1882 uksed avas linna esimene avalik raamatukogu, esimest korda mängiti linnas eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov" saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus") 1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k. Viol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. Vihula mõisa on esmakordselt mainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajand kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid, kellele kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Annika Birk Kristiin Sikk Vihula valla ruumiliste omaduste iseloomustamine Juhendaja lektor Siim Maasikamäe Tartu 2011 Sisukord Üldkuju Kujult on Vihula vald ,,laialivenitatud" territoorium piki rannikut, kus paiknevad suured metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja
REFERAAT Eesti Sõjamuuseum Viimsi Vabaõhumuuseum Vihula mõis Tallinn 2012 Sisukord: 1. Sissejuhatus......................................................................................lk 3 2. Eesti sõjamuuseum..........................................................................lk 4 2.1. Tutvustus..............................................................................lk 4 2.2. Ajalugu.................................................................................lk 5 3
Kodutöö 1 Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l)
b) 248,36 km² c) 329,26 km² 3. Millal nimetati Rakke vald vallaks? a) 8. augustil 1945 b) 9. aprillil 1992 c) 4. jaanuar 1976 4. Mitu küla on Rakvere vallas? a) 25 b) 14 c) 19 5. Milline on Laekvere valla vapp? a) b) c) 6. Milline on Rägavere valla lipp? a) b) c) 7. Mitu aleviku on Sõmeru vallas? a) 8 b) 3 c) 12 8. Kui palju oli Tamsalu vallas elanikke seisuga 1.01.2011? a) 4569 b) 3971 c) 5834 9. Mitu linna on Tapa vallas? a) Mitte ühtegi b) 1 c) 3 10. Mis on Vihula valla keskus? a) Vihula b) Annikvere c) Võsu 11. Mitu küla on Vinni vallas? a) 54 b) 46 c) 37 12. Kui palju on Viru-Nigula valla pindala? a) 234,05 km² b) 132,56 km² c) 375,09 km² 13. Mis on Väike-Maarja kordinaadid? a) 59° 20 N, 26° 9 E b) 59° 8 N, 26° 15 E c) 59° 33 N, 26° 9 E
Maarjamäe kaldarinnatisel olevad kõrvalhooned renoveeriti muuseumi hoidlateks ning järge ootab kogu territooriumi heakorrastatamine. 2008. aastal uuendati II korruse püsinäitus, kus avati Eesti Vabariigi 90. aastapäeval pühendatud suurnäitus "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki". Lisaks toimuvad lossis ajutised näitused, korraldatakse kontserte, loenguid, pidulikke vastuvõtte jmt. lapsevanker 1930ndatel Vene vorm.II maailmasõda. Saksa vorm.II maailmasõda. 2. Vihula Mõis Vihula Mõis Vihula, Lääne-Virumaa 45402 Estonia Asukohakirjeldus: Vastrenoveeritud ajalooline Vihula mõis asub Lahemaa Rahvuspargis, vaid 90 km autosõidu kaugusel Tallinnast. Viitnalt 20 km, Rakverest 30 km, Palmse mõisast 15 km, Sagadi mõisast 6 km, mere randa 4 km. Majutus: Mõisakompleksis kokku 47 tuba ja sviiti. Elegantne 16. sajandist pärit Vihula mõis pakub täiuslikku vaheldust linnaelu askeldustest
KOLME ÖKO-SPAA VÕRDLUS Kateriina Ehapalu Pärnu 2013 Sissejuhatus ja esitluse eesmärk Ökospaad kui populaarsust koguv spaa liik Eesmärgiks võrrelda eri piirkondade lähenemist mõistele ökospaa. Valitud spaad : Vihula Manor Country club&SPA Eestis, Monart Spa Iirimaal ja Daintree Spa Austraalias Esitlus on koostatud tuginedes kodulehekülgedelt saadud informatsioonile Uurimisülesanded: Anda ülevaade valitud spaade olemusest ja nende filosoofiast Uurida valitud spaade kontseptsiooni ja sihtrühma Uurida vastavust heaoluspaa põhimõtetele Võrrelda spaade pakutavaid teenuseid ja lähenemist kliendile Analüüsida kodulehtede ülesehitust kliendi mugavust silmas pidades Vihula Manor Country club& SPA
