Vor dem Weihnachtsabend ist die Adventzeit. In den Wohnungen werden Adventkränze mit 4 Kerzen aufgestellt. Für jede Vorweihnachtswoche eine. An jedem Adventsonntag wird eine Kerze angezündet. Wenn alle 4 Kerzen brennen, ist Weihnachten nah. Die Kinder hängen in ihren Zimmern einen Adventkalender mit 24 Türen auf. Am 1. Dezember wird die 1. Tür geöffnet, dann jeden Tag eine weitere. Im Kalender sind oft Bilder, manche sind aber auch mit Schokolade gefüllt. Am 6. Dezember kommt erst einmal der Heilige Nikolaus Am Tag davor werden eifrig Schuhe und Stiefel geputzt. Kein Fleckchen darf drauf sein und glänzen müssen sie wie die Sterne am Himmel. Denn nur dann steckt der Nikolaus Äpfel, Nüsse, Lebkuchen, Bonbons und vielleicht auch ein kleines Spielzeug in die Schuhe. Manchmal kommt er sogar selbst zu Besuch. Wenn der Nikolaus an eine Tür klopft, dann müssen die Kinder ein Gedicht aufsagen oder ein Lied singen können. Für die schlechten Kind...
Kas sõjad ja konfliktid kaovad tulevikus? Ligikaudu 65 aastat tagasi toimus II maailmasõda. Selles sõjas oli ligikaudu 70 miljonit hukkunut mis teeb sellest ajaloo veriseima sõja. Peale sõda said enamik inimesi aru, et kolmandat sõda see planeet üle ei elaks kuna tänaseks on riikidel juba nii võimsad kaitse- ja ründerelvastused, et nad lihtsalt hävitaks meie kodu sellisena nagu see praegu on. Tänapäeval on 9 riigil olemas tuumarelvad, kuid nad ei kasuta neid arvatavasti kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et need ei tekitaks kahju ainult nede vanelastele, vaid ka kogu maailmale ja teiseks seetõttu, et kui nad ründavad kedagi tuumarelvaga siis ilmselt saaksid nad ise ka kohe vasturünnaku. Tuumalõhkepeadega võib tekkida ka teistugune konflikt. Kui mingid usulised organisatsioonid või riigid kelle seas on inimesi, kes ei tea nendest relvadest tuhkagi, kuidagi vallautavad riigi, mil...
docstxt/135428376443.txt
g(a) pole 0 ka jagatis f/g. Ning Arvtelg:nullpunkt, pikkus ühik, liitfunk.puhul.ühep.pidev.funk pos.suund.Reaalarvud vastavuses üks : eelnevad 3 punkti!omadused ühele.+abs.väärtuse om(4), arvu ümbrus+tõk.hulk=0-i ümbrus, seoses suur.ja nt.vahemik, lõik, poollõik. Jääv ja väh.väärtusega: väärtus saav. muutuv suurus: piirkond, x ja y Sellel lõigul+iga väärtus suur.ja seotus, ,määramisp.(x-i muutumisp.) vä.vahel+ kui otspunktides ESITUS: tabel,analüüt,graafik(pos ja neg, punkti üldkuju, funk graafik, erin.märg.väärtu si, siis väh.1 rahuldab?+ max 1 lõikepunkt paaris, punkt, kus f(c)=0. paaritu-x e X per.funk.-f(x+C)=f(x), x Funk.difer.def: võrdeline e X, kasv. Ja kah.funk.rakendamine argumendi muuduga ja nullist argumentidele x1 ja x2, hulk D.astmef.märpiirk. sõltuvus a- erineva tul.korral o...
