Feminismi põhjenduseks Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostav...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott
,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir Antud teos räägib pikalt ja põhjalikult sellest, kuidas naine on see Teine ning kuidas mees ta endale allutab. Kõik, mis naisega eales juhtub või kõik, mida naine tunneb on tingitud mehest. Naine on mehele kui ori, ta kasvatab talle lapsi, koristab ja hoiab maja korras ning mehel on õigus tema tegemistega mitte rahul olla. Teos algab kirjeldusega, kuidas naine on ajaloo jooksul üritanud vabaneda mehe ülemvõimust ning mitte enam olla see Teine. Kuid selle raamatu alusel on kõik katsed ebaõnnestunud. Siinkohal tuleks mainida, et raamat on kirjutatud 1949. aastal. Maailm oli siis tänasega võrreldes veidi teistsugune. Naine on olnud küll mehest koduses elus kõrgem, kuid seadused, mis olid meeste poolt loodud, eelistasid igas asjaolus siiski meest. Naisel puudus näiteks õigused lahutust nõuda. Mehel tuli vaid nais...
Feminism Esimene laine 18. sajandi lõpp 20. sajandi algus Hääletus ja valimisõigus Laiemad karjäärivõimalused Lilli Suburg 1888 Oma ajast ees Naiste abitu olukord Teine laine 1960 1970 Laieneb teistele eluvaldkondadele Tööturg Naistevarjupaigad Kolmas laine 1990 - ... Patriarhaalsus Naine kui valdus Keha on jaotatud erinevateks soorollideks Liberaalfeminism Vabadus ja õiglus Keskmeks on indiviid Sotsiaalsed barjäärid Püüdlused Haridus- ja majandusinstitutsioonid Indiviidi enda osa <> institutsioonide abi Radikaalfeminism Tähelepanu suhetele naise vaatenurgast Mehed rõhuvad naisi Maskuliinsus ja feminiinsus on tingitud sotsiaalsest ülesehitusest Marksistlik feminism Naiste olukorra parandamine läbi majanduse Religioon Religioon rikub naisi Kristlus Islam Eesti Täname tähelepanu eest!
uskumus, et juba nõukogude okupatsiooni ajal saavutati kõigi isikute võrdsus. Kuid järjest rohkem on hakatud mõistma, et nõukogudeaegne võrdsus piirab isiksuse vaba arengu võimalusi. Hoiakute muutmiseks ühiskonnas võiks alustada kokkuleppest naiste ja meeste võrdväärsuses. Feministlik ideoloogia näitab, et naised on meeste süstemaatilise rõhumise objektiks, kuid sugupoolte erinevuse tõttu ei tohiks naisi ebaõiglaselt kohelda ega diskrimineerida. Feminismi eesmärgiks on kaotada sugudevaheline ebavõrdsus ja saavutada naistele ning meestele nii võrdsed võimalused, kui ka õigused. Feminism on õpetus naiste võrdõiguslikkusest, samuti ka ideoloogia luua maailm naiste ja meeste sotsiaalse võrdsuse alusel. Feminism püüab muuta neid tendentse ühiskonnaelus, filosoofias ja eetikas, mis on viinud naiste allutamisele või naiste kogemuse alavääristamisele. Feminismi kõigis lähenemisviisides viidatakse sellele, et
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.................................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis.....................................
