Popmuusika Popmuusika tuleneb sõnast populaarne ja hõlmab ajastute kõige populaarsemaid laule. Popmuusika stiil on pidevalt muutuv. Popmuusikat hakati defineerima kuskil 20 sajandi keskel. Suuresti muutus muusika massidesse ka muusika salvestamisvõimalustele, mis aina aktiivsemalt arenes. Esimesteks suuremateks popmuusikuteks võib lugeda Bing Crosby ja Frank Sinatra. Kuskil 50nendate alguses peale Teist Maailmasõda, kui teismeliste põlvkond muutus aktiivsemaks hakati ka popmuusika edetabeleid koostama. Sel ajal oli popmuusika pigem rock'n'rolli sugemetega. Sellest ajastust on pärit ka sellised suurnimed nagu Elvis Presley ja the Beatles. Biitlid valistesid popmuusikat kuni 70nendateni, kuni nad lahku läksid. 80nendatel muutus popmuusika mimekesisemaks ja paljud katsetasid erinevaid stiile rohkem. 90nendad olid poistebändide ajastu. Enamus oli produntsentide poolt kokku pandud. Suuremad nimed olid tola ajal East 17, Take That, ...
omada autot, eriti hinnas on musta värvi 'bemmid' ehk BMW-d. Liikmetel on tavaliselt ka lühikeseks lõigatud või üldse maha aetud juuksed ja peavad kõiki teist stiili mehi 'pededeks'. Väga äratuntavad on osside grupid, kes on kogunenud mõne oma kaaslase uhkema auto juurde, seal suitsu kimuvad ja räigekoelisi nalju rääkides rämedalt naeravad. Sageli ei puudu pildist ka trance või eesti räppmuusika. Ossid suhtlevad omavahel peamiselt sõnumeerides või rahvarohketes kohtades kõvasti telefoni karjudes. Tegu on üldse väga lärmaka rühmaga- neile meeldib endale tähelepanu tõmmata kas valjusti rääkimise või muusika kuulamisega. Tüüpilisteks üritusteks ongi stiihilised kogunemised mõne tuttava bemmi kõrval, kus saab omasugustega primitiivsel viisil mõtteid vahetada. Kokkusaamistel kuulatakse valjusti Powerhit raadiojaama või mõnda populaarset trance
lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi seas nii populaarsed ei ole, pigem kuuluvad halvustatud stiilide hulka. Noortele on muusika nii püha asi, et kui keegi peaks kasvõi lihtsalt nalja pärast nende lemmikmuusikastiili kritiseerima või kommenteerima, võib sellest tulla pikk vaidlus ning see võib lõppeda pikaajalise tüliga. Kui noore ja vanemate muusikastiilid omavahel klapivad, muudab see inimesed omavahel lähedasemaks. Kui muusikastiili erinevad, aga vanem näitab lapse eelistuse kohta üles huvi,
lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi seas nii populaarsed ei ole, pigem kuuluvad halvustatud stiilide hulka. Noortele on muusika nii püha asi, et kui keegi peaks kasvõi lihtsalt nalja pärast nende lemmikmuusikastiili kritiseerima või kommenteerima, võib sellest tulla pikk vaidlus ning see võib lõppeda pikaajalise tüliga. Kui noore ja vanemate muusikastiilid omavahel klapivad, muudab see inimesed omavahel lähedasemaks. Kui muusikastiili erinevad, aga vanem näitab lapse eelistuse kohta üles huvi,
3. Muusika kuulatavuse tihedus PJG 6-7.kl hulgas 5.3 Muusikakoolis osalevad noored Muusikakoolis käivad või on käinud 49% vastanutest. Muusikakooliga on tüdrukutel tihedamad suhted kui poistel.(vt joonis 5) Joonis 5. Muusikakooli õppetöös osalevate PJG 6-7.kl õpilaste arv 5.4 Erinevad muusikastiilid ja nende kuulamine Levinuimad muusikastiilid on pop , dubstep, räpp, klubimuusika ja rock.(vt joonis 4) Vastanud poistele meeldib rohkem räppmuusika, dubstep, metal, hardstyle ja techno. Vastanud tüdrukutele aga pop-, klubi- ja rockmuusika. 100% tüdrukutest kuulab popmuusikat. Joonis 4. Erinevate muusikastiilide eelistused PJG 6-7.kl õpilaste hulgas. 5.5 Muusika ja selle eri valdkondade tähtsus noorte elus Küsimusele miks on muusika tähtis, vastati kõige sagedamini, et see teeb tuju heaks, peletab igavust ja rahustab. Lisaks sellele vastati veel, et muusika vabastab, aitab keskenduda, paneb