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringselt. Park-hotell Palmse, Palmse küla, tel: 323 4167, 5646 4170, faks 323 4167, [email protected], www.phpalmse.ee. Info: majutuskohti on 54, avatud aastaringselt. Sagadi mõisa hotell, Sagadi küla, tel: 676 7888, [email protected], www.sagadi.ee. Info: majutuskohti on 58, avatud aastaringselt. 3*** Vihula mõisa hotell, Vihula küla, tel: 326 4100, www.vihulamanor.com, [email protected]. Info: majutuskohti on 93, avatud aastaringselt. 4**** Villa Theresa, Tammiku 9, Rakvere, tel: 322 3699, www.villatheresa.ee, [email protected]. Info: majutuskohti on 36, avatud aastaringselt. Wesenbergh, Tallinna 25, Rakvere, tel: 32 23479, [email protected], www.wesenbergh.ee. Info: majutuskohti on 85, avatud aastaringselt. 3*** Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 VIHULA MÕIS 4
Accommodation in Lahemaa region Introduction Lahemaa region consists of tree rural municipalities Kuusalu, Vihula, Kadrina and one small town Loksa, in North-Estonia. Accommodation in Lahemaa represents almost all allowed types according to Estonian tourism law. There are some differences between accommodation types in Estonia and Great Britain. Comparison of the accommodation ways in Lahemaa and Great Britain The types of accommodation in Lahemaa are: villa, guesthouse, hotel, tourist farm, bed and breakfast, manor hotel, hostel, motel, cottage, campsite, caravan and lodge.
44202,Rakvere klienditelefon 1545 19.12.2010 Sten Argos Posti 12a 44202, Rakvere Lugupeetud hr Argos Elektri eest tasumine alates 2011. aastast Kuna meie andmetel jääb teie elektritarbimine aadressil Rünka talu Eisma küla Vihula vald Lääne- Virumaa alla 250 kWh aastas, siis näeme, et vajadusel muuta elektri eest tasumist teile selgemaks. Alates jaanuarist 2011 ootame teilt üks kord aastas detsembri lõpu seisuga elektriarvesti näitu. Elektriarve koostame ja saadame teile samuti üks kord aastas, jaanuaris. Elektriarvesti näitu käesoleva aasta 31.detsembri seisuga ootame teilt hiljemalt 5. jaanuariks 2011. Näidu teatamise võimalused leiate kirja lõpust. Järgmine elektriarve jõuab teieni jaanuaris 2011
aastal 10,2%, 2005. aastal 13% ja 2007. aastal 9,0%. Toodang oli 2005. aastal 164 100 hl, 2007. aastal 115 400 hl. Sortiment Algselt toodeti Viru õlletehases vaid Ziguli õlut, hiljem lisandusid Ziguli eripruul, Riia, Moskva ja Kuldne oder. 1990. aasta juulis alustati esimese tumeda õllega Viru. 1991. aasta kevadel hakati tootma heledat õlut Toolse, 1992. aasta jõuludeks tumedat õlut Jõulumees. 1993 jõudis tootmisse tume Palmse õlu. 1994 lisandusid tootevalikusse hele Vihula õlu ning tumedad hooajaõlled Lihavõtte ja Jaanik, 1996 Mihkli õlu. 1995. aastal alustati karastusjookide tootmist. Esimesed margid olid Orange, Original taste Cola ja Aqua vesi. 1997. aasta veebruaris saadi Harboes Bryggerilt kange heleda õlle Bear Beer (7,5%) litsents. Hiljem hakati tootma Bear Beeri kuni 10% alkoholisisaldusega. 2001 võeti kasutusele kaubamärk Frederik. Turule jõudsid uued õllesordid Frederik Premium ja Frederik Pilsner, lahja alkohoolne jook Shandy (2,5%)
Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal. Looduse, kultuuri ja ajalooga saab Lahemaal tutvuda õpperadadel (Viru raba, Viitna suur ja väike ring, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse). Maastik Lahemaarahvuspark paikneb kahe maakonna (Harjumaa ja Lääne-Virumaa) ning nelja maastikulise rajooni (Põhja-Eesti rannikumadalik, Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Kõrvemaa) territootriumil. Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. Sajandi
ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja
Tartu Ülikool Marko Pomerants siseminister Siseministeerium Pikk 61 15065 TALLINN 19.11.2010 nr 1-14/RE-7044 Koopiad: Rahandusministeerium Vihula Vallavalitsus Austatud härra minister Rektorina palun teatada, et Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut taotleb Merekooli III kinnistu tasuta võõrandamist Tartu Ülikoolile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ülikooliseaduses ja Tartu Ülikooli põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks, seda juhul, kui siseministeeriumil ei ole võimalik tagada ülikooli pikaajalise kasutusõiguse vajaduse fikseerimist tähtajalise (vähemalt 10- aastase kehtivusajaga) kasutuslepinguga. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on Merekooli III kinnistut kasutanud juba 14 aastat ja kõnealuse kinnistu aastaringse kasutamise võimalus on ülikooli jaoks hindamatu. Ülikool kasutab hoonet aparatuuri ja varustus...
Suusatamise laskumisviisid Silvia Vihula Suusatamise laskumisviise on viis, nendeks on kõrgasend, põhiasend, puhkeasend, madalasend ja põiklaskumisasend. Laskumisel kõrgasendis on üks jalg teisest poole jalalaba pikkuse võrra eespool ja keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallale. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge. Käed on all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha või taha-alla. Laskumisel põhiasendis on üks jalg poole pöiapikkuse võrra eespool
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
· Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige lähedal olevam rahvuspark valgalastele. Vilsandi ja Matsalu rahvuspark ·Vilsandi rahvuspark- Baltimaade vanim rahvuspark. ·Matsalu rahvuspark- linnu-
Palmse mõis Peetri Kindlus ehk Muulamäed Haapsalu Kuursaal Tallinna Raeapteek Aleksand Sagadi mõis Kuressaare kindlus Kärde mõis er Nevski Rahvusooper Estonia katedraal maja Vihula mõis Rätsepa tuulik Tallinna Tartu Raekoja plats Abja mõis Toomkirik Teater Vanemuine (suur Adavere mõis EELK Kärla maja) Maarja- Albu Mõis Magdalee Hobuveski Ammende Villa na kirik Kärdla tuletõrjemaja
Sagadi mõis · Sagadi mõis oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, kaasajal jääb kunagine mõis Vihula valda Lääne-Viru maakonnas. · Mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiterite perekonnale. · 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock. Fockide kätte jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja nende ajal rajati ka suurejooneline mõisakompleks.Viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Fock. · Kõrge murdkelpkatusega, suurte mantelkorstnate, avara vestibüüli ja saaliga hoone oli
Kokku on oodata maksimaalselt 300 inimest. Kuidas toimub kutsumine ja kui pikalt ette Kutsumine toimub kutsetega, mis antakse isklikult kõigile töötajatele üle. Üleandmine toimub kaks kuud enne pidu. Kui ka press on kaasatud siis millised väljaanded või kanalid Press ei ole kaasatud, kuna tegemist on firmasisese üritusega ja pressile pole seal midagi huvipakkuvat. Toimumisaeg Vastuvõtu ajaks on 15. Jaanuar 2014 Toimumiskoht Vastuvõtt toimub Vihula Mõisas. Kellaajaline lühistsenaarium 18:00 19:30 Külaliste saabumine, Sampuse jagamine, Laudadesse istumine 19:30 19:45 Tervitused 19:45 20:45 Õhtusöök 20:45 21:30 Parimate töötajate tunnustamine 21:30 22:30 Koogi söömine ja ametliku osa lõpetamine 22:30 02:00 Bändi esinemine ja lõbutsemine Dresscode Viisakas riietus Menüü Suupisted Suupistevõileivad, salatikorvikesed, erinevad juusturoad
Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss). *Kaitse ehitused (Bastjon arhitektuur) *Narva linn *Kadrioru loss (Niccolo Michetti) *Palmse, Vihula, Maardu, Lihula loss. Maalikunst: tugev valgus, vesi. Meisterliku materjali kujutamine. Nähtav pintslitõmme, kuldsed, sügavad, punased perioodid.
