parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime. Reziimide puhul võime omakorda eristada militaarseid, posttotalitaarseid, ühe partei jt reziime.
Katrin Olhovikov 25.01.09 Demokraatlike ja totalitaarsete riikide arengu võrdlus kahe maailmasõja vahel Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid p...
" ,,Naer ei ole üldse naljaasi." (A. Herzen) 10 Nõukogude filosoofia ajalugu ei ole mitte ainult igavad dialektilise ja ajaloolise materialismi õpikud, mitte ainult loomingulise mõtte sähvatused nagu pärliterad teadusetaoliste nämmutuste sõnnikuhunnikus, vaid ka tark naer, mis õõnestas totalitaarset ideoloogiat ning kindlustas inimese individuaalsuse esmasuse kollektiivse idiotismi ees. Filosoofide folkloor ja koomiline isetegevus, nii nagu kogu anekdoodieepos näitavad, et totalitarism ei ole mitte ainult inetu ja hirmus, vaid ka naljakas. Naer aga aitas ja aitab halvavast hirmust jagu saada. Mõni võib öelda, et totalitarism on juba minevik, selles on jagu saadud, maaslamajat aga ei lööda. Ei, ta ei lama. Ta roomab. (Lk 1276)11 6 Lk 1263. 7 Lk 1265. 8 Lk 1272. 9 Lk 1273. 10 Lk 1275. 11 Lk 1276.
Saksamaa, NSVliit ja Itaalia-sarnased ja erinevad jooned. Saksamaa, NSV liit ja Itaalia on läinud Euroopa ajalukku kui riigid, kus kahe maailmasõja vahel valitses totalitarism. Totalitarismiks nimetatakse sellist poliitilist süsteemi, kus riigi huvid on tähtsamad kui üksikisiku omad. Valitseb üks partei, üks ideoloogia jne. Mille poolest totalitarism nendes maades sarnanes, mille poolest erines? Majanduses olid need riigid pigem erinevad. NSV liidus ei olnud eraomandit, kõik oli riigistatud. Itaalias kontrollis riik ettevõtteid, kordopratsioonide (töö andjad ja töö võtjad koos) tegevust Fasistlik valitsus. Saksamaal toimis riiklik juhtimine(kogu maal ja rahval oli üks ja ainus eesmärk-tõsta riigi sõjalist võimsust). Sisepoliitikas olid need riigid pigem sarnased. Kõigis kolmes riikides kehtis üheparteisüsteem.
Totalitaarsetele riikidele iseloomulikud tunnused (Nõukogude riik ja Saksamaa) 1. Juhikultus ehk isikukultus kõik positiivne ja õnnestunud kirjutatakse juhi arvele ja ebaõnnestumisest vaikitakse. Juhist kirjutatakse laule, luuletusi, joonistatakse pilte, saavad preemiaid. Juhikultust näitab ka see, kui elavale inimesele püstitatakse ausammas. Nt. Stalini ja Hitleri kultus. 2. Riigi huvid seatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. Oluline on mass mitte, mitte 1 inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt i...
Getter Orav 13.09.12 ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal 1. Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel? Too vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse p...
· Kodanike meelsust valvab salapolitsei, teisitimõtlejad paigutatakse sunnitöölaagritesse · Selgelt eristatakse üks ja ainus ideoloogia kogu ühiskond on sellele allutatud, see katab kõiki eluvaldkondi. Kõik peavad ühtemoodi mõtlema. · Propagandal suur roll (haridus, kunst, kirjandus, muusika) · Riigi täielik kontroll majanduse ja kõikide elusfääride üle. 12. Fasistlik Itaalia milles avaldus totalitarism? 185-189 · Fasistid e mustsärklased ründasid töölismiitinguid, purustasid töölisparteide, sotsialistide ja hiljem ka kommunistide hooneid, tapsid töölisaktiviste. · Kõik üksikindiviidi ja klassihuvid peavad olema allutatud rahvuse huvidele. · Fasistid kasutasid valimiskampaania ajal äraostmist, pettust ja terrorit. · Keelustati kõik opositsioonilised ajalehed ja ajakirjad, riigis tekkis üheparteisüsteem · Poliitiline politsei OVRA
1. MÕISTED SUFRAZETT- Naisõiguslased Inglismaal, kes taotlesid endale valimisõigusi. MAJANDUSLIK LIBERALISM- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. KUIV SEADUS- 1920 aastal kehtestatud alkoholi keeluseadus, millega looddeti, et alkoholi tarbimine lõpetatakse Ameerikas. AUTORITARISM- Diktatuuri liik, kus riigi võim on koondatud ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast.
