Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse k...
loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundaminemust kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Instit...
poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Poliitika ja valitsemise alused Mis on poliitika? Poliitika on : kes saab mida, kuidas ja millal „Harold Lasswell“ Poliitika on väärtuste autoriteetne ümberjaotamine ühiskonna huvides „David Easton“ Poliitika on organiseeritud tegevus, mille abil tullakse võimule, mõjutatakse ja kontrollitakse võimu, et kuujundada ja juhtida avalikku elu. Poliitika kui otsused ressursside ümberjagamise kohta: RIIGIEELARVE Poliitika kui võimumäng: VÕIM-suutlikkus teistele korraldusi anda ja neid midagi tegema panna, mida nad muidu ei teeks. Võimu näod: Võim osustamisena- ähvardus(ork), kasu (tehing), seotustunne (suudlus) Võim teemasedevõimena, Võim mõttekontrollina-inimesed ei oskagiteisiti mõelda. Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on...
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakkuse mude...
Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 3. Poliitika ja valitsemise piirid ja nende eristamine. Poliitika = valitsemine. See on riigi juhtumine kui poliitika. Poliitika on kui tasakaalupunkti ot...
Poliitika kujundamine merenduses Public policy – halduspoliitika, aga ka avalik poliitika Kolm sarnast terminit: Politics – poliitika (Public) Policy – (haldus-, avalik) poliitika Polity – poliitiline kogukond Poliitika: kollektiivne otsustetegemise protsess (Heywood: tegevus, mille kaudu rahvas loob, säilitab ja muudab oma elu juhtivaid reegleid) HP: kui selle protsessi tulemus e. reeglite loomine, vastuvõtmine, rakendamine ja hindamine Poliitiline kogukond: poliitilise süsteemi institutsionaalne raamistik Eratarbimine Ühine tarbimine Välistatavus Puhtad erahüvised Maksustatavad kaubad võimalik Nt. toit, elamispind, autod Nt. kommunikatsioonid, elekter Välistatavus Ühiskasutatavad r...
YK Õppimine kõrgkoolis Seminarijuhendaja: Nikolai Kunitsõn Tallinn 2019 Kuidas mõjutab mind poliitika? Meie igapäevaelus on kõik seotud poliitikaga, kus me elame, mida me sööme, mida kanname, kuhu reisime ja paljuski kuidas käitume. Kõige suurem poliitiline mõjutus minu elus on Eesti Vabariigi loomine ja demokraatia meie riigis. Tänu sellele saan ma õppida eesti keeles, valida kus õpin ja mida õpin. Mul on õigused ja kohustused ning suur vabadus. Ma saan reisida, valida poes milliseid riideid ostan, sest piirid on lahti ja kauba valik poes on suur. Ma saan reisida erinevatesse riikidesse, õppida välismaal, juua kohvi hommiku söögi ajal. See kõik on poliitiline mõju. Kui meie riigis oleks mõni muu riigikord, oleks minu elu teistsugune. Näiteks Nõukogude Liidu ajal ei oleks ma saanud poodi minnes valida “kas täna ostan arbuusi, banaane või hoopiski apels...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika moodustasid Aristote...
Arvatakse, et sõnu ,,poliitika" ja ,,eetika" ei saa väga ühes lauses kasutada. Miks nii ja miks on eetika tähtis? Enne, kui me saame sellele küsimusele vastata, peame endilt küsima, missuguses ühiskonnas me tahame elada, oma lapsi üles kasvatada ja millist ühiskonda neile pärandada. Kas me tahame elada ühiskonnas, kus õiglus ja ausus valitseb, kus me oleme solidaarsed ja hoolime üksteisest ning tunneme lojaalsust ühiskonnaga ja usaldame ühiskonna poliitilist juhtkonda? Või teiste sõnadega: ühiskonnas, mis on kooskõlas meie väärtustega, tõekspidamistega ja meie õiglustundega ning tunneme huvi ja näeme võimalust, et poliitikas osalemise kaudu saame mõjutada ühiskonna arengut meie soovide suunas. Või tahame elada ühiskonnas, kus ei hoolita või...
