna  piires  täidesaatva  võimu  teostamist.  Nt.  keskkonna,  kultuuri  maaelu 
majandus-,  välis-,  õigus-,   riigikaitse   komisjonid.  Erikomisjonid-  tegelevad   spetsiifiliste   ülesannetega.  Uurimiskomisjonid: 
tegelevad  avalikkuse  huviorbiidis  asuvate  probleemide  uurimistega  nt.  riigi  viljareservi  kadumise   uurimine . 
Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse  tõhustamine . 
9.  Milline  on  riigikogu  komisjonide  roll  eelnõude  menetlemises?  Kuidas  suhestuvad  omavahel  Riigikogu  liige  ja 
komisjonid? 
Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on  rahandus -, 
õigus-  ja  põhiseaduskomisjon.  Iga  eelnõu  edasise   käekäigu   eest  parlamendis  vastutab  üks  alalistest  komisjonidest.   Komisjon  
vaatab  läbi  muudatusettepanekud,  teeb  ettepanekuid  selle  kohta,  millal  eelnõusid  arutada  ning  kas  ja  millal  eelnõud 
lõpphääletuseni viia. 
Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme  fraktsioon . Samal ajav võib ta veel  kuuluda  mitme 
eri-, uurimis  ja EL asjade komisjoni. 
10.  Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide  töökorraldus  (sh otsustamine).  
Juhatuses  esimees  ja  aseesimees  valimised  üheaegsed  (koalitsioon  vs   opositsioon   või  kaks  kõige  tugevamat  fraktsiooni) 
Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist 
ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 
11.  Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja 
fraktsioonide õigused eelnõude  menetlemise  protsessis.   
Fraktsioonis  sõlmitakse  poliitilisi  kokkuleppeid.  Fraktsioonide  kaudu  kujundatakse  suur  osa  parlamendi  tööst,  lepitakse 
kokku  poliitilistes  otsustes,  millega  avalikkuse  ees  oma  arvamust  avaldada.  Fraktsioonidel  on  seaduse  algatamise  õigus, 
osalevad komisjonide moodustamisel. 
Fraktsiooni peavad  kuuluma  vähemalt 5 riigikogu liiget, kes on valitud  samast  nimekirjast. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu 
liikmed  võivad  moodustada  1  fraktsiooni,  mille  registreerib  RK  juhatus.  FR  valib  oma  hulgast  esimehe  ja  aseesimehe.  12+ 
liiget on õigus 2le aseesimehele. 
12.  Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus.  
RK  ühendused : regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 
2 
 
RK  parlamendirühmad  -  tõhustada  kahepoolset  suhtlemist  teiste  riikide  parlamentidega.  Eesmärk  viia  ellu  Eesti  VP 
eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. 
Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt  NATO  Parlamentaarne Assamblee, Balti,  OSCE  Euroopa 
Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 
13.  Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud,  garantiid  jne).  
Enne kohustuste täitma asumist annab ametivande. RK liige on sõltumatu, täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma 
südametunnistusega. Ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest, ei saa 
võtta  vastutusele,  ei  või  takistada  tema  ül  täitmast,  ei  tohi  olla  üheski  muus  riigiametis,  volituste  ajaks  vabastatud 
kaitseväeteenistuse kohustusest. 
14.  Kirjeldage Riigikogu istungite struktuuri: kes saavad osa võtta, sõna võtta, ettekannetega esineda jne. 
Osalejad:  RK  liikmed,   President ,  valitsuse  liikmed,   õiguskantsler ,   riigisekretär ,  riigikontrolör,   teenindav /administratiivne 
personal  (kõik,  kellel  on  soovi).   Ettekanded   20  min,  esinevad   juhtivkomisjon   ja  eelnõu   algataja .   Sõnavõtt   mõeldud 
fraktsioonidele 2.5 min. Küsimus 1 min. Kõne 5 min.  
15.  Hääletamine Riigikogus: häälteenamuse nõuded, salajane ja avalik hääletamine.  
Poolthäälteenamus. Erakorraline istungjärk+ täiendav istung, kvooruminõue; komisjoni/fraktsiooni esimees võib nõuda 10 min 
vaheaega   enne  hääletamist  juhiste   andmiseks .  Salajane:  Isikuvalimised  ja  nimetamised  (mitte  poliitilised/mitte  erakondlikud 
ametikohad). 
16.  Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi.  
Komisjonide  ettepanekul,  moodustavad  RK  juhatus  ning  hääletamine  istungi  alguses  (päevakorra  vastuvõtmine).  Muudatusi 
võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 
17.  Selgitage  eelnõude  menetlemise  protsessi:  algataja,  juhtivkomisjon,  esimene,  teine  ja  kolmas  lugemine, 
muudatusettepanekud.  
Algatab  RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus. RK määrab eelnõule juhtivkomisjoni RK alatiste komisjonide hulgast. 
1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks 
otsuseks,  kas  vaja  või  mitte,  seejärel  tulevad  muudatused.  Juhtivkomisjonil  on  kuni  7  töönädalat  eelnõu   analüüsimiseks .  Ta 
võib  teha  enne  esimest  lugemist  eelnõus  muudatusi.  1.  lugemine:  toimub   presentatsioon   ehk  algataja  esitab  ettekande  ning 
samuti  juhtivkomisjon-  küsimused-  läbirääkimised-  hääletamine.  Pärast  1.  lugemist   oodatakse   muudatusettepanekuid  10 
tööpäeva jooksul, muudatusi  arvestab  juhtivkomisjon. Uus tekst,  muudatuste  nimekirjaga + võib uus  seletuskiri  
2.  LUGEMINE:    konkreetsed  sätted  ja  muudatusettepanekud  on  fookuses:  otsustajad  on  fraktsioonid,  komisjonid 
analüüsivad.  Toimub  presentatsioon,  kus  juhtivkomisjon  esitab  ettekande,  algataja  vajadusel,  küsimused,  läbirääkimised  ja 
hääletamine.    Hääletatakse  ainult  neid  ettepanekuid,  mille  hääletamist  nõuab  algataja  fraktsioon,  komisjon  võidakse  soovida 
lisamuudatusi. 
