Islami kunst Getter-Agnes Aareleid Islam Islam kujunes 7. sajandil Araabia poolsaarel. Ainujumal Allah. Prohvet Muhamed Pühakiri Koraan. Püha linn Meka (Muhamedi sünnilinn) Paremal all: palverändurid Mekas, keskel Kaaba tempel (islami kõige püham ehitis, mille suunas moslemid üle maailma palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõi...
suurem on al-qaida, mis omab alaorganisatsioone pea kõikides moslemi riikides · Lisaks konfliktidel islam vs kristlus on ka islami sisene konflikt siiitide ja sunniitide vahel. · Iraan on ainus siiitlik riik maailmas 1. 11.sept 2001 new yorky kaksiktornide pommitamine 2. 7. Okt 2001 kuulutati sõda afganistaanile 3. 20. Märts 2003 kuulutati sõda iraagile mis lõppes 1.mai 2003 4. 2010 toodi iraagist välja suurem osa võõrvägesid 5. 2014 tuuakse võõrväed välja afganistaanist
IRAAK NORTH LOODUS JA KESKKOND • Maa põhjaosa on mägine, põhiliselt koosneb madalikest. • Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas. • Iraagil on lühike rannajoon Pärsia lahe ääres. • Enamiku Iraagist moodustab kõrb. • Põhiosa on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. • Troopikas on talved pehmed või jahedat. • Suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. • Mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord on palju lund. • Bagdadis talvel on tavaliselt 9-12 kraadi, suvel 32 -35 kraadi. TAIMED JA LOOMAD • Iraagis kasvatatakse otra, arbuuse, tomateid, datleid (финики), viinamarju, kurke ja apelsine.
Mida muudab inimeses sõda? Sõda on jube ja julm sündmus, sõda on maailmas peetud juba mitu tuhat aastat. Igas sõjas jääb keegi ilma oma isast-emast, mehest või naisest. Sõda muudab inimesed külmaks, ja ülbeks. Iga aasta tuleb Iraagist tagasi mitusada inimest kes on olnud seal rindel vastamisi hirmsa vaenlasega. See kui sa pead nägema igapäev, et keegi sinu kõrval sureb, ning see hirm mis sõjakäigus vallandub see inimene ei ole enam samasugune nagu ta ennem oli. See paneb neid elu üle mõtlema ning kui sõda läbi saab, tulevad need inimesed koju mõttega, et ta peab olema kiire, ülbe, ning halastamatu, et elus läbi lüüa. Minule ei meeldi sõda, ning mina sinna minna ei tahaks. Sõjast tuleks igahinnaga hoiduda,et sinu lähedased ei jääks ilma sinust ning, et sina ei jääks ilma oma elust. Ja, et sinust ei saaks külma ja tundetut inimest.äö
Tänu sõdadele arenes meeletult ka sõjatehnika. Arvatavasti sooviksid kõik riigid oma relvi katsetada reaalses olukorras, et näha nende tõhusust. Kindlasit tekiks ka olukord, kus üks riik muretseb endale järjest tugevamat sõjatehnikat selleks, et teist riiki üle trumbata. Selline käitumine põhjustab pingeid ja võivad tekkida konfliktid. Eesti on kindlast olnud eeskujuks mitmetele Lääne-Euroopa riikidele sellega, et on oma sõdurid Iraagist välja toonud. Sõjad tulevikus ei lõppe enne kui ME ISE EI LÕPETA SÕDIMIST.
Suurbritannia (6,4 mln) Suurima immigrantide arvuga riigid: USA – 42,8 mln; Venemaa – 12,3 mln; Saksamaa – 10,8 mln; Saudi Araabia – 7,3 mln Kanada – 7,2 mln Suurim immigrantide % kogurahvastikust: Qatar – 85,5% (1,5 mln); Araabia Ühendemiraadid – 70% (3,3 mln); Kuveit – 68,8% (2,1 mln); Jordaania – 45,9% (2,97 mln); Singapur – 40,7% (2 mln) 4. Nimeta riike ( 3), kust on pärit suurem osa pagulasi. Suurim arv pagulasi pärineb Palestiinast, seejärel Afganistanist, Iraagist, Somaaliast, Kongo DV-st, Birmast, Colombiast ja Sudaanist. 5. Kuhu suunduvad enamus pagulasi, kas arenenud riikidesse või arengumaadesse? Kuigi võib tunduda, et enamik pagulastest suunduvad jõukatesse riikidesse, siis tegelikult asuvad 4/5 maailma pagulastest arengumaades. 6. Kui palju pagulasi on Euroopas, võrdle seda numbrit Eesti rahvaarvuga. Euroopas elas 2010 aasta seisuga 1,6 miljonit pagulast. Eestis elab 1,3 milj inimest. 7
inimohvreid. Teemad: Külmasõja põhjused ja Saksamaa lõhenemine- Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Saksamaa lõhenes:Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik,Nõukogude okupatsioonitsoonis loodi samal aastal Saksa Demokraatlik Vabariik. Iseloomusta Külmasõja valdkondi-Vaenutsejad NSVL ja USA üritasid vastast ületrumbata kõikidel elualadel:relvade tootmises, majanduse arendamises, mõjuvõimu laiendamises Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika maades, kultuuri-ja teaduselus, propagandas jne.
edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad Riik ja ühiskond kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõimuga riik. Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates piirkondades valitsesid asevalitsejad emiirid. Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn. Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne- Euroopa suurimad ja rikkaimad linnad. Moslemite uskumuste kohaselt sõitis Muhamed Araabiast Jeruusalemma ja tagasi ühe ööga. Ta ratsutas müstilise eluka Borakiga, pool inimene ja pool hobusetaoline. Vaata lisa: http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm
otsus viia USA väed sisse Iraaki ja Afganistani. Kindlasti tuleks siin märkida seda, et juhul, kui Bush poleks vägesid sisse viinud, oleks kindlasti mingi osa rahvast jällegi seda otsust tauninud. Siiski peaks USA arvatavasti vähem sõjaliselt välismaailma konfliktidesse sisenema, kui seda just ei kohusta mingi lepe või pakt. Iraagi missioonidest on Ameerika eeskujul osa võtnud paljud muud riigid, kaasa arvatud Eesti. Viimaste uudiste järgi peaks Eesti oma väed Iraagist lähiajal välja tooma ja sealse missiooni lõpetama. Sama kavatseb teha ka USA mitte küll nii kiirelt, kui seda teeb Eesti, kuid Obama on lubanud, et lõpetab Iraagi missiooni nii kiirelt, kui see võimalik on. Eesti inimestele on kindlasti väga tähtis Bushi visiit Eestisse. Nimelt oli Bush esimene USA ametisolev president, kes käis ära Eesti Vabariigis ja kohtus president Toomas Hendrik Ilvesega. USA presidendi mõju Eesti julgeolekule on ülisuur, ükskõik kus ta ka ei viibiks ja
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon
Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmarkis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mäg...
Inimeste oodatav keskmine eluiga on tõusnud. Aastal 1994 oli see 70 aastat, aga aastal 2013 oli see 76 ja aastaks 2024 on selleks ennustatud 78. Antud näitaja on oma regioonis kõige parem ja seda tänu arengule meditsiinis ja elutingimustes. 5. Ränne Liibüast rännatakse välja peamiselt Iisraeli (19 200), Inglismaale (9 236), Ameerikasse (8 9139, Egiptusesse (3 284). Sisse rännatakse peamiselt Marocost (67 207), Egiptusest (55 681), Alzeeriast (53 998), Iraagist (28 989). Liibüa rahvastiku arv kasvab sündimuse ja sisserände koosmõjul. 6. Rahvastiku soolis-vanuseline kooslus 24 aasta jooksul on Liibüas kasvanud keskealise elanikkonna arvukus. Seda eelkõige tänu paranenud meditsiini süsteemile ja töökeskkonnale. Meeste osakaal igas vanuserühmas on suurem kui naiste oma. Vanuseline koosseis 7000000 6000000 5000000 4000000 Vanuseline koosseis 3000000 2000000
Missugused alad araablaste poolt vallutati? Miks olid moslemid usu levitamisel nii edukad? Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium, vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutusi, selle teotamine tähendab jumalateotust. Mõnedel on see lausa peas.
harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m) · Kahe põhilise jõe, Eufrati ja Tigrise vaheline ala on viljakas: jõed kannavad igal aastal deltasse umbes 60 miljonit kuupmeetrit muda. Türgist voolab Iraaki Zb alKabri jõgi, mis 48 kilmoeetrit Mosulist kagu pool suubub Tigrisesse. · Enamiku Iraagist moodustab kõrb. Lõunas ja edelas on poolkõrbet piirialadel Kuveidi, Saudi Araabia ja Jordaaniaga. Loodes ulatub Iraaki Süüria kõrb. Ranniku lähedal ja piki Sha al`Arabi jõge ning Tigrise ja Eufrati ühinemiskoha juures Al Qurnast pisut allavoolu olid soised madalikud palmide ja pillirooga, kuid 1990. aastatel need kuivendati. Tegemist oli ainulaadse maastikuga, mille taastamisega praegu tegeldakse. · Kliima varieerub regiooniti
rahatrahvid ja isegi ähvardused. Millises maailmas me tegelikult elame? Millised ohud meid ähvardavad? Raha on üheks suurimaks motivaatoriks ning ühe väga ilmeka näite saab tuua lähiajaloost. Iraagi sõja ettekäändeks oli, et minnakse hävitama massihävitusrelvi, kuigi esitati raporte relvade leidmiste kohta, on selgunud, et tegemist oli valeraportitega. Praeguseks on selge, et Iraagist pole leitud ühtegi keemiarelva ega selleks vajalikke tooraineid. Leitud on vaid kloori ja sinepigaasi. Neid mõlemaid valmistatakse igapäevastest puhastusvahenditest,mida on võimalik osta ka Eestis ja igati seaduslikult. Iraagi sõja põhjused on aja jooksul sujuvalt muutunud. USA-vastase terrorirünnakuga ei ole Iraaki suudetud seostada. Bin Laden ja teised Saudi Araabia terroristid on terrorismivastases sõjas sootuks ununenud. Sõja edenedes ongi selle peamiseks