Kas aus poliitika on tänapäeval võimalik? Kui palju on praeguses Eesti ja ka maailmapoliitkas ausust? Kas me võime poliitikute juttu uskuda? Üks väga tähtis osa poliitikas on valimislubadustel. Tänu neile valib inimene talle parimaid elutingimusi lubava erakonna. Valimislubadused võivad aga ka olla ainult vale, sest poliitikud, kes soovivad oma erakonnale võitu ning Riigikokku saamist. Mina usun, et neid poliitikuid, kes peamiselt raha pärast Riigikokku tahavad, on päris suur hulk. Kes siis ei tahaks kõrget palka ja head elu. Kuid kindlasti on ka selliseid, kel südamesoov parandada rahva elutingimusi ja seista oma valijate huvide eest. Need ongi ausa poliitiku tunnused. Kui aga lubadusi ei täideta, siis võib erakond kindel olla, et neid järgmistel valimistel ei valita. Seega langeb poliitikutele ja erakondadele suur vastutus. On tähtis, et ei lubataks üle võimete käivaid asju. Kindlaid numbreid lubadustes välja tuua, on minu arvates väga...
Kati Kullamaa, 124117HAAB Poliitika definitsioonid Poliitikat on raske defineerida, mõnel juhul isegi võimatu, sest nii palju kui on inimesi on ka erinevaid arvamusi. Henry Adams on võtnud definitsiioni lühidalt kokku ja öelnud, et poliitikud on süstemaatiline vihatud organisatsioon. Esimeseks vaatenurgaks on võetud poliitika kui valitsuse kunst, mis lühidalt tähendab demokraatliku valitsust, kus püütakse riiki kõige paremini valitseda. Selle vaatenurga puhul on tegemist Vana Kreekast võetud definitsiooniga, kus arutleti teemadel mis puudutab linna(osa), siis tänapäeval arutatakse teemadel, mis puudutab riiki kui tervikut. David Easton on öelnud lühidalt, et poliitikute ülesanne on autoriteedi väärtuste jaotamine. Siinkohal on ära jaotatud poliitikised isikud ja mittepoliitilised isikud. Kõik, kes ei kuulu sinna alla ei otsusta valitsuse tegevuse eest ega saa ka seda kuidagi mõjutada. Siiski levib arvamus, et poliiti...
Sellest lausest võime välja lugeda, et poliitika seisnebki selles, milline erakond valitakse rahva poolt võimule ja kes haarab seejärel võmu enda kätte. Rahvas saab oma tahtmisi nõuda läbi valimiste, lootes, et erakond mida ta valis võidab ja ka viib oma lubadused ellu.Valijaskond usub, et valimisteeelsetes reklaamides on tõetera sees ning nad saavad paremad eluvõimalused siinses riigis. Eestis toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant. Viimased valimised olid 20. oktbobril 2013. Need olid kohaliku omavalitsuse valimised. Valiti ka uued linnapead. Enamik Tallinna rahva inimestest lootis, et E.Savisaar kukub oma kohalt ära, ning võimule tuleb J.Kross, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liitu. Eestlaste viga ongi see, et eestlaseid huvitab poliitika ainult valimistel, aga see mis toimub selle nelja aasta vahepeal, s...
1 Tartu Raatuse Gümnaasium Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Referaat Koostaja: Merilyn Martis Juhendaja: Lea Hanni 11.B klass Tartu 2009 2 TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON 15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tag...
Sisukord Adolf Hitler 2 Elulugu 3 Lapsepõlv 3 Päritolu 4 Sihitu noorpõlv 6 Esimeses maailmasõjas 8 Poliitilise tegevuse algus 9 Puts ja vahistamine 10 Isiklikku 10 Seosed Eestiga 11 Kasutatud kirjandus 12 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Austria, Braunau Inni ääres 30. aprill 1945 Berliin) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos. Ta aitas luua sõj...