3.LUGEMINE:  juhtivkomisjon  teeb   keelelist   ja  tehnilist  korrektuuri;  fraktsioonide  esindajatel  on  viimane  sõnavõtt; 
lõpphääletus. Kirjutab alla RK esimees. Kuulutab välja  President . Avaldatakse Riigiteatajas. Jõustub 
18.  Millised  meetmed  on  Riigikogu  liikmetel  valitsuse  üle   järelevalve   teostamiseks?  Andke  oma  hinnang  nende 
meetmete  rakendamise  ja tulemuslikkuse kohta.  
Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused, umbusaldamine ning infotund on  parlamentaarse  kontrolli vahendid. 
19.  Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone.  
President on täidesaatva võimu osa 
1. esindab EV rahvusvahelistes suhetes- valitsus peab tegema presidendiga koostööd, presidendil on õigus olla informeeritud 
valitsuse VP suundumusest. 
2.  nimetab  ja  kutsub  tagasi  VV  ettepanekul  EV  diplomaatilised  esindajad  ning  võtab  vastu  Eestisse  akrediteeritud 
diplomaatiliste esindajate volikirjad - ehk aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. 
3. Kuulutab välja riigikogu korralised valimised ja riigikogu erakorralised valimised. 
4. Kutsub kokku riigikogu uue koosseisu ja avab esimese istungi. 
5. Teeb riigikogu esimehele ettepaneku riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumiseks. 
6. Kuulutab välja seadused ja kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele - kirjutab alla rv lepingutele. 
3 
 
7. Annab välja seadusi vastavalt põhiseadusele. 
8. Võib algatada PS  muutmist . 
9. Määrab PM kandidaadi. 
10. Nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed. 
11. Teeb Riigikogule ettepaneku  Riigikohtu  esimehe, EP nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja  õiguskantsleri  ametisse nim. 
12: nimetab ametisse EP presidendi,  kohtunikud . Annab autasusid. On sümboolselt Eesti riigikaitse kõrgeim juht . 
20.   Valitsuse ja presidendi funktsioonide jagunemise põhimõtted rahvusvahelises suhtlemises.  
Valitsus  ja  president  peavad  tegema  koostööd.  Diplomaatide  nimetamisel  ja  tagasikutsumisel  on  seotud  President  Valitsuse 
ettepanekutega. President esindab riiki rahvusvahelistes suhetes, aga Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 
21.  Milline on presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina, sh toimunud PS muudatused.   
Sümboolne  roll:  ülesanne  teha  RKle  ettepanek  kuulutada  Eesti  vastu  suunatud  agressiooni  korral  välja  sõjaseisukord, 
mobilisatsioon  ja demobilisatsioon. Parlament ei saa neid välja kuulutada ilma Presidendi ettepanekuta, küll aga saab President 
seda  teha  ilma  Parlamendi  otsuseta.  President  tegi  ettepaneku,  et   kaitseväe   juhataja  nimetab  ametisse  VV  kaitseministri 
ettepanekul. 
22.  Kuidas suhestuvad omavahel president ja Riigikogu? Millised on presidendi pädevused Riigikogu suhtes? 
President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu ja avab selle esimese istungi. President teeb Riigikogu esimehele ettepaneku 
kutsuda kokku RK erakorraline istung. President kuulutab välja riigi korralised ja erakorralised valimised. Erakorralised: kui 
probleemid valitsuse moodustamisel ehk Presidendi ja Riigikogu PM kandidaadid ei ole suutnud valitsust moodustada. 
President kuulutab välja RK uue koosseisu valimised, kui RK algatatud rahvahääletus ei leia vajalikku toetust. President saadab 
RK  laiali  kui  too  ei  suuda  riigieelarvet  vastu  võtta.  President  võib  PM  või  VV  umbusalduse  korral  VV  ettepanekul  välja 
kuulutada uued valimised. 
23.  Kuidas suhestuvad omavahel president ja valitsus? Millised on presidendi pädevused valitsuse suhtes? 
President määrab PM kandidaadi, kes peab uue valitsuse moodustama. PM kandidaat esitab valitsuse koosseisu Presidendile 
President nimetab uue valitsuse ametisse. PM ettepanekul teeb President valitsuse  koosseisus  muudatusi. 
24.  Presidendi roll seadusandlikus protsessis, sh  vetoõigus  ja Riigikogu käitumise võimalused sellisel juhul? 
Presidendil ei ole seaduse algatamise õigust, v.a. PS muutmise algatamine. Presidendil on õigus anda välja seadusi, kui RK ei 
saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla. President kuulutab välja RKs vastu võetud seadused. 
VETOÕIGUS- kui President ei kuuluta seadust välja, aga RK võtab selle siiski muutmata kujul vastu, siis President peab selle 
välja  kuulutama  või  pöörduma  Riigikohtu  poole  taotlusega  tunnistada  seadus  PS-ga   vastuolus   olevaks.  Kui  ei  ole  PS-ga 
vastuolus, siis peab selle välja kuulutama. Rahvahääletusel vastu võetud seaduse peab President viivitamatult välja kuulutama. 
25.  Milline on presidendi roll diplomaatias: välissaadikute vastuvõtmine ja Eesti saadikute  lähetamine ?  
President annab diplomaatilised ausastmed Vabariigi Valitsuse ettepanekul (suursaadik, saadik) 
26.  Iseloomustage presidendi valimise süsteemi.  
President  valitakse  ametisse  5  aastaks.  Kedagi  ei  tohi  valida  Presidendiks  rohkem  kui  kaheks  ametiajaks  järjestikku. 
