Muudatused kaasaja poliitilisel kaardil 1) Tsehhoslovakkia on lagunenud kaheks (1992) - Tsehhiaks ja Slovakkiaks, 2) Jugoslaavia on lagunenud Sloveeniaks, Horvaatiaks, Bosniaks, Makedooniaks ja Jugoslaaviaks (Serbia+Montenegro), 3) Saksamaa on taas üks riik (1990), 4) Baltimaad on taas iseseisvad riigid 2. Kahepooluselise maailma kujunemine. Kahepooluseline maailm kujunes välja pärast Teist maailmasõda. Nimelt olid sõjaliselt kõige võimsamad sel ajal USA ja NSVL. Mõlema riigi maailmavaated aga erinesid NSVL esindas kommunistlikku maailmavaadet ja USA Lääne demokraatiat. Ülejäänud riigid pidid valima, kas nad on USA või NL poolt. Nii lõheneski maailm kaheks vastandlikuks leeriks ehk pooluseks. Tee kindlaks, millised riigid olid USA poolel (seega pooldasid demokraatiat) ja millised olid NSVL poolel. Tea nende asukohta ka kaardil!!!! 4. Külma sõja lõpp. Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riiki...
Muudatused poliitilisel kaardil peale I MS: uued riigipiirid kehtestati kahepoolsete kokkulepetega või Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega. Mandri-Euroopa sõjaliselt tugevaimaks riigiks sai mõneks ajaks Prantsusmaa. Versailles' rahulepinguga sai Prantsusmaa tööstuspiirkonna Elsass-Lotring-i tagasi. Suurbritannia ja USA suurendasid oma mõjuvõimu terves maailmas. Itaalia sai suurriigiks. Euroopa kaardilt kadus 4 Euroopa arengut määranud impeeriumi: Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Türgi, Venemaa. Nende aladele tekkisid: Saksa Vabariik, Austra, Ungari, Tsehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik. Balkani ps-el kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriik. Rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjuseid 1930- ndatel: poliitilise ja majandusliku iseloomuga, suuresti seotud Versailles' süsteemiga. 1) Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ja, et prantslased ja inglased ei tahtn...
kaotas 1/8 oma aladest, k.a asumaad, loodi nn Poola koridor ida-preisimaa lõigati Saks. ära), Reini piirkonna kontrollimine ja range maksude nõudmine. 2. Millal toimus Pariisi rahukonverents, miks, riigid kes otsustasid, suhtumine kaotajatesse. 18. jaanuar 1919- 1920 suvi. Võitjad rigid sõlmisid kaotajatega rahu lepingud. Otsustaja rigid olid USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaotajatele määrati ranged maksud ja võeti ära nende maid. 3. Muutused maailma poliitilisel kaardil peale I maailmasõda. Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5
toimima pingete maandajana 8) purustati vanad moraalinormid, tavad 9) suurriikide majandus välja kurnatud 10) tekib patsifistlik ehk sõjavastane liikumine 1 11) kiireneb teaduse areng (keemiatööstus, eriti Saksamaal) 12) areneb meditsiin (palju katseeksemplare), tehnika 13) kolooniate iseseisvuspüüdlused Muutused Euroopa poliitilisel kaardil: Purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik e. Türgi ja Venemaa) 1) Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kaotas alasid ka Rumeeniale ja Türgile. 2) Saksamaa kaotas kõik koloniaalvaldused, u 1/8 oma Euroopa aladest (sh Poola koridori, Elsass- Lotringi) 3) Austria-Ungari lagunes, tema aladele tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia
Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austria-Ungari ja Venemaa on lagunenud · Isegi võitjariigid olid võimetud sõjakulusid kokku arvutama 2. Muudatused Euroopa poliitilisel kaardil · Venemaa Impeeriumist eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Kõigil viiel riigil tuli iseseisvumist kaitsta ka relvajõul (nt Eesti Vabadussõda 1918-1920, teistel analoogne sündmustik) · Austria-Ungari Austria, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia (moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia riikidest) · Türgi kaotas valdused Lähis-Idas 3. Pariisi rahukonverents ja Versailles'i rahuleping Pariisi rahukonverents:
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta. Hitleri-vastane koalitsioon. Potsdami konverents. Teise maailmasõja tagajärjed. Külm sõda. Trumani doktriin. Marshalli plaan. Kriisid ja kriisikolded külma sõja ajal: Berliini blokaad, Korea sõda, Suessi kriis, Berliini kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda. Võidurelvastumine ja desarmeerimine. Helsingi protsess
avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Rahvarinde eestvedamisel toimus 1988 aasta septembris Lauluväljakul järjekordne massiüritus "Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Uuel ärkamisajal liitsid eestlasi Alo Matiiseni laulud. Rahvuslik enesetadvus põhjustas impeeriumimeelsete jõudude koondumise. Nad pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nendel jõududel oli Moskva Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 1988 aastaks oli kujunenud poliitilisel maastikul kolm suunda: rahvuslikud jõud (omariikluse taastamine), impeeriumimeelsed (kõik jääb muutumatuks) ja Rahvarinne koos rahvuskommunistidega (pooldasid liidulepingut). 16. novembril 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni (taassünnipäev), millega seadustati Eesti seaduste ülimuslikkus Nõukogude Liidu seaduste suhtes. Suhetes Moskvaga muutus järjest olulisemaks Molotov-Ribbentropi paktile õigusliku hinnangu andmine
Ka Indias ja Pakistanis oli õhkond pingeline ning ärevust tekitas tuumasõja oht. Aafrikas aga toimus riigipööre ning hõimudevaheline sõda, mis tõi endaga kaasa näljahäda. Kui mõelda terrorismile, siis eelnimetatud vastasseisud võib sinna alla liigendada küll. Terrorism defineerituna on eelkõige sõjaline kuritegu, pommirünnakud, sõjategevus milles kannatavad tsiviilisikud, hirmutamine, konflikti provotseerimine usulisel või poliitilisel eesmäril. Seega ei ole terrorism ainus kriiside põhjus. Maailmas tekivad kriisid ka poliitilisel tasapinnal, protestides ning ilma sõjata. Rahvusvahelisi suhted 20.sajandil iseloomustasid ka rahuotsingud. Eriti edukas oli rahuprotsess Põhja-Iirimaal, kus 1998.aastal sõlmiti rahuleping Briti võimu pooldavate ja vastaste jõudude vahel. Iseseisvuse ning rahu on saanud varasemalt veel mitmed riigid. Ka
Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka
Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu
Keskklass kaotas oma poliitilise, ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Samas aga tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu valimisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine, Surbritannia naised said 1918. aastal valimisõiguse sufrazettide nõudmiste toel. Töölisklassi ja naiste näol tekkis suur grupp inimesi kes said küll valimisõiguse, kuid kel puudus kogemus orienteerumaks poliitilisel maastikul. Nende tingimustega manipuleerides õnnestus tulevastel diktaatoritel võimule pääseda. Pärast Esimese maailmasõja lõppu koguneti Prantsusmaa pealinna Pariisi rahukonverentsile. Konverentsist võtsid osa üksnes Esimese maailmasõja võitnud riigid. Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) sõlmiti Antanti ja kaotaja vahel rahulepingud, millest tuntuim on 28. juunil 1919 aastal Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud Versailles'e rahuleping, Pariisi rahukonverentsil
teadmata põhjustel Maeti vaeste hauda Looming 19 ooperit ("Võluflööt") 41 sümfooniat ("Jupiter" e. 41.sümfoonia) 19 missat 25 klaverikontserdit Üle 600 katalogiseeritud muusikateose Huvitavaid fakte Itaaliapäraseim Viini klassik Antonio Salieri - saksa ooper vs. itaalia ooper Suutis enne muusikat kirjutada kui sõnu Kirjutas ooperi 3 nädalaga Lapsena, ta kartis trompeteid Figaro pulm Põhineb poliitilisel näidendil Koomiline ooper Publik nõudis palju kordusi Esimestest nootidest- ooper täis tegevust ja intriige https://www.youtube.com/watch?v=fCbyA E0KdIY Kasutatud allikad Pildid: http://www.limelightmagazine.com.au/news/misplaced-mozart-masterp iece-materialises http://www.classicfm.com/composers/mozart/music/requiem/ http://www.jotdown.es/2012/04/las-tribulaciones-de-mozart/colloredo/ Info: http://www.tdl
Eesti taasiseseisvumine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aastal, mil toodi päevavalgele Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ka Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eestvedamisel korraldati Hirve Pargis miiting. Veel rajati Eesti Muinsuskaitse Selts massiorganisatsioon, mis rajati demokraatia põhimõtetele tuginevalt. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei esimene poliitiline erakond. Eestimaa Rahvarinne perestroika toestuseks. Rahvarinne kujunes lühikese ajaga kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 . aprillis toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 17. juuni tähistati võitu lauluväljakul ma...
