II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5
ei lähe valmistoodangusse naturaalsel kujul. Eriline tootmisressurss on ettevõtja tegevus ehk ettevõtlus. See haarab kõiki inimmõistuse aspekte, mis on seotud vastutusega, riskiga, firma asutamisega jne. Ettevõtte juhtimise eest saadav hüvitis on loomult teist laadi kui muu töö eest saadav. Ettevõtluse eest saadav hüvitis ongi kasum. See on see, mis ettevõtjale järele jääb, kui ta on teiste tootmisressursside kasutamisest tekkinud kulud kinni maksnud. Tootmisressursside seisukohalt on kasum samasugune tulu kui palk. Käibevara- tooraine. Põhivara- auto, kassa, kaubamärk, investeering tütarettevõttesse,seadmed.
a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide või tähtsamate tootmisressursside omanikud, saavad võimaluse omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Klasside teke saab olla võimalik vaid siis, kui tootlikkus kasv viib toote ülejäägini ning ühisomand
üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit Tooted Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag Teenused Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus Majandusteadus defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust Ressursid põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital Loodusvarad see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk Inimressursid e
Kolmas põhiküsimus on, kuidas toodetud hüviseid jaotada. Ühiskondlik tööjaotus teeb vajalikuks toodetud hüviseid jaotamise. Niikaua kui eksisteerib võimalus vahetada hüviseid, ilma et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotuse efektiivsus ja tootmise efektiivsus on majandusliku efektiivsuse kaks põhilist aspekti. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tulemusena võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles küsimus jaotuse õiglusest. Jaotuse õiglust on käsitletud majandusteaduses mitmeti. Üldiselt on jaotus siis õiglane, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvistest
Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk Tööjõud Oskused Inimkapital Haridus Ettevõtlikus 1. Tootmisressursside jagunemine? Looduslikud - a)maa b)kliima c) maavarad Kapital - reaal ja finants kapital 2. Majanduse põhiküsimused ja vastused neile omal valikul Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Võtan NT: Savipott ja vastan ülal olevatele küsimustele. 3. Konkurents kaks äärmust täiuslik konkurents ja monopol. Täiuslik kõik saavad turule siseneda NT: Eesti pagar ja pagaripoisid ja Leibur Monopol Üks tootja. Turule pääsemine võimatu
Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1/1 Erahüvis erineb ühishüvisest selle poolest, et esimesel erineb (kas tarbimisel või tootmisel) välismõju Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1/1 Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda Vastus: Õige Vale Õige
uut toodet eri oludes ning olukordades, et saaks tulevase toote veenvalt siduda eri tasanditel asuvate metasüsteemidega, luua selgus edaspidi vajaliku tööjõu, side, transpordi, logistiliste süsteemide, turvalisuse jpm tagamise võimaluste kohta praeguses olukorras, ning võimalike muutuste korral. (Tootmine- nähtus või protsess? 10.11.2014) Eelfaasi kaks põhilist tegevust toote valmimiseks 1. Ressursside planeerimine vajalik planeerida tootmisressursside (seadmed, inimesed) optimaalne kasutus, arvestades iga ressursirühma spetsiifilisi parameetreid (tööaeg, efektiivsus, hooldus- ja puhkeajad jms) Ressursside planeerimise etapid: Ressursside loetelu loomine Ressursside tüüpide ja ühikute vajalikkus ja olemasolu Ajakulu määramine Ülesanneteks aja ja töömahu ühtlustamine 2. Materjalide planeerimine -- On vajalik materjalikulude väljaselgitamiseks.
Kauba/teenuse asenduskaupade olemasolu Hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus (mõne kauba puhul võib lühikesel perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine.
NAPPUS hüviste ja tootmisressursside piiratus nende vajadusega võrreldes. Kõike soove pole võimalik rahuldada inimesed võistlevad e konkureerivad olemasolevate nappide ressursside pärast KONKURENTS võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Tänu sellele maksavad tarbijad vähem, rohkem töökohti, suuremad palgad, ettevõtete omanikud suuremat tulu TÄIELIK KONKURENTS müüjaid on palju (ükski neist ei suuda mõjutada turuhinda), ostjaid on palju, kõikide tootjate tooted identsed, müüjad ja ostjad teavad kõike antud toote ja selle hinna kohta, turule tulla/lahkuda lihtne. HINNAVÕTJAD lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota MONOPOLISTLIK KONKURENTS iseloomustab turgu, kus palju müüjaid, kelle toodang on sarnane, kuid mitte identne (toodete eristamine klienditeenindus, abistamine, garantii, prestiiz) OLIGOPOL turustruktuur, kus ük...