.........................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis...................................Error: Reference source not found 5.2. Feminism tänapäeva Eestis...........................................................................................7 6. Feminismi käekäik......................................................Error: Reference source not found 7. Eesti noored, kes annavad mõistele feminism eestikeelse ja eestimaise sisuError: Reference source not found 8. Kuulsaid feministe......................................................Error: Reference source not found Kokkuvõte...................................................................Error: Reference source not found
jumalannade kõrvale, mis on aga inimestele tänini kättesaamatu. Vahel ma mõtlen, kas mehed mõistavad, miks ükski jumalanna pole tulnud ühegi juurde neist ning jäänud lõpuni truuks. Ei tohiks olla tundmatu asjaolu, et naised on inimesed. See, et meil on tunded, ei tee meist hulle. See, et me seksime, ei tee meist litse. See, et meil on eesmärgid ja püüdlused ei tee meist isekaid inimesi ja see, et meil on autoriteeti, ei tee meid ülbeks. Ma olen kursis feminismi, kui sellise, teatava negatiivse varjundiga, sest paljud inimesed usuvad, et feministid on täielikult orienteeritud matriarhaarse ühiskonna loomisele, kuid see ei ole nii. Keegi pole öelnud, et naised tahavad võrdseid õigusi lihtsalt sellepärast, et tahtmine on taevariik ja me ihkame kõrget lendu. Me tahame inimväärset ja austuslikku suhtumist. Me väärime seda. Muidugi on paljud naised vihased (nagu minagi) sellepärast, et naiste rolli on
ning pereelus. 5 Feminism Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminism 1880-1920 Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufražettide3 liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse,
ja sünnituspuhkust. Nad töötavad ka selleks, et tagada juurdepääs seaduslikele, turvalistele abortidele ning kaitsta naisi ja tüdrukuid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ja koduvägivalla eest. Üle maailma on naised ja noored tüdrukud silmitsi suure hulga väljakutsetega - kõigil pole ligipääsu toidule, vabadusele, haridusele ega tööle ning nad on pidevalt ohus soolise vägivalla tõttu. Feminismi vastand on antifeminism. See on vastuseis mõnele või kõigile feminismi vormidele ja mõned näevad seda kui vastust ideoloogiale, mille juured on meeste suhtes vaenulikud. Teine feminismi vastand ja veidi teise mõttega ideoloogia on meninism. Meninist on keegi, kes arvab, et mehed on feminismi ohvriks langenud, ning et tähelepanu peaks pöörama sellele, mis on 21. sajandil nende arust meheks olemise juures raskem kui naise juures olemisel ja kuidas mehi on ekspluateeritud. Üks peamine probleem hetkel maailmas on koduvägivald
liikumise teiseseks laineks, ning see laienes naistele kodanikuõiguste nõudmisest veel poliitika ja majanduse valdkondadele. Nüüd lisaks veel ka seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele “ühiskondliku” elu sfääridele, mida oli varem peetud isiklikuks, kaasa arvatud majapidamisele. Naised tuleb ka sellisest “koormast” vabastada ja seeläbi on võimalik tungida lausa perekondade, mitte ainult naiste isiklikku ellu. Põhimõte Feminismi eesmärgiks on sugudevahelise ebavõrdsuse kaotamine ning naiste jaoks meestega võrdsete võimaluste ja õiguste saavutamine. Seega võrdsuse idee toetub arusaamisele kõikide inimeste üldinimlikust loomusest, soost sõltumata. Soolise võrdõiguslikkuse üheks põhiküsimuseks on olnud ja on praegugi võrdse töö eest võrdse palga saamise võimalus, seega võrdõiguslikkus põhineb ideel, et ükski inimene ei peaks olema vähem võrdne võimalustelt ja inimõigustelt kui keegi teine.
14.02.2018 1)Aune, Kristin. 2011. Much less religious, a little more spiritual: the religious and spiritual views of third-wave feminists in the UK. Feminist Review No. 97, religion & spirituality, 32-55 Sekulariseerumist käsitlevaks artikliks valisin Kristin Aune uurimuse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi feministide religioossetest vaadetest. Konteksti lisamiseks lugesin ka Neitzi (2014) ja McPhilipsi (2016) artikleid, mis muuhulgas annavad ülevaate feminismi rollist ja seostest sekulariseerumisprotsessiga. Kuigi naiste ja religiooni teemal on palju uurimusi kirjutatud, sealhulgas ka läbi feministliku vaatenurga, on üllatavalt vähe uuritud feministide endi vaateid religioonile ja spirituaalsusele. Kristin Aune uurimuse eesmärgiks ongi see lünk täita ja uurida end kolmanda laine feministidena määratlevate (peamiselt noorte) naiste suhtumist religiooni ja spirituaalsusesse.
Kirjutavad naisena: Hélne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel Prantsuse feminismi suund, täpsemalt naiskirjutus ehk écriture féminine, sündis 1970- ndail aastail reaktsioonist S. Freudi ja J. Lacani psühhoanalüütilistele teooriatele. Kui need mehed keskenduvad Oidipuse kompleksile ja seostavad keelesfääri isaga, siis prantsuse naisteoreetikud loovad keelesüsteemile (sümboolsele korrale) vastanduva vastukeele, mis lähtub emale suunatud armastuse kogemusest. Sellega muudavad nad küsitavaks Freudi ja Lacani teoorias esineva fallosekesksuse, nn fallotsentrismi.
elemendid. The poet must spend himself with ardor, splendor, and generosity, to swell the enthusiastic fervor of the primordial elements. Poeet peab end kulutama kire, ilu, ja heldusega, et paisutada varajaste elementide entusiastlikku indu. We will destroy the museums, libraries, academies of every kind, will fight moralism, feminism, every opportunistic or utilitarian cowardice. Me hävitame muuseumid, raamatukogud, igat liiki akadeemikuid, võitleme moraali, feminismi, iga teise nõrkusi ära kasutava või utilitaarse arguse vastu.