viis selle hoopis impeeriumi lagunemiseni. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariiklikuse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Eestlased oli targad ning kavalad. Nad kasutasid arvatavasti enda ainsat võimalust taastada Eesti iseseisvus. Ülemnõukogu võttis vastu õige otsuse. Minu hinnangul oli see sel hetkel ainukene võimalus ja vägagi tark otsus. Tänu sellele, sai Eestist jälle iseseisev riik.
Omane suurele rahvagruppile Jäik poliitiliste muutuste suhtes Püsib vaid pideva taastootmise jooksul Spetsiifilised jooned ( tulenevalt pol. Eripärast): · Hõlmab oskusi ja teadmisi, mida läheb igal kodanikul vaja kodanikukultuur, tsiviilkultuur · Võimude aktiivne tegevus kultuuri suunamisel ja juurutamisel Teadmised poliitikast ja valitsemise kohta kujunevad mitmepalgeliste allikate alusel kool, sõbrad, meedia jmt. Poliitilisel kultuuril on väärtusi, mida hindavad kõik ühiskkonna liikmed, aga ka ideoloogiaid, mis kõigile ei ole sobivad. (vasak-ja parempoolsus). Poliitilise kultuuri osaks saab vaid selline tegevus, mis on laialt levinud ja mida tuleb ette korduvalt. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Muutumine on väga pikk ja vastuoluline protsess. · Peavad esinema need sotsiaalsed muutused, mis on väga võimsad, pikaajalised ja ulatuslikud. ( kolooniate iseseisv
akte, mille eesmärgiks on materiaalse ja moraalse kahju tekitamine teatud eraisikutele, riikidele või organisatsioonidele. Teatud situatsioonides on võimatu või keeruline eristada vabadusvõitlejat terroristist. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §237 alusel on terrorism - Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud teo toimepanemine sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Tuntuim terrorist on Usmah ibn Ldin , kes on terroriorganisatsiooni Al- Q`idah' asutaja.Ta on enim tuntud tänu oma väidetavale osalusele 11. septembri terrirorirünnakutes Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidele Ameerika Ühendriikides, milles hukkus 2973 inimest.
Seekord toimus see rahumeelselt, kuna Nõukogude Liidus oli alanud perestroika, nn laulev revolutsioon. Lisaks veel toimusid ka mitmekesised rahvaüritused, näiteks nagu Bali kett ja Eestimaa laul, millest võtsid osa mitmed riigid. Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumisel on mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Suurimaks erinevuseks võib välja tuua selle, et iseseisvumiseks tuli maha pidada Vabadussõda ning taasiseseisvumine toimus rohkem poliitilisel teel ja rahulikumal viisil. Peamiseks sarnasuseks võib pidada seda, et NSVL oli raskes seisundis oma majanduses, milles valitses kaos. Oluline on see, et mõlemal juhul olid olemas juhid, kes riskantsetel momentidel suutsid langetada õigeid otsuseid ning sellega taastada Eesti iseseisvus.
Eesti taasiseseisvumine Ajalugu 9b klass Keidy- Anet Lavrikov Fosforiidikampaania Toimus 1987. a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele. EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1988.a Loovintelligents lülitus aktiivsel...
A Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitilised ideoloogiad jagunevad vasakpoolseteks ja parempoolseteks, kuid nende sisu muutub koos ühiskonnas muutuvate väärtuste ja vajadustega. Minu maailmavaatele vastab tsentrism. Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Mulle meeldivad väärtused sotsiaaldemokraatiast nagu võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et riik peab tagama igale kodanikule inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd olenemata meie sissetulekust või positsioonist ühiskonnas
igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat. Definitsioon: Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia mõiste ja roll Ühiskonnaelu korraldamise ideed ja neile antud hinnangud mängivad olulist osa ühiskonna arengus. Nad võivad arengut edasi viia või pidurdada, jagada ühiskonna vastasleeridesse või vastupidi, kokku lõimida. See, kui tugeva mõju mingi ideede süsteem omandab, oleneb pakutavate ideede sobivusest oma aegruumi, aga ka teavitustööst. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljude jaoks olulistele probleemidele. Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poli...
Vastupan kommunismimeelsusele ka Saksamaal. Ungari ja Austria vahelise piiri avamine tegi võimalikuks ida-sakslaste põgenemise Lääne-Saksamaale. Nõuti vastse opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist. Tehti järeleandmisi: ametist lahkus E. Hoenecker, kes asendati noorema põlvkonna esindajaga. 9. novembril 1989 tungisid meeleavaldajad Berliini müüri juurde. Kuna piirivalve ja võimud sellesse ei sekkunud, tungisid inimesed Lääne-Berliini. Järgnesid läbimurded poliitilisel areenil: opositsioon legaliseeriti, kommunistliku partei monopol kaotati ja algasid ettevalmistused vabadeks valimisteks. Kommunistlike valitsuste kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas Berliini müüri lagunemise järel muutusid väljaastumised nii ulatuslikuks, et oldi sunnitud järeleandmisi tegema. Moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Uueks presdendiks valiti teisitimõtleja V. Havel. Bulgaarias tagandati pärast Berliini müüri lagunemist vana peasekretär ja võimule tulid
oma ühiskonnaprogrammi. Programm on üks erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Erakond pääseb võimu juurde ainult valimistulemuste põhjal. Olulisemaks on muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad- poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitilisel kultuuril on selliseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuririikidele:*kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul, *on omane suurele sotsiaalsele grupile, mitte üksikutele idiviididele, *on jäik poliitiliste muudatuste suhtes, *suudab püsima jääda vaid pideva taastootmise korral. Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast. Pollitika hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid
See on viinud võimu ja rahva vahelisele võõrandumisele. Eetika puudumine ongi suureks probleemiks ning kuna ka meedia on huvitatud vaid skandaalidest ja sensatsioonidest, siis ei anta ka seda kaudu rahvale objektiivset infot. See võõrandabki rahva poliitikast. Lühidalt öeldes, ei ole selline poliitiline kultuur kuskil teretulnud, sest erakonnad keskenduvad valedele asjadele ning ka valijate käitumisest võib välja lugeda, et eesti rahvas pole rahul sellega, mis Eesti poliitilisel maastikul toimub. Loodame, et Eesti erakondade poliitiline kultuur muutub ajaga tolerantsemaks ning rahvasõbralikumaks.
võrdsed, Norra Coca-cola companys töötav inimene saab kindlasti rohkem palka kui seda näiteks Egiptuses töötav inimene, samuti on Norras töötaval inimesel paremad töötingimused. Aga samas kui töö oleks tihe läbikäimine teiste riikidega, vähendaks see kindlasti erinevusi erinevate riikide vahel. Globaliseerumine vähendab kindlasti tänapäeval riikide ja kultuuride vahelisi erinevusi, kas siis majanduslikul, poliitilisel või kultuurilisel teel. Alati pole globaliseerumine kõige parem, näiteks suure massikultuuri puhul. Kuid globaliseerumine toob kaasa teiste riikidega koostöö ja üksteise parema mõistmise.