Mis on majandusteadus? · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud
Majandus: Tund 1 10.klass I. OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS? 1.Mis on majandusteadus? Seda defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib kuidas piiatud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust. 2.Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Tooted ja teenused jaotuvad funktsioneerivate turgude ja vabatahliku vahetuse tingimustes vastavalt nõudlusele ja elanikkonna ostuvõimele. Kasutades
Mastaabisääst ettevõttelaiendes kulutused ühe ühiku tootmiseks või turustamiseks vähenevad. Monopol on turuvorm , kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus ,millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb kui tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid, ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turumajanduse efektiivsus väljendub : · nõudmise ja pakkumise pika perspektiivi tasakaalus · Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt. · Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused : · täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled.
vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateroaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskkonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutav. Näiteks maavarad, mets, õhk.
HINNA TÄHENDUS Olemus ja tähtsus Hind Hind on toote väärtus rahas väljendatuna, summa, mille eest ollakse valmis ostma või müüma. Vahetuskaup ehk bartertehingut nõutakse mingi toote vastu ja sel juhul on tegemist mitterahalise vahetusega. Hinna mõju firmale Hinnast oleneb kogutulem ja kasum. Kasumivõrrand: Kasum = Kogutulem Kogukulud Kasum = (hind x müügikogus) Kogukulud Hind tasakaalustab tootmisressursside nõudmise ja pakkumise ning tootmise tulemused. Hind on turundusmeetmestiku koostisosa, ainuke, millel on otsene mõju firma kasumile. Hinna roll on esmatähtis, kui temast algab meetmestiku kujundamine. Hinna roll on teisejärguline, kui kehtestatakse muudest meetmetest lähtuvalt (nt. intensiivsest turustamisest hinnaalandused, tippkvaliteediga kõrge hind). Turustus Tootjal on suurem kontroll hindade üle kui ta arendab välja tugeva brändi avab firmakauplusi
Näiteks: rendikulu Kasumi maksimeerimine - Muutuvkulu saab firma antud ajaperioodil muuta, vastavalt vajadusele kas suurendada või vähendada. - Muutuvkulud sõltuvad selles, kui palju toodetakse ehk toodangu mahust. Kui toodangu maht on null, siis firmal muutuvkulusid ei ole. - Muutuvkulud muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad konstantseks Näiteks: tooraine kulu Mastaabiefekt - Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks Püsiv mastaabiefekt - Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga. - Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. - Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes. 1 töötaja ja 1 arvuti Kasvav mastaabiefekt
muutunud tingimustele vaatamata jõutakse sama väärtuseni tagasi. Kuigi täieliku konkurentsiga turg on reaalsusest kaugel olev abstraktsioon, lubab see turuprotsesside mudel selgitada majanduse üldise tasakaaluseisundi (konkurentsitasakaalu) saavutamise võimalusi. Kui oletada, et kõigi hüviste ja tootmistegurite turgudel on regulaatoriks täielik konkurents, siis saab näidata, et kujunevad tasakaaluhinnad tagavad ühtaegu nii · tootmisressursside parima võimaliku kasutamise kui ka · hüviste parima võimaliku jaotuse. Järgnevalt analüüsitakse olukordi, kus täielik konkurents regulaatorina ei toimi. 4.2. Turutõrked Kui täieliku konkurentsiga turg ei taga tasakaalu mingi hüvise jaotamisel või ei ole seejuures mõnest muust turuvormist (või ka näiteks riiklikust reguleerimisest) parem, siis on tegemist turutõrkega. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjuseid on turuvorm, mis ei luba toimida
ja laoliikumise korralduse meetod LLP - juhtiv logistikateenuste osutaja (lead logistics provider) LPI - logistilise suutlikkuse indeks (logistics performance index) LSP - logistikafirma, logistikateenuste osutaja (logistics services provider) LTL - täisautokoormast või -vagunist väiksem saadetid (less than truck load) MRP - materjalivajaduse plaanimine (material requirements planning) MRP II - tootmisressursside plaanimine (manufacturing resource planning) NVOCC - laevu mitteomav mereveoteenuste osutaja (non vessel operating common carrier). Kasutatakse ka lühendit NVO OTIF - klienditeeninduse mõõtarv, mis kombineerib õigeaegselt kohale toimetatud ning täielikult täidetud ja üle antud tellimuste tasemed. (on time in full) PLM - toote olelusringi haldamine (product lifecycle management) QR - kiirreageerimine (quick response) - tarnekontseptsioon
hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste müüjatega, püüdes muuta oma ressursse tootlikemaks. Näiteks: haridus tööjõuressurss, uus tehnoloogia kapital.
Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine – mittetäielik konkurents. Turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi Tulude ebaühtlane jaotumine – vastuolud ühiskonnas Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud *negatiivsed – saastatus, keelustamine, maksustamine moraalne mõjutamine *positiivsed – ressursside suunamine teadusesse, haridusse, kultuuri Valitsuse majanduslikud ülesanded
Mis on majandusteadus? I peatükk 2.12.15 © Tõnu Erin 1 Küsimused mis ootavad vastust Mis on majandusteadus? Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? Millised on tootmisressursside neli liiki? 2.12.15 © Tõnu Erin 2 Küsimused mis ootavad vastust Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? 2.12.15 © Tõnu Erin 3 Miks õppida? Majanduslike protsesside parem mõistmine
Kui täiendav tulu (ehk piirtulu) on suurem kui täiendav kulu (ehk piirkulu), on valik majanduslikult otstarbekas ning ratsionaalne. Kui suurem on kulu, siis mitte. Ø Kahanevuse seadus Kahanevuse seadus kehtib nii firmadele kui ka tarbijatele. Firmade puhul tähendab see seda, et kui suurendatakse ühe tootmisressursi kasutamist nii, et teiste tootmisressursside mahtu ei muudeta, annab iga täiendav tootmisressurss üha vähem ja vähem täiendavat toodangut. Tarbija puhul annab iga täiendav ühe kauba tarbitav ühik üha vähem ja vähem täiendavat kasulikkust. Seda tunnetab iga inimene iga päev näiteks söögilauas, kus esimene suutäis annab kõige suurema rahulolu juurdekasvu, viimane aga võib koguni rahulolu vähendada, kui kõht "ägisemiseni" täis süüakse.
income and consumption are directly related y= ax + k tarbimine = a * (sissetulek) + k(konstant) Majandus · Defineeritakse tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. · Nappuse teadus. · Ühiskonna toimimise allasüsteem mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena. Loodusressursid tööjõud ja kapital mida on vaja kauba või teenuste tootmiseks, sageli lisatakse neile ka ettevõtlikus. Tootmine = f (w,k) Teenust tooted w = töö (ettevõtlikus) k = kapital. (loodusressursid) Majanduse Põhivalikud · Mida toota ja millises mahus
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
teha rohkem tööd -liiga vähene vahelesegamine suurendab ebavõrdsust,võib kaasa tuua sotsiaalseid koflikte ,majanduskriise ja kaost,(pronksöö) -parempoolseid eelistavad inflatsiooni vastaseid meetmeid parempoolsed on võimul ja nemad peaksid seisma et inflatsioon oleks väiksem aga tegelikult nad ei suuda seda teha. Rahvusvaheline hinnang Eesti majanduspliitikale: *majandusvabaduste hinnang *konkurentsivõime. 1) ressursipõhine-kasv rajaneb primaarsete tootmisressursside kastusel 2)investeeringutepõhine.import, tehonoloogia jne 3)innovatsioonipõhine-tehnoloogia innovaator *riigireiting *pankade ja ettevõtete reitingud EESTI TUGEVUSED JA NÕRKUSED TUGEVUSED: *atraktiivne makromajanduslik raamistik *arenenud finantssektor *suht odav tööjõud NÕRKUSED *Innovaatiliste toodete vähesus *Nõrgalt arenenud väikeettevõtlus *kvalifitseeritud tööjõud puudus EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONI PÕHIPRINTSIIBID
B, C, D, E võimalikud vahepealsed kombinatsioonid; F kõik ressursid suunatud põllumajandussaaduste tootmisele; Kõvera kuju väljendab kasvavate alternatiivkulude seadust; G kättesaamatu olemasolevate ressursside korral; H ressursside ebaefektiivne kasutamine. 5 3.02.2014 TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER Efektiivsuse tõstmine tootmisressursside rohkem läbimõeldud kasutamine. Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt valikut; nappust; alternatiivkulu. EHITUSSEKTORI ERILISUS Ehitusmajandus täiesti eraldiseisev: ehituse kui tootmissektori suurus; panus inimeste elukvaliteeti; ehitustoodete unikaalsus. Eristatavaid omadusi: iga ehitis on unikaalne; seega tuleb iga projekti juures teostada majanduslikud arvutused; ehitusturgu iseloomustab suur arv suhteliselt väikese
