Nordrhein-Westfalen Ich möchte über das Bundesland Nordrhein-Westfalen sprechen. Nordrhein- Westfalen liegt im Westen der Bundesrepublik Deutschland. Die Landeshauptstadt ist Düsseldorf. Mit rund 17,8 Millionen Einwohner ist es das bevölkerungsreichste Bundesland. Nordrhein-Westfalen grenzt an Niedersachsen, Hessen, Rheinland-Pflaz, Belgien und die Niederlande. Die einwohnerreichsten Städte sind Köln, Düsseldorf, Dortmund und die Essen. Ludwig van Beethoven, Heinrich Heine und Joseph Beyus haben auch in Nordrhein-Westfalen gelebt. Die grössten Sehenswürdigkeiten sind der Köln Dom, der Aachener Dom und die Sclösser Augustburg. Nordrhein-Westfalen ist das industrielle Herz von Deutschland. Das Ruhrgebiet ist immer noch attraktiv und hat eine gute Infrastruktur. Es ist immer noch das grösste und am schnellsten wachsende Industrielle Zentrum in Europa.
Bayern Der Freistaat Bayern ist ein Land im Südosten der Bundesrepublik Deutschland. Bayern ist das flächengrößte Bundesland. Die Hauptstadt Bayerns ist die Millionenstadt München. Bayerns fläche ist 70.551,57 km² und einwohnerzahl ist 12.519.312 einwohner. Offizielle Webseite ist www.bayern.de. Drei deutsche Dialekte wurden im Bayern gesprochen: Austro- Bayerischer, Swabian Deutscher und Osten fränkischer Deutscher. Die gröte Städte sind München, Nürnberg, Augsburg und Würzburg. Der überwiegende Glaube ist Römischer Katholizismus. Bayern hat ein Multi-Partei System. In Bayern gibt es drei gröere Parteien: der Konservative Christliche Sozialanschluß, die Sozialdemokratische Partei Deutschlands und Bündnis 90/Die Grünen. Minister-President ist Horst Seehofer. Bayern neigen, einen großen Wert auf Nahrung zu setzen und zu trinken. Bayern auch verbrauchen viele Nahrungsmittelprodukte und trinken, di...
Sachsen Der Freistaat Sachsen ist ein Land im östlichen Teil Mitteldeutschlands. Die geografische Gliederung als das östlichste deutsche Land kann mit einer Vielzahl von Ansätzen erfolgen. Nach topografischen Gesichtspunkten eignet sich vor allem eine Einteilung in Flachland, Hügelland und Mittelgebirge. Das 1990 neu gegründete Land führt, wie schon von 1919 bis 1933 als Gliedstaat des Deutschen Reichs, die Bezeichnung Freistaat als historisches Analogon zum Begriff Republik. Benachbarte Länder sind Brandenburg im Norden,Sachsen-Anhalt im Nordwesten,Thüringen im Westen undBayern im Südwesten. Im Süden grenzt das Land an Tschechien und im Osten an Polen. Landeshauptstadt ist Dresden.Im Sachsen sprache Deutsch und Obersorbisch.Die Landeshauptstadt ist Dresden.Sachsen hat eine Fläche von 18.415,51 Quadratkilometern und fast 4.205.131 Millionen Einwohner.Die Staatsform ist Parlamentariche Republ...