KUIDAS AITAB POLIITILINE OSALUS MÕISTA ÜHISKONDA? Enamik poliitilisi režiime näeb ette rahva osalemist ühel või teisel viisil, erinevad on näiteks osalusvormide levimus ja eesmärgid. Näiteks totalitaarne režiim sunnib peale totaalset osalust ehk kõik peavad kuuluma erakonda ja osalema valmistel. Teiseks, kui rahva poliitiline aktiivsus tõuseb kõrgemale kui tavaliselt, võib olla tegemist ühiskonna pöördhetkega ehk näiteks totalitarism varitseb kokku ja hakatase ehitama demokraatiat. Tagajärjed - näiteks Portugali parlamendivalmistel osales aasta pärast demokraatlikku revolutsiooni 92% kodanikest, järgnenud aastatel hakkas see protsent aina langema ja 30 aastaga oli see langenud 64%-ni. Stabiilsetes demokraatlikes ühiskondades püsib kondanikkonna poliitiline aktiivsus tervikuna ühel tasemel. Järelduseks võib öelda, et poliitilise osaluse mustrite abil saab hinnata ühiskonna ajajärku nii: stabiiline ühiskond
6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas
1)Eesti keele algtaseme eksami sooritamine 2)Phiseaduse ja kodakonsusseaduse tundmise eksami sooritamine 3)Antud isik on Eestis elanud vhemalt viis aastat Erakondade tegevuse eesmrk on saada vimule. Riigikogus on praegu esindatud 4 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad I.R.L ja Reformierakond. Opositsiooni moodustavad Keskerakond ja SD. Demokraatia: 1.Riik peab arvestama vhemuse igustega. 2.Kik inimesed on seaduse ees vrdsed. 3.Vimude lahusus. Totalitarism: 1.Vim on koondunud he isiku vi grupi ktte. 2.Riik sekkub inimeste eraellu. 3.Riigis kehtib range tsensuur.
Mehed kandsid käänisega pükse ja pintsaku rinnataskus rätikut Tants oluline osa moest MEELELAHUTUS & TEHNOLOOGIA Charlie Chaplini komöödiad koguvad edu Raadio – uus massiteabevahend => BBC Dzässmuusika kütab kirgi Autode kasvav tulek tänavaile OTSINGUD JA SAAVUTUSED Kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus Kirjanduses ja kunstis suur hulk – ism’e Vaarao Tutanhamoni hauakambri & sumerite avastamine Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu NSV Liit ja Saksamaa asusid oma kultuuri hävitamise kallale NSV Liidus algselt loominguvabadus, Stalini võimu tugevndedes kadus NSV Liidu ainumõeldavaks meetodiks sai sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik Hitleri võim Saksamaal lõi kultuuri jäädavaid haavu „Hitleri kingitus vabale maailmale!“ Tervikuna sai kultuurielu raske hoobi. 1930-ndate saavutused ja leiutised
valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike üleloomulikku. Ateism ja materialism esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist.
Diktatuurid Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased Interventsioon- välisriigi relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse Maailmarevolutsioon- loodeti et enamlaste või venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile- muuta kogu maailm kommunistlikuks
Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane
väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi Diktatuuri tunnused ja selle erivormid: autoritarism ja totalitarism. Ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu. Demokraatlikud riigid: Suurbritannia ja
Dem maade arv küll suurene, kuid see käis läbi tõusude ja mõõnade. Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas, lagunes NL, lagunes totalitarism Kesk- ja Ida-Euroopas ja NL'st sõltuvates Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Dem levik 20. Saj lõpus on siiani olnud jõulisem ülemaailmne suundumus. 1970. a-te alguses oli maailmas u 40 dem riiki, 20. Saj lõpus aga 120. Viimasel ajal pole demokraatiaid lisandunud. Araabia maailmas on ülekaalus monarhia ja diktatuurid. Demokraatia pole
vastavalt kogutud häälteprotsendile. Kohaliku omavalitsus valimised toimuvad Eestis selle süsteemi järgi. 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile. c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale. Demokraatia vormid- Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia
aastail, selgitab autoritarismi kujunemise põhjusi ja mõju ühiskonnale ning iseloomustab vaikivat ajastut; 1920’ndatel võeti vastu põhiseadus, mis oli väga demokraatlik. Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil.
hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn. ,,kadunud sugupõlvest", sest lahingute koledused jäid sügavale inimeste mällu. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, tõmbuti palju elust tagasi, suhtuti ellu passiivselt. Inimesed oli pettunud sõjas ja see tõi kaasa pahameele valitsuse ning demaokraatliku riigikorra vastu, tänu millele hakkas levima totalitarism. 19. sajandil levinud sõja romantiseerimine kadus maailmasõja kaevikutes väga kiiresti. Kõige selgemad kaotajad militaarsest seisukohast olid loomulikult Keskriigid (Austria Ungari, Türgi, Bulgaaria ja Saksamaa). Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine kiirendas tema liitlaste väljumist sõjast, seega kaotuse põhjused olid suures osas seotud Schlieffeni plaani läbikukkumisega Marne'i lahingu tagajärjel ning tänu sellele järgnenud kaheaastase positsioonisõjaga
altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931
,,Ahermaa", saksa poeesiat rikastas R.M. Rilke. James Joyce'i romaani ,,Ulysses" aga on nimetatud maailma kirjanduse üheks tipuks. 1922. a avastas Howard Carter Egiptuses vaarao Tutanhamoni hauakambri. Füüsikas toimusid suured avastused. Albert Einstein tõestas üldrelatiivsusteooriat, Ernest Rutherford lahutas aatomi osadeks, James Chadwick avastas neutroni. Keemia ja füüsika ühendamise viis lõpule Linus Pauling, kes seletas põhjalikult ära keemilise sideme olemuse. Totalitarism ja rassism sekkuvad kultuuriellu 1920.-1930. aastate läänemaailma kultuurielu arines sõjaeelsest kõige muu kõrval selle poolest, et kaks suurt riiki, NSV Liit ja üha suuremal määral ka Saksamaa, asusid oma kultuuri hävitamise ning deformeerimise teele. NSV Liidus oli 1920. aastate algul valitsenud loominguvabadus. Kümnendi teisiel poolel, kui Stalini võim tugevnes ja poliitilised tapmised ning massirepressioonid sagenesid, loominguvabuadus kadus
valitses jätkuvalt stalini isikukultus 1934 aastast algas massiterror tapeti kõrgemaid partei ja riigitegelasi punaarmee juhte julgeolekutöötajaid... näidiskohtuprotsessid mõneti paranes eluolu 1930 ndate II poolel kadus kaupade jaotamisel kaardi süsteem maalt läks palju inimesi linna paljud alles õppisid lugema ja kirjutama. inimeste senine elulaad ja moraal hävitati nõuti kuulekust võimudele kadus isiklik vastutus ja südametunnistus kt küsimused 1)mõiste totalitarism 2) miks tekib totalitarism? 3)totalitaarse ühiskonna iseloomulikud jooned 4) loetle totalitaarsed autoritaarsed ja demokraatlikud riigid 5) itaalia 6) saksamaa II maailmasõda 1939 1 sept – 1945 saksamaa oli valmis oma tahet maailmale jõuga peale suruma lääne riigid tegid saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku saksamaa tegevus 1
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid, isikukultus, kontroll majanduse üle, sõnavabaduse
J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmavaade, mis mõistab hukka sõjad Kullastandard -riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Komitern -rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kapitalism -eraomandusel ja vabaturumaj
arvestama 2. konstitutsiooniline monarhia- kuningriigid (Inglismaa), võim piiratud seadustega. 3. Vabariik- jaguneb kaheks: parlamentaalsed(Eesti)- rahvas valib parlamendi, parlament presidendi. Presidentaalsed- rahvas valib parlamendi ja presidendi(USA, Venemaa) 4. Riigikorralduse vormid Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus. nt. Eesti Totalitarism- diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim. Nt Hitleri-aegne Saksamaa 5. Milliste meedotitega ja miks sekkub riik majandusse? 1) riik määrab maksud. Eesti suunatud tööandja poole, makse maksab töövõtja. 2) annab ettekirjutused tervishoiu küsimustes(nt poes/turul ei või müüa suvalist liha) 3) kehtestanud kauplemise nõude(kõlblik kuni 25.10.2009-ei tohi enam müüa; parim enne 25.10.2009-võib
sundkollektiviseerimine, plaanimajandus, suur terror, GULAG. Isikukultus ehk lõputu ülistamine; industrialiseerimine – suurtööstuse arendamine; sundkollektiviseerimine – talupoegadelt võeti vili jõuga ära; plaanimajandus – rahvamajanduse arendamine ühtse riikliku plaani kohaselt; 18) Iseloomusta autoritaarse reziimi kehtestamist Eestis 1934.aastal (kelle poolt, miks, vaikivale ajastule iseloomulik) 19) Kuidas mõjutas totalitarism kultuurielu kahe maailmasõja vahel? 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Liit 1919-1933 Demokraatlik Saksamaa ehk Weimari Vabariik 1923 Ruhri kriis – Prantsusmaa ja Belgia viisid väed Saksamaa Ruhri tööstuspiirkonda ja okupeerisid selle. (Sellel ajal oli Rahvasteliidu põhimõte, selle tõttu USA ja teised riigid sekkusid) Tehti Dawesi plaan ehk Saksamaa maksab järelmaksu. Hüperinflatsioon – raha väärtus langeb
asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga näiteks nagu H.Nõu, E-K. Toona, I.Ivask ja I. Laaman. Samuti loetakse Eesti paguluskirjanikeks ka isikuid, kes sündisid pärast sõda paguluses nagu T.H. Ilves ja M.K. Kostabi. Kui pärast 1905. Aasta Vene revolutsuiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944.aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda. Üheks põhiliseks liigiks kirjanduses oli pagulasproosa. Teemad, mis proosades kajastusid jagunesid neljaks: 1.) Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B.Kangro „Tartu-sari”). Hiljem kirjutati ka palju memuaare. 2
Reaktsioon, reform või piiratud ,,vaikne ajastu" revolutsioon Eesmärgiks kodanike väline rahulolu Korraldas rahvahääletuse Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 2 Sõjaväe domineerimine või autonoomia Ei tohiks sõltuda teistest riikidest, liitlasi pole vaja TOTALITARISM RIIK: NSV Liit Tunnus Empiiriline näide Ametlik ideoloogia Liikumine kommunismi poole Totaalne revolutsioon, vanemate Perestroika seadustamisvormide kõrvaldamine Üksainus eliidi juhitud massipartei Nõukogu Liidu Komunistlik Partei
ajalugu, kuna Nõukogude Liidu välispoliitika peaeesmärgiks oli maailmarev. teostamine. Asutav Kogu-riigikorra muutudes valitav parlament peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 1917a. sügisel valiti AK kuna enamlased ei sõandanud ajutise valitsuse poolt lubatud valimisi ära jätta. Enamlased said ¼ saadikute kohtadest. Kuna AK võttis vaenuliku hoiaku enamlaste poliitika suhtes siis AK saadeti laiali. Sellega hävitati viimasedki dem. alged, kujuned välja totalitarism sh. ühepartei süsteem. Vene impeeriumi lagunemine ja NSVL kujunemine: Venemaast iseseisvusid läänepoolsed alad5 uut riiki. Soome, Eesti 24.veebr 1918, Läti, Leedu, Poola- Eraldusid vene impeeriumist, pidid oma iseseisvust kaitsma saksa ja punaarmee eest. 1920a. sõlmitud rahulepingutega pidi NV tunnistama Balti riikide iseseisvust. 1917 oktoobripööre1922a. 30 dets.(Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustasid 6
postindustriaalses ühiskonnas proletariaat e. palgatööline- kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kes on juriidiliselt vaba, kuid kodanlusest majanduslikult sõltuv. anoomia- üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine, mille põhjuseks on ühiskonna vana väärtussüsteemi lagunemine kodanikuühiskond- kodanike algatusel kehtivate õigusnormidele toetudes loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. sotsiaalne õiglus totalitarism- diktauuri vorm, mida isel. ainupartei piirideta võim autokraatia- valitsemisvorm, mille korral kogu võim on koondunud ühe isiku kätte monarhia on riigi- ja valitsusvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu ehk absoluutne ja piiratud ehk konstitutsiooniline. oligarhia on valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte. aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate
Tööjõus eristatakse töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Sotsiaalne kihistus: kõrgklas, alamklass, rikkad ning vaesed. Inimeste mitmekesised huvid! Inimestel on erinevad huvid, mis sõltuvad sotsiaalses struktuuris, kihistuses. Huvide mitmekesisus ehk pluralism. Kuidas erinevaid huve arvestada? Mida teha sisi, kui üks huvi välistab teise realiseerimist? Kas huvisid peaks püüdma ühtlustada? Ühiskonda, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad (demokraatia, totalitarism), organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühe maa elanikel on palju ühist ühine ajalugu, ühine riigikeel, kultuur, põhiväärtused (isamaalisus). Taolist ühtekuuluvust nimetatakse identiteediks. Pluralismi ja identiteeti on riigi arenguks vaja. Pluralismikus ühiskonnas on vaja tolerantsust ehk sallivust. Tolerantsusel on piirid. Ei tohi leppida sallivalt pättidesse ja roolijoodikutesse. Siin on vajalik nulltolerans ehk
aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito Mussolini, Adolf Hitler, Franklin Delano Roosevelt, Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson; Õppesisu 9. klass Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939, 25 tundi
· kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille tulemusena demokraatia asendus autoritaarse diktatuuriga. kolonialism - suurriikide poliitika nõrgemate riikide enda valdusesse saamiseks.
· NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Zanri rajas Boccaccio oma novellikoguga "Dekameron". 6. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 7. Commedia dell' Arte- tekkis 16. Saj Itaalias; kunsti komöödia improvisatsiooniline näitevorm, puudusid kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, kõnekoomika, tegevuskoomika; teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. Tegelased: Armastajapaar,
Konservatiivid- juhtisid peamiselt södadevahelisel ajal riiki · Prantsusmaa koalitsiooni kuulus palju parteisid , sellega seoses erimeelsused ja valitsuskriisid, valitsuste vahetused 1919-1939 oli Pr.41 valitsust Autoritaarne riik - Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus Totalitaarne riik - Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia,üksainus massipartei,terroristlik salapolitsei,kommunikatsioonivahendite monopol,relvamonopol,käsumajandus. Diktatuuri kujunemine: Üleminekul vabariigilt monarhiale, Revolutsiooni järelnähtusena, Vajadus "kõva käe" järele. Diktatuur on selline valitsemissüsteem, kus võimu teostamisel puuduvad seaduslikud piirangud.
· 21.juuni.1940 Päts nim. Ametisse uue valitsuse, pole ühtegi kommunisti aga enamik on vasakpoolsed · 21.juuli.1940 tuleb kokku uus volikogu, EE= ENSV, Päts vabastatakse presidendi ametikohalt, maareform, algab eraomandi likvideerimine, paluti EE vastuvõtmist NL koosseisu · 6.august.1940 võeti ENSV üheks NL liikmeks, EE vabadus on võetud, okupeeritud eri riikid poolt, teiste riikide mõju all EESTI NSV= ENSV 1940-1941 · totalitarism ja fasism käisid käsikäes · kulmineerub küüditamisega '41 · punane terror, genoksiid-rahva vastu Muudatused 1) Poliitika · ENSV Ülemnõukogu · Vabariigi valitsus- Rahvakomissaride Nõukogu (Ministrite nõukogu) · KÕIGE KÕRGEM- Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) · linna- ja vallavalitsus-täitevkomitee · miilits · sõjavägi ja kaitseliit aeti laiali · uus põhiseadus 2) Majandus · riigistamine · maareform
selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed
Kordamine: Renessanssist valgustuseni 1. Renessanss: 13-16 sajand, antiikkultuuri taassünd, inimene oli oluline, suured leiutised: trükikunst, kompass ja püssirohi, kultuur elavnes. Humanism: inimese ja inimlikkuse väärtustamine. Utoopia (termin Thomas Moore'i teosest "De Optimo Reipublicae Statu deque Nova Insula Utopia")- hüpoteetiline ideaalriik või ideaalne ühiskond. Antiutoopia- fiktiivne ühiskond, samuti seda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. 2. Petrarca elu ja looming: sündis arezzos, 12-aastaselt läks ülikooli õigusteadust õppima, kuid ei olnud sellest huvitatud, 16-aastaselt läks Bologna ülikooli, teadaolev 1. Luuletus pühendatud surnud emale,6. Aprill 1327 kohtas naist, kellele pühendas kõik oma luuletused. Itaalia sonett- Sisus vastanduvad kirjeldavad katräänid eneseväljenduslikele tertsettidele, 9. reas toimub pööre ehk volta
aastat. Ta taastas oma võimu ja 1930. aastatel kasutusel olnud planeerimissüsteemi ning kindlustas uute puhastusaktsioonidega kuulekuse. Samuti levitas ta Nõukogude mõju Ida- Euroopas ja eskaleeris Külma sõda. See oli igas mõttes küpse diktatuuri ajajärk. Peaaegu kõigis Venemaad käsitlevas peatüki osades oleme lisanud uuema käsitluse, mis on kiiresti levinud pärast 1991. aastat. Selle kohaselt oli Stalini reziim julm, kuid just seeeõttu pold see effektiivne. Totalitarism oli fundamentaalselt vigane: eriti selgesti ilmnes see 1930. aastatel ja sisepoliitikas. Nagu nähtud, püüdis Stalin poliitilist ja majanduslikku süsteemi, mistõttu üha kahanes kohalik initsiatiiv. Tagajärjena tuli keskvõimudel oma tugevust korrigeerida, seega oli Stalini poliitika samavõrra etteplaneeritud kui hetkeoludest sõltuv. Niisamuti tuli tal korrigeerida oma välispoliitikat osalt varem tehtud valede otsuste, osalt aga asjaolude tõttu, mi solid väljaspool tema kontrolli
poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all, kodanike vabadused piiratud. Puudub võimude lahusus. Suur roll presidendil. Puudub selge ideoloogia!!! Diktatuuri tüübid: autoritalism, totalitarism, sultanism. Võimu vahetus on väga raske. Valitseb režiimi meelsus, väärtused mida võimulolijad kannavad- rahvuslus. Sõjaväe domineerimine võib olla 1 suurem ning väiksem. Pigem reformiv. Ei proovita riiki ümberkujundada ideoloogilises vaimus. Eesmärk, et kodanikud ei mässakas, see on piiratud. Säilitatakse vanematest vormides usk, kultuur.
riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast".
võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K
võtab altkäemaksu, korraldab endale riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K
Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted Kolonialism-eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle. Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes Eesti ajalugu Mõisted
Sellele pani aluse just Nõukogude Liidu ja läänemaailma jäik poliitiline vastasseis, mis välistas normaalse kultuurivahetuse, ningka Eestist põgenenud inimeste arvukus, kelle hulgas oli suur osa intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja natsionaalsotsialistlik totalitarism talus pigem isikut, kui tema keelt, sest ta oli juba kogenud, et isikust rohkem maksab massikommunikatsioon. Kõnelesid ju kirjanikud siiski kodumaa ajaloost ja oludest enne II maailmasõda, lisaks loomulikult kodumaalt põgenemisest, argipäevast asukohamaal ja piiblitemaatikast. Ei tulnud kõne allagi, et näiteks Rootsis elav Karl Ristikivi avaldanuks oma romaani Hingede öö 1953. aastal Tallinnas. Muidugi jõudis see teos nagu teisedki mõne aja pärast
erinevates maailma piirkondades kus puhkesid lokaalsed konfliktid NSVL ja USA sekkusid ja asusid erinevatele pooltele Sõja eesmärgid: 1. USA kommunismi leviku tõkestamine 2. NSVL II MS saavutuste kindlustamine Maailmarevolutsiooni õhutamine USA mõjuvõimu vähendamine Euroopas Põhjused: 1. Ida ja läänemaailma ideoloogiate täielik erinevus Demokraatia versus totalitarism Vabaturumajandus versus plaanimajandus 2. Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt hirm, et NSVL soovib veel laieneda 3. võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas 4. liidrite jäikus kompromisside saavutamine on raske, mõlemad pooled leidsid, et just neil on õigus VASTASSEISU KUJUNEMINE 1. 1945. aasta maid W. Churchill rõhutas H. Trumanile, et Lääne ja Ida Euroopa vahele on
klassile 2. Demokraatlik valitsemine Autoritaarne ja totalitaarne riik 2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol, relvamonopol,
kaudu saadud piiratud mandaadil kodanikelt,kellel vastuseis demokraatia tingimustele on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise puudub piiratud mandaate võimalus õigus vahetadavalitseja(d) selle määratluse piires palju alavorme liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse režiimi tunnused: 1. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 2. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 3. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 4. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 5. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Totalitaarse režiimi tunnused: 1. Ideoloogia 2. .Totaalne revolutsioon 3. .Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. .Totaalne mobiliseeritus 5.
annaabi.ee 