meie planeet võib üsnagi varsti elamiskõlbmatuks muutuda, kui me oma elamisviisi ei muuda. Vähem kui 10,000 aastat tagasi leiutati põllumajandus, mis oli revolutsiooniliseks meie arengus, võimaldades toita suuri hulki inimesi. Kuid lõpuks avastas inimene ka taastumatud fossiilkütused, mille tekkeks kulus miljoneid aastaid, kui energia allikatena. Need kütused võimaldasid kasutusele võtta masinaid, mis teevad meie elu kergemaks ja mugavamaks. Kuid need kütused lõppevad kunagi otsa ja vähe pööratakse tähelepanu taastuvatele kütuse allikatele. Selle asemel otsitakse uusi viise, kuidas saada taastumatuid ressursse nagu naftat Kanada tõrva liivadest Mis juhtub kui need kütused otsa lõppevad? Ameerikas toodetakse piisavalt teravilja, et toita 2 miljardit inimest, kuid seda vilja ei kasutata inimeste toitmiseks vaid karjaloomade söödana. Mida rohkem me areneme, seda rohkem kasvab liha söömine
104493 IAPB21 1. (a) Kuna A on positiivsete täisarvude hulk, mille viimane number on 3, siis sisaldab hulk A arve 1,2,3, nendest paarisarv on 2. Seega on hulkade A ja B ühisosa {2} VV { { (b) 5-ga jagub iga arv, mis lõpeb kas 5 või 0-ga. Nendest arvudest on 5-ga lõppevad paaritud ja 0-ga lõppevad paarisarvud. Seega kuuluvad hulkade A ja B ühisosasse 0-ga lõppevad ja 5-ga jaguvad täisarvud, st 10-ga jaguvad täisarvud(arvud, mis annavad 10-ga jagamisel jäägi 0): VV {YÉY X { 2. Kujutan Venni diagrammil C = A B Et A C = (AC) (CA), siis · (AC) kujutub järgmiselt: · (CA) järgmiselt: Nende ühendiks on hulk B:
Asub Norde Centrumis Lootsi 7 Tallinn. Salongis pakutakse järgmisi teenuseid: juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetik, geelküünte paigaldamine ja hooldus, kõrvaaugud püstolmeetodil ja juustepikenduste paigaldamine. Salongis on WiFi traadita interneti leviala. Salongi kasutajatele on parkimine tasuta. Salong on avatud esmaspäevast-reedeni kella 9- 21.00, laupäevast- pühapävani kella 10-21.00. Juuksuri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 45 kroonist (algaja juuksuri puhul) ja lõppevad 1595 krooniga. Maniküüri poolt pakutavate teenuste hinnad algavad 20 kroonist ja lõppevad 300 krooniga. http://www.salonplus.ee/ 13 Müürivahe ilusalong Salong asub Müürivahe 15 sisehoovis esimesele korrusel. Salong on avatud esmaspäevast reedeni kella 10-19.00 ja laupäeval kella 10-17.00. Pakutavad teenused: kosmeetik,
1.3 Elektrivälja jõujooned Jõujooned on kujutletavad jooned, mis näitavad elektrivälja paigutatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunda. Jõujooned algavad positiivsetelt laengutelt ja lõppevad negatiivse laenguga. + + - + + TPT Doris Toos
varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü) · Pika vokaalifa aa ju uu lõppevad sõnad raa, muu (Hiina pinnaühik), paa, suu (Prantsuse rahaühik).
EEPIKA Zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell, valm, muinasjut. See kujutab üksiajsalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi. Autor sekkub harva teostesse või on see ise tegelane. EEPOS Ulatuslik lugu sidmuata kõnes. ROMAAN Jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus ja suure tegelaste hulk. NOVELL Tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus. Lõpus on puüant. Novellid lõppevad tavaliselt ootamatult. LÜÜRIKA See on pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus (tema sisemaailm, elamused, mõtted). Lüürilises teoses on vabad mõtteseosed. Kõlaseoste loomisel on väga oluline sõna valik. DRAMAATIKA Põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Teosed kujutatakse dialoogi vormis ja konfliktidest lähtuvat tegevust sündmuste reana.
Pulmatradi tsioonid erinevates riikides Grete Käen Merlyn Sagaja Eestis Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika Värvikad riided Toit Abielu enne 25 eluaastat Mehe kohustused Tseremoonia tunnistajad Kasutatud materjal https://www.pulmad
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb ...