täpselt paika pandud. Minu meelset need tunnusjooned võimaldasidki demokraatia kujunemise Kreekas. 2. Kreeklased suhtusid oma jumalatese väga siiralt, kuna jumalad seisid ühiskonna väärtuste ja moraali katitsel. Kreeka Jumalate peamine elupaik oli Olümpose mägi. Nagu ka varasemates kultuurides oli kõigil jumalatel oma ülesanne või kehastus. Kreeka jumalatel oli väga tähtis roll ühiskonna poliitilisel kujundamisel. Kuigi hiljem avastati et inimestel on ühiskonna elus rohkem tabavust, jäid jumalad ikka oma ülesandeid täitma. 3. Linnriiklik korraldus ja aristrokraatlik konkurents mõjutas filosoofia ja teadusliku maailmavaate sündi niivõrd, et inimesed said üksteisega rohkem nõupidada. Minu meelest mõjutas see filosoofia ja teaduse maailmavaadet suhteliselt heast küljest, kuigi mõijutas suhteliselt vähe
Taasiseseisvumise käigus toimus palju rahva maasimeeleavaldusi ning massiorganisatsioone, selleks ,et taastada oma riigi iseseisvus. 1986.aastal tahtsid venelased rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused, see tekitas eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt
Vabaneda raskudest kauge ülemereprovintsi valitsemise ja saada riigi tarbeks vajalikku raha 16. Millega tegeles Maapäev? Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisi, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne. 17. Milliselt riigilt lähtus 15. sajandil ja 16. sajandi 1. poolel põhioht Vana - Liivimaale? Venemaalt 18. Missugune sündmus põhjustas oluliselt suuri muudatusi Vana - Liivimaa poliitilisel kaardil? Jüriöö ülestõus 19. Millised seisused osalesid Maapäeval? 1) Riia piiskop ja ülejäänud vaimulikud 2) Ordumeister koos orduametnikega 3) Vasallkondade esindajad, nende sea juhtivalt Harju-Viru omad 4) Riia, Tallinna ja Tartu esindajad. 20. Millised linnaõigused kehtisid Eesti ala linnades? Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa?
Usaldus on ilmtingimata seotud selliste mõistetega nagu kuulamine, austus, viisakus ja mõistmine. Riikidevahelist usaldust ja lugupidamist loovad väga erinevad inimesed, kes oma korda loovad tasandid: poliitikud, ametnikud, ärimehed, kultuuritegelased, turistid ning ka tavainimesed. Kui mõnel tasandil jääb suhtlemist või usaldust väheks, siis võib seda heastada teisel tasandil olevate inimeste abil. Mitmeid kordi on aru saadud, et Eesti ja Venemaa vahel on kõrgemal poliitilisel tasemel liiga vähe kontakte. Seda ei saa öelda ärimeeste ega tavainimeste kohta. Nad kohtuvad, suhtlevad, räägivad, vaidlevad, nii tööalastel teemadel kui ka elust, ja loovad seeläbi oma tükikesi riikidevahelisest suhtlemisest. Nad panustavad oma tükikestega riikidevahelise usalduse tekkimisse ja arengusse. Usalduse olemasolu või puudumine ei mõjuta riikidevahelisi suhteid oluliselt, aga see on üks eluline osa riikidevahelises suhtluses
kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt
Triin Künnapas 031K TEKO 2011 John Fitzgerald Kennedy John F. Kennedy, tuntud ka initsiaalidega JFK, sündis 29. mail 1917 Brookline's , Massachusette'i osariigis. Kennedy oli demokraat ning kandideeris aastal 1946 Esindajatekotta ja kuigi Tal puudus varasem poliitika- kogemus võitis Ta ikkagi. Esindajatekojas oli ta 6 aastat ning aastal 1952 kandideeris Senatisse. Ta võitis valimised ning aastatel 1953-1960 oli ametis Senaatorina. Aastal 1960 osales Ta presidendivalimistel ning võitis seal oma konkurenti Richard Nixonit, Ta oli kõige noorem presindendiametisse valitud mees. Kennedy eraelu Kennedy kuulus iiri päritolu üpriski mõjuvõimsasse perekonda. Tema isa nimeks oli Joseph Kennedy. Kennedyl oli 8 õde-venda, kellest 1 oli Massachusettsi senaator ning teine kohtuminister. Kennedy vanim vend Joseph langes maailmasõjas lendurina. Kennedy oli abielus Jacqueline Kennedy-Onassisega, kellega Tal oli 2 poega ning 2 tütart. Kennedy...