poliitilise ja luuretegevuse üksteise vastu. Külma sõja tekkimise põhjused: Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk-Euroopasse, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja tuua, Berliini blokaad). Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Külma sõja-aegsed muudatused jõuvahekorras, kaardil, ühiskonnas: Üliriigiks sai USA, UK ja
lon oma ise- seisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahi- torn. Peavä- rav oli pühen- datud juma- lanna Istarile. Istari värav Üks kaheksast Babüloni peasissekäi- gust Istari värav asub praegu Ber- liinis Pergamoni Muuseumis. Ehitis viidi Iraagist ära 20.saj alguses. Saddam Hussein lasi väravast teha 2/3 mõõdus koopia. Värav on laotud vedela asfaldiga glasuuritud ahjus põletatud madala profiiliga tellistest. Draakonid sümboliseerivad linna jumalat ja igavese elu andjat Mardukit Lõvid on jumalanna Istari sümboliks. Värav juhatas külalised linna tähtsama- le protsessioonide-alleele, mis viis Nebukadnetsari lossini Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest. Valitseja Nebudkadnetsar II
poliitiline, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline vastasseis. Stalin soovis kommunismi levitada, lääneriigid aga üritasid kommunismi levikut peatada (nt USA). Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada (kommunistlikud valitsused Ida- ja Kesk- Euroopas, territoriaalsed pretensioonid Türgile, keeldus vägesid Iraagist välja toomast, Berliini blokaad) 2. Millistes valdkondades toimus külm sõda? Võidurelvastumine: tuumarelvastus, tavarelvastus. III maailmasõja oht Majanduslik võistlus: turumajandus vs plaanimajandus EMÜ vs VMN Ideoloogiline võitlus: kommunism vs demokraatia ja kapitalism Konkurents kultuuri- ja spordi vallas 3. Mida kujutasid endast Marshalli plaan ja Trumani doktriin ning kuidas need aitasid kaasa Euroopa lõhenemisele?
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia ...
Seal põgenetakse sunnitöö eest ning lisaks määramatu vastu tahtmist väeteenistusse võtmise eest. Slaid 4 (joonis): Konfliktid Süürias on endiselt üks suurimaid põhjusi rändekriisi jaoks, kuid ka jätkuv vägivald Afganistaanis, kuritegevus ja ärakasutamine Eritreas ja vaesus Kosovos on ajendiks, miks inimesed otsivad elupaika mujalt. Alates 2015. aasta jaanuaris on inimeste sissevool Euroopasse üle Vahemere olnud kõige suurem Süürialaste (48%), Afganistaanist (21%) ja Iraagist (9%) pärit. Slaid 5 (joonis): Selle joonise pealt on näha 10 riiki, kust tuli Euroopasse 2015. aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost. Slaid 6: Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt kuna ta elu on ohus.
linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 9091% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30-40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Luterlus on riigiusk. Riigikeel on norra keel. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Norra põhjaosas räägitakse vähemuste poolt saami ja kveeni (soome) keeli. Norra rahvaarv ja selle muutumine: Aasta 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2009 Rahvaarv
Suur-Stockholm 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). 2006. aastal oli rahvastiku loomulik juurdekasv 14 736 inimest ning migratsioonil põhinev rahvaarvu juurdekasv ca 24 000 inimest. 2006. aasta lõpu seisuga elas Rootsis ligi 492 000 võõrriigi kodanikku. Välismaal sündinud elanikke oli registreeritud kokku 1,17 miljonit, kellest suurima osa moodustasid Soomest (180 000), Iraagist (82 800), eks-Jugoslaaviast (73 000), Iraanist (55 700), Bosnia ja Hertsegoviinast (55 500), Poolast (51 700), Norrast (44 700), Taanist (44 400), Saksamaalt (43 000) ja Türgist (37 000) saabunud sisserändajad. Eestist tulnuid oli ligi 10 000. Viimasel ajal on märkimisväärselt suurenenud Iraagist pärit sisserändajate arv. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Muudest religioonidest on selgemalt määratletavad katoliiklaste, õigeusklike ning moslemite kogukonnad. 2
Võrreldes 1801. aastaga on rahvaarv kasvanud üle kuuekordselt. Asustus Rahvastikutihedus Norras on 14,8 in/km². Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurimaisse linnadesse, vaid jaotub ühtlaselt. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste endi kõrval, kes moodustavad umbes 90% rahvastikust, on suurimad põlisrahvad saamid ja kveenid. Norras on suurel hulgal immigrante nii Poolast, Iraagist, Somaaliast, kui ka Türgist. 2009. aastal seisuga olid Norras 6,3% elanikest välisriigi kodanikud. Migratsioon 2006. aasta rahvaloenduste järgi elas Ameerika Ühendriikides ligi 4,7 miljonit ning Kanadas veidi üle 432 000 välisnorralast. Viimastel aastatel on just immigratsioon olnud Norra rahvaarvu suurenemise põhjuseks. Statistika Keskbüroo andmetel elas Norras 2011. aasta alguses u. 883 000 immigranti, mis moodustab 18% rahvastikust.
,,Inimesed saavad olla õnnelikud vaid siis, kui nad ei eelda, et elu eesmärk on õnn." George Orwell Õnne kontseptsiooni üle on alati vaieldud. Ei saa leida ühest vastust nii abstraktsele mõistele nagu ÕNN, mida võib käsitleda kui materiaalset heaolu, kuid enam tõstatab küsimusi hoopis õnn kui vaimne seisund. Tegelikult on õnnel tuhat nägu, igaühe jaoks on õnn erineva tähenduse ning varjundiga kõik siin elus on suhteline. Mõnele inimesele piisab õnneks leivatükist, teist teeb ülikooli lõpetamine õnnelikuks. Tihti arvatakse, et õnne jaoks, mis koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne ...
SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust, neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas relvadest, seitsmendas terroristidest ja kaheksandas terrorirühmitustest. 1 TERRORISM MIS SEE ON? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas ...
Saksamaal. 85% taanlastest elab linnas ja 15% maal. Keskmine eluiga meestel on 74 ja naistel 79 aastat. Immigrandid ja nende järeltulijad moodustavad umbes 8% Taani rahvastikust. Enne 1980. aastat Taani elama asunud kodanikest tuli enamus peamiselt teistest Põhjamaadest, EL-i riikidest, USA-st, Türgist ja mingil määral ka endisest Jugoslaaviast. Viimase paarikümne aasta jooksul on pilt muutunud, kuna suurem osa sisserännanutest pärineb endisest Jugoslaaviast, Türgist, Iraagist, Somaaliast, Iraanist Pakistanist, Afganistanist ja Sri Lankalt. Enamus neist on sõjapõgenikud. Taanis elab ka üle 500 Eesti päritolu inimese. 85% Taani rahvastikust on luterlased, 2% on islamiusulisi ja 1% katoliiklasi. Teised usutunnistused jäävad alla 1% rahvastikust. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv taani keel, mis on arusaadav ka norralastele ja rootslastele, olles ühtlasi suguluses saksa ja inglise keelega
Soome siseministri Päivi Räsäneni sõnul on selgitamisel, kas riiki saabumise keeldu võib laiendada isikutele, kes on Soomest lahkunud osalemaks vaenutegevuses. Räsäneni sõnul kujutavad sõjategevuses osalenud ja sealt naasvad isikud endast tõsist julgeolekuriski ning seeläbi võib tõusta terroristlike tegude oht Soomes. Maailm on väsinud sõdimast. Ameerika Ühendriigid on lootnud, et ehk vaibub kodusõda iseenesest ja nad ei pea sõjaliselt sekkuma. Iraagist ja Afganistanist saadud kogemused ei toeta välist sekkumist, sest sõjalise interventsiooni hind on kõrge. Rahvusvaheline sekkumine Süüria sündmustesse on olnud takistatud erinevatel põhjustel. Lisaks Assadi režiimi toetavate Venemaa ja Hiina vastuseisule, ei usalda ka Ameerika Ühendriigid Süüria opositsiooni ja kardavad ameerikavaenuliku islamirežiimi tekkimist. Viimase keemiarünnaku järel lubas
lahendada vahepeal tähelepanuta jäänud konflikt. Kas Obama suudab tabada bin Ladeni ja piir panna al-Qaeda ja Talibani tegevusele näitab ainult aeg. Fakt on see, et midagi peab ette võtma Palestiinaga, mis ilmselgelt ei suuda riigis toimuva üle kontrolli saavutada. Sõda Iraagis 16.märtsil 2003 esitas USA president George Walker Bush ultimaatumi Iraagile: "Saddam Hussein ja tema pojad peavad lahkuma Iraagist 48 tunni jooksul. Nende keeldumine seda tegemast tõukab sõjalisele konfliktile, mis toimub meie valitud ajal." Bush esines oma avaldusega kohe pärast seda, kui ÜRO julgeolekunõukogu ei toetanud resolutsiooniprojekti, mis annaks selgesõnaliselt õiguse jõu kasutamiseks Iraagi vastu. "ÜRO julgeolekunõukogu ei ole täitnud oma kohustusi, seega täidame meie omi," tõi president põhjenduse rünnakute alustamiseks. Iraagi sõda algas 19. Märtsil, kuid lõppenud pole tänase päevani
Sõja tõttu oli USA sõjavägi suurima pinge all kui kunagi varem, varustust ei olnud koha peal. Nii USA diplomaatia, välispoliitika, usaldatus ja tõrjumisvõime oli rikutud tänu sõjale. Iraagi sõda viis selleni, et USA tundis ennast veel ebaturvalisemana kui enne sõda. Iraagi sõjale keskendumine viis selleni, et Taliban ründas Afganistaani, kuid USA oma vägesid sinna ei saada, kuna sõditakse Iraagis. Terrorism kasvas üle maailma. President Obama lubas väed Iraagist välja tuua, lõpetada sõda ning keskenduda Afganistaani probleemile. Seega neid halbu sündumusi, kriise saab pidada "heaks" eelduseks sellele, et Obama saaks alustada oma suurejooneliste, kuid samas realistlike plaanide täideviimist. Arvan, et tasub ära märkimist ka see aspekt, et valimisaktiivsus oli erinev teistest valimistest. Kui Obama sai presidendi kandidaadiks, lubas ta muutusi ja uuendusi. Väga oluliseks teemaks sai rassism, kuna Obama on mustanahaline. Avaldati palju arvamust
nendest inimestest osa jääb ka paikseks . Kuid palk ei ole ainukeseks põhjuseks , miks inimesed peaksid tahma sinna elama minna . Näiteks ka see on märkimisväärne , et Rootsi pole 200 aastat üheski sõjas osalenud ning ka see annab inimesele turvatunnet ja piisavalt julgustust , et sinna riiki elama minna , kuna Rootsi on nii stabiilne ja hästi organiseeritud . Rootsi reisib kõige rohkem inimesi Soomest,Serbia ja Montenegrost , Iraagist ning Bosnia ja Hertsegovinast. Arvan , et selle põhjustajaks on majanduslikud eesmärgid ja soov paremaks eluks . Migrantide arv on umbes pool miljonit . Rootsis rännatakse kõige rohkem just lähematesse riikidesse Euroopasse ning ka Ameerikasse ja Kanadasse (9). Arvan , et selle põhjustajaks võib olla näiteks töö . Arvestades , et Rootsist rändab kõige rohkem inimesi just lähiriikidesse, näiteks nagu Norra, Soome , Hispaaniassse , Poolasse ja Saksamaale
Sisserändajad moodustavad ligi 7% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitme endise Jugoslaavia rahva esindajad. Soome asus 2017. a jooksul elama 31,797 inimest, mis oli 9% madalam kui eelmine aasta. Kokku kolis Soomest välismaale 16,973 inimest, mis on kuus protsenti rohkem kui aasta varem. Soome rändekasv langes 14,824 inimeseni, võrreldes seda 2016. a 16,823 inimesega. Sisserändajaid tuli kõige rohkem Iraagist (2,369), Süüriast (1,422) ja Venemaalt (1,420). Peamiselt tõmbab Soome head elamisvõimalused, kõrgemad palgad ja head töövõimalused. 2.Linnastumine Soome on selgelt ületanud 80% linnastumise taseme. Soomes oli linnastumise täpne tase 2014. aastal 84,36%. Muu maailm on tõusnud 55% -ni (54,3%) linnastumise tasemest, mis on umbes sama kui Soome 1970. aastatel. Soome on arenenud riik ning seal on saanud alguse kõrgtehnoloogilised firmad, nt Nokia
samuti araabia datleid, pärsia datleid jne. Värsked datlid saabuvad Euroopasse müügile kuivatamata kujul oktoobrist jaanuarini. Need on lühikese säilivusajaga ning vähese transpordikindlusega. Eksporditakse peamiselt Iisraelist enne täisküpsuse saavutamist ja külmutatult temperatuuril -18C. Peamiselt kaubastatakse aga kuivatatud datleid, mis Euroopa turgudele saabuvad põhiliselt Alzeeriast, Tuneesiast, Iraagist, Iraanist või USAst. Päikesekuumuses või spetsiaalsetes ahjudes kuivatatud datlite optimaalne niiskusesisaldus tagab nende hea säilivuse. Tuntakse nii naturaaldatleid kui ka täiendavalt töödelduid. Viimaseid pastöriseeritakse, gaasitatakse kahjurputukate hävitamiseks, pestakse, sorteeritakse ja kuivatatakse kuuma õhuga. Mõnedel juhtudel niiviisi ettevalmistatud datlid pressitakse kokku ja seejärel pakitakse. Kuumaõhuga töötlemine toob suhkru vilja pinnale ja annab
oktoober 2008 Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu) Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008) Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles võib-olla ainult rõõmustavat inflatsiooni langust.] Savisaar: Eesti poisid tuleb Iraagist koju tuua, Delfi, 29. november 2008 Savisaar: annan Kersnale andeks Postimees, 29. detsember 2008 Kuidas peatada masskoondamised ja luua töökohti? EPL, 8. jaanuar 2009 Taavi Veskimägi: Kriis ei too kaasa Savisaare talongi-Eestit EPL, 8. jaanuar 2009 Parts: mind hämmastab, et Savisaar ei usu Eesti ettevõtlusse Ärileht, 8. jaanuar 2009 EDGAR SAVISAAR: meedia eneseregulatsioon on nõrk ERR, 23. jaanuar 2009 Savisaar: tahan enda fotode eest miljon krooni! Delfi, 31. jaanuar 2009
21 jaanuaril 2009 andis Obama välja käsu mille järgi kõik tema administratsioonitöötajad, kes on viimase kahe aasta jooksul lobistidena registreeritud. Siiski oli 21 märtsiks vähemalt 30 ametnikku, kes olid lobistid 5 aasta jooksul olnud. Obama administratsiooni ongi eelkõige seetõttu, et ta on suuresti oma esialgsetest lubatustes taganenud ja ütleb üht ning teeb teist. Välispoliitika Oma ametisse nimetamise kõnes esitas Obama mõtte tagasitõmbumiseks Iraagist ja selle asemel keskenduda Afganistanile. 18 veebruaril 2009 teatas Obama, et USA sõjaline olek Afganistanis täieneb suvel 17000 uue sõduri võrra. Obama deklareeris oma Iraagi sõja lõpetamise plaani 27 veerbuaril 2009. Presidendi kohaselt tõmmatakse võitlusüksused Iraagist välja 2010 aasta augusti lõpuks, jättes 50000 suuruse kontingendi treenima, nõu andma ja vastuterrorismi operatsioonidele 2011 aasta lõpuni. 1. Aprillil 2009 rajasid USA ja Hiina
Kärdla Ühisgümnaasium Hiiumaa elanike hoiakud põgenike suhtes Uurimistöö Jonathan Simson 11.b Juhendaja Mari Jesmin Kärdla 2016 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rännete ajalugu ja tänapäev..........................................................................................4 1.1 Ajalugu....................................................................................................................4 1.2 Mõisted...................................................................................................................5 1.3 Hetkeolukord.........................................................................................
Kuna neandertaallased sõid enda kaaslasi, ka nende luuüdi, purustati nende luud? Luud purustatud kindlatest kohtadest, arvatakse, et need purustatud rituaalide käigus, mitte nälja pärast, ja kas liha üleüldse söödigi? Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa. Surnud lamavas, väljasirutatud asendis ja muld peale aetud, vahest ka kivid. Huvitamavad panused Shanidarist, Iraagist, kuhu maetud kaks naist ja üks mees , leiti rohkesti varakevadiste õistaimede seemneid st. enne matust kaeti surnukehad lilledega, siis aeti muld peale. Leitud tõsiste vigastustega luustikke, nt kiviga pähe, jalaluu murrud. Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868
Kose Gümnaasium Rootsi Kuningriik Uurimustöö küsimustiku alusel Koostas: Vivika Tamra Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuning...
elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu. Hinnanguliselt vähenes Iraagi rahvaarv 4,7 miljoni elaniku võrra, kellest umbes 2 miljonit põgenesid naaberriikidesse, kes põgenesid olude eest, mida Punane Rist nimetas 2008. aasta märtsis kõigi kriitilisemaks maailmas. (26) 2008. aasta Juunis teatas USA, et turvalisuse ja majanduslikud näitajad on hakanud paranema 2008. aasta jooksul hakkasid koalitsiooniväed Iraagist lahkuma kuna tõusis vägede väljaviimise pooldajate arv ning Iraagi politsei hakkas olukorraga ise toime tulema. 2008. aasta lõpus sõlmisid USA ja Iraagi valitsused USA vägede väljaviimise pakti, mille kohaselt USA peab oma väed 2011. aasta 31. detsembriks riigist välja viima. Selle pakti kohaselt ei tohi USA hoida inimesi vangistuses üle 24 tunni ning vajab orderit et tungida sisse majadesse. USA väed alluvad nüüdsest Iraagi seadustele.
Kuidas on asjalood tegelikult? Raamatu „Tappev uudishimu“ autor, kriisikolletele spetsialiseerunud ajakirjanik Ivar Soopan on töötanud aastaid Iraagis. Tema jutust selgub tegelik tõde sõjast ja päevavalgele tuleb iraaklase mõttemaailm ja üllatav elurõõm, lahkus ja lustlikus. Muidugi ei puudu saatest sõjakoledused: inimröövid ja enesetaputerroristid, mis on osaks Bagdadi igapäevaelust. Ivar Soopani eesmärk on luua Eesti inimesele pilt tegelikust Iraagist, mitte hägustatud USA propagandakonveierist manatud projektsioon jubedast Al-Qaeda tandrist. Saame teada, et Iraak on riik, kus inimesed käivad väljas ja naudivad elu, hindavad läänelike elumalle ja armastavad pidutseda ja tantsida. Ivar kirjeldab ka kuidas näeb välja ühe kriisikoldes töötava ajakirjaniku tööpäev, kus padjaks Kalashnikov ning tööpõlluks teeäärsetesse koeralaipadesse paigutatud pommid. Minu küsimused ajakirjanikule 1. 2. 3. 4. 5.
Määratletud inimest vaadeldakse tema määratlemistunnuste järgi. Osa nimetatakse (isikunimega) ja kategoriseeritakse (funktsiooni: diplomaat, peaminister, fraktsiooni esimees; identiteedi alusel: vanus, sugu, rahvus, elukoht, usk jne). Protsessid ja protsessiosaliste rollid Situatsioon ehk protsess vormistatakse lausena, sh protsessid, osalised, tingimused. Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed:
Asulate all on 0,7% pindalast. Tähtsamad linnad on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim ja Stavanger. Etniline koosseis Norra on üks etniliselt homogeensemaid riike. Norralaste kõrval, kes moodustavad 90–91% rahvastikust, on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30–40 tuhat. Põhja-Norras elab ka soome päritolu kveene. Norras on märkimisväärsel hulgal immigrante muu hulgas Poolast, Pakistanist, Vietnamist, Iraagist, Somaaliast ja Türgist. 2009. aastal oli Norras 303 000 välisriigi kodanikku ehk 6,3% elanikest. Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.
enamasti . Aines Euroopas neandertallaste kohta vastuoluline. Neandertallaste hulgas oli ka neid , kes tegelesid kannibalismiga. Teatud paikades oli komme, et vanemate kõige püham koht oli laste kõhus. V sageli oli dneandertallaste luud kindlatest kohtadeks puruks murtud ja seal on terava kiviga jälgi näha. Kui süüa üksteist nälja pärast , siis slegelt kindlates kohtades nad lõikeid ei tee. Seega söömine võis oli ka rituaalne. Shanidari koopats Iraagist on leitud kaks naist ja mees, kus matuseid ümbritsev muld oli täis teatud lillede õietolmu. Sellest järeldati , et enne kui laibad sinna auku pandi , kaeti laibad lilledega. Samuti on leitud ka teisi neandertallaste matuseid. Nt on kaasa pandud loomasarvi ja luid Neandertallastel palju vigastusi , kaklesid pidevalt omavahel , osa luustikel olevaid vigastusi on olnud tõsised, kuid need on kinni kasvanud
ajapikku see muutus. Mõlema riigi koosseisus kiusati juute lõpuks nende uskumuste tõttu taga. 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium Raamatutes pole üheseid viiteid araabia hõimude päritolule. Piibli järgi on araablased Aabrahami ja tema liignaise Hagari poja Ishmaeli järeltulijad. Araabia poolsaare kohta ütlevad selle asukad Jazirat al-Arab, ,,Araablaste saar". Kuigi tegemist on poolsaarega, eraldab seda Iraagist ja Iraanist Nufudi kõrb, seega võiksime ka saarest rääkida. Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega. (Harms 2008, 23.) Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas
kultuur on Hollywoodi filmide, kirjanduse ja tarbimiskultuuri näol levinud üle maailma. b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda); Lahesõda toimus 1991, pärast seda, kui Iraak oli 1990 okupeerinud Kuveidi. USA jt väed tungisid kiiresti sisse ning vabastasid Kuveidi vähem kui kuuga. Edasi ei tungitud, sest kardeti suuri ohvreid, piirkonna ebastabiilsust ning pealegi polnud neil ka mingit plaani, mida edasi teha. 1991-96 aidati Türgi baasi kaudu kurdidel Iraagist põgeneda. 1992-2003 olid Iraagis lennukeelutsoonid, mida valvasid USA-Briti jt sõjalennukid. Need olid mõeldud rahvusvähemuste kaitseks, keda Husseinil meeldis piinata. 1998 toimus operatsioon "Kõrberebane," kus karistusaktsiooni käigus pommitati Iraagi sõjaväebaase jms-st. USA armeele pole maailmas ühelgi riigil vastast. Ameerika poliitilised huvid on mängus kõikjal maailmas ja kõik riigid peavad vähemalt mingil määral arvestama nende huvidega
Jõgesid ega järvi saartel ei ole. Saarestiku kõrgeim punkt, 134 meetri kõrgune Jabal ad-Dukhan ehk Suitsumägi asub Bahreini saare keskosas. (Bahrain Geogprahy 2012) Bahreinil on ariidne kliima. Eristatakse kahte aastaaega: kõrgete temperatuuridega suve ja mahedat talve. Aasta keskmine kõrgeim õhutemperatuur on 30,1 kraadi ja keskmine madalaim õhutemperatuur 23,1 kraadi. Suvine keskmine õhutemperatuur ulatub 38 kraadini. Juunis ja juulis tekitavad Saudi Araabiast ja Iraagist puhuvad edela-ja loodetuuled saartel tolmu-ja liivatorme. Talv kestab novembrist märtsini ja õhutemperatuur on siis mõõdukas, jäädes vahemikku 10-25. kraadi. Bahreinil on vähe 18 sademeid, keskmine aastane sademete hulk on 72 mm, sajupäevi on aastas keskmiselt kokku 9,9. (Ibid.) Bahreinis on konstitutsiooniline monarhia. Riik iseseisvus Suurbritannia võimu alt 1971. aastal. Bahreini riigipea on alates 2002