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem
• Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Seitse isikhomisa Kaheksa isishiyagalombili
Ämblikud KENDRA-SHERIL JOASOON 8.A 2018 Kehaehitus · Ämbliku keha on kuni 10 cm pikk · Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast · Neil on 8 lülilist jalga · Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele · Ämblikutel on lõugtundlad, mis lõppevad terava küünisega Toitumine ja seedeelundkond Ämblikud toituvad väga erinevatest saakloomadest, kes võrku satuvad. Ämbliku seedeelundkond läbib kogu keha, ning eritamiseks on peened torukesed Hingamine Hingab läbi raamatkopsude avatud vereringe https://youtu.be/08WoRKw1VyQ Paljunemine Emas ämblikud hoiavad oma poegi enne koorumist kookonis. Kookoni koos munadega kinnitavad nad kas oma tagakeha lõpul
05. oktoober 2017 MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud personalijuht Minu nimi on Mari Õun ja olen 18aastane neiu Tartust. Iseloomult olen pigem tagasihoidlik, rõõmsameelne, töökas ning kohusetundlik tüdruk. Annan alati endast parima ning soovin, et inimesed oleksid minu tehtud tööga rahul. Põhjus, miks ma Teie poole pöördun, on nimelt see, et soovin leida endale kooli kõrvalt tööd. Esmaspäevast reedeni lõppevad mul tunnid 15.45 ning nädalavahetused on vabad, seega saaksin töötada nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Hetkel olen lõpetamas 12.klassi Tartu Tamme Gümnaasiumis. Olen varem töötanud tallihooldajana ehk kohustusi ma ei karda. Rohkem kogemusi mul ei ole, aga loodan, et võimaldate mul kogemusi teie juures saada. Restoran Taverna töökoht huvitab mind, kuna saaksin omandada uusi kogemusi ja arendada teistega suhtlemist ning koostöö tegemist.
3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga) Gregoriuse koraali laulutüübid: Psalmoodia- peamiselt ühel toonil lauldav proosa tekst Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn- stroofilise värsstekstiga Responsoorium- algselt koori refrääniga ekstaatilised soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid: 1)dooria- LE-LE 2)früügia- MI-MI 3)lüüdia- NA-NA 4)miksolüüdia- SO-SO Duur-ja moll-helilaad kujunesid rahvuslikus muusikas 16.sajandil.
Etruskid "tusci" Etruuria maakond Elasid Itaalia keskosas 8. - 3. saj eKr. Kultuuri kõrgaeg oli 7. - 5. saj. Võtsid palju üle Kreeklastelt. Teadmised Etruskide kohta pärinevad peamiselt hauakambritest: Maapinda uuristatud tunnelid, mis lõppevad kambriga. Ümarad kupli taolised kivist ja mullast hauakünkad. Majataolised kivikambrid. Suured kiviurnid. Tavaliselt surnud tuhastati ja maeti urnidesse, mille kaanel oli surnuportree. Rikkad maeti diivani või voodi kujulistesse sarkofaagidesse, mille peale paigutati lamav skulptuur surnust. Hauakambrid on seest kujundatud toa või köögina. Seinu katavad maalingud, mis on rõõmsameelsed ja optimistlikud. Kujutatakse pidusid, sporti, jahti, igapäevaelu jne.
Dirigendi töö võlud ja valud Dirigent on oma hingelt kunstnik, kelle ülesanne on kellegi teise poolt loodud kunsti edasi anda. See ei ole kerge ülesanne. Helilooja on loonud teose, milles on kindel sõnum. Dirigendi ülesanne on see sõnum leida ja kuulajatele edasi anda. Kindlasti on igal dirigendil oma nägemus, aga helilooja sõnum ei tohks kaduma minna. Sellesama loo mõtte peab dirigent edasi andma orkestrile. Kuulajale on muusika nauditav ja elamusterohke vaid siis, kui dirigent ja orkester mõtlevad ühtemoodi ja panustavad sellesse, mida nad teevad. Seetõttu peab dirigent olema ka väga hea psühholoog, leidma orkestriga ühise keele ja suutma paljudest erinevatest isiksustest koosneva kollektiivi ühes rütmis hingama panna. See ei ole alati kerge. Dirigenditöö juures on positiivne see, et kohtuda saab väga paljude huvitavate inimestega, esitada erinevate heliloojate muusikat erinevatel lavadel Dirigendi töö pakub väga palj...
Tavaliselt me ei tea kuidas vahet teha olulisel ja ebaolulisel. Kulutatakse oma elu liikudes ühest kohast teise naudingute järele mis pidevalt kaugenevad ning jätavad rahuldamatuna ootama. Milleks oodata? Parem minna edasi, kuid et edasi liikuda, peab üksteisest mööda käima. Iga hinna eest püütakse olla õnnelikud, edukad ja jõukad, teadmata mis selle saavutamiseks nõutavad tegevused endaga kaasa võivad tuua. Oleme valmis tegema kõike, et jõuda sihtpunkti kus lõppevad meie vajadused, mõtlemata, et sellist punkti me ei leia. Ühe eesmärgini jõudes tekivad peagi uued, nii päevast päeva, aastast aastasse. Magama minnes tunneme end hästi kuna taas on päev seljataga, hommikul ärgates jääma ootama uute hetkede toredaid mälestusi ning vaid õhtu saabudes saame teada kas kõik läks ootuste kohaselt. Sellepärast otsimegi asju mis suudaksid hommiku õnnelikult õhtusse saata. Aeg ei peatu, iga koit lõppeb hämarikuga.