München Linn München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati
Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 19932002 oli sündimus 0,870,99% ja suremus 1,011,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse elama riigi lääneossa (endisesse SLV-sse). Enne kui kommunistlik võim mõlema
Kiviõli 1. Keskkool RHEINLAND-PFALZ Referaat Kätlin Sadõkova XI klass Kiviõli 2010 ÜLDISELT Rheinland-Pfalz on Saksamaa Liitvabariigi üks kuueteistkümnest liidumaast, mis asub Lääne- Saksamaal. Selle pindala on 19 846 ruutkilomeetrit ning seal elab ligikaudu nei miljonit inimest. Kohalikuks pealinnaks on Mainz. Liidumaa on tuntud oma kaljuse maastiku ja veinide poolest. See liidumaa toodab tõepoolest 2/3 kogu Saksamaa veinitoodangust ning see on ainus koht, kus on oma veiniminister. See piirkond on ainulaadne oma idüllilise maastiku, rikkumata mägede, ajalooliste linnade, maaliliste külade, kuulsate veinipiirkondade ja romantiliste lossidega. Linnad: Linn Inimeste arv 1 Mainz 197,623 2 Ludwigshafen 163,467 3 Koblenz 106,293 4 Trier 104,640 5 Kaiserslautern 97,436 6 Worms 82,040
Main. Das heutige Land Hessen wurde am 19. September 1945 unter dem Namen Groß-Hessen gegründet und hatte als erstes noch heute bestehendes Land der Bundesrepublik eine neue demokratische Verfassung. Seine unmittelbaren Vorgängerstaaten waren der Volksstaat Hessen und die preußischen Provinzen Kurhessen und Nassau, die der Freistaat Preußen am 1. April 1944 durch Teilung der Provinz Hessen-Nassau schuf. Näheres zum Wappen Näheres zum Flaggen Hessen on Saksamaa liidumaa. Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks. Kreisivabad linnad · Darmstadt · Frankfurt (Maini ääres) · Kassel · Offenbach · Wiesbaden
Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt: 65 kohta Austria Sotsiaaldemokraatlikule Parteile (SPÖ) 52 kohta Austria Vabadusparteile (FPÖ) 52 kohta Austria Rahvusparteile (ÖVP) 14 kohta Rohelistele (die Grünen).
Algustäheortograafia RIIK JA OSARIIK Riiki ja osariiki võib nimetada 1. nagu asutust liigisõna kirjutatakse suure tähega 2. nagu maad liigisõna kirjutatakse väikese algustähega või jäetakse ära Riigid ja riikide ühendused 1. Saksamaa Liitvabariik Soome Vabariik 2. Belgia kuningriik Monaco vürstiriik Osariigid 1. Texase Osariik, Alam Austria Liidumaa 3. Tasmaania osariik, Põhja Dakota osariik Schleswig Holstein, Alam Austria Emma kumma võimaluse valik oleneb sellest, kas tahame rõhutada riigi või osariigi nime ametlikkust või mitte. Meie riigi ametlik nimi on Eesti Vabariik mitteametlik Eesti vabariik e Eesti Sa ei eksi kunagi, kui Kirjutad riikide nimed ja liigsõnad alati suure tähega Eesti Vabariik
(%) eg Hs 265 0 265,13 2 millisekundit Hassium on keemiline element järjekorranumbriga 108. Tähiseks on Hs Tuntud isotoopidest on stabiilseim isotoop massiarvuga 277, mille poolestusaeg on 12 minutit. Hassium kuulub perioodilisussüsteemis aktinoididele järgnevate uranoidide hulka. Hassiumi nimi on pandud Saksamaa liidumaa Hesseni järgi, kus asub Darmstadti linn, kus hassiumi esmakordselt sünteesiti. Tänan Tähelepanu eest!!
Milka shokolaad Alice Jelissejeva Kuidas tekkis milka? Tänapäeval Milka sokolaad on valmistatud Chocolate Factory Austria linn Bludenz, et liidumaa Vorarlbergi lähedal Sveitsi piiril. Kuna see tekkimine Milka baar on olnud lilla pakend ja kaunistatud lilla lehm ümbritsetud Alpi maastik. Kuidas sai shokolaad nime? Nimi ,, Milka ,, koosneb sõnadest Milch ja kakao (piim ja cacao saksa keeles). Info milka kohta. Milka on juhtiv Euroopa sokolaad ja üks Kraft miljardi dollari marki. Milka ainulaadne lilla värvi pakendamist ja kuulus lilla lehm sümboliseerivad oma Alpine pärandi Milka sündis 1901 Sveitsis
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel,
Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen oli Saksa kirjanik. Ta sündis erinevate andmete kohaselt kas 1621. või 1622. aastal Gelnhauseni külas talupoja perre. 10- aastaselt rööviti ta möödaminevate Hesseni liidumaa sõdurite poolt. Nendega koos rännates koges sõjaväelase elu seiklusi ning osales "30-aastases sõjas", kus ta teenis musketärina protestantlikes vägedes. Pärast sõda asus ta Strassbourgi piiskopi Franz Egon von Fürstenbergi teenistusse ning 1667. Aastal määrati ta Badeni krahvkonnas Rencheni külavanemaks. Olles määratud sellele ametikohale, hakkas ta tegelema kirjandusega, püüdes kirjeldada oma kogemusi rändajana ja sõdalasena. Nii nägigi 1668.