Presidendi  valib  Riigikogu  (või   valimiskogu ).  Presidendi  kandidaadi  ülesseadmine  on  võimalik  viiendikul  RK  koosseisust. 
Presidendikandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. 
PR valimised RK-s: salajane hääletus, 1 hääl igal RK liikmel. Valituks osutub, kelle poolt hääletab vähemalt RK koosseisust 
2/3,  vastasel  korral  toimub  uus  kandidaatide  ülesseadmine  ja  järgmisel  päeval  uus  häältevoor,  kui  seal  ka  ei  saa  vajalikku 
häälteenamust, siis korraldatakse kahe vooru kahe suurima häälte arvudega kandidaatide vahel kolmas  voor  ning kui seal ka ei 
saa valitud, siis kutsub President kokku valimiskogu. 
Valimiskogu  koosneb  RK  liikmed  +  KOV  volikogude  esindajad.  RK  esitab  kandidaatideks  kaks  RK-s  enim  hääli  saanud 
kandidaadid.  21  valimiskogu  liiget  võivad  samuti  PR  kandidaadi  üles  seada.  Presidendiks  saab  osa   võtnud   Valimiskogu 
liikmete  häälteenamusega  kandidaat,  kui  esimeses  voorus  ükski  kandidaat  valituks  ei  osutu,  siis  samal  päeval  korraldatakse 
kahe  enim  hääli  saanud  kandidaadi  vahel  teine  voor,  kui  ka  seal  ei  saada  vajalikku  häälte  arvu,  siis  algab  protseduur 
parlamendist peale. 
4 
 
27.  Valitsuse moodustamine, ametisse nimetamine ja volituste lõppemine.   
President  määrab  PM  kandidaadi,  kellele  teeb  ül.  valitsuse  moodustamise.  Eelnevalt  konsulteerib  PR  parteide  ja 
fraktsioonidega,  millised  poliitilised  parteid  on  nõus  valitsust  moodustama  ja  keda  soovitakse  näha  PM  kandidaadina.  PR 
nimetab VV ametisse 3 päeva jooksul. PM ettepanekul nimetab PR ametisse ministrid, otsus avaldatakse Riigi Teatajas. 
Tagasiastumine:  RK  uue  koosseisu  puhul.  PM  tagasiastumisel  või  surma  korral;  kui  RK  avaldab  VV-le  või  PM-ile 
umbusaldust;  Kui  RK  ei  võta  vastu  VV  poolt  esitatud  umbusaldusküsimustega  seotud  seaduseelnõu;  tagasiastunud  valitsus 
jätkab  oma  ametis  uue  valitsuse  ametisse  astumiseni  ja  hoidub  põhimõtteliste  või  riigieelarvekulusid  suurendavate  otsuste 
tegemist. 
28.  Ministri volituste lõppemine.  
Ministri volitused lõppevad: 1) tagasiastumisel; 2) surma korral; 3)PM ettepanekul, PR otsuse alusel; 4)talle Riigikogu poolt 
umbusalduse avaldamise korral; 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) VV tagasiastumisel 
29.  Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded.  
Peaminister : riigiesindaja esindab VV kohtus.  Teostab  Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogus. Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja 
teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. 
Minister:   valitsemisala   juht-  Juhib,  korraldab  ja  otsustab  ministeeriumi  valitsemisalasse  kuuluvaid   küsimusi .  Jälgib  min. 
struktuuriüksuste  ja  valitsemisalas  olevate  ül  täitmist  ning  teostab  teenistusjärelvalvet    ametnike  otsuste  ja  tegevuse  üle. 
Nimetab  ja  vabastab  ametist  ametite  ja  inspektsioonide  peadirektorid  jms.  Määrab  riigiasutuste  struktuuri,  asjaajamise  ja 
töökorralduse .  Minister:  valitsuse  liige-  vastutab  seaduste  täitmise  eest.  Annab  valitsussele  aru  ministeeriumi  tegevuses. 
Vastutab  EL  seisukohtade  kujundamise  eest.  Minister  kui  oma  valitsemisala  eelarve  täitaja:  Esitab  VV  ettepanekud 
ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta. Kinnitab riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende täitmist. 
Abiminister  juhib  ministrilt  saadud  volituste  piires  ministeeriumi  valitsemisalasse  kuuluvates  küsimustes  poliitika 
kujundamisega  tegelevaid  struktuuriüksusi.  Korraldab  ministeeriumi  valitsemisalasse  kuuluvaid  küsimusi  ja  täidab  muid 
ministri antud ülesandeid. 
30.  Valitsuse ülesanded. Sise- ja  välispoliitika   elluviimine  
Kuulutab  loodusõnnetuse,  katastroofi  või  nakkushaiguse  tõkestamiseks  välja  eriolukorra  riigis  või  selle  osas.  Suunab  ja 
koordineerib valitsusasutuste tegevust. Korraldab suhtlemist teiste riikidega. Esitab RK-le välislepinguid. 
Seaduste  elluviimine:  korraldab  seaduste,  RK  otsuste  ja  PR  aktide  täitmist:  annab  seaduste  alusel  ja  täitmiseks  määrusi  ja 
korraldusi: esitab RK-le seaduseelnõusid ja välislepinguid.  Riigieelarve  elluviimine: koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle 
RK-le. Korraldab riigieelarve täitmist ning esitab RKle riigieelarve täitmise aruande.  
31.  Valitsuste ja koalitsioonitüüpide iseloomustus. 
Kabinetikesksed  (kõik  ühe  eest).  Segmenteeritud  (igaüks   omaette ).  Liidrukesksed  (PM+ministrid+koalitsiooni   liidrid ). 
Kollegiaalsed  (kõik  võrdsed).  Koalitsioonitüübid:   Minimal   winning  (MW)  50+1%  tegeletakse  võimule  saamise  ja  võimule 
jäämisega.  Minimal  connected  winning  (MCW)  seotud  võitlev  50%+...realiseeritakse  oma   lubadused   ja  programm. 