maj languse peatamine, maksude vähendamine, võitlus vaesuse vastu, jätkas mustanahaliste probleemide tegelemisega JOHNSON 63-69 -terviseprogramm,liiklusohutus,sõjavastased liikumisd,mustanahaliste võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle.
arhitektuurist ja rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud. Samuti on kunstivool tekkinud ühiskondlikkel põhjustel. 2. Millised selles perioodis esile kerkinud märksõnad on olulised/tähenduslikud/olemuslikud ka tänapäeval? Postmodernismi tekkimisele aitasid kaasa sündmused ühiskonnas: nafta- ja energiakriis, globaalse majanduse kasv, külma sõja lõpp, Euroopa ümberkorraldamine, rassiküsimused, feminismi esiletõus ja kübertehnoloogia areng. Lisaks toimusid radikaalsed muutused kunstivaldkondades. Algas popkunsti, happening´ide, rokkmuusika ja filmikultuuri esiletõus. Üheks kõige tähtsamaks postmodernismi teooria loojaks peetakse Ihab Hassanit. Tema meelest ei ole postmodernism enam ainult kultuurinähtus, vaid sotsiaalne fenomen. Sellest on saanud meie maailma nägemise viis. Postmodernismi iseloomustab
stressirohke eluga, tööpuudusega,perekondade purunemisega,noorte kasvanud majandusliku sõltuvusega vanematest,riigikorra muutumisega ja kuluka vaba aja veetmisega. Need muutused on olnud Eesti ühiskonnale omased, nagu ka noorsookultuuri muutumine rahvusvaheliseks. Uimastite kasutamist on peetud suurelt jaolt eelkõige meeste probleemiks,kuigi ka naised on selle probleemiga võidelnud aastasadu.Uimasteid kasutavad naised on tähelepanu saanud alles feminismi ja nn naiste vabastusliikumise ajal- meeste maailma sotsiaalsete normide kahtluse alla seadmise käigus. Teiselt on aga tervisekasvatusprobleemide mõju naiste seas vähem tunda,kuna uurimustes ja ravirühmades on nad vähem esindatud.1990. aastatel on noorte naiste narkootikumitarbimine järjest enam esile tõusnud nn moeuimastite nagu ecstasy kasutuse kaudu. Ameeriklaste uuringute põhjal on poiste seas ha
olemisele head. Naised kasvasid palju pikemaks, hakkasid enda positsiooni kõrgemale viima ja said meestest ette. Naiste tasakaal, tahe ja otsusekindlus tõusid. „On plahvatuslik töö-naised on veninud paarimeetriteks..." „Pehme naisliikumine" on väiksemat sorti naisliikumine, mis on mõeldud naistele võrdseid õigusi taotlev naiste liikumine. „See on naistele korraldatud pidu minule, eesti feminismi esikriitikule, niinimetatud pehme naisliikumise esiemale." 4. Analüüsi essee ülesehitust. Nimeta kolm joont, mis seda iseloomustavad. Esse ülesehitus on hea. Talle on loomulik mina-vorm, mis on tekstis täitsa olemas. Tekst on ära jaotatud lõikudeks ning sedasi on lihtsam lugeda. Tekstis on olemas ka hüpotees, mida püütakse tõestada. Sirje Kiini teksti on põnev lugeda ja see kutsub sind kohe lausa lugema
äris, teaduses ja kultuuris. Feministid leiavad, et naised on meestega võrdsed. Feminism sai alguse 19. sajandil, mil sufrazetid nõudsid naistele õigusi, mis hetkel 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv 14.https://www.riigiteataja.ee/akt/13223681?leiaKehtiv 8 tunduvad elementaarsed: võideldi naiste hääleõiguse eest, õiguse eest kaitsta end soovimatu raseduse eest, nõuti võimalust sooritada vajadusel legaalne abort, lahutada abielu jne. Feminismi teine laine sai alguse 1960. aastate lõpus. Esmasteks prioriteetideks said naiste seksuaalne ja emotsionaalne vabadus, majapidamine, võrdne töötasu (nõuti näiteks 1968. aasta Fordi streigil, kui Inglismaal asuvates Fordi tehastes naised töötamast keeldusid, sest nende töötasu oli meeste omast väiksem15). Levinud on eelkõige kolm feminismi teooriat (ehkki feminismivoole on kordades rohkem): liberaalne feminism, mis väidab, et igal naisel peab olema meestega võrdne
kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis 2000. aastal läbi viidud uuringust selgus, et teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on kogu