Mayrhofen, Serfaus, St. Anton, Sölden ja Ischgl. Suvisel ajal on Alpides aga väga populaarne mägironimine ja mäestikujalgratastega sõitmine. ! Austria suuruselt neljas linn Salzburg on Mozarti sünnipaik ja palju sealseid vaatamisväärsusi ja üritusi on seotud selle maailmakuulsa muusikuga. Linna olulisim vaatamisväärsus on kahtlemata sealne vanalinn, mis kuulub alates 1996. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. ! Innsbruck on linn Austria lääneosas, Tirooli liidumaa pealinn. Seal toimusid 1964. ja 1976. aastal taliolümpiamängud. Pildil näete Swarovski kirstalli muuseumi. Arhitektuuri pakkuv Grazi vanalinn näeb välja väärikas ning on täis nikerduste ja seinamaalingutega villasid. Samuti asub vanalinnas Austria vanim tegutsev pagaritöökoda ning põnev kunstimuuseum Friendly Alien. Grazi rongijaam pakub huvi oma modernse arhitektuuri ning omapärase laemaalinguga. Omaette vaatamist väärt on
Näited: New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu, Raekoja plats, Tõnismäe haljak, Lootuse põik, Kura kurk, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Saja Hobuse puu, Lähis-Ida, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker, Väike Lõvi, Koot ja Reha, Siirius, Linnutee, Pikk Hermann, Kolm Õde, Jumalaema Uimumise klooster, Pääsupesa, Suur Rannavärav, Inglisild, Sõpruse naftajuhe, Tuhande Samba saal, Tiigrisaal, Hiidude tuba, Kaksikud, püramiidide maa, tõusa päikese maa, linn seitsmel künkal, Poola jõgede ema, jäämander, suur lomp, Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Roots...
Kliima Saksamaa on parasvõõtme merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Lõunaosas asuvad mäed ja orud, põhjaosas tasandukud Kliima mõju põllumajandusele Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele sest mägedesse ei saa põlde rajada. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus, sest seal esinevad orud, kus on viinamarjade kasvatamiseks sobivad tingimused. Majanduslike näitajate võrdlus Saksamaal on arenenud riik ja seetõttu on tal kapitali rohkem, ning selletõttu on seal põllumajandus tehnikat rohkem. 7.08 kombaini tuhande hektari kohta ja 92.54 traktorit tuhande hektari kohta. Iraan on arengumaa ja seetõttu on kapitali vähem, ning selletõttu on ka tehnikat vähem. 0.59 kombaini tuhande hektari kohta ja 16
metsapruunmullad ● keskmäestiku põhjajalami lössil on viljakad must-, jõeorgudes lammimullad ● Põlevkivi, gaas, nafta, kivisüsi, kaalisool, kivisool ● Pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas ● kivisöekaevandused Ruhri basseinis ja Saarimaal Põllumajandus ● Haritavat maad 51%, tegeleb 3 mln. Inimest ● Põhjaosas kasvatatakse:nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti ● Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes viinamarjakasvatus ● Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid, kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti ● kehvematel aladel piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: Keemiatööstus & masinatööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, sõidukid, kemikaalid, metallid ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kemikaalid, toidukaubad, tekstiilid ● Energiamajandus: 40% naftasaadused, 14%
juh juhataja jun juunior, junior jv järv k küla; keel; kell; kopikas K kolmapäev k.a käesoleval aastal; kaasa arvatud kd köide kk keskkool; käskkiri kl klass; klaas, klaasitäis; kell km käibemaks; kilomeeter knd kandidaat kod kodanik kpl kauplus kr kroon kt kohusetäitja kv kvartal KÜ korteriühistu l leht; loe; linn; laht; liiter L laupäev lg lõige lj linnajagu lk lehekülg LK looduskaitse all lm liidumaa lo linnaosa lp lugupeetud lüh lühend; lühemalt m meri; mägi; meeter M meestele mag magister m.a.j meie ajaarvamise järgi min minut mk maakond mld miljard mln miljon mnt maantee mob mobiiltelefon (liitsõna esiosana m-, nt m-makse) ms muuseas, muide MTÜ mittetulundusühing n neiu (preili) N neljapäev; naistele nim nimeline nn niinimetatud nov november nr number nt näiteks n-ö nii-öelda okt oktoober osk osakond
novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga.