Ülepaisutatud koalitsioon: rohkem  partnereid  kui vajalik. Vähemuskoalitsioon (alla50%). Caretaker või jõulurahuvalitsus 
32.  Valitsuste päevakorra kujunemine ja  Riigikantselei  ning valitsuste liikmete roll selles. 
Riigisekretär esitab VV istungi päevakorra koos materjalidega PM-le kinnitamiseks. VV istungi aja ja päevakorra kinnitab PM 
korraldusega. Istungi päeval on PM-l õigus lisada päevakorda oma küsimused 
33.  Küsimuste arutelu ja otsustamine valitsuse istungil.  
Arutamist alustatakse eelnõu  esitaja  ettekandest, siis on igal valitsuse liikmel õigus esitada küsimusi või esineda sõnavõtuga 
siis otsustatakse hääletamine. Otsuste algatamine kuulub ainult valitsuse  liikmetele . Istungi materjalid peavad valmistama ette 
ainult  ministeeriumid . Kõiki otsuseid on vaja kooskõlastada erijuhtudel. Otsustamine: valitsus teeb otsuse PM või asjaomase 
ministri  ettepanekul.  Igal  liikmel  üks  hääl,  häälte  poolekslangemise  korral  otsustab  PM  hääl.  Hääletamine  toimub  kui  on 
eriarvamusi  või valitsuse liikmetest üks nõuab seda. Valitsus annab määrusi, korraldusi, otsuseid 
34.  Kabinetinõupidamiste olemus.  
Koht,  kus   kitsas   valitsuse  liikmete  ja  asjaosaliste  ring  teeb  otsuseid  poliitiliselt  tundlike  küsimuste  üle,  kui  on  vaja  jõuda 
kokkuleppele konkreetses küsimuses (on vaja langetada valitsuse otsus). Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete 
5 
 
töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi, nendel otsustel ei ole õiguslikku 
tagajärge ning ei ole käsitletav valituse otsustena. Kokkuleppe iseloom: kabinetnõupidamise töökorraldus ei ole õigusaktidega 
reguleeritud. 
35.  Valitsuste tugistruktuuride olemuse ja rolli iseloomustus.  
Rollid: PM poliitiline  nõustamine  vs valitsuse administratiiv- tehniline teenindamine. Funktsioonid: nõustamine, strateegiate 
kujundamine, poliitiline vahendamine, info kogumine, kontroll jms. Ehk osutab tugiteenuseid, pakub toetust organisatsioonile 
tervikuna , üksustele, protsessidele kui ka juhtivisikutele. Kordineerib. 
36.  Peaministribüroo kooseis, struktuur ja ülesanded.  
Kuni 10 töötajat- nõunikud ja abid. Ülesanded: PM nõustamine ja teenindamine. VV materjalide poliitiline kontroll. Esindab 
PM töörühmades, komisjonides ja nõupidamistes. Materjalide ja töökava ettevalmistamine ja täitmine.  Kogub , analüüsib infot 
ja teeb poliitilisi, majanduslikke ülevaateid. Korraldab PM suhteid teiste institutsioonidega 
37.  Riigikantselei funktsioonid.  
Teenindab  Valitsust tervikuna ja formaalselt ühendab kõiki Valitsuse tugistruktuure. Põhifunktsioonid: VV ja PM  toetamine ; 
Ministrite tegevuse toetamine.  Dokumendihalduse  ja arhiivinduse arendamine. Riigi  Teataja  avaldamine 
38.  Riigisekretäri funktsioonid ja volitused.  
Teatab  Valitsuse istungi aja ja päevakorra. Jälgib, et VV õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses PS-ga ja muude seadustega. 
Teeb PM-le ettepanekuid õigusaktide  peatamise  ja  tühistamise  küsimustes. Annab kaasallkirja VV määrustele, korraldustele ja 
istungi protokollidele. Keeldub kaasallkirja andmast, kui viimane ei vasta PS-le või seadustele. annab arvamuse ministeeriumi 
kantsleri ametisse nimetamisel ja ametist vabastamisel. VOLITUSED: riigisekretär ei vabane ametist valitsuse tagasiastumisel 
39.  Mis  vahe  on  riigi  ametiasutusel,  valitsusasutusel  ja  kohaliku  omavalitsuse  asutusel?  Ministeeriumite  ja  nende 
allasutuste olemus ja staatus Eesti valitsemisasetuste struktuuris 
Ametiasutused  teostavad  avalikku  võimu  ja  valitsusasutused  täidesaatvat  võimu.  Ametiasutused  on  riigieelarvest 
finantseeritavad riigiasutused. Ametiasutused jagunevad: riigi ametiasutused ja KOV ametiasutused. KOV asutused teostavad 
kohalikku avalikku võimu. 
40.  Iseloomustage ühe vabalt valitud ministeeriumi struktuuri 
Justiitsministeerium:   õigusloome   koordineerimine,  õigusaktide  süstematiseerimine,  esimese  ja  teise  astme  kohtute, 
prokuratuuri ,  kohtuekspertiisi,  vanglate,  notarite  ametitegevuse  ja  õigusteenuse  korraldamine:  õigusloome  ministeeriumi 
pädevuse   kohaselt    samuti  välisriigi  kodaniku  või  kodakondsuseta  isiku  välisriigile  väljaandmise  otsustamine;  
andmekaitsealased  küsimused.  Justmin  valitsemisalas  on   Andmekaitse   Inspektsioon  (kaitseb  põhiseadulikke  õigusi 
põhiseaduslikke  õigusi:  1)  õigust  saada  teavet  asutuste  tegevuse  kohta  2)  õigust  era-ja   pereelu   tuutumatusele  isikuandmete 
kasutamisel  3) õigust pääseda enda kohta kogutud andmete juurde) 
41.  Ministri ja kantsleri funktsioonid ja roll ministeeriumis 
Minister on valitsemisala juht (nimetab ja vabastab ametnikke, esitab ministeeriumi eelarve eelnõu, kinnitab eelarved, määrab 
riigiasutuste struktuuri ja annab valitsusele aru).  Kantsler  on min kõrgeim administratiivne juht (juhib min tööd, kordineerib 
valitsemialas olevate allüksuste tööd ja min asjaajamisi. Kujundab personali, nimetabametisse ja vabastab (v.a, need, kes teedb 
minister), eelarve koostamine ja täitmine, riigivara  käsitlemine ) 
42.  Ameti ja  inspektsiooni  funktsioonid ja erinevused.   
Ametid on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev  valitsusasutus , millel on  juhtimisfunktsioon  ja mis 
teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldada riiklikku sundi. Ennekõike poliitika elluviimise funktsioon. 