a) juhatus ja üldkoosolek; b) nõukogu ja juhatus; c) üldkoosolek. 26. Kas MTÜ võib teenitud kasumi liikmete vahel ära jagada? a) jah võib, kuna MTÜ võib läbi oma tegevuse teenida kasumit; b) Ei või, kuna MTÜ tegevus ei ole suunatud otsese kasumi teenimisele; c) Jah võib, kuna MTÜ asutajad on osanikud ja seega on neil osaniku õigused. 27. Millisete võlausaldajate nõuded 4 kuu möödudes peale teate avaldamist Ametlikkes Teadaannetes lõppevad? a) teadaolevate võlausaldajate; b) mitteteadaolevate võlausaldajate; c) kõikide võlausaldajate nõuded lõppevad. 28. Kelle huve peab likvideerija arvestama, kui ta müüb äriühingule kuuluva vara? a) likvideerija huve; b) võlausaldajate huve; c) võlausaldajate ja osanike/aktsionäride huve. 29. Mis võib olla mitterahaliseks sissemakses? a) kõik esemed, millele on võimalik anda väärtust, mida on võimalik üle anda ja mida on võimalik müüa;
ennem Tanelit. Heidi ja ema vahelised suhted aina kaugenevad. Ta ei mõista seda, et vanemad tahavad talle ainult head ja ei keela teda ainult kiusu pärast. Heidi sellest aga ei hooli, käib iga päevaga rohkem pidudel ja naudib koos Taneliga tema jaoks ideaalset elu. Lõpuks suudabHeidi oma emaga nii tõsiselt tüllli minna, et läheb terveks vaheajaks Taneli juurde ja ei ütle kellelegi kus ta on.Vaheajal toimub hulga pidusid, mis lõppevad Heidile mälulünkadega. Vaheaja lõppedes peab Heidi, aga koju tagasi minema. Heidi ja ema üritavad küll asju selgeks rääkida, aga ema solvavad märkused Taneli kohta rikuvad kõik ära. Peale vaheaega hakkab Heidi tihti ära minestama arvates, et tegemist on toidumürgitusega. Aga peale järjekordset minestamist tänaval, kutsutakse Heidile kiirabi ja vereproovi tulemused näitavad, et Heidi on rase. Peale ehmatavat uudist noortele otsustavad nad lapse alles jätta ja ta üles kasvatada
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED . SEEMNERAKUD UJUVAD EMASLOOMA MUNARAKKUDENI , VILJASTUNUD MUNARAKUD ARENEVAD VASTSETEKS EMASLOOMA ORGANISMIS . KEVADEL PEAVAD NOORED KARBID KINNITUMA KALALÕPUSTELE , KUS NAD PARASIIDINA ELAVAD PAAR KUUD . SEEJÄREL LASKUVAD NAD VEEK...
,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses. Enamasti lõppevad tema kangelaslikud teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole nagu tavaliselt rõõmsalt juubeldav, vaid temas võidutseb sügavaim elutraagika nagu surmatantsus. Sonaat nr. 21 (C-duur, op.53, ,,Waldstein") on imetlusväärne plastilise kompositsiooni poolest, mis traditsiooniliste vormiosade piire hajutab ning kasutab vormielemente mittetähenduslikult. Sonaat nr. 26 (Es-duur, op. 81 ,,Les Adieux"). See on Beethoveni ainus programmiline
suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti. Nad said aru, et esimene soov oli täidetud ja olid vihased. Seejärel jäi vorst Lapile ninna kinni,nad said aru ,et teine soov oli ka täidetud, seejärel Lapi soovis, et vorst nina küljest lahti tuleks ja nad said aru, et kolmas soov oli ka täidetud. Nad olid väga pettunud. Kolm soovi oligi täidetud. 4.Need on ulmelised, fantaasiarikkad, tõsielule vastandlikud, lõppevad enamjaolt õnnelikult. 5.Et nad magama saada. Paljud muinasjutud on õpetlikud ning kergesti arusaadavad lastele, mille abil saab nende mõttemaailma avardada. Leevika Vilja
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid
Koidula nimeline. Kui numbri järel on nim sõn siis
4)Kui liitsõna osa kordub 4)kase- ja tammepuu, koolivennad ja -õed ei panda käände lõppu. Lõunaeestlane, newyorklane
5)"Ja" sõna asemel 5)siia-sinna, edasi-tagas, vene-eesti
6)Määrsõnad, mis lõppevad -lt lõpuga 6)päev-päevalt, kuu-kuult, järk-järgult
7)-ne ja -line lõpulised sõnad, kui ees on number või nimi 7)18-aastane olla 12-aastaselt Koidula-nimeline
8)Numbri järele käände lõpu lisamine 8)5-lt, 5. õpilaselt
Arvsõnad -teist, -kümmend, -sada
Samuti on väike tihedus Aafrikas, Venemaal. 3. Võrdle rahvastiku paiknemist sama rahvastiku tihedusega Egiptuses ja Ukrainas. Mis seda mõjutab? Ukraina on ühtlasemalt paigutunud kui Egiptus. Egiptuses on tihe asustus vaid Niiluse orus kuna sealne kliima on väga palav ning vett on vaid niiluse orus ja oaasides. Ukraina loodusolud lubavad inimestel ühtlasemalt paikneda. 4. Milliseid globaalprobleeme põhjustab rahvastiku kiire kasv? · Looduressursid lõppevad · Maavarad saavad otsa · Naftavarud lõppevad · Soodsate elupaikade puudus · Jäätmete uputus · Elamispinna puudus · Ränded · Rahvaste vahelised konfliktid, kuritegevuse kasv 5.Põhjenda miks on asustus tihe: · Jaapanis - sobiv kliima, viljakad mullad, piisavalt loodus- ja maavarasid, majanduslikult arenenud riik · Bangladeshis - · Hollandis sobiv kliima, viljakas maa, piisavalt loodus- ja maavarasid, arenenud
Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid hargnevad seal harudeks ning lõppevad kopsusompude ehk alveoolidega .¤ neis toimub gaasivahetus. HINGAMISLIIGUTUSI JUHIB NÄRVIKESKUS HINGAMISKESKUS. SISSEHINGATAVÕHK VÄLJAHINGATAVÕHK 02 21% 02 16% C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole
Ei vist .. Seega , ma unustan selle et kõigele mõtlemine viib mu tuju allapoole nulli ja keskendun asjadele mis mul on , mitte mida ma muudaks või mida ma tahaks et oleks teisiti . Ma naeratan , kuna ma tean et mul on keegi kes minust hoolib ja kellega on vahel hea rääkida , kes on alati minu kõrval , võibolla siiski mitte jäädavalt , kuid siiski . Kahjuks ma arvan et see ei kesta kaua , kuigi võiks . Aga ükski hea asi ei kesta kaua , need kõik lõppevad ükskord , saavad otsa , haihtuvad . Ma tean et ta ei mõtle päris nii nagu räägib , aga ma loodan et ta vähemalt natukenegi hoolib peale seda kõike , sest tegelikult olen mina teinud väga palju valesi valikuid . Hoolimata kõigest on ta nii kallis ja nii asendamatu . Ma soovin et sellised jamad enam ei korduks ..
Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest. Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga. Suurem osa inimesega seotud bakteritest on inimesele kahjutud, teatud bakteritega võitleb immuunsüsteem. Teatud liiki bakterid on ka kasulikud. Kuid paljud bakteriliigid on patogeensed ja põhjustavad selliseid nakkushaigusi nagu koolera, süüfilis, antraks, pidalitõbi ja muhkkatk. Kõige tavalisemad surmaga lõppevad bakteriaalsed haigused on hingamisteede nakkused. Arenenud maades kasutatakse bakteriaalsete nakkuste raviks antibiootikume. Piimhappebakterid Piimhappebakterid on bakterid, kes anaeroobses keskkonnas süsivesikute käärimisel annavad piimhappe. Piimhappebakterid põhjustavad piima hapnemist. Piimatööstuses kasutatakse peamiselt piimhappebaktereid Lactobacillus lactis, Lactobacillus bulgaricus ja Lactobacillus casei.
Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mille alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu. Hingetoru, kus õhk veelgi soojeneb ja puhastub, hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Kopse katab õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme. Kelmete vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hingamisel tekkivat hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3 ja vasak 2 kopsusagaraks. Kopsudes hargnevad mõlemad brohid paljudeks aina väiksema läpimõõduga harudeks , mis lõppevad kopsusompude e. Aveoolidega.(õhugatäidetud mullitaolise ollused koosnevad 1 rakukihist ümbritsetud verekapillaaridega) Alveoolides toimub gaasivahetus. Kopsud mahutavad 5-6 l õhku. Hingamiskeskus juhib hingamisliigutusi. Sissehinagamisel tõmbuvad ridevahelised lihased kokku ja roided liiguvad üles ja väljapoole. Hormoonid reguleerivad ainevahetust. Neid toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed moodustab ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, neerud,
Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte jõuab siis on see juba minevik ja kõik ,millele loodame ,on tulevik- see tähendab,et olevikku justkui polegi? Alliksaar on kirjutanud: ,,Ei ole paremaid ,ega halvemaid aegu,on ainult hetk,milles viibime praegu" . Tõepoolest ,kui me elame täiel rinnal käesolevas hetkes on see väärtustatud aeg.
Eluohtliku mürgituse võib saada juba 30 grammi joomisel. Sagedasti võib kaotada joomise tagajärjel ka nägemise. Nägemise kaotamiseks piisab kõigest 5ml tarvitamisest. See on suur eelis, sest sel juhul ei kulu metanooli palju ning jääb ka järgmiseks korraks, kui see üldse tuleb. Metanooli saadakse enamasti vingugaasist ja vesinikust. Tulevikus võib metanool olla üheks vedel kütuseks, kui naftavarud otsa lõppevad. Etanool Etanool ehk „viinapiiritus“ on iseloomiliku lõhnaga, kõrvetava maitsega ja veega igas vahekorras segunev vedelik. Etanool on joovastava toimega. Veega segunemisel esineb ruumala vähenemine. Destilleermisel ei saa etanoolist veevaba piiritust, vaid 96% piirituse sisaldusega lahuse. Toidupiiritust, mida kasutatakse meditsiinis ja parfümeerias, valmistatakse toiduainetest. Etanooli tooraineks on kartul või teravili.Neist saadud tärklis muudetakse
vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
piisavalt palju tähelepanu ning laps teeb seda mida ta soovib teha. Praeguses ühiskonnas on lapsevanemaid, kes on lahutatud ja ei ela enam üksteisega koos, ka see mõjub lapsele väga. Noorte probleemideks on naromaania, klubid, alkoholism, kuritegevus, koolivägivald ning abi otsimiseks pole nad huvitatud, kui vaid mõned, ning tihti peale lõpeb see kõik enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on asjad mis tihti lõppevad traagiliselt. Noortele meeldib alkohol, sest see teeb neid julgemaks ja tõstab tuju. Aktuaalseks teemaks on ka koolikiusamine, mis levib pigem teismeliste seas. On palju põhjuseid miks kiusatakse. Näiteks perekond, õpitulemused, välimus ning võib olla ka tervisega seonduv kiusamine. Kõrvalolijad, kes kiusamist tähele panevad tähele või ei, ega nad sekkuda ei julge, sest kardetakse ise järgmiseks ohvriks olla. On juhtumeid kus on
teiste haigusteni ning osooniaugud jõhjustavad naha haigusi näitaks naha vahk). 5. Hoogustub kõrbestumine. 6. Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus). II Energiakriis Energiakriis on kütuse- ja Eestis põlekivi ressursid Alternatiivsete energiamajanduse korraldamise ebakõla, lõppevad. Eestil on võimalus energiaallikate kasutamine: mida põhjustab disproportsioon kombineerida tuuleenergia tumaelektrijaamad, vesiniku riikidevahelises energeetilise tooraine tarbimine ja transpordisektor, energia, energiasääst, varude jaotumises, energia tootmise arendades välja põlekivi, kivisüsi, ning
vastastikku teineteiseks muutuda. Elektriväli Elektriväli on elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli, osa elektromagnetväljast. Liikumatute laengute välja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks. Elektrivälja iseloomustavad omadused · pidev ja katkematu · mõjuulatus on lõplik · levib kiirusega 300 000 km/s · vahendab laengute vastastikmõju Elektrivälja graafiline kujutamine Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Elektriväljajooned on kujuteldavad jooned, neid reaalselt ei eksisteeri Superpositsiooniprintsiip Vektorite liitmise põhimõtte kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga. Elektrivälja vektori suuna määramine Positiivse punktlaengu väljatugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne.