Igapäevaelus inimesed võib-olla ei mõtlegi, et see tegelikkuses neid ja nende tegemisi tugevasti mõjutab. Näiteks eluolu sõltub suuresti kohalikest omavalitsustest. Rohkem, kui tavalisi, lihtsaid linnakodanikke, puudutab poliitika tippsportlasi. Kuidas on nad omavahel seotud? Iga vähegi tublim atleet saab riigilt stipendiumi näol toetust. Samuti makstakse tiitlivõistlustelt medaliga koju naasnud spordimeestele või naistele üüratuid autasusid. Seda kõike juhib ja korraldab poliitika. Kui linn maksab olümpiavõitjale suure preemiasumma, on selle taga poliitilise üksusena linnavalitsus. Eestis on peagi tulemas riigikogu valimised, mis sarnaselt kõigile eelmistele kergitab taaskord küsimuse : ,,Kas üldse on piir spordi ja poliitika vahel?" Erakonnad meelitavad enda ridadesse üha enam sportlasi, ke...
Poliitika on paljude erinevate otsustajate iseseisvate otsuste lõpptulemus. Poliitikat kujundatakse harva ainuisikuliselt, kujundamisse on kaasatud paljude otsustajatega osapooled - kodanikud, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud ja huvigrupid. Nagu maailmas on erinevaid uske (nt. kristlus, islam, budism, judaism jne), on olemas ka erinevaid poliitilisi ideoloogiaid: anarhism, fasism, kommunism, konservatism, kosmopolitism, liberalism, libertarism, monarhism, rahvuslus, rahvussotsialism, roheline ideoloogia ja sotsialism. Usu ja poliitika vahel võib mitmeid paralleele tõmmata: kirikupea on ühte poliitilist parteid vaadeldes partei esimees, kogukond on partei pooldajad ehk lihtinimestest valijad, altar on partei "must kassa", jumalasõna asemel on valimiskampaania, millega levitatakse lubadusi ja tehakse reklaami. Usuhulludega võib võrrelda partei tulih...
Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste ko...
Poliitika mõiste Mis on poliitika olemus? Milles seisneb poliitika? Kus võib tekkida poliitika? Olulised mõisted: · Poliitika on erinev eriajastutel ja erinevates riikides. · Järjest rohkem elu valdkondi on seotud poliitikaga. · Poliitika tähtsus kasvab poliitikas osalevate inimeste tõttu. (Või tähendab see seda, et üksikisiku tähtsus poliitikas langeb? ) Sõna poliitika pärineb Kreeka keelest. ,,Zoon politikon" Aristoteles võttis selle mõiste kasutusele. Polis linnriik Zoon politikon ehk linnriigi loom. Inimene on poliitiline loom. (Lootusrikas definitsioon) ,,Poliitika on nähtus, kus inimesed tulevad kokku ning räägivad, kuidas oma elu õiglaselt korraldada." Clauscwitz ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega." Kas on võimalik poliitika ilma inimesteta? Arutle! Poliitika on protsess, mille läbi üks osa inimrühmast saavutab ning põlistab oma võimu teiste üle. (Küüniline...
Poliitika ja kultuur · 1956-1965 SULAAEG · 1966-1972 uuendusliku liikumise haripunkt · 1973-85 seisakuaeg SULAAEG · Suurenes tegutsemisvabadus ja avatus igapäevaelus ja kultuuris · 1950. Aastate lõpust võimalused suhelda välismaaga · Tõlkekirjanduse teke · 1957. Raamatusari Loomingu Raamatukogu, 1958. Ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. Aastatel ajakiri Noorus · 50. Aastate lõpust üldine kultuurihuvi tõus · 60. Keskpaigas esimesed biit- ja rokkansamblid, kujunes hipiliikumine SEISAKUAEG · Poliitilise ahistuse suurenemine 60. Lõpus · 1970 lõpus poliitilised pinged haripunktis · Karl Vaino sai partei uueks juhiks · 1970 aastate lõpus levisid põrandaalused almanahhid · Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmu...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