Inspektsioon  on  samuti  seaduses  sätestatud  ja  ministeeriumi  valitsemisalas  tegutsev  valitsusasutus,  mis  teostab  riiklikku 
järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi. Ennekõike järelvalve funktsioon. Mõlemat juhib peadirektor 
43.  Kirjeldage kohtuvõimuharu võrreldes seadusandliku ning täidesaatvaga, erinevused, sarnasused. 
Kohtuvõim  on konkreetne.  Kohtumenetlus - tagab seaduse ülimuslikkuse- poliitilised mõjud peavad olema välistatud! 
6 
 
44.  Kirjeldage, kuidas on tasakaal  võimuharude  vahel tagatud kohtuvõimu poolt ning kohtuvõimu suhtes täidesaatva 
ning seadusandliku võimuharu poolt. 
Kohtu  kontroll  seadusandja  üle:  PS  järelvalve,  halduskohtute  kaudu.  Presidendi  ja  RK  liikem  kestva  võimetuse  üle  oma 
ülesandeid täita. Täidesatev võim kontrollib kohtuvõimu riigieelarve koostamise ja kasutamise kaudu ning esimese ja teise 
astme kohtunike ametisse nimetamise kaudu, seaduseelnõude algatamise kaudu 
Seadusandlik  võim  kontrollib  kohtuid  läbi  riigieelarve  vastuvõtmise  kaudu,  seadusandliku  tegevuse  kaudu  ja  kohtunike 
ametisse nimetamise kaudu 
45.  Kuidas on Eesti valitsemissüsteemis tagatud kohtuniku  sõltumatus  (sõltumatuse tagatised, kohtuniku kohustused, 
sotsiaalsed tagatised) ning miks on vajalik, et kohtunikud oleksid sõltumatud? 
Sõltumatuse tagatised: eluaegne amet: max 67 a. Ametist võib tagandada ainult kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas süüdistus 
vaid Riigikohtu üldkogu ettepanekul.  Erapooletu , omakasupüüdmatu, teenistushuvide  järgimine  ka väljaspool teenistust 
Sotsiaalsed tagatised: ametipalk,  lisatasu ,  vanaduspension , väljateenitud aastate, töövõimetus ja toitjakaotuspension, puhkus 49 
päeva, Riigikohtu  kohtunikel  56 päeva. 
Nõuded:  õiguse   magister ,  kõrge  kõlbelisus,  vajalike  võimete  ja  isikuomadustega.  Kitsendused:  Ei  või  tööta  üheski  muus 
ametis, v.a. õppe ja teadustöö; ei või olla ka vahekohtunikud, ega keegi muu. 
46.  Kirjeldage, mis on ja millega tegelevad üldkohtud, erikohtud, erakorralised kohtud, kas ja millised on need Eestis. 
Kirjeldage Eesti kohtusüsteemi  astmelist   ülesehitust . 
Üldkohtud  arutavad  asja  kui  halduskohtutest  on  edasi   saadetud ,  sest  teises  ja  kolmandas   astmes   ei  ole  halduskohtuid  era-
korralisi kohtuid ei või Eestis PS alusel moodustada.  
Maakohtud   tegelevad  tsiviil-,  kriminaal-  ja  väärteoasjadega.  (Harju-,  Pärnu,  Tartu  ja  Viru  kohtumajad)  Struktuur: 
Kohtukantselei ja rahvakohtunikud. (I astme kohus) 
Erikohtud  e.   Halduskohtud   tegelevad  avalik-õiguslike  vaidlustega  ja  haldustegevusks  loa  andmisega.    (Tallinna  ja  Tartu 
kohtumaja. 4tk lisakas asuvad Jõhvis ja Pärnus) 
Ringkonnakohtutes  toimub  maa  ja  halduskohtute  lahendite  läbivaatamine  e  apellatsioonikohus.  (Tallinna  ja  Tartu 
kohtumajad) 
Riigikohus on kohtu kõrgeim aste, tegeleb PS järelvalvega. Kassatsioonikaebused, kohtuvigade parandamine, muud  seadustest  
tulenevad asjad. (Tartus) 
Astmeline ülesehitus: Riigikohus (III aste) järgnevad  ringkonnakohtud  (II aste) ning võrdselt on haldus- ja maakohtud (I aste). 
47.  Rahvakohtunikud- kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks 
on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. 
Rahvakohtunikud  tegelevad  esimese  astme  e  kohtukriminaalasjade  arutamises  koos  kohtunikega.  Rahvakohtunikud  valitakse 
KOV volikogupoolt. Rahvakohtunik ei või olla kõrge  ametnik  ega  poliitik :  
48.  5) Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis?  
Kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle. Kohtumaja juht oma kohtumajade üle. Ringkonnakohtu esimees esimese ja 
teise  astme  kohtute  üle.  Justiitsminister  kohtu  esimehe,  ja  kohtudirektori  üle.  Kohtudirektor  ja  justiitsminister  teostavad 
järelvalvet maakohtude osakondade üle 
49.  Milliseid probleeme võiks välja tuua kohtute sõltumatuse  tagamisel , kuidas neid lahendada? 
Justiitsministeeriumi  valitsemisalas  on  esimene  ja  teine  kohus,  justiitsminister  teeb  järelvalvet  kohtudirektori  üle,  kinnitab 
kohtu eelarve 
50.  Eesti  õiguskantsleri  sõltumatuse  tagatised,  miks  peab  õiguskantsler  olema  sõltumatu,  keda  ja  kuidas  saab 
õiguskantsleri ametisse nimetada.  
