Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess
Eelarvestamine Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. Eelarve mõte on saada ülevaade oma tuludest ja kuludest - kirjutada üles kõik kuu jooksul saadud tulud ning kulutused. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Mida täpsemalt sa eelarves oma kulud lahti kirjutad, seda parema ülevaate saad. Eelarvestamine on eelarve koostamise protsessis tehtavad tegevused. Eelarvestamise abil on
liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni. • Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1) • Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad (PS § 116) • Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet eelarveaasta alguseks vastu, võib iga kuu teha
omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad. See tähendab, et vallal ja linnal on valitud esindusorgan-volikogu-ja oma eelarve. Volikogu esindab piirkonna elanike huve, teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab eelarve jne. Üks tähtsamateks volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine. Eelarve Kohalikud eelarved koosnevad eelarveaasta kõikidest tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatoritele. Kohaliku omavalitsuse eelarveaasta algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembril ning eelarve peab vastu võtma hiljemalt kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest. Valla- või linnavalitsus koostab eelarve projekti omavalitsusüksuse arengukava arvestades ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.
Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid. Riigieelarve. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium
ÜHISKOND EELARVE. Rahaline plaan eelarveaasta kulude ja tulude kohta, milles pannakse kirja kulud ja tulud, selle aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid, selle koostab valitsus ja võtab vastu parlament. Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik makse kogub. Kulupoliitika tegeleb eelarveaasta tasakaalu küsimustega, seab eelistused, millele laekunud vahendeid jagada. Riigieelarve peab olema tasakaalus, et väljaminekud ei oleks suuremad kui sissetulekud, vastasel juhul jääks riik miinustesse. Puudujäägid kaetakse valitsuse poolt raha laenamisega või elatakse reservi arvelt. Kõige rohkem läheb raha sotsiaalhooldusele(32%), siis tervisehoiule(15%) ja alles siis ainult 10% haridusele. MAKSUKOORMUS - kõigi maksude kogusumma, võetud protsendina ühiskondlikust
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku.
ravimiameti eelarve suureneks 2 924 273 kroonini, seega muutuks ravimiameti eelarve positiivseks. Kui ravimiametile on rohkem raha on ravimid odavamad ja kättesaadavamad ka vaesemale ühiskonna kihile. Tänu sellele on inimesed tervemad, kuna nad saavad ennast ravida ja kui suremus väheneb muutub ka iive positiivsemaks. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid.
vahendada ja kasutada. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. Majandusliku sisu järgi liigendatakse riigieelarve vahendid tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust (vt PS § 65). Presidendil on õigus jätta eelarve välja kuulutamata ning saata Riigikogule uueks arutamiseks. Riigieelarve allub põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele (seda on vaidlustatud vt RKÜKo 17.03.2000). Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu
Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea rii § 112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. § 115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. § 116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendam näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette § 117. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus. § 118
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-oluk...
Vasalemma valla eelarve: tulud 64,5 miljonit; kulud 64,5 miljardit Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks. Nii tagatakse ka kontroll raha kasutamise üle. Iga ministeerium koostab igal aastal valitsemisala eelarve projekti ja koos sellega vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava. Valitsus kehtestab valitsemisala eelarve projekti kulude piirsumma. Ministeerium esitab eelarve projekti koos seletuskirja ning koostatud kavaga rahandusministeeriumile. Projekt vaadatakse läbi rahandusministeeriumis ja kaalutakse kulutuste otstarbekust. Läbivaatamise kohta tehakse protokoll. Kui läbivaatamisel tekivad antud ministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel vastuolud, esitab minister
Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule. Riigikogu menetleb riigieelarve seaduse eelnõu, teeb vajadusel muudatusi ning võtab riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub vastava eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. (Sisekaitseakadeemia koduleht) 2. Võrdle viimase viie aasta riigieelarve tulude-kulude struktuuri? Viimase viie aastaga on riigieelarve kulud ja tulud tõusnud. Aastal 2013 olid plaanitavad kulud 7,7 miljardit eurot ning tulud 7,5 miljardit eurot. Rohkem üritati võrreldes eelnevate aastatega raha panustada sotsiaalse turvalisuse suurendamiseks kasvavad pensionid, vajaduspõhised
Sotsiaalsesst küljest peab riik pehmendama turu toimet:leevendama tööpuudust, aitama nõrgematel Turutõrked-turumajanduse puudus, mis ei võimalda resursse alati efektiivselt paigutada ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitsema keskonna puhtuse ja targa tarbimise eest. Ühishüvis-sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotakse ilma turu vahenduseta(tasuta) ning mida 3.Riigieelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvata tulude ja tehtavate kulude kohta. tarbib enamik ühiskonnaliikemed. 4.Otsene maks-smida maksumaksja maksab riigile oma tulult.Otsesteks maksudeks on Eestis füüsilise Eelarvedefitsiit-olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised ja juriidilise isiku tulumaks ning maamaks.(maamaks-laekub omavalitsuse eelarvesse.Maamaksu tasub Rahandusaasta- tulud ka kulutused on just selleks ajaks planeeritud.1-jan-31.dets.
(Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega."
KMD Väär… käibedeklaratsioon 13. c Question 13 Sotsiaalmaksu aluseks olev kuumäär 2012.a. on : Vali üks vastus. a. 278 € Väär b. 290 € Väär c. 278,02 € Õige 14. c Question 14 füüsilise isiku maksuvaba tulu suurus on 2012.a. Vali üks vastus. a. 143 € kuus ja 1723 € aastas Väär b. 143,80 € kuus ja 1723,48 € aastas Väär c. 144 € kuus ja 1728 € aastas Õige 15. b Question 15 Kui pikk on riigi eelarveaasta? Vali üks vastus. a. 18 kuud Väär b. 12 kuud Õige c. määratakse kindlaks eelarve vastuvõtmisel Väär Põhiseaduse 8. peatükk "Rahandus ja riigieelarve" Riigieelarve aastane kehtivus Enamikes riikides võetakse eelarve vastu sarnaselt Eestiga üheks aastaks. Eelarveaasta ei pruugi kokku langeda kalendriaastaga, Eestis on nii riigi kui omavalitsuste eelarveaastaks kalendriaasta.
Eesti riigi eelarve MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Kuidas koostatakse Eesti riigieelarvet? Riigikogu riigieelarve seadusega. Koos stabiilsusprogrammiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ uuendatakse riigi eelarvestrateegiat igal kevade Millistest näitajatest koosneb riigieelarve? Selgita iga komponendi sisu Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Tulud tulevad maksudest, kaupade ja teenuste müügist, sealhulgas ka lõivudest, tulud varadelt, toetustest, välisabist, ning ka muudest tuludest (sh trahvid) Kulud on tegevuskulud, eraldised, materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine, muud kulud. Finantseerimistehingud liigendatakse riigieelarves eelarveklassifikaatori alusel vastavalt Vabariigi valitsuse
sissetulekule. 3)Regressiivne: Mida väiksem palk seda suurem tulumaks. Kuidas riik korraldab maksude kogumist? Tuludeklaratsioon, maksude kogumist korraldab maksutolliamet. Tulumaksusoodustused Eestis: Eluasemelaenu intressid, õppemaks, vabatahtlik kogumispension. Mis on ümbrikupalk? Mis on selle neg. Mõjud? Ümbrikupalk mustalt teenitud raha. Riigil jäävad maksud saamata, võib petta saada. RIIGIEELARVE 1)Mis on riigieelarve ? Rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. 2)Millest koosneb? Tuludest, kuludest. 3)Kes koostab, kes võtab vastu, kes kuulutab välja? Võtab vastu riigikogu, kuulutab välja president, koostab: valitsuse ja parlamendi koostööna. Nimeta riigieelarve 3 suurimat tuluallikat ja kuluallikat. Tuluallikad: maksud, mittemaksulise tulu, riigilõiv. Kuluallikad: riigivalitsemine, ühishüviste pakkumine, rahalised ülekanded. Isiklikeelarve:
Ühiskonnaõpetus Tähtsamad Riigi valitsemise, kodanikuühiskonna ja majanduse mõisted. Parlament Valitsus Kõrgeim seadusandliku võimu organ Täidesaatva võimu organ. Eestis demokraatlikus riigis. Seda valitakse tegutsevad vabariigi valitsus, üldrahvalikel valimistel maavalitsused ja linna ning valla valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. ...
turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse. Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse.
haldusalasse. Need vahendid, mis kasutamata jäävad kantakse sinna tagasi. Kui riigieelarve tulusid ei laeku kulude ulatuses, siis on võimalik esitada VV-l Riigikogule laenuvõtmise seaduseelnõu. Kui 31.dets. seisuga on jäänud veel mingeid assigneeringuid, mis on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve,
kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule hiljemalt 1. oktoobriks. 16.03.2010 10 Riigieelarve sisu (1) Riigieelarve sisuks on eelarveaastal riigile laekuvate tulude ning nende arvel riigi ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine vastavalt seadustele. (2) Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. (3) Tulude ja kulude tasaarvestus ei ole riigieelarves lubatud. 16.03.2010 11 Tulude artikligrupid on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. 16.03
osalus sanitaar hügieeninõuded pakub väikefirmadele abi ühishüviste pakkumine ja toetust väliskaubanduslikud tõkked väljastab lube ning litsentse 2. Konspekt: riigieelarve 2.1 Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve aasta kestab 1.jaanuaritst kuni 31.detsembrini. 2.2 Valitsuse rahapoliitikat nimetatakse fiskaalpoliitikaks. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarve poliitikaks, mis koosneb tulupoliitikast ja kulupoliitikast. Kui kulud ja tulud on tasakaalus, on eelarve tasakaalus. Tasakaal on tähtis, sest muidu tekib eelarve puudujääk ja/või võlad. Kui kulud ületavad tulusid, on tegemist eelarvedefitsiidiga. Kui tulud
Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad. Riigirahanduse põhisõnumid 2015
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
katmise eesmärki. TÕESUSE JA SELGUSE PÕHIM-eelarves esitatakse eraldi ühekaupa: tulud tekkepõhjuse järgi ja kulud otstarbe järgi. E peab näitama, kust pärineb üksiktulu ning mis otstarbel vastav kulutus on tehtud. TÄPSUSE PÕHIM-E tul-kul kr täsusega. E tulude ennustamisel tuleb lähtuda maj-liku arengu prognoosist ja inflatsiooni tasemest. TASAKAALUSTATUSE PÕHIM-E planeerida nii, et oleks tagatud kavandatud ül-de pidev täitmine kogu E ulatuses ja läbi aastate. E tasakaalus ka eelarveaasta lõpus. Eelarve protsess- ,,ÜLEVALT ALLA"tsentraliseeritud E. Kõrgemate astmete töötajad on parimal positsioonil. ,,ALT ÜLES" meetod-kõik töötajad osalevad planeerimises. Pannakse kokku töötajate isiklikud/osakondade plaanid. Võib kaasa tuua terviklikkuse puudumise org jaoks. HÄLBED eelarvest. Signaal- hälvete tekkimine. Diagnoos- meetmete valik. Tekkimise 3. põhjust:1.planeeritud näitaja oli vale; 2.näitajat pole õigesti mõõdetud; 3.midagi ootamatut on juhtunud
täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos
ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. Kontrollikoja üks tähtsamaid ülesandeid on esitada igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelmise eelarveaasta aruanne KES KUULUVAD? Kontrollikojas on igast ELi liikmesriigist üks liige, kelle nimetab ametisse nõukogu kuueks aastaks (tagasivalitav) KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA KESKPANK ÜLESANDED: haldab ELi ühisraha eurot ja kaitseb hinnastabiilsust ELis. EKP vastutab ka ELi majandus ja rahapoliitika kujundamise ja rakendamise eest. KES KUULUVAD? Euroopa Keskpank teeb koostööd 27 ELi liikmesriigi keskpangaga. Koos moodustavad nad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS). KUS ASUB?
