Semusuhted-erinevad sektorid võivad sõbra suhete tulemusel sattuda ebaausa kohlemise alla. Bürokraatia hälbed- ametnike võimuiha paneb neid haarama võimalikult suurt otsustusvõimu ja eelarvevahendeid ning vähendama oma tegevuse läbipaistvust. Kriitilised kodanikud- võivad otsustada avalikust võimust sootuks võõrduda. Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik Fukuyama lähenemine, :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus. Riigi funktsioonid minimaalsed: HEAOLURIIK Erinevad heaolumudelid: Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest
lõpptulemusena protseduuri või täielikult) ja kõik läheb uuele ringile. 5% palgatõusu ravimi omaosalustasu tõuseb patsiendi jaoks). 4. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2 Õigusliku riigikäsitluse kohaselt on inimese seos riigiga kodakondsusel põhinev poliitiline & õiguslik side, mille kaudu määratakse vastastikused õigused ja kohustused. Seega Eesti poliitikud kui Läti
Nimi: Madli Sepp KODUÜLESANDED 3 (loengud 912) 1. Missugusele riigikäsitlusele viitavad järgmised tsitaadid? Kirjuta tsitaadi number riigikäsitluse järele ning põhjenda valikut. Riigikäsitlus Tsitaat Põhjendus Õiguslik 2. Sotsioloogiline 3. Sotioloogilise lähemise järgi on riik rahvuslik kogum, Struktuur- 1. S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2
Policyt võib mõista sidemena kavatsuste, tegevuste ja tulemuste vahel. Policy väljendub: 1. Kavatsuste tasandil valitsuse seisukohana 2. Tegevuste tasandil valitsuse käitumisena 3. Tulemuste tasandil valitsuse tegevuse mõjuna ühiskonnale Riigi mõjutamisvahendid Kolm põhilist: 1. Ettekirjutused (regulatsioon) 2. Rahaline mõjutamine 3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine Riigi tegevusulatus: erinevad vaated ® Konservatiivne riigikäsitlus minimaalriik ® Liberaalne riigikäsitlus piisavalt sekkuv riik ® Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne riik ® Fukuyama lähenemine: riik ei pea tegelema liiga paljude asjadega, aga tuleb tagada riigivõimuinstitutsioonide tugevus Riigi funktsioonid: minimaalsed Turust tingitud puuduste Võrdsuse edendamine korrigeerimine Avalike hüvede Vaeste kaitse pakkumine
Rahvas inimesed, kes omavad konkreetse riigi kodakondsust. Suveräänsus riik on sõltumatu teistes riikidest. Avalik võim kehtib võimulahususe printsiip, võimu tegevus on läbipaistev. 77. Tutvusta riigi funktsioone ja erinevaid käsitlusi riigi tegevuse ulatusest. Riigi funktsioonid: Riigi tegevuse ulatus: Huvide liigendus Konservatiivne riigikäsitlus Huvide koondamine minimaalriik Poliitiline sotsialiseerimine Liberaalne riigikäsitlus piisavalt Poliitiline kommunikatsioon sekkuv riik Õigusloome Radikaalne riigikäsitlus maksimaalne Õiguse rakendamine e. kasutamine riik Vaidluste lahendamine 78
Ideoloogiate peateemadeks on seisukohad, mis jagunevad kaheks: Inimloomuse olemus muutuv ja muudetav muutumatu Indiviidi ja rühma vahekord indiviid on rühma suhtes esmane ja riik on mõeldud indiviidide jaoks Indiviidi tuleb käsitleda esmalt rühma liikmena, rühm on indiviidi suhtes esmane Osalemine poliitikas Need, kes usuvad rühma olevat indiviidist olulisemana - > elitaarne riigikäsitlus Indiviidi vabaduste rõhutajad lähtuvad inimeste poliitilise võrdsuse ideest ning toetavad võimalikult ulatuslikku osalemist poliitikas Riigivõimu piirid Riigi roll on kehtestada reegleid ja kindlustada nende täitmine, seega ei peaks riigi tegevus minema kaugemale inimeste juriidilise ja poliitilise võrdsuse tagamisest Riigi roll on ulatuslikum kui vaid formaalse võrdsuse tagamine, seega on
paljude erinevate struktuuride töö. Riigi tegevuse ulatus Üks viis riigi iseloomustamiseks on defineerida riigi tegevuse ulatus. Peamine küsimus on see, kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas? Kõik nõustuvad, et see peaks mahtuma mõiste "res publica" (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis "asju" ja mis ulatuses peaks riik pakkuma. Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: Konservatiivne riigikäsitlus Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetretakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Näit : Jefferson "the state governs best which governs least" Konservatiivse riigikäsitluse äärmuslik vorm on libertarianism - res publica vähendamine peaaegu nullini.