Õiguskantsler valitakse ametisse 7. aastaks, ta ei allu kellelegi, poliitilistel põhjustel ei saa ametist tagandada (v.a kuriteo eest 
süüdimõistva kohtuotsusega). Võib tegeleda teadusliku ja pedagoogilise tööga, teostab järelvalvet TV, SV, KOV aktide ja PS-le 
vastavuse üle, õigusaktide vastavus välislepingute üle. Igaühel on õigus minna avaldusega õiguskantsleri juurde aktiga PS-le 
vastavuse  kontrollimiseks. 
7 
 
51.  Eesti  õiguskantsleri  ombudsmani  ülesanded,  kuidas  asi  jõuab  õiguskantsleri  menetlusse,  mis  võib  olla  menetluse 
tulemus. 
Kas  järgitakse  isikute  PS  õigusi  ja  hea  halduse  tava.  Kaitseb  inimesi  avaliku  võimu  omavoli  eest.  Igaühel  on  õigus  minna 
kontrollima ombudsmani käest, kas tema õigusi järgitakse ning kas õiguspärasus ja hea halduse tava on järgitud 
52.  Eesti õiguskantsleri muud ülesanded ja menetluse põhimõtted. ÕK  kanselei iseloomustus. 
Väärkohtlemise  ennetamine,  diskrimineerimisvaidluste  lahendamine  ning  laste  kaitse  ja  ennetamine.  Vormivabadus, 
uurimispõhimõte , vaba juurdepääs teabele ja asutustele ning asutus peab osutama abi, sh vastama õiguskantsleri küsimustele 
Tipus  on  õiguskantsler,  kellele  allub   direktor ,  kellele  omakorda   alluvad   õiguskantsleri  asetäitjanõunikud,  direktorile  alluvad 
kolm  osakonda  + üldosakond ja  lasteõiguste   osakond . 
53.  Mis on avalik  teenistus  ja kes on avalik  teenistuja ? 
Kitsas-  täidab  kitsalt  avaliku  võimu  rakendamisega  seotud  funktsioone.  On  ametnik,  kes  on  tööle  võetud  ATSi  alusel.  Lai- 
avalik  teenistuja  on  iga  isik,  kes  töötab  avalikus  sektoris  (nt  medõde,  õpetaja)-  Avalik  teenistus  on  töötamine  riigi  või  KOV 
ametiasutustes ehk avalik teenistuja on riigitöötaja ja teostab avalikku võimu. 
54.  Eesti  avaliku  teenistuse  põhiseaduslik  päritolu.  Osata  seletada,  kuidas  on  avalik  teenistuse   aluspõhimõtted  
põhiseaduses sätestatud.  
Eesti  PS  mudel  näeb  ette  seadusel  põhineva  avaliku  teenistuse  (tagab  riigivõimu   seadusliku ,  erapooletu,  objekt  ja   demo  
teostamise).  PS:  Ametikohad  riigiasutustes  ja   kohalikes   omavalitsustes  täidetakse  seaduse  alusel  ja  korras  Eesti  kodanikega. 
Lisaks ATS! 
55.  Mis vahe on karjäärisüsteemil ja positsioonisüsteemil? Kuidas esinevad Eestis?  
Suletud  karjäärisüsteem:  sisenetakse   hierarhia   madalamalt  positsioonilt/astmelt;  edasine  liikumine  on  seotud  vastavalt 
karjääriredelile; väljapoolt avaliku teenistusse raske saada. ametnikkond  on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas 
spetsiifilised  sotsiaalsed  garantii  
Avatud  positsioonisüsteem:  avalikku  teenistusse   sisenemine   ei  ole  seotud  piirangutega,  igale  positsioonile  sisenemiseks  on 
välja töötatud vastavad kriteeriumid, puudub range hierarhiline karjääriredel, puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale, 
positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga  täitma samad kriteeriumid. 
56.  Millised  institutsioonid  ja millistes  aspektides  vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? 
Rahandusministeerium  (koolitustööd).  Justiitsministeerium  vastutas  reguleeriva  seadusandluse  eest  nt  ATS.  Riigikantselei  
tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega.  Siseministeerium  vastutab KOV teenistusega  seonduva  eest. 
57.  Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad  üldnõuded  (hetkel kehtivad) ja piirangud?  
*EV  kodakondsus , eesti keele valdamine, olla vähemalt 18-aastane, teovõimelisus,  keskharidus  
*Karistus  tahtlikult  toimepandud  kuriteo  eest;  kohtuotsus  teatud  ametitesse  astumise  piiramiseks;  sugulane  või  hõimluses 
ametit  kontrolliva  isiku  või  ülemusega;  süüdi  mõistetud  korruptsioonis  või  riigivastases  kuriteos,  kes  on  eluruumisisese  või 
kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabaduse kaotamise  
58.  Osata välja tuua, millised piirangud on avalikus teenistuses töötamisele (mis on keelatud)? Miks see on nii?  
Ametnikele  on  keelatud  tegevused,  mis  segavad  tema  ametikohustuste  täitmist,  seavad  kahtluse  alla  tema  erapooletuse  või 
kahjustavad muid olulisi teenistuslikke huve. 
59.  Mis on avaliku teenistuse  eetika  koodeks ja miks see on vajalik?  
Seal on kirjas hea avaliku halduse väärtused ja alused. 