tuleb välja uus käsk – sa pead nautima. 11. Feminism. Esteetika kui poliitika. Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufražettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise võimaluse, abortide ja sotsiaalsete õiguste eest kutsus esile diskussiooni selliste probleemide üle nagu naiste kodutööd, emaduse
Uued meediad kunstis Esindajad Jeff Koons Tony Cragg Hans Haacke Damien Hirst Nam June Paik Gary Hill Bill Viola Jeff Wall Tänapäeval viljeletakse väga paljusid erinevaid kunstivoole ja laade. Paljud kunstnikud püüavad panna oma töödesseühiskondlikku sõnumit, käsitledes näiteks feminismi, kõik võimalike vähemuste või multikultuursuse probleeme. Saksa kunstnik Hans Haacke loob näiteks poliitilise sisuga teoseid. USA kunstnik Jeff Koons on eksponeerinud oma teostena ihaldusväärseid tarbeesemeid või massiliselt toodetud odavate iluasjade või popkujundite koopiaid väärtuslikus materjalis. Inglise skulptor Tony Gragg suhtub irooniliselt liigtarbimisse. ,,Tagatis" Hans Haacke ,,Helmsboro county" Hans Haacke ,,Tulbid" Jeff Koons
20. sajand oli naiste jaoks murdepunkt. Sajandi alguses jättis sõda maha isafiguurita kodud ja tühjad tehased. Lisaks loomupärasteks peetud majapidamistöödele olid naised sunnitud nüüd täitma meeste rolli tööstuslikes ettevõtetes. See oli murrang, mille käigus lõhuti tüüpilise naise rolli mudel ühiskonnas. Tänu kõrgemale teadlikkusele sai alguse poliitiline liikumine, läbi mille nõudsid naised meestega võrdseid õigusi. 20. sajandil eristatakse kahte feminismi lainet. Sajandi alguses nõuti põhjendatult sõnaõigust riigijuhtide valimisel. 1918.-l aastal kehtestasid teiste riikide seas hääleõiguse naiste seas ka Eesti, USA, Rootsi. Aasta hiljem tegid sama veel mitmed riigid. 1960. aastate naisõiguslased panid rõhku diskrimineerimise vähendamisele ja nõudsid võrdset kohtlemist nii tänaval, tööl kui kodus. Tänu feministidele oldi enesekindlamad ja enam polnud karjääriredelil ülespürgiv daam haruldus
Kas järjekindlus viib sihile või hoopis sunnib meid kõigest loobuma? Läbi ajaloo oleme näinud, et naist on nii jõu kui ka tähtsuse poolest mehe alamaks või temast vähemaks peetud. 19. sajandil tekkis USAs ja Lääne-Euroopas naisõiguslaste liikumise tulemusena feminism. Naised olid väsinud kodus olemisest ning tundsid, et suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja
Soolisest võrdõiguslikkusest Eestis Soolise võrdõiguslikkuse idee sai alguse 19. sajandil seoses feminismi kui poliitilise liikumise tekkega. Feministid nõudsid endale meestega võrdseid kodanikuõigusi. Eestis said naised hääleõiguse 1918. aastal ja see on tunduvalt varem kui mõnedes vanades demokraatiamaades. Tänapäeval on loomulik, et kõik naised saavad hääletada ning osaleda ühiskonnaelus. Kuna maailm ja ühiskond areneb pidevalt, räägitakse nüüd soolisest võrdõiguslikkusest. Seda nii töö-, palga-, kui ka konkurentsivõimelisuses.
keeles) riigieksamid; 3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami; 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina. (Gümnaasiumi riiklik õppekava 2011) Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, sealhulgas poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Tihti eristatakse esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminism andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Feministliku liikumise teine laine laiendas naiste vabastamise kodanikuõiguste, poliitika ja majanduse alalt seksuaalsusele, kehale ja emotsioonidele ning teistele eluvaldkondadele. (Vikipeedia: ,,feminism". 12.12.2016) 2. Palun lisa üks tsitaat või väike refereering enda uurimistööga seotud allikast ja lisa ka see kasutatud
Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb . !!!