3. tarbijate ootused (toote tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4. tarbijate arv (rahvaarvu kasvades suureneb ka nõudlus); 5. tarbijate maitse ja eelistused (raske ära arvata, kuigi maitse muutumine mõjutab nõudlust). Pakkumine on seos toote hinna ja koguse vahel, mida tootjad soovivad ja • Pakkumise üldine seadus: toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos – mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. alternatiivsete hüviste hinnad (nisu hinna tõustes on mõtet suurendada rukki tootmist); 4. tootjate ootused (kõrgema või madalama hinna suhtes); 5. tootjate arv (tootjate arvu kasv suurendab pakkumist ja konkurentsi); 6. maksud (maksu suurenemisel kasvavad kulud). Turu tasakaal, turu ülejääk ja puudujääk. • Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal.
amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
MAJANDUS KORDAMINE 1). Millised on tootmisressursside neli liiki? Kompromiss Tootmisvõimaluste piir Nappus Ressurs 2). Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulu meie igapäevast majandust? Näiteks kui me mõtleme iga hommikuse juuste kammimise peale. Me peame õhtul otsustama kas tõusta varem ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult me peaksime olema juba välja mõelnud ka selle lõpptulemuse mida me siis ootame!!! 3). Mis on majandusteadus ja millised alaliigid sellel on? Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. MIDA (milliseid teenuseid ja tooteid toota ja millises mahus) KUIDAS (neid tooteid ja teenuseid toota) KELLELE (lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks) 4). Millised on majanduse organiseerimise erinevad süsteemid? Näiteks majapidamise liikmed osalevad turgudel tarbijate...
• Enamasti on vajalikud ressursid piiratud ehk nappivad • Nappus – vajadused ja nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid ei ole omavahel kooskõlas – Vajadused on > kui saadavad ressursid • Nappuse eeldused: – Nõudlus ületab olemasolevate ressursside hulga – Ressursside haruldus • Ressursside vähesus tingib nende ühekordset kasutamist Ressurssidest veel …. • Vajaduste rahuldamise tingimus – ressursside olemasolu • Tootmisressursside liigid: – Loodusressursid – osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks (E) – Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel (L) – Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid: ehitisi, seadmeid ja materjale (C) • Tootmisressursid = majandusteaduses on tootmistegurid • Traditsioonilised tootmistegurid laiendatakse ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o
10 4.02.2014 PAKKUMISSEADUS Individuaalne vs turupakkumine; turupakkumine individuaalsete pakkumiste summa. Pakkumist mõjutavad mitmed faktorid (pakkumise mõjurid). Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks ceteris paribus printsiip. PAKKUMISE MÕJURID Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: tootmisressursside hinnad; nt tootmiseks vajalike ressursside hindade langus vähendab tootmiskulusid ollakse valmis pakkuma rohkem iga hinna juures (pakkumiskõver nihkub paremale); tehnoloogia tase; nt efektiivsemad meetodid, paremad strateegiad jne tootmiskulud alanevad, tootlikkus suureneb (pakkumiskõver nihkub paremale); vajalik investeerida teadus- ja arendustöösse; alternatiivsete kaupade hindade muutus; atraktiivsem on toota kaupa, mille hind on kõrgem;
amortiseerub, kuni tekib vajadus uuesti investeerida. Makroökonoomika kursuses käsitletakse nimetatud majandustsüklitest neid tsükleid, mille tekkepõhjusteks on lühiajalised kiired muutused kogunõudluses (nt investeeringute ja/või tarbimise mahu muutus) või kogupakkumises (nt tööturul või ettevõtluses lühiajaliselt toimuvad protsessid). Pikemaaegset koguprodukti dünaamikat mõjutavad tootmisressursside kvantiteet ja kvaliteet. Seda seost esindab tootmisfunktsioon kujul YFE=F(K,L,A), kus K on kapitali hulk, L on tööjõu hulk ning A esindab tehnoloogiat, inimkapitali, infrastruktuuri jt tegureid ehk tootmistegurite ühistootlikkust. Potentsiaalne kogutoodang (YFE, potential output, full-employment output) kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada (hõivata) kõiki oma tootmistegureid. Nimetatakse ka täishõive kogutoodanguks (koguproduktiks).