60.  Mis on  kohahaldus , regionaalhaldus?  
Regionaalhaldus  on  maavalitsused,  mis  alluvad  siseministeeriumile.  Kohahaldusüksused  aga  korraldavad   maakonnas  
harupoliitikate elluviimist. Näiteks keskkonnaamet,  Terviseamet ,  Töötukassa , PPA jne. 
8 
 
Maavalitsused  ja  kohahaldusorganid  on  valitsusasutused.  Siseministeerium  nõustab  teisi  ministeeriumid  regionaalsetel 
küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning 
järelvalve maavanematele. 
 
61.  Kes  on   maavanem ,  kuidas  maavanem  ametisse  nimetatakse,  mis  on  maavanema  erinevad  ülesanded,  roll 
maakonnas  ning  Eesti  valitsemissüsteemis?  Näited  nende  tööst.  Analüüsige  2003.  a  välja  toodud  4  võimalikku 
regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. 
Regionaalminister  esitab  kandidaadi  koos  KOV  Valitsusele.  Valitsus  nimetab  5a.  ametisse.  Tegelevad  regionaalse 
planeermisega,  ühstranspordi  korraldamisega,  maakonna  tasandil    hariduse,  tervise,  spordi,  ettevõtluse  arendamisega  ja 
maareformiga seotud tegevused. 
Maavalitsus  teenindab maavanemat ja  töötab maavanema juhtimise all. Maavalitsus koosneb kantseleist (juhib maasekretär) ja 
osakondadest (nõunikud). Nt  haridus - ja sotsiaalosakond. 
62.  Analüüsige  2003.  a  välja  toodud  4  võimalikku  regionaalhalduse  ümberkorraldamise  mudelit,  tooge  välja  oma 
arvamus nende rakendamise kohta. 
1)   Kombineeritud   mudel-  riiklikud  ülesanded  maavalitsusel,  kohahaldus  maavanema  haldusalas;  omavalitsuslikud  ülesanded 
omavalitsusliitudele; 
2) Tugeva maavanema mudel- maavanemal suurem roll, delegeeritakse juurde  riiklikke  ülesandeid, antakse omavalitsuslikud 
ülesanded, mida tuleks täita maakonna tasandil; 
3)  Funktsionaalse  juhtimise  tugevdamise  mudel-  maavanem  ja  maavalitsus  kaotatakse,  ülesanded  jaotatakse  ministeeriumide 
(kohahaldusorganid), kohalike omavalitsuste vahel; 
4)  Kahetasandiline  omavalitsussüsteem- teise tasandi  omavalitsus  (maavolikogu,  maakogu  vms) tegeleks maakonda hõlmavate 
ülesannetega, esindajad rahva poolt valitud või KOV  volikogu  poolt valitud. 
63.  Selgitage  Eesti  kohaliku  omavalitsuse  süsteemi  õiguslikku  regulatsiooni  põhimõtteid  (milliste  õigusaktidega 
reguleeritud, mis on nende põhisisu). 
Korraldada  kõiki  kohaliku  elu  küsimusi  ja  teha  otsused  neis.  Reguleeritud  KOKS’i  ja  Põhiseadusega.  KOV  on  demo 
moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kohalikku elu. 
64.  Tooge  välja  kohaliku  omavalitsuse  süsteemi  peamised  tunnused  ja  selgitage  neid.  Tooge  välja  integratiivse 
(riigikeskse) ja autonoomse omavalitsussüsteemi peamised tunnused.  
Subsidaarsus  põhimõte-  Otsustamine  võimalikult  madalal  tasemel.   Autonoomia -  otsustamis-  ja  tegutsemisvabadus. 
Detsenraliseeritus- sõltumatus oma ülesannetes keskvõimust. Riigikesksel  rahastamine  peamiseld valitsuselt. Autonomse puhul 
toimub rahastamine KOV eelarvest. Protsentuaalne oskaal näitab ära, kui autonoomne või riigikeskne KOV on. 
65.  Selgitage  tsentraliseerimise  ja  detsentraliseerimise   plusse   ja  miinuseid.  Mida  tähendab  dekontsentratsioon  ja  kus 
seda kasutatakse? 
Tsentraliseerimine :  rahvuslik  ühtsus.  Ühetaolisus,  võrdsus,  strateegiad/majandus,  dekonsent.  Detsenraliseerimine:  osalus, 
vastutus, legitiimsus, vabadus/ paindlikkus . 
Dekontsentratsioon:  delegeerimine,  kus  madalad  juhtumistasandis  on  ruumiliselt  eraldi,  kuid  alluvad  selgelt  kõrgemale 
juhtimistasandile. Ülasanded ja kohutsused jagatakse ära, kuid vastutus on kõrgemal juhtimistasandil. 
66.  Nimetage  põhimõtted,  mille  alusel  kohalik  omavalitsus  töötab  ning  mille  alusel  jagatakse  pädevused  kohaliku 
omavalitsuse ning riigivõimu vahel. Tooge näiteid. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse organisatsioonilist ülesehitust. 
Subsidaarsus-  ül  tuleb  täita  võimalikult  madalal  tasemel.  Valla  elanikel  osalusvõimalus.  Demokraatia  põhimõte-  KOV-s 
elavate   inimeste  kohalike  küsimuste  iseseisev  lahendamine,  osalemine.  Õiguste  ja  vabaduste  kohustuslik  tagamine  vallas  või 
linnas;  Seaduste  järgimine;  Vastutus  oma  ülesannete  täitmise  eest;  Tegevuse   avalikkus ;  Avalike  teenuste  osutamine 
soodsaimatel tingimustel. Vallavolikogu (komisjonid ja fraktsioonid) , vallavalitsus (ametnikud)  
67.  Kirjeldage  lühidalt  KOVi   eelarvet .  Tooge  näide  mõne  kohaliku  omavalitsuse  eelarve   suurusest .  Järelevalve 
kohalikus omavalitsuses, kohaliku omavalitsuse üle: kes teostavad, millistes aspektides 
Iseseisev  eelarve.  Tulud:   maksud -  riiklikud  ja  kohalikud,  kaupade/teenuste  müük,  vara  müük,  toetused,  muud  tulud.  Kulud- 
personali-,  majandamiskulud, sotsiaaltoetused ,  vara  soetamine,  eraldised, subsiidiumid ,  vara  soetamine  ja  renoveerimine, 
9 
 
intressid  ja kohustistasud jms.Kontrolli teostavad maavanem (üksikaktid) ,  riigikontroll  (riigivara kasutamine) ja õiguskantsler 
(üldakid) 
68.  Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad.  