See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune südames. Hariliku siili rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Siilid toodavad palju soojust ja hoiavad kehatemperatuuri püsivana. Hingamiselundid Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende kopsude sisepind on väga suur. Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks ,mis lõppevad kopsusombukestega.Seal rikastub veri hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed pidi sisse ja välja. Elupaik Siil armastab vaheldusrikkaid elukohti. Näiteks : metsaservi, lehtmetsi ja segametsi,puisniite,parke, aedu ja kalmistuid. Siil aga väldib pakse okasmetsi. Toitumine Siil peab jahti öösiti. Ta hangib vihmausse, putukaid, tigusid ning väikesi selgroogseid. Siilidele ei tohiks anda piima kuna see kahjustab
elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus)
B-, C-, D- või E-hepatiidi viirusega. Kõik need viirused võivad põhjustada ägedat haiguse kulgu. Mõned viirused, nagu B-või C- hepatiidi viirused, võivad põhjustada ka kroonilist nakkust. B-hepatiit on viiruslikest hepatiitidest kõige tõsisem. A- ja B- viirushepatiiti saab vaktsineerimise teel ära hoida. Tüüpilised haigusnähud on naha kollasus, väsimus, kõhuvalu, iiveldus. Haigusel on pikk peiteaeg ning haiguse kulg võib olla sümptomiteta. Tüsistused ja surmaga lõppevad juhud on siiski harvad. Raskelt võib haigus kulgeda eeskätt immuunpuudulikkusega inimestel ja nendel, kellel on juba eelnevalt maksahaigused. A-hepatiiti nakatumine toimub sagedamini toidu ja veega, mis ei ole piisavalt puhastatud või õigetes tingimustes säilitatud. Tegu on mustade käte haigusega, sest viirus kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga. B-hepatiidi viirus levib nii otsese kontakti kaudu nakatunud verega kui ka kehavedelikega
rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Mootori kõige tähtsam osa on mootoriplokk.Plokile kinnitub enamik mootori detaile.Temaga ühes on tükis on valatud karteri ülemine pool.Ploki vastutusrikkamaid kohti on silindrid.Silindreid katab ühine alumiiniumisulamist plokikaas.Selles on iga silindri kohal süvend- põlemiskamber.Kohakuti ploki aukudega jätkuvad kaanes jahutusvedeliku ja õli kanalid.Põlemiskambrisse suubuvad sisse- ja väljalaskekanalid, mis lõppevad klapi pesadega.Peale selle on põlemiskambri seinas küünlapesa. Ploki alumist osa koosõlivanniga nim. Mootori karteriks.Selles pöörleb väntvõll ja paikneb õlivaru, et õli välja ei valguks tihendavad õlivanni ja klapikambrikaan tihendid. Gaaside rõhu võtab vastu kolb.Selle ülemist pinda nim. kolvipõhjaks ja silindrist osa juhtpinnaks.Seal on kaks silma milles asub torujas kolvisõrm.Kolvi ülaosa soontes on rõngad.Neist ülemisi nim.
tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele silbid alati täishääliku või nasaaliga (vt Wikipedia). Ajalugu Kuna ma numbreid ühest kümneni ei leidnud, siis räägin selle asemel paar sõna Tswa keele ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi
anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda väljamõeldud anekdoot. Mulle endale ei meeldi väga anekdoote rääkida ,aga kuulata neid mulle meeldib ja saab sõpradega naerda. Muinasjutud on rahvajutu üks peamisi liike. Muinasjutt on väljamõeldud jutt, mis koosneb üldiselt loomadest, imeesemetest ja nõidumisjuttudest, mida tegelikult pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõppevad muinasjutud õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega
mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles punktis.Omadused:elektrivälja jõujooned saavad alguse kas +laengult/ lõpmatusest ja lõppevad laengul/lõpmatuses;elektrivälja jõujooned ei lõiku kunagi;mida tugevam elektriväli, seda tihedamalt paiknevad elektrivälja jõujooned.Homogeenne elektiväli-kui elektriväli on kõikjal suuruselt ja suunalt sama.Need on paral.sirged,tekivad laetud tasandil.A=Eqd E-elektrivälja tugevus,d-kaugus neg,plaadist.Elektrivälja potensiaal-elektrivälja mingi punkti potensaiaal näitab, kui suur on sellesse punkti asetatud ühiklaengu pot.energia. /q - potensiaal(V)
