naiste arvamusi ei kuulatud lugupidamisega. Kirjanikest õed Charlotte ja Emily Brontë aitasid kaasa õdede liikumise rajaja Florence Nightingale ning juba 1869. aastal said naised esmakordselt valimisõiguse USA-s Wyomingi osariigis. 1893. aastal said naised valimisõiguse ka Uus- Meremaal. Kahjuks 19. sajandil tervikuna naised valimisõigust saavutada ei suutnud, küll aga tingimused olid muutunud poliitiliselt palju soodsamateks varasega võrreldes. Arvan, et naiste emantsipatsioon muutis naiste elu peadpööritavalt ning naised said esimest korda hakata tundma end ühiskonnas väärtuslikena. Naiste võimeid hakati hindama ning nad suutsid saavutada lugupidamise endi vastu. Naised ei olnud suletud enam koduringi ning nende osa elus laienes kirikust, lastest ja köögist palju kaugemale. Kõige sellega teisejärgulisus ühiskonnas hakkas ajapikku kaduma.
Demokraatia 1920.- 1930 Demokraatia laienemine 1) Kaotati tsensused 2) Uued iseseisvunud riigid, valivad demokraatliku korralduse. Iseloomustavad tegurid: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ja kodanikuõiguste olemasolu. Enne Esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas demokraadlike suurriikide maine. Kehtestati seadused, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi. Valimisõigus- valimisõiguslike kodaniku arv suurenes. Valima lubati kõik mehed, alates 21. sõltumata sellest, palju neil vara on. Valimisõigus ka naistel. Vanusepiir oli 30. aastat. Naisõiguslased- sufrazetid. Emantsipatsioon- naine astub ühiskondlikku ellu. Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see,...
Georg Christoph Lillede teadused Lichtenberg põhjus Mehe haridus Emanuel Kant (mis emantsipatsioon on valgustumine 1784) Johann Wolfgang v. Draama, luuletus Noorte ülestõus ja mäss Goethe Torm ja tung Friedrich Schiller põlvkond 1765- 1785 Johann Gottfried Emotsioonide
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse ja vallutas varsti kogu Hiina. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia. Valitsevaks eliidiks kujunesid mandzud, neist aste madalamal moodustas aga õigusteta ametnikud, mõisnikud ja sõjaväelased. Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range...
Perekonna ajalugu Sissejuhatus Perekonna ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Keerukus peitub tõsiasjas, et mida varasema perioodiga on tegemist, seda ebatäpsemad on meie teadmised. Rohkem teame neist maadest, kus kirja tunti. VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. VANAEG Üleminek matriarhaalselt ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele ehk isajärgsele eluviisile kulges aeglaselt. Suhteliselt palju on teada oma aegse juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldusest, mida kajastab ka Piibel. Perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teena isikli...
Vallalisust peeti vääraks, abielu tähtsus tõusis. Inimesed hakkasid üha rohkem oma keha häbenema, hakati magama ööriietega, pesemist ja kümblemist ei peetud oluliseks, see oli harv ja juhuslik Perekonna loomist seostati üha rohkem emotsionaalse kokkusobivusega. Abiellumist ilma armastuseta hakati pidama ebaõigeks ja sobimatuks Globaalsed protsessid mis mõjutasid perekondi olid urbanisatsioon, migratsioon, aktseleratsioon, emantsipatsioon, virtuaalse maailma osakaalu kasv Eestis oli üha rohkem lahutusi ja väljaspool abielu sündinud lapsi. Kaasaegne Eesti perekond- on tõusnud kodust lahkumise ja oma leibkonnana elama asumise vanus. Abiellumiste arv on suhteliselt madal. Samuti on üsna madal sündimus, üksikvanemate arv aga suur. Laiendatud perekonna vorm on väga haruldane
1. Perekond – perekond on abielu või veresugulusel põhinev väike grupp inimesi, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond – ühisel aadressil elav inimeste grupp, kes kasutab ühiseid raha – ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end ühiseks leibkonnaks Tuumperekond – Pere mille moodustab kas mees ja naine või üks neist ning nende lapsed Laiendatud perekond – Pere kus lisaks vanematele ja lastele on ka näiteks mingid sugulased või hõimluskaaslased (läbi abielu) Uuspere – Pere kelle vähemalt ühel pereliikmel on olnud oma tuumperekond ja seekord on järgmine abielu Abielu – sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu – eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Fiktiivabileu – abielu mille ainsaks eesmärgiks on saada ametlikku paberi...
raudteevõrk. � Leiutised: jalgratas, algelised bensiinimootoriga autod ja mootorrattad, telegraaf, telefon, traadita telegraaf ehk raadio, petrooleum -ja elektrilamp, fonograaf, kinematograaf ja fotograafia. � 19. sajandil sündis modernism, mille esimesteks kuulutajateks peetakse nn Kristallpaleed ja Eiffeli torni. � Koos uudsete ehitiste ja ilumõistetega saabus naiste võimete ja rolli ümberhindamine ehk naise emantsipatsioon (st. sotsiaalne iseseisvumine) ning naised said hääleõiguse mõnes USA osariigis ja Uus-Meremaal, kuid maailmas tervikuna saabus tõeline murrang alles I maailmasõjaga. Täname kuulamast!
Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla.
) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2. arengu kontekst 19. saj murrang- muutuv ühiskond - emantsipatsioon - moderniseerumine, tehnoloogia areng, jõutakse kõikidesse maailma nurkadesse (lääne ühiskond jõuab) 20. saj kolonialism kolooniate haldamine Teise maailmasõja järgne aeg : materialism. Suurem osa kolooniaid kaovad, uurimine järkub; kolooniad lagunevad, nö tugevama võim. Religioon kaotab oma tähtsuse, materialismi levik. 70-80ndad representatsiooni kriis kaugete rahvaste maailmavaadet on raske seletada ja mõista. *
· dekabristid poliitiline liikumine Venemaal 19. Sajandi esimesel poolel, mis taotles riigikorralduse muutmist ja sai nime detsembris 1825 Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakust keiser Nikolai I-le · dzentelmen ehk härrasmees, on meesterahvas, kes käitub viisakalt. Suurbritannias võib dzentelmen tähendada ka meessoost väikeaadlikku või jõukat/head päritolu meest · emantsipatsioon vabanemine kitsendusest, rõhumisest või eelarvamustest · kodanlus - kapitalistlikus ühiskonnas rikas sotsiaalne klass, kellele kuulusid põhilised tootmisvahendid · lintsimine ehk omakohus on õigusvastane kohtumõistmine, kus rakendatakse vägivalda (nt jõhker kohtlemine või piinarikas hukkamine) · partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, kes võitleb mingi piirkonna hõivanud okupatsioonivõimu vastu
Situatsiooniloogika pole absoluutset muutust mingis suunas. Nt Smith'i nähtamatu käe teooria: see, et ühiskond saab jõukamaks, on ,,nähtamatu käe" juhuslik tagajärg see pole tingimata eesmärk. Modernism modernsuse idee, juhib meie ühiskonda. Giddens'i definitsioon on ajalooline hakkas ilmuma umbes 17. Sajandil ja on muutunud globaalseks. Teoreetiliselt eristamine Sztompka: 1. Individualism meid ei defineeri enam grupp, kuhu kuulume. Emantsipatsioon (püüe poliitilisi õiguseid ja võrdsust saavutada, sõltuvusest või kitsendustest vabaneda). 2. Diferentseeritus indiviidid on eristatud. Tööjaotus Bourdieu. 3. Ratsionaalsus parima lahenduse leidmine, usk teadusesse. 4. Majanduslikkus enamik meie elust keerleb ümber majandustegevuse. 5. Ekspansionism laienemine, füüsiliselt ja ka sissepoole modernistlik mõtlemine. Sztompka kirjeldas ka modernset inimest. Giddens kõrgmodernism: 1
Juudid olid elanud Euroopas iidsetest aegadest. Juba varasel keskajal hakkas kirik juute aga ka mustlasi Jeesuse tapmises süüdistama, mõistes neid hukka keeldumise eest Jeesust Messiaks tunnistada. Niisugused süüdistused nõrgestasid juutide positsiooni. Sajandist sajandisse puhkes vägivaldseid juutide tagakiusulaineid (pogromme) ja veresaunu. Pärast demokraatlikel ideedel põhinenud Prantsuse revolutsiooni 1689. aastal hakkas juutide olukord paranema. 19. sajandil toimus nn juudi emantsipatsioon, mis võimaldas neil üha rohkem võrdõiguslike kodanikena Euroopa ühiskonnaleust osa võtta. Mustlased Mustlaste nime all tuntud rahvugrupp põgenes Põhja-Indiast Pärsia, Väike-Aasia ja Balkani kaudu Euroopasse keskajal. Üldiselt peeti neid juudi ja mittejuudi soost hulkurite segarahvaks. Nagu juute, süüdistati neidki Jeesuse tapmises. Sajandeid võisid eurooplased mustlasi karistamatult tappa. Teinekord oli kombeks korraldada mustlasjahte, mille käigus
Töö erinevate gruppidega eeldab vastavate probleemide tundmist Preventiivne töö! Koostöös psühhiaatrilise abiga Spetsiifilised probleemid nõuavad sekkumisprogramme(koolikiusamine, liiminuusutamine jne, töökiusamine, perevägivald, võlad..) Ideede ja põhimõtete kohandamine vastavalt olukorrale, sotsiaalpedagoogika teooriast lähtuvalt. Preventiivse funktsiooni rõhutamine toob kaasa sotsiaal- ja üldise pedagoogika piiri ähmastumise. Integratsioon ja emantsipatsioon Ühelt poolt ühiskonda integreerumine, teiselt vabanemine eneseteostust pärssivatest ühiskondlikest piirangutest. Isiklik suhe ühiskonna ja institutsioonidega Ühiskondlik vabadus saavutatakse vaid integreerudes ühisk. tegevussüsteemidesse ja ühisk. valitsevasse sotsiaalsesse korda. Muutuvas sotsiaalses süsteemis võib hälbiv käitumine saada heakskiidu ja vastupidi. Rõhutute pedagoogika Paulo Freire eesmärk õhutada ühiskondlikku ja poliitilist emantsipatsiooni
sündi anti laps kohe toitja kätte, tuli naisel sünnitusest üle saada. Ja juhtus tihti ka nii,et pärast 2-3 lapse sünnitamist naine kaotas alatiseks oma figuuri ning oli ka surmajuhtumeid. Paraku surid ka lapsed. Roomas kehtis I sajandini eKr üldiselt abielu, milles naine oli täielikult allutatud mehe võimule ning millega tema varandus kuulus mehele . Seaduslikult ei olnud naisel personaalset eksistentsi ja abieluga anti ta lihtsalt isa kaitse alt abikaasa alla. Naiste emantsipatsioon algas aga juba varakult. 12 tahvli seadustega lubati neile isiklikku omandit ja mainiti erandina nn vägivallata abielu, kus kehtis varalahusus ning mis muutus hiljem üha sagedasemaks. Abielu esimene ja tähtsaim eesmärk oli seaduslike järglaste kindlustamine. Seadusliku abielu eeltingimused olid Roomas juba mainitud abieluealisus, mõlemapoolne abiellumissoov, magistraadi nõusolek ja partnerite abieluõigus. Tavaliselt kestsid antiikaja abielud 10-15 aastat
Leiutati telefon ja raadio kah, Revolutsioneeriti tubast elu, nt petrooliumlamp ja ka elekter. Foto ja kino!! Resulteerus modernismi sünnis, mis mõjutas kõike. Kristallpaleed, Eiffeli torn jne. Vesikäimla võidukäik. Viktoriaanlik konservatiivsus - viisakusreeglid, etikett ja maneerid olid üliolulised, kuid samas oli viktoriaanluse ajastul ka palju uuendusi. Naisele jäid aga tavad - lapsed, kirik ja köök. Isegi sõna jalg oli ebasoovitav, kogu vulgaarsus oli häbematu. Naiste emantsipatsioon ehk sotsiaalne iseseisvumine toimus koos uute leiutiste tulemisega. Naiskirjanikud ja halastajaõed aitasid sellele kaasa.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
6. tund MODERNISM JA POSTMODERNISM KUI XX SAJANDI SOTSIAALFILOSOOFILISED TEOORIAD Modernne ehk moodne ja sellest modernism: 1) ühisnimetuseks kõigile nüüdisaegsele (ühiskond, elulaad, arhitektuur) 2) kunsti- ja kultuuriajaloos XiX saj lõpu ja XX saj alguse vool, mis vastandus klassikalisele romantismile ja realismile 3) XX saj sotsiaalfilosoofia suund Modernism seondub märksõnadega progress, areng, emantsipatsioon, avangard, vaimuvalgus optimistlik elufilosoofia, mis usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta ning seeläbi lahendada esilekerkivad probleemid. Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest.
Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria Max Horkheimer (1895-1973), Herbert Marcuse (1898-1978), Theodor Adorno (1903-1970), Erich Fromm (1900-1980) jt.. Alustas tegevust Saksamaal enne II maailmasõda, peale Hitleri võimuletulekut emigreeruti USA-sse, seal saadi populaarseks 1960ndatel uusvasakpoolsete liikumise eesotsas. Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteaduste esmaseks ülesandeks pole mitte tõe väljaselgitamine, vaid inimeste elu paremaks muutmine emantsipatsioon, inimeste vabastamine. Valgustusajal alguse saanud mõistuspärasuse võidukäik on avaldanud inimesele kahjulikku mõju, kuna see ratsionaalsus kaotab inimese spontaansuse; ratsionaalne uurimine üritab kõike standardiseerida. Kuna Mõistus kaotab religiooni jms. andes inimesele enneolematu vabaduse, siis tekib inimesel hirm oma vabaduse ees ja ta püüab selle eest põgeneda totalitaarsete rezhiimide rüppe. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on inimestele kahjulikku mõju avaldanud, kuna ratsionaalsus on kaotanud inimese spontaansuse. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikku toodangu jaoks vajalikke väärtusi. Inimesed muutuvad robotiteks, individuaalsus kaob. Kapitalistlik kultuuritööstus toodang standardiseeritud nagu tootmisliini toodang. 20. Jürgen Habermas Frankfurdi koolkonna järeltulija
Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima. Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud. Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne??? Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed. Vaimu emantsipatsioon mõnda aega töötas. Inimene allus ratsional. printsiipidele. Kunstis autonoomia peab säilima, see on võimelinee vastu seisma sellele loogikale, mis inimesega ühiskonnas juhtubb. „Mida enam totaalseks muutub ühiskond, seda vähem harmooniline on kunst“ Adorno sõnul on kunst ühiskonna sotsiaalne antitees. Autonoomia vastand - heteronoomia. Heteronoomsus – kellegi teise seadustele allumine. Inimõigustest loobumine on
1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
1995.aastaks oli Eesti jõudnud madala abiellumusega Euroopa riikide tasemele. Eestit võiks pidada vaba kooselude leviku poolest üheks juhtivaks riigiks Euroopas. Ühiskonnas puuduvad tugevad abiellumist soodustavad tegurid ja soov abielluda võib vaba kooselu jooksul muutuda paaridele vähem oluliseks. GLOBAALSED PROTSESSID XX sajandi teisel poolel Urbanisatsioon ehk linnastumine Migratsioon ehk ränne Aktseleratsioon ehk arengu kiirenemine Emantsipatsioon Virtuaalse maailma osakaalu kasv Urbanisatsioon ehk linnastumine Urbanisatsioon ehk linnastumine – linnaelanike arv suurenes, elu koondus linnadesse, linna õppima läinud noored ei pöördunud enam maale tagasi, vaid leidsid elu ja töökoha linnadest. Alates 1990. aastate lõpust on märgatav vastupidine tendents. Migratsioon ehk ränne Paljud Eesti elanikud olid sunnitud elukohta vahetama ka sõja, kolhooside loomise jms tõttu.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
Mill eeldab, et inimesed on edumeelsed ja tahavad õppida ja areneda. 20.sajandi kogemus aga lükkab selle ümber. Mill toob ühe kitsendusena vabadusprintsiibile piirangud, mis peavad ära hoidma kuritegu. Aga kui eeldada, et kõikvõimalikud ,,hedonistlikud" elustiilikalduvused viivad moraali languseni ja kuriteoni, siis kas keelata kogu alkohol? ravimid? tubakas? seksuaalfetisid? 12. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Marx ütleb, et poliitiline emantsipatsioon ei laiene automaatselt üksikisikule. Liberaalsed õigused isegi takistavad indiviidi emantsipeerumist, sest need on egoistlikud eraldamise õigused - õhutavad iga indiviidi nägema teistes kitsendusi omaenda vabadustele. ÕIGLUS 1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi ,,asju" millele omistatakse õiglust! 2. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Mis hüvesid tuleks või saab üldse jagada? Mille või kelle vahel jagada? Mis on ,,õige" jaotus? 3
- Bioloogilised ja psühholoogilised seletused Põhjused naise bioloogilistes ja psühholoogilistes omadustes Naise loomus, pärilikud bioloogilised omadused - Passiivsem loomus - Tegevust suunab emainstinkt - Sotsioloogilised seletused Põhjused naise sotsiaalses rollis - Kuuletuv, passiivne, sõltuv, kohanev - Alalhoidlik - Ühiskonna osalemisvaldkondade ahtrus (nappus) 1980ndate uurimissuunad - Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest, kitsendustest vabanemine) ja kuritegevus - Naiste vabanemine ja sooliste rollide muutus --> naiste kuritegevuse kasv - 20. sajandi teise poole USA vs Soome - Leebuse-hüpotees - Naiste kuritegevus on enamasti varjatud - Kriminaalõigusliku süsteemi leebem suhtumine - Kontrolliteooria rakendamine - Naiste sotsiaalne ja moraalne valmisolek kuritegudeks on meestega samaväärne - Nõrgem sotsiaalne kontroll tõstab naiste kuritegevust
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Keskkonna Regioonid Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas Protsessid ja dünaamika seotud Geograafiline ala Julgeolekustamine Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht Julgeolekustaja -> võimulolija Kõneakt Julgeolekustav lüke Referentobjekt Publik Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism Kriitiline teooria Emantsipatsioon (vabanemine) Riigi probleem Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika Postmodernism, -strukturalism Feminism Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades Postmodernistlik -> reaalsust ei ole
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
o Pärimustphma osalemine uurimistöös o Ühiste ürituste korraldamine Folklooriprotsessi teine elu Folloori teine elu o Arhiveeritud pärimusainses liigutamien uude konteksti, uude ringlusesse, uutesse zanritesse; o Nt folkloorivestival Baltika ja Viljandi Folk; o Folklorismi mõiste all mõisteti lavafolkloori. Kui keegi õpib mingi rahvalaulu ja esitab seda, siis see on folklorism. Pärimusrühma emantsipatsioon o Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega; o Uurijakogukonna rollide ülevõtmine; o Eestkõneleja küsimus. Folkloori kuluutipoliitiline kasutamine o Pärimusrühma võõristus ,,ülevalt poolt" peale pandud ülesannetele; o Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. Folkloori kaubaks muutmine o Folkloori autoriõoguste küsimus (WIPO);
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm. Muusika on alati olnud mitte materjaalne, muusika on midagi mis on õhus, see kuulub taevasesse harmoonia hulka. Kultuuriliselt oli väga oluline,et muusikat sai hakata salvestama. Mis saab kunstist kui anname talle asjastatud vormi. Kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine. Vaimu emantsipatsioon ehk esile tuleks, välja kasvamine. Inimene sai tedlikuks, inimene mõistab et tema maailma piiravad reeglid ei ole universaalsed. Me saame aru et need reeglid on meie enda teha, inimesel on võimalus ise neid reegleid muuta ja enda järgi kujundada. Kunsti teosed on suhteliselt uus nähtus, selle mõte oli teenida kedagi või midagi. Traditsioonilselt on kunstil puudunud autonoomia. Kunst järjest vähem on olnud teeniv, tema ülesanne ei ole ülistada maiseid ja taevaseid valitsejaid