Tarbija kindlaks tehtav Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda Tarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Tarbjate hulk oluline Tarbijate hulk pole tähtis Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio 6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema
Kuidas riik sekkub majandusse? Riik sekkub majandusse majanduslikult ja sotsiaalselt. Tänapäeval kasutab riik peamiselt poliitika instrumente. Era- ja ühishüvis. Toode mis on kellegi oma, kes on selle omale soetanud või ostnud, nim erahüviseks, nagu jäätis, ratas, mutrivõti. Ühishuvis on kõikide oma, seda kasutavad paljud inimesed, nagu valgusfoorid, tänavavalgustid, tänaval olevad prügikastid. Riigieelarve ja sellega seotud mõisted. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavata kulude kohta. Eelarve on kui hinnang. Maksusüsteemid ja nende analüüs. Proportsionaalne maks- kõikidelt kodanikelt võetakse võrdne arv protsent raha palgast maha. Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem- kus rikkamatelt inimestelt võetakse rohkem maksu ja vaesematelt vähem. Maksud. Tulumaks-on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Käibemaks- seda makstakse ostu-müügi tehingutelt.
sanitarhügieen-, tervisehoiu -ja ohutusnõuded ning kontrollib nende nõuete toitmist. 16) Välismõju- Kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele nimetatakse välismõju. ( RIHO & SIGALA NÄIDE ) 17) Ühishüvis- Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta, ning seda tarbib enamik inimesi tasuta. Näiteks: mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio, linnapark, julgeolek, korrakaitse. 18) Eelarve- Eelarve on rahaline plaan ehk eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja kulude kohta. 19) Lisaeelarve- Kui on eelarve ülejääk, siis tehakse lisaeelarve. Lisaeelarves näidatakse samuti kulud ja tulud. 20) Proportsionaalne maksumäär- Proportsionaalne maksumäär on maksustamise põhimõte, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väikesed, maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. 21) Astmeline tulumaks- Astmeline tulumaks on maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse.
Kohalikud maksud ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Koormis on kohustus, avalikkus;avalike teenuste osutamine soodsaimatel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele tingimustel.Omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla-
Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve
omahinnast kõrgem hind, hind millega müüakse; turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse; ostujõuline nõudmine nõudmine, mis on rahaga tagatud; konkurents palju ühesuguseid kaupu; monopol turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup; ühishüvis kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid; riigi eelarve rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohtha; tulumaks maks, mis pannakse inimese või ettevõtte tuludele; sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks; käibemaks 18% kauba või teenuse hinnast; kaudne maks moodustavad 40% riigi eelarve tulust; otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult; tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea
astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud? Riiklikud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks Kohalikud: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu 13. Mis on riigieelarve? Riigieelarve riigi rahaline plaan kõigi eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta. 14. Mis on riigieelarve koostamise aluseks? Riigieelarve koostamise aluseks on: eelmise aasta riigieelarve, majandusarengu näitajad, valitsuse eesmärgid, riigi eelarvestrateegia. 15. Mis institutsioon koostab, mis institutsioon võtab vastu riigieelarve? Eesti riigieelarve koostab Vabariigi Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. 16. Kuidas toimub riigieelarve koostamise protsess?