Ebasümmeetrilised mehe-naise suhted illustreerivad naiste rõhumist. Nii nagu feminism, mis kriitiliselt analüüsib ja püüab muundada tänapäevast sotsiaalsüsteemi, toob ka feministlik kirjandusteooria kaasa kahekordse liikumise, hõlmates nii olemasolevate sotsioloogiliste struktuuride kriitika kui ka alternatiivse kirjutamise ja lugemise mudeli leiutise. Feministlik kirjandusteooria tegeleb naiste rõhumise analüüsiga. Lisaks soo-kesksele analüüsile on teoreetikud oma feminismi uuringud rajanud naiste uurimisele silmas pidades nende erinevusi, et uurida keerulisi vastastikuseid seoseid erinevate rõhumise vormide vahel. Feministliku kirjandusteooria peamine eesmärk on mõista naiste positsiooni ja soolisi konflikte, seda analüüsitakse tekstide põhjal. Peamiselt on kirjandusteoreetikute töö hinnata, kuidas soo osamäär mõjutab kõiki faase inimese eksistentsis. Erinevalt naisõiguslaste liikumisest
kujunemine. Uurimusest selgub, et sooidentiteedi kujunemisel mängivad suurt rolli sotsiaalne keskkond ja bioloogiline sugu. Väga palju on juttu feminismist, mille kujunemiseni on viinud pidev meeste ülistamine, kuid väga tihti juhtub nii, et eelarvamuslikud vastased feminismile on hoopis naised, mitte mehed. Põhjused jaotatakse üldjoontes kaheks: rahvuslikeks ja seksistlikeks. Suurt rolli aga üldse feminismi kujunemisel mängib ühiskond ise. ,,Kuna soorollid kujundab välja ühiskond ja nende meelevaldne pealesurumine piirab valikuvabadust, võiks vältida iseloomuomaduste mehelikeks-naiselikeks jagamist" (,,Kas eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust?" Eve Kitsik, lk.21). Sellega tuleks nõustuda, sest üldjuhul on ka näiteks ametid ära sildistatud, on kindel veendumus on kaugsõidu autojuhid ja ehitajad on
Uusliberalism-üheks olulisimaks rahvusvaheliste suhete toimijaks rahvusvahelised lepinguorganisatsioonid-need võimaldavad luua ennustatavama keskkonna ning vähendada nn tehingukulusid(info hankimine) UUEMAID KOOLKONDI Konstruktivism- rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine. Kriitiline teooria:moonutusi toovad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus. Strukturalism:maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus. Postmodernism: tegeleb metatasandi analüüsiga. MAAILMASÜSTEEM Kolm võtmeprotsessi: -Riiklus-Piirkondlikkus-Üleilmastumine-
Liiklusohutuse seadused. 1968.a suured sõjavastased demonstratsioonid ja ja tänavalahingusd Chicagos ,Mustanahaliste võitlus aktiviseerub:1964 Radikaalne Kodanikeõiguste tagamise seadus, 1965 valimisõiguse seadus,1966.a Lõunas juba 400 000 mustanahalist valijat,1966-1 miljon,mustanahaliste ametnuke arvu kasv,1968 seadus rassilise diskrimineerinise keelustamine elamispinna saamisel Samas ka mustade rahutused 1966 ja 1967,1968 M:L:Kingi tapmine.*Feminismi aktiviseerumine* 1964.a naisõiguslaste võit- soolise diskimineerimise vastase seadusparanduse vastuvõtt,1966 asutati Naiste Rahvuslik Organisatsioon(NOW) eesotsas Friedaniga 1966.a- 28 liiget, 1967-15 000 liiget. Latiinod poliitilisele tasandile: Latiinode üks liidreid Eliso(,,Kika") dela Garza Kongressi, Senatisse Latiino Joseph Montoya . Tema ja Gonzalez hiljem Kongressi komiteede esimeesteks. Põliselanike aktiivsuse tõus: Põliselanikud indiaanlased
romaane, milles rõhutavad patoloogilisusesse kalduva inimtüübi sõltuvust füsioloogilistest teguritest ja keskkonnast. Kirjutasid ka kultuurilooliselt väärtusliku "Päeviku". Zürii, nn Goncourt'i Akadeemia kirjanikest liikmed (10, eluaegsed) ei tohi kuuluda Prantsuse Akadeemiasse. Preemiat antakse aasta parima proosateose, eelistatavalt romaani eest, ühele autorile ainult korra. Laureaate: Marcel Proust (1919), Simone de Beauvoir, feminismi ideoloog (1954), Romain Gary (1956, 1975 Emile Ajar'i nime all "Elu alles ees"; seega poolest saadik erandlik, et sai kaks korda); Marguerite Duras ( 1984, "Armuke"). Bookeri kirjanduspreemia (Man Booker Prize for Fiction) olulisim kirjanduspreemia parima inglisekeelse romaani eest, mis ilmunud Briti Rahvaste Ühenduses, Iirimaal, LAV-is. Preemia on asutatud 1968. aastal toiduainekontserni Booker McConnell Ltd poolt. Preemia suurus oli algselt 21 000 naela, 2002. a oli