suurem on pakutav kogus ja vastupidi. Põhiline tegur, mis mõjutab pakutava koguse muutust on hind. Seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel saab väljendada pakkumistabelina, pakkumiskõverana ja matemaatilise funktsioonina. Pakkumise muutused võivad tingitud olla järgmistest hinnavälistest teguritest: · muutused tootmistehnoloogias ( näiteks uued sordid); · keskmisest erinevad taimekasvutingimused; · tootmisressursside hinnad; · tootjate arvu muutus; · teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Alternatiivse kauba hinna tõus võib vähendada antud kauba pakkumist (ja vastupidi). Näiteks odra hinna tõus suurendab odra pakutavaid koguseid turul, kuid võib viia ka alternatiivkauba (näiteks nisu) pakkumise vähenemisele. Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Pakkujad soovivad kõrge hinna juures
hinnatasemega. 45) Inflatsiooni mõõtmise vahendid: a. Tarbijahinnaindeks (consumer price index) CPI - nn keskmise tarbijate tarbimiskorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks, mis arvutatakse mingi baasperioodi suhtes, kasutades hüviste fikseeritud kaalusid tarbija korvis b. Tootjahinnahindeks (producer price index) PPI on hinnahindeks, mis väljendab tootmisressursside, eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud. c. SKP deflaator (GDP deflator) - on kogutoodangu hinnataseme indeks või SKP komponentide kaalutud keskmine hind (Ostukorvi hind jooksval aastal : Ostukorvi hind baasaastal) x 100 46) Nõudlusinflatsiooni teooria Väidab, et kui kogunõudlus on suurem kui majanduse potentsiaalne kogutoodang SKP antud
kasutada ka teiste hüviste tootmiseks, siis hetkel pakutavate hüviste hinna alanedes hakkavad tootjad tootma hüviseid, mille eest on võimalik kõrgemat hinda küsida ning suuremaid kasumeid teenida. Kui aga hüviste tootmiseks kasutatakse väga unikaalseid ressursse, on pakkumine väheelastne. Kui analüüsida aja mõju tuleb eristada kolme erinevat perioodi: hetkeline periood, lühiperiood ja pikk periood. Hetkelisel perioodil ei suuda firma muuta tootmisressursside mahtu ning seetõttu ka toodangu mahtu ning sageli on firmade pakkumiskõver vertikaalne. Lühiperioodil on firmad suutelised osade tootmisressursside mahtu muutma ning seetõttu ka hinnamuutustele paremini reageerima. Pikal perioodil on firmad suutelised muutma kõikide kasutuses olevate tootmisressursside mahtu ning sellisel juhul peetakse pika perioodi pakkumist kõige elastsemaks. MAKSUPOLIITIKA Maksupoliitika eesmärgid sõltuvad valitsusest, aga...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi".
globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- 3 satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme töö jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide vahel ning neid nahtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Üldisemalt tähendab see majanduslike ja tehnoloogiliste protsesside järjest laienevat levikut, aga samuti erinevate kultuuride lähendamine ning üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. Globaliseerumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha
kohta arvutatuna jäävad konstantseks.Näiteks: tooraine kulu Eelnevalt jooniselt on näha, et kui ettevõte alustab tegevust väikese tootmismahuga, siis ei teeni ta kasumit tulu < kulu Tootmise mahu suurenedes tulu = kulu Veelgi toodangu hulka suurendades tulu > kulu Tootmistehnoloogia määrab kui palju on antud tootmisteguritega võimalik tootmise mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini
broneeritud või teel olevate materjalide vajadus. MRP juhtimine: MRP on dünaamiline süsteem, võimaldab ümberplaanimist muutuste korral, süsteemi närvilisuse tulemusena võib esineda liiga palju muutusi, ajapiirangud piiravad ümberplaanimist, võrk ühendab igat artiklit tema vanemaga võimaldades efektiivset muutuste analüüsi. 5 20. Tootmisressursside planeerimine(MRPII) Tootmisressursside planeerimine: kasutajaid on vähe (arendajate ebapiisavad teadmised). Ressursside planeermise aluseks sõnastame ära milliseid ressursse vajame. Kui palju võtab mingi tegevus inimtöö tundidena aega. Vajaduste andmeid võib täiendada teiste ressurssidega Tavaliselt kutsutakse seda MRP II või Tootmisressursside planeerimiseks Väljundid sisaldavad: tootmisvõimsuse plaanid; praak; pakkejäätmed.
Liidu kroonilise toiduainetepuuduse taustal kujunenud majanduspoliitika: Balti maadesse suunati rohkem tootmisressursse, teades, et neid kasutatakse efektiivsemalt. Soodsatel tingimustel sai Eesti põllumajandus tehnikavahendeid ja tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Oluliselt pärssisid põllumajanduse arengut ja tootmisressursside efektiivsemat kasutamist N. Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus arendada tööstust ja teisi majandusharusid põllumajanduse arvel. Põllumajandusest eemaldati tulu madalate varumishindade kaudu, mis ei katnud tootmiskulusid. Kahjumi kattis kolhoosiliikmete saamata jäänud töötasu. Ka hilisem hinnapoliitika oli kaootiline ja ebajärjekindel. N. Liidu majanduse arengu peamiseks piduriks oli käsumajanduseks väärastunud plaanimajandus
ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup? V: Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted. 13. Mis on pakkumine? V: Pakkumine on seos hüvise hinna ka koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad vaadeldaval ajaperioodil toota ja müüa. 14. Millised tegurid mõjutavad pakkumist? V: Mõjutavad : tehnoloogia tase, tootmisressursside hinnad, alternatiiivsete kaupade hinnad, tootjate ootused ja tootjate arv , hind. 15. Kuidas tekib turul tasakaal? Iseloomusta joonise abil. Märgi joonisele tasakaalukogus ja –hind. V: Mingil kontreetsel turul hüvise tootmis/müügimaht ning hind ehk millise koguse ja hinna juures tekib tasakaal. Tasakaalu all mõistetakse majandusteoorias olukorda, kus süsteemi kaasatud näitajatel pole tendentsi muutuda. 16. Mis on piiratud ning mis lõputud? V: 17
Argument Argument on eraldiseisev mõte, mis toetub mõnda ideed = seisukoha põhjendus. Argumendi neli osist on: väide, seletus, tõestus, järeldus. Väide – lause, mis kannab argumendi peamist ideed NT: Koolivormi kandmine tuleb teha kohustuslikuks, sest see vähendab koolivägivalda. Seletus – põhjendus selle kohta miks väide paika peab. Mõnelauseline seletus, kus on kirjas üldine loogika, mis väidet toetab. NT: Koolivormide kehtestamisega ei tule enam nõnda selgelt esile see, kui mõni laps on pärit vaesest perekonnast. Seega väheneb varanduslikust erinevusest tulenev koolivägivald Tõestus – seletusele on antud põhi, millele tugineda. 1) STATISTIKA – Sydneys tehtud uuring näitab… 2) NÄIDE – Miina Härma Gümnaasiumis on rakendatud… 3) ANALOOG EHK NÄIDE SITUATSIOONIST – sõjaväes on ka vormid.. 4) AUTORITEET – Haridusteadlane NIMI on öelnud 5) LOOGIKA Järeldus - tullakse tagasi peamis...