režiimid kaovad. Protestilaine kogus jõudu, algasid mässud olemasolevate režiimide vastu, mõnes riigi puhkes lausa kodusõda. Osa vanadest režiimidest kaduski – Muammar Gadaffi sai surma 2011. aasta sügisel, Hosni Mubark kukutati ja on vangistuses. Kuid muutusi kasutasid ära islamistlikud ja fundamentalistlikud rühmitused. Tundubki, et islamistlikud jõud ja radikaalsete vaadetega usufanaatikud hakkavad mängima aina olulisemat rolli Lähis-Ida poliitilisel maastikul. Võib tekkida ohtlik olukord, kus nad muutuvad domineerivaks jõuks Lähis-Idas. Seega on islami ja eriti selle kõige radikaalsema elemendi roll maailma poliitikas aina kasvamas. Radikaalsed islamirühmitused ja -liikumised aktiveerusid 21. sajandi alguses. Hiljuti tulid islamistid võimule Egiptuses Muslimi Vennaskonna näol. Egiptuses, kui tekkis soodne olukord kukutada diktaator Mubarak ja tema re žiim välja vahetada, astus Muslimi
1988. aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad kelle- ja kodakondsusseadused. Nendel jõududel oli Kremli võimuladviku vanameelsete toetus. 6 SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus.
väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. (Näiteks Eesti.) Tööliste ja naiste näol tekkis valijate hulk , kes polnud poliitilisel maastikul piisavalt haritud ega kogenenud.Nii tekkisid uued suured valijate rühmad , kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada. Paljudes , sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga(Vilhelm II Ohensoller). Vaatamat oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.On
presidentaalse kui parlamentaarse valitsemisvormi puhul ja vähemtõenäoline seal, kus presidendil on suhteliselt vähe seadusandlikku võimu, kuid palju võimu valitsuse moodustamisel ning kõige ebatõenäolisem riikides, kus president on nõrk mõlemas dimensioonis. Selline seisukoht on igati loogiline ja põhjendatud. Olgu siinkohal öeldud, et Eesti-suguse väikese rahvaarvuga riigi jaoks oleks presidentaalse riigivõimu süsteemi kehtestamine ohtlik. Eelkõige seetõttu, et inimesed on poliitilisel tasandil väheharitud ja nende valimiseelistusi on lihtne manipuleerida. Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu
lähtuvalt enda huvidest. Selleks saab luua erinevaid mittetulundusühinguid nagu seda on juba tehtud AIDS'i ennetamiseks, naabrivalveks, üksikemadele, loomade aitamiseks. Samuti saab kodanik kuuluda erakondadesse, kuhu nimelt kuulub umbes 5% Eesti kodanikkonnast, millega ollakse Euroopas esirinnas, kui arvestada, et Eestis ei kuulu ametiühingud erakondade liikmeskondadesse. Seega on mul võimalus läbi kodanikuorganisatsioonide ise riigis midagi korda saata, seda kas siis poliitilisel, majanduslikul või sotsiaalsel tasandil. Demokraatlik reziim pakub kodanikele palju õigusi ja võimalusi. Seda aga ka eeldusel, et neid tõepoolest kasutatakse. Tänapäeva probleem on rohkem see, et inimesed on pasiivsed ning ei hooli end ümbritsevast elust. Demokraatia on jätkusuutlik vaid siis, kui on täidetud peamine tunnus- rahva võim. Rahvas peab tegutsema koos ning kujundama üsnagi noorest demokraatiast kodanikuühiskonna. Tänases ühiskonnas on teabeallikate
Hinnad alanevad, kaovad tollimaksud. Finantsintegratsioon Erinevate maade finantsturgude laienemine teistesse riiki- desse, mis soodustab kaubavahetust. Tootmist on võimalik hajutada üle maailma. Globaalne tootmine Rahvusvaheline ettevõtte omab välisfiliaale, kus on odavam toota kauba osi, kui seda oleks ühes kohas. Toodetakses üle maailma. Erinevate riikide globaliseerumise määr seda mõõdetakse riikide integratsiooni majanduslikul, individuaalsel, tehnoloogilisel ja poliitilisel tasemel Globaliseerumise mõjud -Globaliseerunud riigid arenevad kiiremini kui suletud riigid. -muutused kaubanduses, otseinvesteeringutes, finantsvoogudes ja tehnoloogias, soodustavad globaalse turu kasvamist. -Loobuti impordi asendamise strateegiastest-> kaotati tollid ja avati oma piire rahvusvahelistele kaubavoogudele. -> uute sõltumatute riikide arengu. -Loob uusi võimalusi paremaks eluks ainult siis kui käib sellega kaasas parem juhtimine kõigil tasanditel.