diktaatorlikkus Itaalias 1922-1943 ja Hitleri natslik diktaatorlikkus Saksamaal. Fashism peab tähtsaks ratsionalismi, progressi, vabadust ja võrdsust mida saavutatakse võideldes, ainu-valitsemise läbi, ainu võimu kaudu ja läbi heroismi ning sõda. Individuaal selle lihtsas mõttes ei oma tähtsust ega mõjuvõimu. Anarhism: anarhismis põhiliseks teemaks on uskumus et poliitilised autoriteedid ja riik/valitsus on kurjad ja ebavajalikud (anarhia, ehk ilma reegliteta). Feminism: Feminismi algeid võib leida ka Vanast Hiinast, kuid Lääne kultuuris tõstis see pead 1960-ndatel, nõudes naistele võrdsemaid õigusi meestega, seeläbi nõudes naistele rohkem õigusid, kui neil tol hetkel olid. Nõuti õigust hääletada, olla soost vaatamata samaväärsed meestega ja et meeste ainuvõim tuleks peatada ja muuta. Peatükk 11. Esindatud: Valimised ja hääletused Valmistest mõeldakse sageli kui poliitilise protsessi südamest
nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis. Südametunnistuse puudumine. Jane BOWLES 1. draama “Aiamajas” - Naiste kalduvus üksteisega pidevalt konkureerida, mistõttu raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu. Armukadedus emade ja tütarde vahel. Henrik IBSEN draamad 1. “Nukumaja” - Nora astub lõpuks abikaasale vastu ja lahkub. 2. “Brand” - Tugev ja sihikindel, järgib põhimõtet “kõik või mitte midagi”. Raudse tahte ja külma mõistusega mehe võitlus tuima, materiaalsete väärtuste, ükskõikse ühiskonnaga. Brand valmis ohverdama oma ideaalile kõik, ka iseenda
Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivseust. Ehk siis võimalikult vähene sekkumine,iseregulatsioon, laissez-faire. Laissez-faire järgi ei tohi olla riigil mitte mingit majanduslikku rolli. 11. loeng. Identiteedipoliitika ja sellega seotud väljakutsed Identiteedipoliitika definitsioon Definitsioon: identiteedi poliitika kujutab endast poliitilist tegevust grupihuvide edendamiseks, mis põhineb grupi liikmete ühisele identiteedile nt rahvus või sugu. Feminismi arengu kaks etappi a) Organiseeritud naisliikumine tekkis 19 sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli naisliikumine leidnud enda keskse fookuse - vôitlus hääletusôiguse eest. Seda perioodi nimetatakse fenimismi esimeseks laineks ning selle peamine loosung oli, et naistel peavad olema samad poliitilised ôigused, mis meestel. Hääletusôigust peeti tähtsaimaks
kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale
"normaalne" ühiskond "normaalselt" naiselt ja emalt ootab: "ja kõik supermarketid tahavad / et lapsed oma emasid austaksid / tee oma emale rõõmu ja kingi talle midagi odavat / midagi mis maksab vähem kui viissada krooni / sest su ema on selle ära teeninud". Autori irooniline paatos on võimas. Õnneks on Elo Viidingu iroonia piisavalt osav (samas siiski natuke ühekülgselt paljastav ja piitsutav), et olla üksnes vesiveski feminismi paisul. Sekka on raamatus ka isiklikumat, endast ja isast ja luuletajate ("Nende varjud valvasid meeleheitele aetute und") elust. Päris palju on mälestuslikkugi. Ega need tekstid just helged pole, pigem painavad, võitlus vaheldub resignatsiooniga. Elu on "vastupidavuse pidevus": "Maa peal peab sadama lund su isa ja ema peale, / su õdede su vendade peale, / su kodu su keha peale, su verejälgede peale, sinu hingearmidele, / ja ise pead tulema koju kulla ja karraga kaetud, / laetud