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
1994, 632-633). puudub sisemine ühtsus (Mollenhauer 1996, 870-871). Konkreetseks ja adekvaatseks kriitikaks Lüdersi ja Mollenhauer rõhutab ka sotsiaalpedagoogika raames arendatud Winkleri normaliseerumisteesi aadressil võib pidada Andreas populaarsete kontseptsioonide nagu elukeskkond Schaarschuchi artiklit (1996). Schaarschuchi arvates on (Lebenswelt) ja emantsipatsioon (Emanzipation) inflatsiooni sotsiaalpedagoogika universaalsed ambitsioonid viinud ning tühisõnalisust. Sageli on need pretensioonikad olukorrani, kus ei tehta enam vahet, millised spetsiifilised konstruktsioonid taandunud kõikjal käsutatavateks loosungiteks, tõrjutute rühmad ühiskonnas esinevad ning millist spetsiifilist mis õigupoolest ei suuda eristada kedagi ega midagi ning millel abi nad vajavad
põhiprobleeme: õigusfilosoofia olemus, õiguse olemus, õiguse muutumine, õiguskorra struktuur, õiguse tunnetamise võimalikkus ja viisid, õiguse kehtimise alused, põhiväärtuste roll õiguses, õiguse põhistatus jne ... Definitsioon õigusfilosoofia on teadus, mis käistleb õiguse põhiprobleeme filosoofiale omasel kombel ja filosoofiliste meetoditega. Varem filosoofia kui jumalik tarkus, ent tekkis eri teaduste emantsipatsioon filosoofiast (eraldumine). 18-19 saj. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid, viis äärmusliku seaduspositivismini. Samuti levis lugemisoskus ja raamatud, mistõttu 6 ülikoolid polnud enam niivõrd elitaarsed, vaja oli muuta nad uurijate ühendusteks. Saksa klassikaline idealism Kant, Fichte, Schleiermeier, Humboldt. Õigusteaduses valitsevaks suunaks sai ajalooline koolkond, rajaja Gustav Hugo, 3 punkti mida saab õigusteaduses vaadelda 1
Võime korraks heita järvele pilgu ka koos . Pühajärv Liiwimaal / Linda 1 / 1888 Johannes Uiga Pallase kooliga Pühajärve-maalija Johannes Uigaga (1918-1998) tema õlimaalide vahenusel ajarännu tarvis on see oluline: näeme kui alguses on Suburgi ajal pildikultuur, kui kaugel Pariisi ümbruskonnas maalivaist impressionistidest, moderni sünnist; ja ometi ole tema üks paleusi kunstielu kõlasi vahendada. Saksa kultuuriruumi ühel mõttetalgul on emantsipatsioon arvatud XX sajandil käibele tulnud 100 olulisima mõiste hulka.9 (Sj puudub sealt feminism!) (Milline oleks vastav koond Eesti kultuuriruumis?) Lilli Suburgi saab kahtlemata pidada tema emantsipatsioonis feminismi I laine puhtakujuliseks esindajaks, sj kohalikus koloriidis. Ta oli pärit suhteliselt heal järjel, kindlustatud kodust, mis võimaldas pääsu hariduse ja teadmiste juurde, ning mille suhtlusringkond pakkus toitu tema intellektuaalsetele huvidele niisiis Suburg kui sinisukk
Kunstiteos samas avab teatud vaateviisi, mis toimub maailmas jms. Uuris Kafkat. Kunstiteaduse autonoomsuse me leiame kahel tasandil. Kunstiteos on alati mittetäielik, pole kunagi lõpetatud, see on märk sellest, et maailm pole tervikuna realiseerunud, maailm pole lõpetatud. Kunstiteos on kui lõpetamatuse märk. Positiivne/negatiivne reproduktsioon(taasloomine). Negatiivne on see, mis võimaldab meil maailmast aru saada. Vaimu emantsipatsioon valgustus kunsti sfääris, kunst ei pidanud olema enam võimu või religiooni ülistamiseks. Pidi järjest vähem dikteerima ühiskonda ja ei pidanud olema sõltuv. Kunsti autonoomsus võimaldab jõuda tõeni. Kunstiteost peabki võtma kui kunsti, see ei pea tekitama füüsilist mõnu(eriti muusika puhul) või meeldimist. Adorno ei olnud konservatiiv, ta `jälestas' klassikalist muusikat. Varem oli retoorika muusikaloojad lõid muusikat eesmärgiga, et meeldida publikule.