Joonis 14. Muusika kuulamine, et ennast välja elada 26 5.15. Muusikastiilide eelistused väljaelamiseks Küsitlustest selgusid eelistatumad muusikastiilid inimeste poolt, kes kasutavad muusikat väljaelamiseks. Joonis 15. Muusikastiilide eelistused väljaelamiseks Esikoha tulemus on üllatav kõige populaarsemaks muusikaliseks abivahendiks, et end välja elada, peeti house'i. Väga kõrged punktid saanud räppmuusika. Nagu jooniselt näha, eelistavad noored välja elamiseks eelkõige tantsumuusikat ühed eelistatumad muusikastiilid on disco ja pop. Süngemad muusikastiilid, näiteks metal ja rock, on saanud siin kõrgemad punktid kui üheski teises eeltoodud tabelis, seega võib järeldada, et noored eelistavad väljaelamiseks süngemaid toone näiteks, metal'il on küll palju alaliike, kuid üldiselt iseloomustab seda muusikastiili süngete, sageli okultsete mõjutustega laulutekstid,
Kohtub kahe printsiibiga – Skylla ja Charybdis. Kalju ja veekeeris. Uputavad su. Mehe uhkus on erektsioon. Orgasmihetkel on mees kõige haavatavam, naiselikum. Mehe kontroll enda üle on väiksem. Skeem on nähtav kasvõi põnevuslugudes. Emotsioonide pealetung hävitab mehelikkuse. Kohe kui kahtled, siis on sinuga lõpp. Seotud vedela ja vormituga. Kui ei lase endale üldse naiselikkust ligi saad olla üleni mentaalne. Heatis ideaalne mõrvar Räppmuusika – samastumine masinatega Kuidas keha kaitsta võimaliku sissetungija eest, mis on inimlik nõrkus ja seega oht. Henry Rollinsi näide. Tema erijoon see et on muskulaarne, räägib loo sellest kuidas kehasse tungib sissetungija – liar. Inimene, kes elab ratsionalismiajastul on selge, et valgustusest saadik see inimene on jätnud maha teatud arusaama maailmast. Oskame üle olla minevikumaailmast, animistlikust maailmast. Minevik ei tule tagasi, see on mõtlemise loogika tüüp.
3.) Tutvusringkond – inimene võtab pikapeale omaks, mida teised „minusarnased“ inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda, kes teisiti mõtleb, ümber veenda. 4.) Meedia ja kultuur – kuna poliitkas on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni (tsensuur, kinodes kommude filmi näitamine, räppmuusika jne) 5.) Sündmused – nt paljud, kelle tuttav on maha lastuv, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimese arvamust tollest riigist. 61 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu suru, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega jne
3. Tutvusringkond Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised "minusarnased" inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 4. Meedia ja kultuur Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste pol orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 5. Sündmused Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. KARAKTERISTIKUD Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Näit: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4. POLIITILISED "ISELOOMUJONED" Isiksus
riigi enda määrata 2.3. Tutvusringkond - Inimene võtab pikapeale omaks, mida teised “minusarnased” inimesed mõtlevad. Hiinas pidi poliitikat sõpradega arutama, et seda kes teisiti mõtleb ümber veenda 2.4. Meedia ja kultuur - Kuna poliitika on subjektiivne, on ka selle kajastamine meedias subjektiivne. (iga partei proovib läbi suruda oma arvamust) samuti saab kultuuri kaudu kujundada inimeste poliitilist orientatsiooni. (Tsensuur, kinodes kommude filmide näitamine, räppmuusika jne.) 2.5. Sündmused - Näit: Paljud, kelle tuttav on maha lastud, muutuvad relvastuse vastasteks aktivistideks. Mingi tegevus ühe riigi poolt kujundab inimeste arvamust tollest riigist. 3. Karakteristikud Sellised asjad nagu sugu, vanus, haridus, sissetulek, töökoht, sotsiaalne klass jne. Nt: Meestele meeldib Mitterand rohkem kui naistele, Savisaar madalama sissetuleku ja haridusega, noortele Mihkel Raud jne. Kõige vähemtähtsam ja raskemini uuritav mõjutaja. 4
annaabi.ee 