eestvedamisel Lauluväljakul järjekordne massiüritus “Eestimaa laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon, kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988. aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestatavat suunda. Rahvuslike jõudude (ERSP, EMS) kandvaks ideeks oli omariikluse taastamine, mida aga impeeriumimeelsed jõud täielikult välistasid. Nende arvates pidi kõik jääma muutumatuks. Kolmanda suuna moodustasid Rahvarinne ja rahvuskommunistlik osa EKP-st. Nemad pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsustamisõigust ja konföderaadi staatust Nõukogude Liidu koosseisus
Soome eestlaste hulgas kuulus ka selle poolest, et seal saab kerge vaeva eest suurt raha teenida. Sellest innustudes lahkuvad tööealised ja ka nooremad inimesed Soome ``suurt raha teenima,`` kuid tulevad sealt peagi enam-vähem sama tühjade pihkudega tagasi. Soome on vägagi kuulus ka oma Nokia poolest. Eeskujuks Soomet võttes on ka eestlased üritanud leida oma nn ,,Nokiat" , kuid selle otsingud pole erilist vilja kandnud. Soome on eestlastele poliitilisel ja rahvuslikul tasandil vägagi vajalik. Soome ja Eesti võiks olla kui üks ühtne riik, kuid mõlemad rahvad ei tohiks unustada millised on nende traditsioonid. Erinevaid traditsioone ühendades suudaksime kujundada ühtserinde, mis töötaks ainult meie kasuks. Erinevalt meist on Soomes ka heaoluühiskond, milleni Eesti pole veel jõudnud. Eestil on Soomelt omajagu õppida, kuid on ka asju milles Soome peaks eeskujuks võtma Eesti. Maiasmokad tunnevad Soomet eriti Fazeri järgi. Fazeri
vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab maailma võimsaim riik, suurbritannia ja prantsusmaa saavad euroopa võimsaimateks riikideks, austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930. aastate kriisid mandzuuria kriis: Jaapan. eesmärk saada kogu aasia valitsejaks, sissetungid hiinasse ja mandzuuriasse, tagajärg: tekib mandzukou nukuriik, jaapan astub 33 aastal
Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit;
kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltaire, samuti prantslane, kes sai tuntuks kui kõige aktiivsem religiooni kritiseeria, kuid kelle ideed oma populaarsuse tõttu samuti suuresti ajalookulgu mõjutasid Üks suuremaid efekte, mida Valgustusajastu lõi, oli see, et enam ei peetud riigipead jumaliku võimu saadikuks ning seega eksimatuks. Avastati, et võim peaks siiski põhinema loogilisel mõtlemisel ja poliitilisel strateegial. See oli igati positiivne muutus, kuna nüüd said riikide etteotsa ka õpetatud monarhid, kes suutsid läbiviia edukaid reforme lihtrahva elu hõlbustamiseks. Selle ajalooperioodi juhtfiguurid uskusid, et suudavad süstemaatilist mõtlemist rakendada kõigis inimelu aspektides ning samuti riigijuhtimises ja ühiskonnakorralduses. See tõi kaasa mitmeid eesrindlikke reforme. Näiteks märkis Valgustusajastut Euroopas suuremate õiguste andmine lihttalupoegadele,
tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste (sh. kutse haiguste) ennetamine, enneaegse ja varase pensioneerumise edasilükkamine Terviseedenduse strateegia organisatsioonis/töökohal Tervistedendavate ettevõtete liikumise ellukutsumine ja toetamine