Nietzsche hindas kõrgelt antiikaja kultuuri võimet paljude võõraste kultuuride tuultes iseendaks jääda ja kõrgematele tasanditele areneda. Kristlus. Nietzsche nimetas ennast anti-kristuseks. Ta väitis, et ristiusk surub inimest maha, tekitab orjaliku inimese, nõudes inimese alandlikkust. Tekib orjalik suhtumine ümbritsevasse maailma. Nietzsche meelest Jeesuse õpetus oli alguseks kõigile teistele halbadele asjadele: demokraatia, sotsialism, naiste emantsipatsioon. Ristiusu poolt propageeritud alandlikkuse tagajärjeks demokraatias on liialdamine eneseohverdamise ja kaastundega. Demokraatia -- üksikisikud surutakse masside poolt maha: see on halb võimutahtele. Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass
motiveerimine, jõu andmine. Oluline on teadlikuse kasvatamine. Ütles, et kõik inimesed on võimelised kriitiliseks mõtlemiseks, vahest on vaja lihtsalt tõuget, abi. TERMINEID: Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja ematsipatsiooni vahelises pinges. Integratsioon tähendab indiviidi või rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Kõigest osasaamine. 8 Emantsipatsioon tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Ühelt poolt on eesmärk aidata inimene ühiskonda integreerida ja teisalt aktsepeerida, et ta ei pruugi olla selline, kes mahub raamidesse. Alates 1970ndatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine. Õigustamisperiood on kadunud. Põhjused, miks saab rääkida, et teadus on normaliseerunud:
I. osa ETTEVÕTE JA KESKKOND ETTEVÕTE 30.09.2007 Anu Reiljan I loeng Ettevõtet tuleb vaadata kui tervikut. Kõik osad on ühtemoodi tähtsad. See on nagu ahelreaktsioon, ettevõte on just nii tugev, kui tema kõige nõrgem lüli. Ettevõte on keeruline sotsiaalne süsteem mille käitumist mõjutavad oluliselt seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid; mis tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüvesid; on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga; on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades; määrab ise oma eesmärgid; - keegi ei saa sundida ettevõtet näiteks kasumit teenima, kui ta ei taha (turumajanduslik ettevõte) suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele st toodeta...
Ühiskonnas silmapaistvate (domineerivate, juhtivate) isikute teguviiside ja käitumise jäljendamine on olnud EEAs adaptiivne, sest eeldatavasti oli sellistel liidritel palju järglasi. Tänapäeva eliit teenib palju ja näitab seda välja, et neid jäljendada, on vaja rikkaks saada. Rikkaks saamine takistab laste saamist. 3. Naiste emantsipatsioon (sõltuvusest vabastamine) võimaldab neile paremaid positsioone sugupooltevahelises konfliktis järglaste arvu üle Asi pole selles, nagu sünniks tänapäeva industriaalühiskonnas lapsi "liiga vähe", vaid et varasemates patriarhaalsetes ühiskondades sündis lapsi "liiga palju", st rohkem kui naised tegelikult soovinuks. Seletusega
peale nad tõesti abiellusid. Esimene loominguperiood. Teemaks oli külateemalised jutustused. Palju oli alateadlikku käitumist, huumorit, lüürikat. Tihti oli elutark sõnaaher mees ja käbe jutukas naine, nagu ,,Tõe ja õiguse" Sauna-Madis. Palju vanade ja noorte vastuolu, pettumusmotiivi. Vanad ise ei suuda, aga ei lase ka noortel tegutseda. Teine loominguperiood. Oli juba ülikoolis. Üliõpilasnovellid tegevus oli nüüd linnas. Noored hinged. Naiste emantsipatsioon iseseisev ja haritud naine. Jutustused ,,Kärbes", ,,Varjundid". Kirjutas haigetest inimestest. Kunstmuinasjutud ja miniatuurid, 1915 kogumik ,,Poiss ja liblik". Mõistukõnelisus, piibliainelisus. Publitsistikast kogu ,,Sõjamõtted" 1919. Pilet 11: Anton Hansen Tammsaare loomingu kõrgperiood Kõrgperiood algas tragöödiaga ,,Juudit" 1921. Edasi tulid romaan ,,Kõrboja peremees" 1922, novellikogu ,,Pöialpoiss" 1923 ja esseekogu ,,Sic transit" 1924. Linnakest nimega Petuulia piiratakse
KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon Urbaniseerumine Kus me oleme täna? Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges. Integratsioon tähendab indiviidi v rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Emantsipatsioon tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma elu täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Emantsipatsioonis liituvad teineteisega individuaalne ja ühiskondlik vabadus (Marburger,1981) Ühelt poolt on eesmärgiks aidata inimesi ühiskonda integreeruda, teisalt aga eantsipeeruda, ....? Alates 1970.ndatest aastatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine.
- Keskkonna ● Regioonid - Regionaalsed julgeolekukompleksid -> julgeolek toimub regioonide alas - Protsessid ja dünaamika seotud - Geograafiline ala Julgeolekustamine ● Ohu diskursiivne konstrueerimine -> keegi ütleb, mis on oht ● Julgeolekustaja -> võimulolija ● Kõneakt - Julgeolekustav lüke ● Referentobjekt ● Publik ● Erakorralised tegevused Kriitiline teooria ja feminism ● Kriitiline teooria - Emantsipatsioon (vabanemine) - Riigi probleem - Teooria-praktika suhe ** Teooria loob praktika - Postmodernism, -strukturalism ● Feminism - Liberaalne -> rahvusvaheliste suhete julgeolek on väga meestekeskne teema, muutujana nähakse soorolli - kui mehed asendada naistega, võiks sõjaväeline olemus muutuda - Radikaalne -> süsteemitasandil rohkem - otsivad struktuaalset patriarhaalsust ühiskondades - Postmodernistlik -> reaalsust ei ole
Verdinglihung, reifikatsioon - asjaks muutmine. Muusika on sajandeid olnud mitte materjaalne. See, et muusikat võis muuta asjaks, oli suur kultuuriline samm. Kauba vormi votmine tähendab seda, et muusika asetatakse turusuhetesse. Mis saab kunstist kui me anname talle asjastatud vormi? Kunstiteose kaubaks vormistamine on vägivaldne. Kunsti antoniimia kasv Autoniimne kunstiteos ei ole ühiskonna normide taasloomine, see pigem lõhub neid norme või annab võimaluse tajuda neid norme. Vaimu emantsipatsioon - vaimu esile tulek, välja kasvamine. Inimene saab endast (sotsiaalsetest ja ajaloolistest tingimustest) teadlikuks. Inimene mõistab, et piiravad reeglid ei ole universaalsed. Reeglid on meie enda teha. Järelikult kunsti roll muutub. Kunstniku eneseväljenduse idee on uus nähtus. Kunsti ülessanne on ajaloos olnud teeniv. Kunst muutus isiklikumaks. Kui inimesed on kaotanud oma autonoomia, siis kunstitoes on suutnud oma autonoomia säilitada
Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 “esimeses elus”, 10 “teises elus”. I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.** II elu: pärimuskultuuri emantsipatsioon, folkloori kultuuripoliitiline kasutamine, folkloori kaubaks muutmine, folkloori kaitsmine, pärimuskultuur koolide õppeprogrammides, pärimuskollektiivi vajaduste rahuldamine, folkloori esindajate toetamine, rahvusvaheline vahetus, folkloori asendi määratlemine.** Folkloori "esimene elu" - seda perioodi iseloomustab folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimust ei panda tähele, ei teadvustata ega väärtustata, kuna see on orgaaniline osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