Samuti ka paljudel kraanidel on liikumisanduriga vee voolamine seotud, kui liigutad käsi kraani all, siis hakkab vesi voolama ja kui ei liiguta, siis vett ei tule. Samuti kasutatakse seda süsteemi ka meeste tualettideds- pissuaaridel. Lihtne viis, kuidas hoida veekasutamise pealt kokku, mitmel erineval viisil. 9 Paljudes maailma hotellides võetakse aina rohkem kasutusele ka maakütet, samuti võetakse ka erinevaid süsteeme kasutusele ka Eestis. Eesti suurima mõisahotelli Vihula mõisa järgitakse loodust säästvat mõtteviisi Vihula mõisa igas tegevuses. Kasutatakse maakütet ja päikeseenergiat, vähendatakse vee ja elektrienergia tarbimist ning palutakse ka külalistel keskkonnasõbralikult käituda ja soovitatakse neile puhkamiseks aktiivset liikumist looduses. (Puhkaeestis...2011) Samuti kasutatakse ka taastuvenergiat- tuule- ja päikeseenergia, sest see tuleb kokkuvõttes tulusam kui lihtsalt elektrienergia.
31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104.Tõstamaa 105.Varbla 106.Vändra vald 107.Vändra alev 108.Juuru 109.Kaiu 110.Kehtna 111.Kohila 112.Käru 113
. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.
ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas Kasutatud materjal http://annaabi.ee/EESTLASTE-MATMISKOMMETE-TEKE-JA-MUINASUSUND-m82392.html http://annaabi.ee/Muinasaja-matmiskombed-m79361.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikalme https://www.google.ee/search?q=laevkalmed&client=firefox-a&hs=ozd&rls=org.mozilla:en-US:official&channel =sb&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=hIdGVK7BGc3KOY3QgKAH&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=609#facrc=_&imgdii=_&
Jouko Vanhanen ja Raija Hmlinen ISBN 951-31-3456-3 * 2008 Majanduspoliitika, Tallinn, ISBN 9789949159277 Isiklikku Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on ttred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel ttar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on ttar Rosina. Savisaar elab Lne-Virumaal Vihula vallas Eru klas Hundisilma talus. Edgar Savisaar peab blogi, mille aadress on http://www.keskerakond.ee/savisaar/
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta dotsent. 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis, 19661968 õppis Tartu 7. Keskkooli...