Riigi tegevuse ulatus Üks viis riigi iseloomustamiseks on defineerida riigi tegevuse ulatus. Peamine küsimus on see, kui suur peaks olema riigi osa ühiskonnas. Enamus teadlasi nõustub, et see peaks mahtuma mõiste “res publica” (things for the people, asjad inimeste jaoks) alla. Seda viimast on aga üsna raske defineerida, kuna ei ole teada mis “asju” ja mis ulatuses peaks riik pakkuma. Levinud on 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1. Konservatiivne riigikäsitlus Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige “öövahi” ülesannetes. Res publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil osaks peab jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas on usaldus vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse. Suurel määral on riik leebe ja passiivne. Konservatiivse
Niisugust muljet süvendab võrdpilt millega Platon oma arusaama siinkohal illustreerib. Ta võrdles ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda kunstiteose (näiteks maali) ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole sugugi vajalik, et iga üksik osa pildist oleks maalitud kõige kaunima värviga, vaid oluline on, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii polevat ka polis`e õnnelikkus tema liikmete õnnelikkuste mehhaaniline summa. Võiks ütelda, et Platoni riigikäsitlus on holistlik (vt. 3. teema). Samas tuleb silmas pidada, et kui Platon kõneleb õnnelikkusest, siis on mõistagi kõne all eudaimonia – hästi-toimetulemine elus tervikuna. Klassikalise aja kreeklaste jaoks ei kätkenud see mõiste endas veel privaatse ja ühiskondliku sfääri vastandust. Indiviidi hästi-toimetulemist elus tervikuna kujutleti millegi sellisena, mida oli võimalik saavutada vaid selle kaudu, et osaleti õnnestunult oma ühiskonna elus.
Tollast poliitilist praktikat arvestades oli seesugune mõte ennekuulmatu ja ekstravagantne. (Seetõttu on Platonit tänapäeval vahel peetud lausa esimeseks feministiks.) Ühiskonnakihtide õigused ja kohustused ning nendevahelised suhted. Ideaalriigi ülim mõõt on õiglase riigimudeli toimimisega tagada kõigi ühiskonnaliikmete õigus tõelisele vabadusele ja õnnele teadvuse vabaduse arengule ja iseenda parimale teostamisele. Platoni riigikäsitlus on holistlik, ühiskonnatervikut indiviidide ees esmaseks pidav. Eriti ilmekalt rõhutab seda võrdpilt, kus ta võrdleb ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda maali ja ilu vahekorraga. Nii nagu kauni maali loomiseks pole vajalik, et iga detail pildist oleks tehtud kõige kaunima värviga, vaid oluline on see, et osadest moodustuv tervik oleks kauneim, nii ei ole riigi õnnelikkus selle liikmete õnnetunde mehaaniline summa. Kogu
Kuid H-i arvates [8]mõistus on jõuetu ja kokkulepped tühjad, kui loomuseadust ei taga mingi inimesi vägivalla või surmaga ähvardav jõud. Selleks inimesed lepivad kokku kehtestada selline võim, millele igaüks alluks kõigi ühise hüvangu huvides. Ühiskondlik leping loob riigi. Riik on kunstlik moodustis. Kõrgema võimu tasude ja karistustega pannakse riigimonstrumi osad liikuma, [kõrgeim] võim on riigikoletise hing. Naturalistlik riigikäsitlus. Lisaks sellele, H. seostas riigi rajamise ja säilitamise seadused geomeetria ja aritmeetika seaduspärasustega. Ta loobus täielikult Aristotelese riigikäsitlusest, mille järgi riigi olemasolul oli sihilik põhjus inimolemise eesmärk ehk telos. H-i riik on välist rahu ohustavate loomulike tungide üle valitsemise vahend, rahu säilitamine on riigi ülim otstarve. [?:] [9] Inimesed võisid riigi vastu kaitsta oma vara ja elu [vrdl ref: väga piiratud ning üksnes "üldkollektiivne"].
elluviimisel (nt liialt jäigad või vastupidi pehmed meetodid) 16 Koordinatsiooni- või kommunikatsiooniprobleemid poliitikat elluviivate institutsioonide vahel 8. pilet Konservatiivne, liberaalne ja radikaalne riigikäsitlus 3 peamist vaadet riigi osale ühiskonnas: 1) Konservatiivne- Inimene on piisavalt ratsionaalne selleks, et tulla toime. Riik on eelkõige „öövahi“ ülesannetes. Res Publica ulatus peaks olema minimaalne. Riigil peab osaks jääma vaid sõjaline ja poliitiline võim kaitsmaks ühiskonda, seda nii välise kui sisemise ohu korral. Üldiselt on ühiskonnas usaldud vabaturu dünaamika vastu, abituid vähesel määral siiski toetatakse
alluda autoriteedile ka kartusest või muudel põhjustel (neid siis ei peaks Weber legitiimse domineerimise vormideks). Kaasaegses riigis hakkab järjest enam domineerima ratsionaal-legaalne domineerimine. Just see on poliitilise võimu alal on eesmärgiratsionaalsuse väljenduseks. Mida rohkem ühiskondlik domineerimine baseerub just õiguslikel-ratsionaalsetel alustel, seda rohkem võime öelda, et ühiskond on liikunud eesmärgiratsionaalsuse suunas. Riigikäsitlus Max Weber ütles: "Riik on ainus, kes omab õigust legitiimsele võimule ja vägivallale". Riik pakub kõigile kaitset oma territooriumi ja riik on ainus, kes omab õigust vägivallale, riigil on legitiimse vägivalla monopol. Kõnes "Poliitika kui elukutse ja kutsumus" ütles Weber: "Kaasaegset riiki võib sotsioloogiliselt defineerida lõppude-lõpuks ainult ühe spetsiifilise vahendi kaudu, mis sellele, nagu üldse igale poliitilisele ühendusele, omane on: füüsilise vägivalla kaudu..
annaabi.ee 