Eelarve võetakse vastu riigikogu poolt teise kalendrikuu lõpus. See on kalendriaasta põhine. Kohalik eelarve võetakse vastu 3. kalendrikuu lõpuks. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed tulud riigieelarvesse tulevad eelkõige maksudest, riigilõivust ja riigivara müügist, rendist jne. Suuremad kuluartiklid on riigikaitse ja julgeolek, haridus ja sotsiaalteenused. Riigi eelarves nähakse ette ka valitsuse reservfond. Eelarveaasta kestel võidakse koostada ka lisaeelarveid, aga ainult juhul kui tulusid on kuludest rohkem. Puudujäägiga eelarve on defitsiidiga eelarve. Turg on niisugune majandusliku elu korraldus, mille puhul ostjad ja müüjad vahetavad raha vahendusel pidevalt kaupu ja teenuseid. Turgu reguleerivad nõudus, pakkumine ja turutasakaal. Turutasakaal tekib pakkumise ja nõudluse koosmõjul. See on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1
§112. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. §113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. §114. Riigi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab seadus. §115. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. §116. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Riigikogu ei tohi kustutada ega vähendada riigieelarvesse või selle eelnõusse
Liikmed peavad olema sõltumatud. Liikmed nimetab ühehäälselt ametisse nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Ametiaeg 6 a, liikmeid on võimalik tagasi valida. Ise valivad enda seast ka presidendi. Ülesanded: 1.Kontrollib EL maksumaksjate raha kulutamist. 2.Tagab auditeerimise ehk kontrollib ühenduse kõiki sissetulekuid ja väljaminekuid kõigi tulude ja kulude raamatupidamiskontosid. Toimub jooksev kontroll eelarveaasta jooksul. 3.Iga eelarveaasta lõpul koostab aastaaruande. Võib teha igal ajal märkusi ja esitada arvamusi. 1.3.Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee See on konsultatiivne organ, kuhu kuuluvad erinevate elualade esindajad. 344 liiget, neljaks aastaks. Liikmed jagunevad 3 gruppi: 1.Tööandjate esindajad 2.Töövõtjate esindajad 3.Teised huvigrupid. 3 peamist ülesannet: 1.konsultatiivne roll kolme suure institutsiooni nõustamisel 2.kodanikuühiskonna kaasamine EL otsustetegemisse 3
03.2010 Arengukava · Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument. · Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla või linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. Küsimus: kas tegelikult on? Valla ja linna eelarve (1) Valla- või linnaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna- või vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. Munitsipaalomand · Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks.
ühes eelarves; Reaalsuse põhimõte – planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele; Selguse põhimõte – nõuab tulude ja kulude niisugust liigendust, et kõikide eelarve tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks selgelt määratletud; Eelnevuse põhimõte – riigieelarve võetakse vastu enne eelarveaasta algust. Kõikehaaravuse põhimõte – riigieelarve peab sisaldama riigi kõiki tulusid ja kulusid ning finantseerimistehinguid; Spetsialiseerituse põhimõte – valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks eelarvelisi vahendeid, mis eelarveseaduses ette nähtud on; Avalikkuse põhimõte – kõigi eelarve menetluse etappide tulemused on avalikustatud. Riigieelarve tulud: Maksutulud:
suurendamine; 5) varade müük 60. Riigieelarve tulu -ja kululiigid Tulud kajastatakse sageli tululiikide kaupa ning detailsemalt kasutatakse ka ametkondlikku liigitust näiteks näidatakse tulud allasutuste l6ikes liigitatuna tulu liikide lõikes. Kulud: ametkondlik, harukondlik, majanduslik, ja segaklassifikatsioon 61. Riigieelarve kassatagavara olemus 1) Riigieelarve kassatagavara on eelarve vahenditest moodustatav reserv. mida kasutatakse rahandusministri otsusel eelarveaasta siseselt riigieelarve tulusid ületavate kulude finantseerimiseks 2) Kassatagavara suuruse ja selle muutmise otsustab Riigikogu vabariigi valitsuse ettepanekul ning kassatagavara peab eelarveaasta lõpul vastama Riigikogu poolt määratud suurusele 62. Riigieelarve stabiliseerimisreservi olemus l) Makromajanduslike riskide vähendamiseks moodustatakse stabiliseerimisreserv, mis on riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud vara kogum
ELi finantsjuhtimise parandamisele on Kontrollikojal roll edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseda liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana. ELi sõltumatu välisaudiitorina kontrollib Euroopa Kontrollikoda, et ELi vahendid oleksid õigesti kirjendatud, kogutud ja kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas asjassepuutuvate eeskirjade ja määrustega, ning et neist saadav kasu oleks võimalikult suur. Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet on alates eelarveaasta 1987 sulgemisest igal aastal kontrollinud välisaudiitor, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 (mille kohaselt vastutab kontrollikoda Euroopa Liidu kõigi tulude ja kulude auditeerimise eest) ning sama lepingu artikli 319 (mis puudutab eelarve täitmisele heakskiidu andmist) sätete kohaldamist. Vastavalt kontrollikoja liikmete 8. juuli 1993. aasta koosoleku otsusele avaldatakse välisaudiitori aruanded alates eelarveaastast 1992 Euroopa Liidu Teatajas.