Saksamaa hümni on kirjutanud F. J. Haydn. III pealinn ja rahvaarv, teised suuremad linnad Saksamaa pealinn on Berliin. Nimi ,,Berliin" ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist. 1307. aastal linnastunud asulad ühinesid ja samal aastal sai Berliinist ka hansalinn. Berliin on ka liidumaa ning Saksamaa suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku. Berliinis asub Saksamaa valitsus, kuigi mõned üksikud ministeeriumid asuvad ka Bonnis, mis oli endise Lääne-Saksamaa pealinnaks. Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, kuid alates 1920. aastast selle koosseisu ei kuulu. Suurematest linnadest Berliini kõrval, võiks nimetada veel Hamburgi 1,7 miljoni ja
Willy Brandt Stefani kask 12a, pmg 2013 Kes ta oli? Willy Brandt (sündinud Herbert Ernst Karl Frahm; 18. detsember 1913 Lübeck, Preisimaa kuningriik 8. oktoober 1992 Unkel, Rheinland-Pfalzi liidumaa, Saksamaa Liitvabariik) oli neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler. Ta oli ametis 19691974. Brandt sündis kaubamaja kassapidaja Martha Frahmi ja Hamburgi arveametniku John Mölleri pojana väljaspool abielu. Ta ei näinud oma isa kunagi. Tema ema töötas 6 päeva nädalas ning sellepärast kasvatasid poissi peamiselt ema kasuisa Ludwig Frahm ja tema teine naine Dora. Tema elukäik
33% on põllumaa, 31% on kaetud metsadega, 15% on karjamaaks Rikkalikult leidub kivi ja pruunsüsi ning kivi ja kaalisoola, vähem raua, nikli, vase, uraani jmt metalli maaki, naftat ja maagaasi. Pruunsöe kaevandused LeipzigiHalle ja Kölni piirkonnas Haritavat maad 51% riigi pindalast Põllumajandusega tegeleb 3mln inimest, mis on arenenud põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti LõunaSaksamaa spetsialiseerunud karjakasvatusele Reinimaa Pflazi liidumaa orgudes on viinamarjakasvatus Saksamaa peab oluliseks maaasulastiku aastasadade jooksul kujunenud kultuurmaastiku inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks. Tuntud brändid Mercedes, Volkswagen, Audi, BMW, Porsche Aral, SAP, Siemens, AEG, Bosch, Tmobile Aldi, Nivea, Lufthansa, BASF, Adidas, Puma, Hugo Boss Turism Turismitulu 36mld$ Tähtsamad turismipiirkonnad kultuuripäranditurism, loodusturism Turismilinnad ajaloolistest linnadest Berliin, München, Köln, Lübeck
70ndad spordis 1972 Suveolümpia Toimus 26. august 11. september 1972 Münchenis, Baieri liidumaa pealinnas Mängudel osalesid 122 riigi sportlased, kokku 7113 sportlast. Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristide organisatsioon Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11. Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid NSV Liidu koosseisus olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes, Jaan Talts tõstmises ja Svetlana Tsirkova vehklemises. Pronksmedali võitis Georgi Zazitski vehklemises.
Saksamaa suhtes)? Tähtsamad sündmused sellega seoses. Hitleri Versailles' rahulepingu tingimuste rikkumisele ei reageeritud (sõjaväe kohustuse kehtestamine, mereväekokkulepe Inglismaaga, Reini demilitaris. tsooni sissemarss jne. N.Chamberlaini roll. Müncheni kokkulepped kui suurim järeleandmine Hitlerile) Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. 4. Milliseid samme astus Hitler pärast võimuletulekut purustamaks Versailles' süsteemi?