,,Kõrboja peremees'' A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees'' on Tammsaare lühim romaan, kuid sellegipoolest on ta sisutihe ja mitmekesine. Põhijooneks on tegelaste tunnetest põhjustatud konfliktid, mis lõppevad traagiliselt. Romaani peategelane Katku Villu saabub koju pärast vanglat. Enne vanglat oli ta salakütt, puskariajaja, joodik ja kakleja. Villul on laps Kõrboja endise teenija Eeviga. Villu ainsaks sooviks oli saada rikkaks hangeldamise ja puskariajamisega. Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega
Minu arust on Kristiina Ehin üks geniaalsemaid noori Eesti kirjanikke/luuletajaid. Luulekogu tutvustus Luulekogu põhiteemaks on armastus "Viimane Monogaamlane" väljendab kahe inimese vahelisi suhteid. Teose esimene sõna on Sind ja juba üheteiskümnes Ma. Luulekogu meeleolu on raske kirjeldada vaid peab ise lugema et sellest aru saada! Armastus, lootus ja pettumus Enamus luuletusi algavad meenutustega headest aegadest, luuletused lõppevad aga peaaegu et alati kurbuse ja üksindusega. Luulekogu "Viimane Monogaamlane" keelekasutus on väga tabav. Palju vabavärssi Sõnamänguline Ulmeluule Väga palju kujundeid Ei ole ropp Sinu usk on uks kes sees saab sooja Minu armastus on sulle õitsev puu Lemmikluuletused Lärmist üsna tasaseks jäänud Pühkisime meelest tuleviku Me isegi ei mäletanud Kelleks me saame Minu käte vahel oli äkki su kampsun Selle sees sina Ja silmad
· idealiseeritud näojoonte, eriti sirge ,,kreeka" nina tõttu olid kõik omavahel üsna sarnast nägu; · naiste staatuad antiiksammastena pikad ja saledad; · teoste teemad enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; · skulptuurid leidsid rakendust ka ehituses (TROFEEKIMBUD!). Milline oli klassitsistlik mööbel? · Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid; · moodi tulid majesteetlikumad lõvi- või kotkapeaga lõppevad toolieendid, ümmargused toolikorjud, looma- või kulli jalga kujutavad mööblijalad; · oramendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. Nimeta 2 klassitsistlikku suurmeistrit maalikunstis ja nende teoseid! Milline oli klassitsistlik maalikunst? 2 klassitsistlikku suurmeistrit maalikunstis ja nende teosed: · Prantslane Jacques Louis David (1748-1852): 1) ,,Horatiuste vanne",
Praegu täiskasvanud, haritud ja targad inimesed räägivad, et noored on hukkaläinud ja rikutud aga ise ei püüa midagi teha või aidata, ja ainult räägivad laste kasvatamisest. Aga kuidas saab noori aidata või vähemalt püüda neid aidata ? Noorte peamisteks probleemideks on narkomaania, alkoholismi, kuritegevus, klubid, koolivägivald ja kodused probleemid ja pole kuskilt abi oodata. Tihti kõik see lõppeb enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on lahtumatud asjad, mis tihti lõppevad traagiliselt. Alkohol meeldib noortele, sest ta teeb neid julgemaks ja rõõmsamaks. Aga kui mõni täiskasvanu küsib: «Kas teil pole midagi muud teha?», siis noored vastavad: «Kas te saate midagi muud pakkuda?». Aga mida nemad tõesti saavad pakkuda? Noored ise arvavad, et neil on äärmiselt palju probleeme ja muresid ning, et keegi ei kuula neid ega aita. Enamasti noorte probleemid on seotud perekonna ja vanematega, kes ei pööra lastele suurt
peaksin ära tegema teiste õppeainete raames" Kui oled üliõpilasena midagi sarnast mõelnud või öelnud, tasub Sul ilmselt õppida oma aega senisest paremini kasutama, et kõrgkooli nõuetega edukamalt toime tulla. Aega on meil ööpäevas kõigil samapalju - 24 tundi. Hea uudis on see, et Sul ON võimalik leida aega kõigile olulistele valdkondadele oma elus aga ainult juhul, kui kasutad oma aega targasti. Gümnaasiumis on koolipäevad üsna sarnased - algavad ja lõppevad tunniplaanis kindlaksmääratud ajal. Kõrgkooli loengukava aga võib olla nädalate ja kuude lõikes erinev ning sellest kinnipidamine on Sinu enda vastutus. Suurema vabadusega kaasneb ka vajadus ise otsustada, mida teed loenguvälisel ajal ja millal õpid. Ilmselt oled juba kokku puutunud eksamite-rohke ajaga ja suure hulga iseseisvate töödega, mille tähtajad on lähestikku. Lisaks tuleb üliõpilasena oma ajakavasse mahutada uneaeg, söögiajad, sõprade ja/või kallimaga ja perega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