Riigimaad (8962,4 ha) moodustavad ligikaudu 25,2% valla üldpindalast. Munitsipaalomandis on 139,3 ha ehk 0,4% ning eraomandis on kokku 24 684,1 ha ehk 69,6%. Reformimata maad on 1 695,5 ha ehk 4,8% (reformimata maast on riik määratlenud riigi maareservi jäetavaks maaks 1 467,5 ha). i http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=323 ii http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=469 KADRINA VALLA HETKEOLUKORD JA ARENGUSUUNDUMUSED Kadrina vald asub Lääne-Virumaa lääneosas. Põhjas piirneb ta Vihula vallaga, kus on ka Lahemaa Rahvuspargi lõunapiir. Loodes asub Haljala vald, idas Rakvere vald, lõunas ja edelas asuvad Tapa vald ja Tamsalu vald. Läänes on naabriteks Harjumaa Kuusalu vald. Kadrina valla pindala on 35 481,3 hektarit, mis on ligikaudu 10% Lääne-Viru maakonna pindalast. Valda läbivad Tallinn-Narva- Peterburi raudtee, Tallinn-Narva ja Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee. Kadrina alevik asub 15 km kaugusel Rakvere ja Tapa linnast ja 85 km kaugusel Tallinnast
Otsingu tulemused / Spaad: 49 Tervise Paradiis spaahotell & veekeskus Spaa | | (+372) 447 9219 Tervise Paradiis on Pärnu rannarajoonis asuv 4-tärni spaa-hotell & veekeskus. Tervise Paradiisi kompleksi kuuluvad 244 kohaline Rohelise Võtme diplomit omav 4- tärni hotell, kuurortravi ja spaa… Noorus Spa Hotel Heaoluspaa | | (+372) 356 7100 Kaasaegse arhitektuuri ja 114 numbritoaga spaahotell asub liivaranna ääres. See on puhkusekohaks väärikale kliendile, kes saab siin olles tunda lõputut noorust ja rahulolu.Siit leiab külaline… Meriton Grand Conference & Spa Hotel Spaa | | (+372) 628 8220 Meresuu Spa & Hotel wellness keskus Spaa | | (+372) 357 9600 Meresuu SPA Baltikumi s...
Eesti Rahvuspark LE10 Robert Rootsi Allan Marran Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikustikku. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna. Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsa...
Väinamere lahel on tavaliselt ka hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi
Eestlased Antarktikas Eestlaste ajalugu Antarktikas algab 1820.-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales
· 2004 Peaminister: Eesti lähiajalugu 19901992, Tartu · 2008 Majanduspoliitika, Tallinn 7 Abielud ja lapsed Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (neiupõlvenimi oli Laanaru). Neil on tütar Rosina. Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus. 8 Kasutatud materjalid http://www.wikipedia.org http://www.tallinn.ee 9
Janre Jürvetson KAUBAVEDUDE ALUSED REFERAAT Õppeaines: Auto käitluse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:…………… Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4.TELJEKOORMUSED................................
Lahemaa rahvuspark Tartu, 2010 Andmeid Lahemaa Rahvuspargist Lahemaa rahvuspark on Põhja- Eestile asuv rahvuspark. 1. juunil 1971 loodi Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Lahemaa Rahvuspark. Rahvuspargi pindala on 725 km², sellest maismaad 474 ja merd 251 km². See on Eesti ja kogu Nõukogude Liidu esimene rahvuspark. Miks loodi? Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja- Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mida kaitstakse? Seal kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Millest koosneb Lahemaa? Lahe...
24357 8400002-1Abrami 58.33944925.673184 24357 Viljandi vald 20902 8400003-1Abrami 58.33960625.673567 20902 Viljandi vald 123526 7400893-1Abruka sa 58.16221922.528098 123526 Abruka Lääne-Saare vald 91986 5900008-1Aburi 59.18094126.266682 91986 Väike-Maarja vald 30454 5900009-1Aburi 59.18095726.266427 30454 Väike-Maarja vald 30455 5900011-1Adaka tee 59.50441826.120793 30455 Vihula vald 30456 5900010-1Adaka tee 59.50422626.120960 30456 Vihula vald 30021 4900002-1Adavere 58.70811125.897588 30021 Adavere alevik 30020 4900001-1Adavere 58.70893325.896700 30020 Adavere alevik 138594 499049-1 Adavere me 58.72914525.851323 138594 Põltsamaa vald 91968 4900005-1Adavere tuu58.71976125.876383 91968 Põltsamaa vald 92058 4900003-1Adavere tuu58.71987625.876204 92058 Põltsamaa vald
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigentatud seina-ja katusepinnad, murkelpkatused. Barokiajal olid levinud väikesed ruutudega aknad, puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Hoone inerjoorides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed. Tuntumad Eesti barokkstiilis ehitised on Kadrioru loss, Tallinna Toomkiriku altar ja kantselei, Katariina kirik Pärnus, Narva raekoda, Albu mõisahoone, Maardu mõisahoone, Vihula mõis, Ahja mõisahoone, Sargvere mõis. Siinkohal oleks sobilik teha pikem peatus Kadrioru lossil, mis on Eesti mõistes üks suurim ja tähtsaim hoone. Selleks et antud esseed veid enda poolsete mõtetega ilmestada, külastastasin Kadrioru lossi ning järgnevates lõikudes räägin oma sõnadega mida ma seal nägin ja tundsin. Algselt siis nii palju, et Kadrioru lossi lasi ehitada Peeter I oma naise Katariina I auks ning ehitustöödega alustati 1718. aasta juulis
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus ...