Volikogu  suurus  vähemalt  7  liiget  (oleneb  elanike  arvust).  Hääletamisõigus  kohalikul  elanikult  alates  16.  ea.  Kanideerida 
võivad kohalikud elanikud alates 21. ea. Nimekirjad: üksikkandidaat, valimisliit , erakonnanimekirjad. 
69.  Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine.  
Juhindus  seadusest,  valla  õigusaktidest  ning  vallaelanike  huvidest  ja   vajadustest .  Õigus:   osavõtt   volikogu  tööst,  info 
saamise  õigus.  Volitused  lõppevad:  elukoha  muutus,  tagasiastumine,  eesti  kodakonsuse  kaotamine,  kõrgeks  riigiametnikuks 
nimetamine, kohalikuks ametnikuks niemtamine,  tahtlik  kuritegu, kaitseväelane. 
70.  VK  struktuur  (erinevate  toimijate  roll),  pädevused,  ainupädevuse  olemus,   õigusaktid -  nende  avaldamine  ja 
jõustumine? VK töökorraldus põhimõtted ja tegutsemisvõimetus. 
*Fraktsioonid- erinevate ideloogiate esindjaad. Komisjonid- kindla teemaga tegelevad. Täpsem kord määrab ov eraldi. volikogu 
esimees ja aseesimees- korraldavad ja juhivad volikogu tööd. Allkirjastavad õigusakte, volikogu  esindamine . 
*Seadusega  KOV  pädevusse  antud  küsimusi  arutab  volikogu,  kes  võib  küsimuste  lahendamise   delegeerida   valitsusele. 
Ainupädevus-   eelarvega   seotud  küsimused  (majandus,  maksud)  OMV  juhtide  nimetaine  ja  umbusaldamine.KOV  asutuste, 
ettevõtete jne asutamine,  lõpetamine .  
*Õigusaktid-  määrused  (jõustuva  3p  pärast  vastuvõtmist,  teatavaks  tegemist.  Avaldatakse  Riigiteatajas)  ja  otsused-  peavad 
olema kõigile kodanikele kättesaadavad. 
*Istungid on üldjuhul avalikud.  Protokollid  peavad olema avalikud. Hääletamine- poolthäälteenamusega.  
Pole vastuvõtnud valla eelarvet 3 kuu jooksul aasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest alates. Pole 2 kuu jooksul valinud 
volikogu esimehi, linnapead ja valitsust. Ja kahe kuu jooksul uue  vallavanema  valimist pole toimunud, kui on umbusaldatud 
vms. 
71.  Kohaliku  omavalitsuse  valitsus  –  mis  see  on,  kuidas  moodustatakse,  milliseid  ülesandeid  täidab,  kuidas  töötab? 
Valitsuse õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine?  
Volijogu  valib  oma  volituste  ajaks  vallavanema  ja  valitsuse  liikmed  ning  kinnitab  ametisse.  Valitsus  juhib  omavalitsust  ja 
korraldab seal tööd.Valmistab ette volikogu eelnõud. Tegeleb volikogu poolt valitsusele antud küsimustega. 
Määrused  (3p  pärast  vastuvõtmist  või  märgitud  tähtajal)  ja   Korraldused   (peale  teatavaks  tegemist):   avalikustamine , 
allkirjastatake vallavanema ja vallasekretäri poolt.  
72.  Selgitada  KOVi  administratiivset  struktuuri  (valitsus  ametiasutusena,  valla/linnavalitsuse  ametiasutused,  ja 
hallatavad asutused). Aleviku- ja külavanema institutsiooni iseloomustus. Osavalla ja linnaosa olemus. Ning KOVi 
tegevuse alusdokmendid )miilised on ja kuidas seotud?) 
*Allüksused (nt raamatukogud, kultuurimajad, koolid, lasteaiad) Ennekõike teenuse osutamise funktsioon!?!.  
Külavanem: kogukonna eestvedaja, lepingu alusel võib täita avalikke ülesandeid. Valitakse kohalike elanike poolt kosolekul. 
*Määrab ametisse vallavalitsus. Moodustatakse KOV funkt paremaks korraldamiseks ov eripiirkondades. 
Alusdokumendid : Põhimäärus, Arengukava, Üldplaneering, Eelarve. 
73.  Kohalike omavalitsuste koostöö õiguslikud alused ja vajadus.  Koostöö võimalused? 
EL harta, Põhiseadus ja KOKS annavad loe  koostööks . Koostöö annab suurema efektiivsuse teatud valdkondades. Piirkondliku 
arengu  planeerimine  ja identiteedi loomine. Kultuuriline, sots koostöö. 
Omvalitsusliidud,   piirkondlikud   ühendused,  koostöölepped,  valdkondlikud  ühisasutused  ( jäätmekäitlus ,   ühistransport ), 
prohektipõhised (töötute aktiviseerimine) 
74.  Kohalike omavalitsuste maakondlikud liidud: moodustamine, juhtimine, funktsioonid. 
Sama mk KOV. Üldkoosolekul esindja igast KOV, juhatus, büroo. Funkt: mk jätkusuutlikuse arengule kaasaitamine, kultuuri 
säilitamine,  mk  liikmete  esindamine  ja  kaitsmine  suhtes  riigiga,  mk  KOV  üksuste  koostöö  edendamine,  mk  tähtsusega 
küsimused. 
10