luid laialipillutult ja nende peal on lõikejäljed. Kujutati ette, et neadertaallased olid inimsööjad, st sõid üksteist. Lõiked olid erinevatel luudel ühes kohas ja arvati siis, et ehk olid neil omad rituaalid, mille käigus tehti lõikeid. On leitud mitmeid neandertaallaste matmispaiku, et surnud kaaslase jaoks oli vaja süvendatud auku, kuhu pandi surnu ja ta kaeti mullaga, mõningaid esemeid või looma luid(sarvi) pandi ka kaasa. Kõige huvitavam matmispaik avastati Iraagist, Shanidarist, sinna olid maetud kaks naist ja mees. Kaevati läbi u 1980. aastatel. Sealt avastati rohkesti õistaimede tolmu ja seemneid -> kui nad maeti, kaeti kehad lilledega. See näitab, et nende suhted ei pruukinudki olla väga metsikud. Ometi on nende luud väga katkiselt kokku kasvanud, see näitab, et on hoolitsetud kaaslaste eest, hangiti toitu ka neile, kes ei olnud selleks ise võimelised. Neandertaallaste luid on leitud Euroopast Kesk-Aasiani
Thor Heyerdahl Sündis 6. oktoobril 1914 Norras. Etnograaf ja maadeuurija. Sai tuntuks, purjetades 1947. aastal koos viie kaaslasega 101 päevaga Kon-Tiki nime kandnud parvega üle Vaikse ookeani Lõuna-Ameerikast Peruust Polüneesiasse Tuamotu saartele. 1969. aastal võttis pilliroost laeval Ra 1 ette retke Marokost üle Atlandi ookeani. Reis jäi pooleli. 1970. aastal jõudis aga uus laev Ra 2 Barbadosele. 1977. aastal tegi pilliroolaeval Tigris reisi Iraagist Pakistani ja sealt edasi Djiboutisse. Peruust leiti Ameerika vanim observatoorium 02.03.2007 14:12 Arheoloogid leidsid Peruu rannikult Ameerika mandri vanima observatooriumi. 2300-aastase Chankillo tseremoniaalkompleksis asub 13 põhja-lõuna suunas, 300 meetri ulatuses madalal mäeküljel kulgevat torni, mis arvatakse olevat Läänepoolkera vanim observatoorium, kirjutab Fox News. Uurijad tegid Chankillos väljakaevamisi 2000 2003. Nende leitud 13 torni vastasid päikese
esine. U 7 at eKr vase vormimine, painutamine, venitamine; eriti tules kuumutades. Nii hakati vaske järkjärgult ka sulatama. Tänu sellele avastusele hakati vasest valmistama väikeseid tarbeesemeid. Puhast vaske leidub nii vähe, et sellel polnud igapäevases elus tähtsust. Vaskesemed levisid alles siis, kui vaske õpiti maakidest sulatama. See viis omakorda esemeteks valamiseni. Hiljemalt 5 at eKr oli vase valamine Lähis-Idas juba tuntud. Varasemad valatud vaskesemed Iraagist. Esimesed vaskasjad: ehted v kultusesemed. Ka relvad, ent needki rohkem staatusesemed. Periood, mil kivi kõrval kasutati ka vaske eneoliitikum e vase-kiviajaks. Termin: 26 ladinakeelsest sõnast aeneus vaskne ja kreekakeelsest sõnast lithos kivi. Kogu perioodi vältel vaskesemeid tarvitusel vaid üksikuid, ei olnud laialtlevinud. Vask ei ole tugev polnud võimalik kivist tera- ja löögiriistu välja vahetada vaskesemete vastu
17 kujundamise algstaadiumis- probleemi teadvustamisel. Poliitika formuleerimise ja elluviimise etapis on nende tähelepanu tavaliselt juba taandumas. Poliitilise päevakorra kujunemise lähtemuutujad: Erakonnad- Ideoloogia; partei programm; partei juhttegelased Poliitilised muutused riigis (nt uus koalitsioon: parempoolsed asenduvad vasakpoolsetega, Hispaania näide Iraagist lahkumise kohta) Poliitlised liidrid- kõik teemad, mida tajutakse ühiskonnas olulisena ning mis kutsuvad esile avalikkuse huvi ning on nende pädevuses (president- ühiskondlik lepe, peaminister, ministrid, aktiivsed poliitikud Kriisid- põhimõtteliselt on probleem eksisteerinud pikemat aega, kuid mingi konkreetse sündmuse tulemusena hakatakse nn „tule kustutamisega“ (nt Võhma või Kehra juhtum) Huvigruppide surve (nt AÜ-d ja alampalk)
1 Esiajalugu Arheoloogia kreekakeelsed sõnad archaios muistne, vana + logos sõna, teadus. Mõistet kasutas esimesena Platon 4. saj eKr, tähistas sellega kogu vana aega, antiiksust. Renessansi ajal hakati koguma ja uurima klassikalise antiigi esemeid. Tähendus muutus 19. sajandil. Rahvuslik liikumine, uuriti rahvuse ajalugu tähelepanu rahva ajaloole ja muististele. Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nen...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