piirkonnaga seotud toponüümika, elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoksuste säilimise kaudu. 4 2. Asustuse kujunemine Lahemaa praegune territoorium asutati tõenäoliselt kiviaja lõpul. Asustus pole siinsetel loopelasetel katkenud ca 4000 aasta jooksul. Meie ajaarvamise alguseks oli siin välja kujunenud kolm asustuskeskust: Kahala, Palmse ja Vihula. Esimeste sajandite maalinnuste kohad on leitud Muuksist ja Vihulast, säilinud on kultuse-ja ohvrikive ning paar ohvripuud (näiteks Ilumäe hiie-niinepuu). XIII sajandi algusest pärinevad esimesed kirjalikud andmed ligi kahekümne Lahemaa küla kohta, mille põldude ning neid ümbritsevate karja-ja heinamaade paigutus on aastasadu püsinud peaagu muutumatuna. Rahvuspargi territooriumi lõunaosa asustamisele aitas kaasa Vana-Narva maantee, mis kulges läbi Kahala, Valgejõe, Loobu ja Viitna
Veestik Rannikumadalikku läbivad arvukate Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud: Keila, Vääna, Pirita, Jägala, Valgejõgi, Loobu, Selja, Kunda, Purtse ja Narva jõgi ning paljud väiksemad jõed. Jõed on suure languga, eriti suur on see lang just rannikumadalikul. 14 Eesti suurema languga jõe hulgas on 7 põhjaranniku jõge (Valgejõgi, Loobu, Kunda, Vihula jõgi e Mustoja, Jägala, Purtse ja Selja jõgi). Suurim lang on Vihula jõel ehk Mustojal. Vahelduvad väikese ja erakordselt suure languga lõigud. Mitmel juhul on lang ligi 8 m/km, Valkla oja lang on ühel lõigul koguni 20 m/km. Suuremad järved: Harku, Lohja, Käsmu. On merest hiljaaegu eraldunud maatõusu tõttu. Eutrofeeruvad kiiresti, see tähendab, et toimub kiire kinnikasvamine ja muda settimine. Taimkate Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on Soome lahe rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme
Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust, tuletorn 1936. 5. Võsu suvituskoht al 19saj lõpust, 1,5km pikk liivarand, männimets. Ida-Viru maakond 1. Valaste juga Eesti kõrgeim juga (25m), kauni vaate juurde viib trepp. Tekkis 150a tagasi maaparandustööde käigus. 2
. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Lahemaa Rahvuspargi lõunapoolne osa ulatub Kõrvemaa metsade ja soodeni.Tegu on jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud.Lisaks soodele ilmestavad maastiku ka veel mõhnastikud ja oosid.
Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need territooriumid Kadrina kihelkonnale. Mõisat on esmakorselt mainitud juba keskajal kuuludes Tallinna tsistertslaste Mihkli nunnakloostri valdusse. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Harjumaal asuva Nabala mõisa vastu. 1522. aastal läks Palmse Metztackenite suguvõsa kätte, kuniks mõisa võtsid oma ülal pidada Pahlenite suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Sündinud: 31. mail 1950 Harku vallas [6] Erakond ja peaministri aastad: Eesti Rahvarinne 1990 1992 Isiklikku: Edgar Savisaare vanemad olid eestlane Elmar Savisaar ja venelanna Maria Buresina. Edgar Savisaar sündis Harku naistevanglas, kus ema karistust kandis. Savisaarel on kaks poega ja kaks tütart Erki, Maria, Edgar ja Rosina. Pojal Erkil on tütred Elis ja Riin. Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Savisaar elab Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus. Algselt oli Savisaar Eesti krooni kasutuselevõtu vastu. Pärast Rahvarinde lagunemist 1991. aastal moodustas Savisaar Eestis uue erakonna Eesti Keskerakond. Ühes turvafirmas korraldatud läbiotsimiste käigus avastati salajased lindistused poliitilistest konsultatsioonidest teiste parteide esindajatega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Sellest sai alguse nn. lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus
Jaanuaril 1991.aastal. Arvestulik rahvaarv 66701, mehed 30834 ja naised 35867. Maakonna pindala on 3826,6 km². Maakonnakeskus on Rakvere linn, kus elab 16801 elanikku (seisuga 01.01.2012). Lääne-Virumaal on pärast kohalike omavalitsuste volikogude valimistulemuste väljakuulutamist (20.10 2005) 15 kohaliku omavalitsuse üksust: Rakvere ja Kunda linn, Haljala vald, Kadrina vald, Laekvere vald, Rakke vald, Rakvere vald, Rägavere vald, Sõmeru vald, Tamsalu vald, Tapa vald, Vihula vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald. Lääne-Virumaal on 4 linna: Rakvere, Kunda, Tapa (vallasisene linn) ja Tamsalu linn (vallasisene linn). 2.RAHVASTIK Seisuga 1. Jaanuar 2012 oli Lääne-Virumaal 66 701 elanikku, neist 30 834 olid mehed ja 35 867 naised. Eestlasi 57 077, venelasi 6 823, ukrainlasi 905, valgevenelasi 372, soomlasi 962, tatarlasi 48, lätlasi 39, poolakaid 83, juute 11, leedulasi 115, sakslasi 61 ja muud rahvused 205
järgmisel päeval. Rebane on väitnud, et Tiiu vaim kaitses teda hilisemates lahingutes. 25. oktoobril saadeti Rebane erru. Seejärel töötas ta 1941. aasta maini Lasnamäel ehitustöölisena. Rebane teise maailmasõja ajal Mais 1941 läks Rebane Virumaale metsavennaks. Paar kuud hiljem, pärast Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkemist sai ta üheks metsavendade juhiks Kavastu partisanide laagris. 7. augustil vallutasid sakslased Aaspere ja 8. augustil Vihula valla. 8. augustil organiseeris Rebane Aaspere Omakaitse, kuhu alguses astus 120 meest. Neil oli korralik relvastus, mis oli saadud Vene sõjaväelastelt ja langenutelt. 11. augustil sai Rebane kohapeal moodustatud Virumaa Omakaitse ülemaks. 1. septembril astus ta Wehrmachti teenistusse. Ta määrati Rakveres moodustatud Eesti Julgestusgrupp 184 alla kuuluva kuid eraldi tegutseva ja 18. armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas. Seal tehti teatavaks, et
3. Vorminõuded Tavaline lepingu kirjalik vorm ei oma kaitsevõimu juhul, kui üks lepingupooltest on pahauskne. Kinkelepingu riiklik registreerimine ning kinnistusraamatusse omandiõiguse ülemineku kandmine on kohustuslikud.VÕS § 267 lg 1 p 2. JÄRELDUS: Käesolev kinkeleping ei ole kehtiv. Formaalselt on see kehtiv, kuid materiaalselt mitte. Kaasus 3 (koost. A. Lott) 1. Mihkel Mets esitas 15.09.2017 Vihula Vallavalitsusele taotluse S aare maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Vihula Vallavalitsus pöördus 18.09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks. 2. Keskkonnaameti Lõunaregiooni peaspetsialist keeldus 05.10.2017 kirjaga nr HLS 15-4/15/22235-24 Mihkel Metsalenõusoleku andmisest. Saare kinnistu on hoonestamata ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