kuna hävingu korral on kaotajaks ühe riigi asemel kaks. Muidgi suurem risk võib fataalsete vigade vältimise korral olla ka väga kasumlik. Mida suurem risk, seda suuremad tagajärjed. Poliitiline risk võib olla sõda, blokaad, boikot, mida põhjustab kahe või enama riigi vaenulikkus. Samuti teise või oma riigi sisepoliitikast tulenev risk streik, rahutus, kodusõda, vaimistega seotud rahutused jms. Poliitiliste majandusriskide alla käib veel embargoriskid, kui poliitilisel tasandil keelatakse ära kaupade eksport või import. Näiteks Venamaal on aastate jooksul kehtestatud erinevaid impordi keelde nii köögiviljadele kui ka loomsetele toodetele. Tururiski all mõeldakse seda, et ostja orienteerib teistele toodetele, kas siis toote halva kvaliteedi, halva sortimendi või vale turustamise aja pärast.Firma läbimõtlematu laiendamine võib kaasa tuua tururiske. Esiteks saab laienemist endale lubada vaid tõesti tugev ettevõte
tunneb ennast põlisrahva vaenlasena. Mis kasu on loosungeist ,,Putin ootab" ja ,,kui ei meeldi, mingu koju tagasi", kui me kõik tegelikult mõistame, et suuremat sellesuunalist muutust toimuma ei hakka kahjuks on tõenäolisem hoopis inimkapitali läänesuunaline liikumine. Noored venelased lahkuvad samamoodi nagu eestlasedki ja sellest on kahju ajupotentsiaal jääb kasutamata. Kas olekski võimalik teineteisemõistmine, kui poliitilisel tasandil käib pidev vastandamine? Siiski on viimasel ajal sotsiaaldemokraatliku erakonna näol näha vähemalt ühte parteid Eesti poliitikas, kus räägitakse ühinemisest ja ühendamisest päriselt. Loodan, et ühel hetkel elame riigis, kus kõik kodanikud saavad tunda, et tõesti igaüks loeb. Teine minu jaoks häirivaim probleem tänapäeva Eestis on poliitiline kultuur õigemini - kultuuritus. Praegune peaminister ja üldisemalt kogu poliitiline eliit paistab olevat unustanud,
meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik kontroll majanduse üle. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduse jõul muuta. 3. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti majanduses N okupatsiooni ajal 1940-1950? Massiliste võõrtööliste sissevool, põllumajanduse sundkollektiviseerimine(kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile?
Eesti Töörahva komuuni relvajõud allusid Nõukogude Vene vägede üldjuhatusele Kommuuni juhtkonnal polnud hõivatud aladel tegelikku võimu Kommuuni juhtunud enamlased olid ülevenemaalise enamlaste partei liikmed Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik Millised 3 ülitähtsat otsust tuli Eesti poliitilisel ja sõjalisel juhtkonnal Vabadussõja käigus langetada? Vägede mobiliseerimine, löögijõu suurendamine ja soomusrongide formeerimine Millise kolme vastasega tuli omariikluse nimel võidelda? Punaarmee, Landeswehr, Bermondt-Avalov Eesti Vabadussõda (piirdaatumid: nii sõja alguse kui ka lõpu puhul kuupäev, kuu, aasta) 28.nov 1918-2veeb. 1920 Kelle Eesti ohvitseridest oli silmapaistvam osa murrangu saavutamisel ja Vabadus võitmisel?
Küsimus, kus lõpeb geograafiliselt määramata Euroopa, on painanud eurooplasi kaua. Sest kui piiri ei saa määrata füüsiliselt ega muude selgete kriteeriumide, st keele, usu vms kaudu, tekib raske ebamäärasus. Kes oleme meie, kes on nemad seal? Ja mis takistab neid seal hakkamast ,, meiest"? See oli Prantsusmaa president Charles de Gaulle, kes novembris 1959 teatas : ,, Euroopa on mõiste, mis ulatub Atlandi ookenaist Uurali mägedeni." De Gaulle tõmbas poliitilisel (USA-vastasel) ajendil olematu geograafilise piiri, tähistamaks veelgi olematut kultuurilist ja väärtuste piiri. Too kultuuriline määratlus on venelastele siimaani lohutuseks, mida iseloomustab tõik, et just selle tsitaadi pühitsemiseks avas Vladimir Putin 9. mail Moskvas De Gaulle`i kuju. Üsnagi suveline geograafiline või täpsemalt orograafiline ehk mäeteaduslik Euroopa piiritlemine ei vii meid kaugele. Geograafiliselt hõlmab Euroopa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