Maaga koostöö tegemine. Leopold. süvaökoloogia - inimesed on loodusega keerukal viisil seotud; kõigil elusorganismidel on võrdne õigus õitsengule; poliitiliselt pooldavad detsentraliseerimist. Naess, Devall, Sessions sotsiaalökoloogia – inimese, ühiskondlik-poliitiliste süsteemide ja keskkonna eriomased seosed. Bookchin. ökofeminism – sotsiaalne ja poliitiline liikumine, mis ühendab ökoloogia ja feminismi. Naiste rõhumise ja looduse degradeerimise vahel on seos. Shiva, Bond. pragmatism - senisel keskkonnaeetikal ei ole olnud mõju keskkonnaalastele otsustele; tuleb mõelda, kuidas saaks keskkonnaeetika aidata kaasa praktiliste keskkonnaalaste küsimuste lahendamisele pluralism - loobutakse otsimast ühte seesmise väärtuse allikat, selle asemel keskendutakse konkreetsetele olukordadele. 9
teisedki väljaspool seda identiteeti tunnustavad. Teooria: in vajadus kinnitava ja eristava gr.identiteedi järele, millel omakorda põhineb in enesehinnang ja enda väärtuslikkuse tunnetamine. Nt soorolli piiride puhul: kui naine koristava-küpsetava ja kodusena olemist naise rolliks ja tunneb end niimoodi hästi, siis ta hindab personaalselt oma identiteeti naisena kõrgelt. Need, kes nii ei arva, võtavad appi kollektiivsed strateegiad- feminismi. (Seni, kuni erinevuste alusel diskrimineerimist tajutakse legitiimsena, ei pruugi gruppidevahelisi konflikte tekkida.) Madal ja ohustatud enesehinnang süvendab gruppide eristamist, saavutamaks kõrgemat enesehinnangut. Samas, kui eristamine on edukas, tõstab see enesehinnangut. Minakategoriseerimise teooria: põhiküsimus on personaalse identiteedi muutumine sotsiaalseks Kõik identiteedid on defineeritud kui minakategooriad. Oleneb, mida võtta kategoriseerimise aluseks
kunstimaailmas, neil oli tohutu püüe panna feministlik tähendus enda töösse või taodelda nö soo-vaba kunsti. Tihtipeale polnud esmapilgul vaadates aru saada, et teos oli naise tehtud. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Esimese laine feminismi all mõistetakse võitlust naiste hääleõiguse eest Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal vahemikus 1880 kuni 1920 (nn sufrazettide liikumine). See andis naistele poliitilise identiteedi ning senisest laiemaid karjääri- ja emantsipatsioonivõimalusi. Termini "teine laine" võttis kasutusele Marsha Lear, tähistamaks naiste gruppide moodustamist Ameerikas, Suurbritannias ja Euroopas 1960ndate lõpus. Feministliku
paralleelkujund: maalil Robert Gober Untitled 1990 Titaanlikud päevad (1928) kujutab ta naise muutumist meheks, mis sj ei toimu mitte ilma võitluseta. Irooniat ja tähendust lisab nüanss, et naine on enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris. Teistlaadne on tänase NY gay-kunstniku Robert Goberi gender-taju: inimjuustega täiendatud vahakuju sünteesib võrdses osas mõlemad sugupooled (Untitled 1990). Ent harmooniat ei näi siingi olevat: selgelt
39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi. Fredrika Bremer - Rootsi kirjanik Kate Millett - Ameerika kirjanik, kriitik Barbi Pilvre - eesti ajakirjanik 41. Teisi kirjandusteaduse suundumusi 20. sajandi lõpul ja 21. sajandi alguses: postkolonialism, uushistorism, ökokriitika, queer-teooria jm. Postkolonialism Uushistorism nähtuste käsitlemine nende arenemises, seoses konkreetsete ajalooliste tingimustega. Ökokriitika -
ornamentideta geomeetria. Adolf Loos ,,St.Veit-Gasse" Viinis 1910. Le Corbusier ,,Villa Savoye"1928-29 Soans, Kuusik ,,Valge kuubik"kunstihoone Tln.1934 Modernistliku arhitektuuri lõpp Jencksi järgi 15.juuli 1972 kl 15.32. Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y
pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte (ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule kirjandusele ntx steampunk – retro võttes kirjutamine kunagi oli selline suund, kirjutati muidu sünge ajalugu teistmoodi ümber Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms * Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda, küüditamine vms) kuuluvad traagiliste sündmuste hulka, mis traditsioonilist mälu häirivad. Jätavad mällu nö trauma kogemuse. Sigmund Freud -> see tekitab psüühilise haava, mis eksisteerib nö alateadvuses ja psüühika ei suuda nendega toime tulla. Need tramaatilised kogemused ei puuduta ainult indiviide, vaid on iseloomulikud ka traditsioonile/kollektiivsele mälule.
kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni ja ka tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu USA majandusbuum, mis algas 1948.a Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasandil vähenes. 1970 suured nii nimetaud teise laine sõjavastased protestid, toimusid üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is, kus korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini intsitendi ja invasioon Kambodzasse muutis paljud noored kahtlevaks Ameerika väärtustes ja riigis. Feminismi liikumised saavutasid oma kõrgseisu 1970 aasta alguses. 1973 aastal Ülemkohus sanktsioneeris naiste õiguse abordile esimestel raseduskuudel. Toimusid radikaalsed indiaanlaste sammud televisiooni leviku tõttu ameeriklaste informeeritus indiaanlaste probleemidest suurenes. Populaarseks said ka poliitilise ja sotsiaalse sõnumiga laulud. 1969 kolmepäevane rockifestival NY osariigis Woodstockis (0,5milj.inimest), millest siit filmide ja plaadialbumite
kunst (võrdsus- ja erinevusfeminism, kolmanda tee feminism) Pildist puuduv naine Fotol: prantsuse eksistentsialistlik filosoof Sartre Nõukogude Leedus 1965. Aastal Sutkuse foto Fotol olev vari kuulub Simone de Beauvoir’le [Fotonegatiivil on naine olemas, kuid fotolt on ta välja kadreeritud] Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ja võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus seisneb eelkõige seadusandlike kitsenduste puudumises, mis takistavad naise soovitud sotsiaalse positsiooni saavutamist. Yves Klein
Moto: tekstikesksus. Oluline on kirjandus kui keel, mis erineb teadus- ja tebekeelest. • Kavatsuslik: kirjeldada probleemi, mida arvatakse, et kirjanik on tahtnud rõhutada. • Tundmuslik: seotud emotsionaalsusega, mida loetu lugejas tekitab. • Lähilugemine e eksplikatsioon – detailne ja nüanssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Miks on sookategooria oluline kirjanduses? Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Kuidas mõista Virginia Woolfi lugu Shakespeare’i õest („Oma tuba“ lk 184-187, ÕIS) • Põhilähtekohad: 1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule
) 6. pilet Poliitilised ideoloogiad- feminism Ajalooline ülevaade. Eesti puhul- tulek Nõukogude Liidust. Seadustega olid naised meestega võrdsed. Feministe Eestis vähe, sest teema on meie jaoks piinlik. Läänes väga levinud. Ülepingutatud variandid on on Skandinaavias ja USAs. Termin tekkis 20. sajandil. Inglise keeles sõna man inimene, seega alaväärtustatakse naist. Kaks feminismi lainet: 1) 19.saj.-1920- valimisõiguse saamine (Uus-Meremaa 1893, Eestis I põhiseadus). Levinud algselt USAs ja Suurbritannias. 2) Alates 1960-ndatest- feminismi ideoloogia on seotud postmodernismi ideega. Uuritakse probleeme nagu frustratsioon ja ahistatus, et naised peavad olema kodus. Osa feminismist muutus radikaalseks ja revolutsiooniliseks. Alates 1960-ndatest pole
kultuurilised ,,ettemääratud"; *Instutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid. Konstruktivism- Reaalsus on konstrueeritud- me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus; Õppimine, sotsialiseerumine; Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Kriitiline teooria- ümber hindamine, vasakpoolne, kriitiline julgeolek Roheline teooria seotud rohelise teooriaga, keskkonna olulisuse tõus Feministlik teooria seotud feminismi ideoloogiaga, vaatleb naiste vaatenurgast või naiste küsimust. Mänguteooria- koostöö: Null-summa mäng- * õnn on piiratud; * kui keegi võidab, siis alati keegi kuskil kaotab; * teatud valdkondades siiani domineerib. Pluss-summa mäng - * õnn on piiramatu; * kõik võivad ka võita; * teatud valdkondades domineerib. - mingi aimdus võiks olla ka teistest 4. Organisatsioonid - milliseid RV organisatsioone on olemas? (tüübid) - mõned suuremad organisatsioonid, kuhu Eesti ka kuulub
grupid (nt tudengid). Jürgem Habermas (1929-) tuntud sotsioloog, keda seostatakse just Frankfurdi koolkonnaga, olles selle järeltulija. Valgustus oli siiski positiivne, aga jäi lõpuni viimata. Teised ühiskonnakriitilised voolud (feminism) Feminism tegeleb naiste õiguste eest võitlemisega. Selle vormid: liberaalne, marksistlik, radikaalne feminism. Mõnikord tuuakse välja feminismi põlvkonnad: 1.põlvkond, 2.põlvkond, 3.põlvkond. Liberaalne feminism kõige varasem feminismi vorm, mis ütles, et naiste probleemide põhiliseks allikaks on poliitiliste õiguste puudumine. Naised peavad saama valimisõiguse, hariduse jms. Tuleb võidelda eelarvamustega. Marksistlik feminism seostab marksismi ja feminismi. Kapitalism on naiste probleemine peamine põhjus, allikas
annaabi.ee 