Saksamaa maksusüsteem Saksamaa kui föderaalse vabariigi makse koguvad keskvalitsus (Bund), liidumaad ja linnavalitsused. Palju on otseseid ja kaudseid makse, millest olulisimad ning suurimat tulu toovad on käibemaks ja tulumaks. Kuigi Saksamaa on föderaalne liidumaa, on 95% makse kehtestatud keskvalitsuse tasandil. Enamike maksude üle otsustavad keskvalitsus ja liidumaad ühiselt. Erandiks on toll, mille üle otsustab keskvalitsus üksi; liidumaad otsustavad iseseisvalt kohaliku aktsiisi üle ning linnavalitsused võivad otsustada väiksemate maksude nagu näiteks koertemaks üle. Maksu tulu on jaotatud järgnevalt: Föderatsioon: · toll · lahja alkohol, autod, destilleeritud joogid, kohvi, mineraalõli tooted, vahuvein, elekter,
Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament: Rahvusnõukogu (Nationalrat) ja Liidunõukogu (Bundesrat). Liiduvalitsust juhib liidukantsler. Riigiõiguslikud alused Austria põhiseadus, riigileping, neutraliteediseadus ja Euroopa Liidu liitumisakt moodustavad vabariigi riigiõiguslikud alused. Alates 1.1.1995 on Austria Euroopa Liidu(EL)liige. Liidumaad Austria koosneb üheksast liidumaast. Ka pealinn Viin on üks üheksast liidumaast. Igat liidumaad juhib liidumaa valitsus, mille eesotsas on liidumaa peaminister. [7.] 11 Rahvastik Austria rahvaarv on 8,265,925 (seisuga 01.01.2006). Rahvastiku keskmine tihedus on 99 elanikku ühe ruutkilomeetri kohta. 90,2% elanikest on austerlased, 9,8% on välismaalased. Järgnevalt peamised rahvused Austrias elavate välismaalaste hulgas: [6. ] Endise Jugoslaavia kodanikud 39,3% Türklased 14,8%
sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa Linnad, külad Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi-Nõmme, Õngu küla Väikekohad Kadriorg, Nurga talu, Raekoja plats, Ehitajate tee Maastikuesemed Emajõgi, Peipsi järv, Põhja- (loodusvormid) Jäämeri, Kura kurk, Hea
kasvatatakse kartuleid ja teisi ahterkultuure. Kuna Saksamaa on vihmane ja niiske piirkond siis kasutatakse maaparandustöödeks kuivendamist, et oleks võimalik kasvatada erinevaid kultuurtaimi. On ka piirkondi, kus kasutatakse niisutamist, kuid seda on vähe. Põhiliseks tegevuseks on kuivendamine. Suuremal osal tegeleb põllumajandusega Saksamaa põhjaosa, lõunaosas on põllumajanduse tegevus väiksem. Jõukamad põllumajanduspiirkonnad on Ülem-Reini madalik, Baieri Liidumaa, Kesk- Saksa mäestiku põhjajalamil. Saksamaal on põllumajandusega tegelemiseks kapitali enam vähem piisavalt. Umbes läheb põllumajanduse peale 1,2 billionit USA dollarit. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln inimest. Väga väheseid tooraineid ja värskeid orgaanilisi toodanguid viiakse Saksamaalt välja. Umber 6% teraviljast ja 3% puuviljadest. Peaaegu kogu mahetoodangust tarbitakse Saksamaal. Turg on suures osas lähedal asuvates riikides, näiteks Belgia, Taani, Poola jne
Üldkohtud:Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli – kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil – ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli – liidumaakohus – I astme kohtuks tsiviil – ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) – ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli – liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes
Üldkohtud: Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad. · teine lüli liidumaakohus I astme kohtuks tsiviil ja kriminaalasjades, mis pole antud kohalike kohtute või liidumaa ülekohtu kompetentsi. Apellatsioonikohtuks kohalikule kohtule. Üks või mitu tsiviil (3 kohtunikku) ja kriminaalkolleegiumit (koosseis sõltub kuriteo raskusest, alati kaasistujad), samas mitmeid spetsialiseerunud kolleegiume (kommerts-(kohtunik, kaks ärialal kogenud kaasistujat), patendi-, konkurentsikolleegium). · kolmas lüli liidumaa ülemkohus - apellatsiooniastme kohus liidumaakohtute otsuste suhtes
, Müncheni k., Tsehhoslovakkia Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid
Reginaalpoliitika abil saab tasakaalustada majanduslikku arengut. Ebaühtluse põhjus peitub linnastumises ning nüüdisaegse majanduse olemasolus või selle puudumises. Regionaalpoliitika peab vähendama ebavõrdsust, mis tuleneb loomulikust majandusarengust. Olenevalt riigi administratiivsest ülesehitusest on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine kas peamiselt omavalitsuste või siis regiooni (osariigi, liidumaa, lääni) ülesanne. Põhiprobleem on tõhusa tasakaalu ning koostöö saavutamine keskvõimu, regionaaltasandi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Riigi administratiivse ülesehituse põhiküsimuseks on kujunenud see, kui suur on distants kodanike ja võimu vahel ning mil määral kuulub kohalikule võimule otsustusõigus. Kujunenud on kaks põhilist riigi admin. mudelit: Esimesel juhul luuakse haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevasti keskvalitsusest
vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk.
Saksamaa kaart ning liidumaad, mida on kokku 16 3 Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi Liidukoosoleku poolt viieks aastaks Saksamaa parlament on kahekojaline. Liidupäev /Bundestag/ valitakse rahva poolt neljaks aastaks. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu /Bundesrat/, mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus /Bundesregierung/. Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. 4
Liidupäev (Bundestag) valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 14. legislatuuriperioodi parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: SPD 298 kohta, CDU/CSU 245 kohta, Bündnis 90/Die Grünen 47 kohta, F.D.P 43 kohta ja PDS 36 kohta. Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja
e ja teiste avalikke ülesandeid täitvate inimeste ja asutustega. Õiguskantsler- Teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. 12. Omavalitsustasandid- I Ühetasandiline omavalitsussüsteem- KOV-ed sõltuvad vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Roll kohaliku tasandi valitsemises suurem. Esineb unitaarriigis, nt. Eesti. II Mitmetasandiline omavalitsussüsteem- Suurem ehk piirkondlik omavalitsus(maakond, liidumaa jm.) jaguneb väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks(linn, vald jm.). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike. Esineb föderatsioonis, nt. Rootsi. 13. Kultuuriomavalitsus- kultuuriautonoomia-Vähemusrahvustele antud luba luua organisatsioone, seltse, koole, et edendada oma rahvuskultuuri 14. Milliseid avalike teenuseid pakub KOV? Noorsootöö, teede ja tänavate korrashoid, elamu- ja kommunaalmajandus, kanalisatsioon, ühistransport, haridus.
4.Saksamaa sammud sõja suunas: 1933- Hitler tuleb võimule. 1935-kehtestati üldine sõjaväekohustus (wehrmacht) 1935-Suurbritannia-Saksmaa mereväekokkulepe 1936-okupeeris Saksamaa Reini demitaliseeritud tsiooni 1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss
4.Saksamaa sammud sõja suunas: 1933- Hitler tuleb võimule. 1935-kehtestati üldine sõjaväekohustus (wehrmacht) 1935-Suurbritannia-Saksmaa mereväekokkulepe 1936-okupeeris Saksamaa Reini demitaliseeritud tsiooni 1936-Saksamaa + Itaalia= sõjaline-poliitiline liit 1936-Saksamaa+ jaapan= Antkomiterni vastane pakt(võitlus kommunistide vastu) 1939-Hispaania kodusõda 1938-Ansluss=Austria liitmine Saksamaaga, Austriast sai Ostmarki nime all Saksamaa liidumaa. 1938-Müncheni konverents Aprillist augustini 1939 toimusid läbirääkimised Suurbritannia, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahel (juulis sa NSVL nõusoleku viia väed Balti riikidesse) 23.08.1939 sõlmiti Molotovi-Rippentropi pakt 01.09.1939 tungis Saksamaa Poolasse. Algas II maailmasõda. 5.Demokraatia tunnused · Võimalus diskussiooniks, vastastikuste seisukohtade arvestamine, kompromiss
Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa. Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal. Selle tellisid eraisikud professorite Butti, Ridderi ja Westermeyeri arhitektuurifirmalt 1990. aastal ja juba järgmisel aastal kolisid elanikud sisse. Hoone on andnud tänaseks üle 20-aastase aegrea praktilise kasutuse andmetest. See on olnud aluseks PHPP tarkvara pidevale edasiarendamisele ja valideerimisele.
taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale.Saksamaa on maailma suurimaid energiatarbijaid,on suurim pruunsöe tootja 9 Põllumajandus Haritavat maad on 33% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit ja suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja.Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. 5 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus.
Import dollarites 455,7 miljardit (1997) Import toiduained, põllumajandussaadused, kütused Pinnatud teid 627 303 km Televiisoreid 1000 inimese kohta 546 Telefone 100 inimese kohta 54 Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
Baieris. Üle 50% keemiatööstuse toodangust veetakse välja. Nii must kui ka värviline metallurgia tarbivad sisseveetavat maaki ja paiknevad valdavalt Ruhris. Põllumajandus Haritavat maad on 51% riigi pindalast. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Peaaegu kogu toodang töödeldakse kohapeal. Transport ja väliskaubandus Esikohal on autotransport, heal järjel on ka raudtee, torujuhtme- ja siseveetransport.
yhinemine taas kõne alla.1.Suure SKSmaa idee,kõik riigid yhendada,kus räägiti sks keelt.See ei läind peale.2. väikse SKSmaa idee,et yhendada ainult saksa alad,sobis paremini.Preisimaa peaministriks sai Bismarck,kes yhendas 1857-1870 kõik riigikesed relvaga.Samal ajal pidas ta sõda Taaniga(1864)ja Austriaga(1866).Riigikord:1871 kehtestati põhiseadus.Erinevatel liiduriikidel olid erinevad õigused.SKS koosnes 24 yxusest + elsass-lotring.3 vaba linna: bremen,hamburg,danzing->(liidumaa õigused).Suurim liiduriik oli Preisimaa.Kõrgeim seadusandlik võim-riigipäev.Selle staatus oli ebakindel.Riiginõukogu oli nõuandev org.Keiser-täidesaatev võim.1.keiser oli Wilhelm I(1870-88)Tugev võim.tugevate õigustega oli ka riigikantsler.Bismarck oli esimene.SKS erakonnad:*konservatiivid-mõisnikud,töösturid,sõjaväelased.Pooldasid sõjandust,majandust.*Natsionaal-liberaalid-kerge ja toiduainetetöösturid,intelligents.Kaitsetollide vähendamine,kultuuri,teaduse arendamine
Lepituspoliitika (paha-paha) Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes. Sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid. Sisekriis, rahvas polnud huvitatud uuest suurest sõjast. Sellest tulenevalt: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe; 1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni; 1938 Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa nimega Ostmark; 1938 Müncheni kokkulepe (Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia vahel) kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tsehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast. Lepituspoliitika oli väga paha, see oli ka üks Teise maailmasõja põhjuseid
Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 34%, metsa 31%, karjamaad 15%, teede ja ehituste alla jääb 20% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik. Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln. inimest. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. Parematel maadel peetakse sigu ja veiseid ning kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti, kehvematel aladel valdavad piimakarja-, rukki- ja kartulikasvatus. Palju kasvatakse söödataimi, köögivilja, Edela-Saksamaal kohati viinapuud, Baieris humalat. Põllumajandus kasutab rohkesti tootlikke teenuseid (maaparandus, tehnohooldus, äri- ja teadusnõustamine, krediit jm.), millega on saavutatud väga kõrge saagikus ja loomade tootlikkus
väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis. Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses. Nad on organiseeritud erinevatesse ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal
Skulptuur paleoliitikumist pärinevad vanimad luust, kivist ja savist kujukesed. Hulgaliselt rõhutati sootunnuseid ja lopsakaid vorme, näojooned puudusid alasti naistekujukestel. veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud
annaabi.ee 