Mandaat – esinduskogu liikmele valijate poolt antud volitus esindada ja kaitsta enda huve Seadusandlik võim Eestis – Riigikogu: Korralised valimised – märtsikuu esimesel pühapäeval, iga 4 aasta tagant Erakorralised valimised – kui riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. Seaduseelnõude esitamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel 2) Riigikogu komisjonil 3) Riigikogu fraktsioonil 4) Vabariigi Valitsusel Riigikogu struktuur: Juhatuse ülesanded: juhatada riigikogu istungeid, korraldada riigikogu esindamist, määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon. Fraktsioon- ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendid, tavaliselt ühte erakonda kuuluvatest parlamendisaadikutest
individuaalselt. Tooted on konkreetse hinnaga, tarbija on kindlaks tehtav, tarbimine välistatav ja tarbijate hulk on oluline. Hamburger, tossud, kinopilet. Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus mida jaotatakse tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikemid. Raadio- ja telesaated, valgusfoor, üldharidus, pargid jne. Tarbimist ei saa vältida, tarbijate hulk pole tähtis. 6. Riigieelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumidelt kokku nende rahasoovid. Pärast seda kui ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse. Eelarvedefitsiit Olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud. Lisaeelarve tuleb teha kui tekib eelarve ülejääk
kes on üks komisjoni asepresidentidest. • Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda. 3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID. RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED • Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks.
jne. Välispoliitikat viib ellu Vabariigi Valitsus. 70. Rahanduse ja krediidi süsteem Eesti Vabariigi Põhiseaduses: Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Eesti Pank tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Iga aasta kohta riigieelarve eelnõu Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikogule hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta algust. Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi Valitsus esitab riigiaalarve eelnõu Riigikogule hiljemalt 3 kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kuludes suurendamise või kulude
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest. 3 Majandusaasta aruande koostamine Majandusaasta aruande koostamise etapid: 1.raamatupidamise aastaaruande koostamine 2.tegevusaruande koostamine 3
astumist või meetmete rakendamist 2. Riigi eelarve? Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutisioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigi eelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiastuste lõikes. Riigitulude prognoos, riigikulud ja finantseerimistehingud moodustavad kokku riigieelarve. 3. SKP/SKT? Sisemajanduse kogutoodanguks (SKT) kõiki majanduslikke tehinguid, mis toimunud, ja sisemajanduse koguproduktiks (SKP) üksnes lõpptoodangut. Näiteks Eesti SKT sisaldab küll välismaalaste Eestis teenitud kogutulu, aga ei sisalda Eesti
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
tõestatud, puudub väljakujunenud kliendibaas ja ärimudel on pidevas aktiivses arengus ning võib isegi kardinaalselt muutuda protsessi käigus. o Idufirma Paytailor- mobiilirakendus võimaldab Välk taksodes tasuda ka mobiiliga. o Idufirma Jobbatical vahendab tehnoloogiatöökohti. On suudetud tööle saata juba 1000 inimest. Popularseim sihtkoht on Malaisia. 14. Eesti riigieelarve Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. o Riigieelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. o Eelarve koostamisel pole veel tegelikud laekumised teada, niisiis on tegemist prognoosi ehk hinnanguga. o Valitsus kogub kokku ministeeriumitelt nende rahasoovid, seejärel teeb vajalikud kärped ja esitab Riigikogule. o Vastuvõtmiseks on vaja 51 parlamendisaadiku toetus. o Eestis algab eelarveaasta 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