kasutamise kasvust tulenevat toodangu juurdekasvu. Keskmine toodang AP- ühe kulutatud teguriühiku kohta. APl= q/L (või K) Kogutoodang jagada kulutatud teguripanusega. Kui ettevõtte tootlikkus on maksimaalne, siis ka keskmised tootmiskulud on minimaalsed. Mastaabiefekt- suurendad kõiki tootmistegurite panuseid (sama arv korda), siis suureneb ilmselt ka toodangu maht. Kui toodangu maht suureneb sama arv korda, siis efekti ei ole. Positiivne mastaabiefekt ehk mastaabisääst- tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel rohkem kui 10%. Suured ettevõtted ja tasub tootmist suurendada. 10lt tööliselt 20 peale, nende ülesanded vähenesid ja tootlikus on efektiivsem. Negatiivne mastaabiefekt-tootmisressursside mahtu suurendatakse näiteks 10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete
Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: o Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised o Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud o SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil. Tootjahinnaindeks - tootmisressursside eest makstud hind, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud
6 3 4 2 2 1 Pakkumise üldine seadus: kui kõik pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis hinna tõustes suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne. Tasakaalukogus on selle hinna juures nõutav ja pakutav kogus.
Pakkumine on seos kauba hinna ja koguse vahel, mida müüjad (tootjad, tarnijad) antud ajahetkel ning turul kehtivatel tingimustel soovivad ja suudavad turul müüa. Pakkumise üldine seaduspärasus on ,et mida kõrgem on kauba või teenuse hind, seda suurem on pakutav kogus ja vastupidi Pakkumise muutused võivad tingitud olla järgmistest hinnavälistest teguritest: Ø muutused tootmistehnoloogias ( näiteks uued sordid); Ø keskmisest erinevad taimekasvutingimused; Ø tootmisressursside hinnad; Ø tootjate arvu muutus; Ø teiste kaupade hinna muutus. Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid (ressursse). Nõudjad ja pakkujad avaldavad mõju turule. Turu tasakaal tekib tarbijate nõudluse ja tootjate pakkumise koosmõju tulemusel ning püsib seni, kuni toimub muutus ükskõik millises nõudluse või pakkumise mõjuris. Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Hind
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist
Makroökonoomika muutus iseseisvaks teaduseks XX sajandul 30ndail, kui J.M Keynes analüüsis majandusnähtusi lähtudes rahvamajandusestkui terviklikust süsteemist. Keynes võitles tööpuudusega. Töötas kuni 60ndateni. · Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust: a) Kõrge tootmistase (püsiv SKT kasv) b) Tööhõive c) Hindade stabiilsus d) Väliskaubanduse positiivne bilanss Selle tagatiseks on olemasolevate tootmisressursside otstarbekas jaotus ja tõhus kasutamine. Majanduses loodud hüvesid tarbitakse iga päev ja nende abil jätkatakse tootmist. Makroökonoomikas (rahvamajandusteaduses) on kasutusel 2 peamist näitajat: Sisemajanduse kogutoodang (SKT): siseriigis aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja osutatud teenuste kogusumma rahalises väärtuses Rahvamajanduse kogutoodang (RKT): kodumaise päritoluga tootmistegurite (sõltumata
tarbijahinnaindeks mõõdab kaubaostukorvi hinda teatud baasperioodil võrreldes jooksva ehk vaadeldava perioodiga: Jooksva kuu ostukorvi hind THI = ------------------------------------ * 100 Baaskuu ostukorvi hind Kaubaostukorv kujutab endast tüüpilise perekonna valikuid, kuhu kuuluvad põhitoiduained, alkohol, tubakas, riietus, jalatsid, eluase, tervishoid, transport, kulutused vabale ajale. tootjahinnaindeks s.o. hinnaindeks, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, k.a. kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt on ostnud; SKP deflaator võrdleb kõigi SKP arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. Sisaldab lisaks tarbekaupadele ka kapitalikaupade hindu, valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade hindu. Nominaalne SKP Reaalne SKP * 100 = SKP deflaator (SKP=T+I+V+Exp (E-I)) 3 erinevat moodust 11.3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
