1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2...
Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja süsteemi sidumine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd, valitsuse jälgimine....
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine...
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaalkaitse suund Lota Aadla Kodutöö kuidas mõjutab mind poliitika ? Aines: RIT6101.YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse...
Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristotelese käsituses terviku, mille käsitlemist ta nimetas ,,praktiliseks filosoofiaks". Nikolo Machiavelli (1469 1527) Lahutas poliitikast eetilise ja religioosse aspekti. Nihutas poliitika keskpunkti võimu ja riigi. Sestpeale muutus poliitika keskseks probleemiks võimu saamine ja hoidmine. Poliitika teaduslikku uurimist hakati nimetama riigiteaduseks. Anglosaksi ja romaani kultuuri piirkonnas levis avaram poliitikakäsitus. See pööras tähelepanu riigile,...
valetatakse, vassitakse ja petetakse, kus lojaalsus ja usaldus nii riigi kui valitsuse vastu on kadunud ja seetõttu võõrandutakse poliitikast ? Ühiskonnas, kus toores egoism on laialt levinud, ühiskond, mis on vaenulik ja kus avalik tegevus tugineb printsiipidele, mis ei ole kooskõlas meie väärtustega ega meie õiglustundega? Kuhu meie Eesti ühiskond kuulub, jätan lugupeetud lugeja otsustada. Eetika ja poliitika sobimatus tundub meile olevat iseenesestmõistetav ning ainsaks õige käitumise kriteeriumiks on jäetud seaduste järgimine. Ometi on eetika Euroopa kultuuriruumis juba rohkem kui kaks aastatuhandet olnud poliitika ja õiguse vundamendiks. VanaKreeka poliste tavade kohaselt on poliitika ja eetika lahutamatud, seega eetiliselt õige on ka poliitiliselt õige. Ent poliitikas kehtivad teised reeglid kui eetikas piiriks on loomulikud õigused...
On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja tuua, on minu arvates väga riskantne, sest ei või kunagi teada, kuidas maailmas asjad kulgevad. Näiteks üleeelmistel valimistel lubati Eesti viia viie rikkaima riigi hulka. Hoopiski tuli paljudes riikides ja ka Eestis majanduskriis ning see lubadus jäi täitmata. Aus poliitika ei tähenda üksnes valija ja tema tahte austamist, vaid ka järjekindlust lubatu elluviimisel. Aus poliitik peab seisma rahva huvide eest. Ta peab tegema kõik selleks, et need lubadused, mis said välja öeldud, saaks ka täidetud. Tänases Eesti poliitikas on pettunuid rohkem kui kunagi varem. Paljud ei oskaks ja ei tahaks parlamendivalimistel ühtki erakonda teisele eelistada. Minu arvates on praeguses poliitikas nii valesid kui ka ausust. On kindlasti valesid ja saladusi, mis välja ei tule...
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud...
Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond Eesti poliitika on seda nägu mida lubab valijaskond. Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013...
Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest. Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete kaudu eesmärgiks edendada majanduse tegevust,sotsiaalkaitse taset, meese-naiste võrdõiguslikkust ,elu kvaliteedi tõstmist ja elatustaseme parandamist. Euroopa Liidu 1994.a liidu Esseni tippkohtumisel sõnastati viis valdkonda, millest tööhõive areng esmaselt sõltub. Üheks esimeseks sammuks Eesti tööhõivepoliitika väljatöötamisel võiks olla meie seniste töösuhteid ja sotsiaalset kaitset reguleerivate õigusaktide põhjalik analüüs Esseni...
Ta maalis Viini vaatamisväärsusi postkaartidelt maha ning müüs oma maale kaupmeestele. Seda tegi ta raha pärast ega pidanud oma maale kunstiks. See sissetulek oli tagasihoidlik. Hitler elas 1909. aastast kodutute varjupaikades. Vabal ajal kuulas ta oopereid, eriti Richard Wagneri skandinaavia mütoloogia ainelisi oopereid, mis nähtavasti huvitasid teda rohkem kui poliitika . Samuti luges ta palju. Kui mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, kolis ta Viinist Münchenisse. Seal tekkis tal huvi arhitektuuri vastu ning ta luges Houston Stewart Chamberlaini ja Dietrich Eckarti. Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda. Kui on tõsi, et sealjuures mängisid rolli tema saksa rahvuslik meelsus ja vastumeelsus AustriaUngari paljurahvuselise riigi vastu, siis oli tegemist tema esimese poliitiliselt motiveeritud sammuga. 1914...
Sport ja poliitika kust jookseb piir? Me kõik elame maailmas, mida määrab ja kujundab poliitika. Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab...
Kultuurilugu Võrdlus: Uski ja poliitika Usk on julge kindelolek, usaldus või uskumus. Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline...
Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Poliitika mõiste Mis on poliitika olemus? Milles seisneb poliitika? Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle!...
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide...