Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse endaga, keda on vaja tunnustada ning kellega tegeleda). Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede- vendadega koos kasvamine. 4. Mis juhtub kui üks lapsevanematest lubab ja teine keelab? Laps õpib manipuleerima, tal tekib segadus, sest peab ise saama mis on õige ja mis vale Ühe vanema prestiiž saab kannatada Laps hakkab tulevikus oma lapsi sama moodi kasvatama 5. Kirjelda laste positsioone ja suhteid kolmelapselises peres. Tekib konkurents - esik on harjunud tähelepanuga ning pere suurenedes tekib armukadedus ja suureneb vastutus väikesemate õde- vendade üle Noorim – pesamunana hellitatud, tähelepanu keskpunktis, saab kõik mis tahab Keskmine – tähelepanuta, seisab enda eest ning on iseseisvam, saab
Võimu olemus: Max Weber - inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressursid - ainelised - omand, kapital vaimsed - teadmised, oskused, kogemused, sots. kapital Võim nüüdisühiskonnas traditsiooniline võim - nt kirik (paavst jne) majanduslik võim - nt suurkorporatsioonid avalik arvamus/prestiiž - nt arvamusliidrid (Dalai Lama, Savisaar, riigivõim - erineb teistest kolmest kuue monopoolse tunnuse poolest Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused 1) kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) koguda makse, otsustada maksutulu kasutamise üle 3) kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabiilsuse tagamiseks 4) võim riigi territooriumil jagada kohustuslikke korraldusi kõigile isikutele 5) korralda igapäeva elu ja esindada riiki 6) riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid 1) spets. asutuse...
.......4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.............................................................................................................. 6 Prestiiž ja muu.................................................................................................. 6 19.09 – väikeriigid.................................................................................................. 7 Riikide eristamine................................................................................................ 7 Kriteeriumid......................................................................................................... 7 Tekkimine ja kadumine......
Täielik informatsioon Vaba juurdepääs turule Ettevõtted tegutsevad hinnavõtjana, kuna igaühe turuosa on nii väike, et turu mõjutamise võimalus puudub. Põllumajandus- ja väärtpaberiturud. Monopolistlik konkurents Sarnased tooted Palju müüjaid Teatud võimalus hinda mõjutada Garantiid ja abistamine Vaba juurdepääs turule Oma toote eristamine Klienditeenindus Prestiiž Oligopol Domineerivad üksikud suurfirmad (3-5) Kõrge turukontsentratsioon – nelja või enama suurima tootja % osatähtsus tootmisharu kogutoodangus Oma toote eristamine Turule sisenemine on raskendatud – suured kulutused Eesmärk piirata hinnakonkurentsi Kokkumäng – kartellikokkulepe – piiratakse toodangut, et tõsta hindu ja suurendada kasumit
viha tsiviilelanike vastu välja elama. Pärast seda, kui sõja koledusi hakati näitama USA televisoonis, puhkes protestilaine. Noored mehed hakkasid keelduma sõjaväkke minemast. NSV Liidu ja Hiina tehniline ja sõjaline abi kommunistidele võimaldas neil USA rünnakutele vastu pidada mitu aastat. Ameeriklased väsisid ning võimust võtsid sõjavastased protestid ja meeleavaldused. See sundis USA president Richard Nixonit otsima võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla nii, et Ameerika prestiiž selle all võimalikult vähe kannataks. Nixon esitas kava, mis nägi ette Ameerika vägede järk-järgulist välja viimist, ning sõja „vietnamiseerimist” ehk sõja jätkamist n.ö. võõraste kätega. 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni Pariisis: Nixoni julgeolekunõunik Henry Kissinger ja Vietnami diplomaat Le Duc Tho vahel. Relvarahu oli USA jaoks kõike muud kui auväärne. Vastavalt kokkuleppele, pidid ameeriklased Vietnamist 60 päeva jookul
aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk tootmissuhted ära määrama, milline on kunst. Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet
ei eelda see ühegi keele perfektset valdamist. Keele sotsiolingvistiline kasutusoskus = kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks eri olukordades ning keelekasutusväljadel. 25. ÜKSIKISIKU KEELEKASUTUST MÕJUTAVAD TEGURID haridustase sugu sotsiaalne kuuluvus prestiiž seltskonnas elukoht (murdetaust) võõrkeelte oskus vanus vestluskaaslane rass register 26. KOODIVAHETUS JA KOODI VAHELDUMINE – tüüpiline mitmekeelsetes situatsioonides, see johtubki situatsioonist. Situatsioonist johtuv koodivahetus johtub välistest teguritest, mis muudavad olukorda (nt
suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur. Kloostrites oli õppimine rajatud pühakirja ja kirikuisade tekstide tõlgendamisele. Taanlased paistsid silma kirjatarkuse poolest, sest aadlikud saatsid
teise kümnendi lõpuni, seejärel 1920. 1930-ndad aastad ja kolmas periood jääb ajavahemikku 1940. 1980. Kuni 1980-ndate aastate lõpuni on enamik laenude puhul tegemist nn kultuurilaenudega, mis on üle võtetud valdavalt kirjalikest allikatest teiste keelte vahendusel (Leemets 2003: 571, Jõgi 1989: 649 kaudu).2 Pärast 80-ndaid sai alguse uus ajajärk, mille jooksul kontakt inglise keelega suurenes, kuna tõusis selle keele prestiiž. Sealt alates on laenatud sõnade hulk eesti keeles aina kasvanud. Enamik laene jõuab meieni ilma vahenduskeeleta, vahendajateks on olnud näiteks vene ja soome keel. Laenamine toimub kaudsel teel, see tähendab sõna saab tuttavaks ajakirjanduse, meedia, interneti, filmide jne kaudu. (Leemets 2002: 42) Kõige rohkem leiame uusi laene valdkondades, mis on hiljuti aktuaalseks saanud või mille mõistesüsteem on uuenenud
ja/või väliselt) motiveeritud. Näide töövaldkonnast: Soovis teha karjääri võivad kaasa mängida nii sisemised kui välised motivaatorid. Tööalane karjäär võib ahvatleda palgatõusuga (väline motivaator), aga see võib lähtuda ka inimese soovist end teostada ja proovile panna (sisemine motivaator). Sageli on need kaks aga jällegi seotud: eneseteostus on ahvatlev ning ahvatlev on ka palgatõus (millele võib lisanduda ka prestiiž teiste silmis, mis on samuti üks olulisi väliseid motivaatoreid). On täheldatud, et õppimise käigus õpimotivatsiooni intensiivsus muutub. Kui õppimise alguses tehakse suuri edusamme, siis õppimise käigus areng aeglustub või peatub täiesti. Kui sellest punktist üle saadakse, toimub areng taas tõusvas joones. Seda protsessi on seletatud järgnevalt: õppimise alguses ollakse väga innustunud ja õppimisele keskendutakse üsna intensiivselt. Nii
TARTU ÜLIKOOL Sugudevaheline kommunikatsioon Essee kultuuridevaheline kommunikatsioon FLGR.01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis. Omavahelises suhtluses ei ole mitte erinevad kultuurid, vaid nende kultuuride esindajad- inimesed. Käesolevas essees käsitlen meeste ja naiste (täpsemalt omavahel suhtes olevate) vahelist kommunikatsiooni. Kultuur esineb erinevatel tasanditel, nt rahvus, subkultuur, põlvkonnad jne. Igasugust inimestevahelist suhtlust saab pid...
Nicholson ● Erinevused riigiti? - Demokraatiad ** Parlamentaarne ** Presidentaalne - Autokraatiad “Iga lumehelves on erisugune, aga samas väga sarnane teise lumehelbega.” Johannes Kepler Realistid ütlevad, et kõik riigid on ühesugused, sest tahavad samu asju. Riikide eesmärgid (Holsti?) ● Julgeolek ● Heaolu -> see ja julgeolek on kõige olulisemad! Samuti on heaolu väga kaasaegne (alles viimaseda ca 100 aastat) ● Autonoomia ● Prestiiž ● Muud, nt missioon (mingi teatud riigikord, nt NSVLis - IDEOLOOGIA) Julgeolek ● “Rahvuslik julgeolek” -> selle konkreetse riigi julgeolek, kes sellest räägib - Ettekääne - Sõjavägi, kaitsekulutused (pmst igal riigil on mingil määral; Islandil pole sõjaväge, Costa Rical VIST ka mitte) ● Haavatavused - Riigi omapärad -> nt geograafilised osad riigil (mägist maad on raskem vallutada kui
üldistatud, tasakaalustatud, negatiivne(?) Monogaamia – 1 abikaasa. 10% maailma ühiskondadest, kuid tegu on tuntud Lääne ühiskondadega. Polügaamia – mitu abikaasat Polügüünia – mitme naise pidamine. Põhjused: meeste suremus – täisealisi naisi on rohkem; tööjõud – põllumajanduslikud ühiskonnas, kus on palju tööd, on hea omada palju naisi, kes pm kõik selle töö ära teevad. Prestiiž – naised on võimu ja rikkuse sümbol; Naiste endi motiivid – kui naisi palju, peavad kõik vähem tööd tegema. Polüandria – mitme mehe pidamine. Esineb maailmas vähe. On ainult 6 ühiskonda, kus see leidub. Leidub piirkondades, kus on raske hankida elatusvahendeid. Sedasi hoitakse laste arv samuti väike. Tuumperekond – tavaline peremudel Suurpere – elab koos mitu tuumperekonda
• Läätsedega loodud • Seadmetega loodud • Digitaalsed efektid Piltidele või asjadele, mida ei saa enam näidata, saab anda sünteetiliste vahenditega dünaamika. Üles ja alla vaatepunkt: • Kaamera jäljendab osalise indeksvektorit (üksteise poole vaatavad tegelased = indeksvektorid saavad kokku) • Indeksvektor on tugevam & dominantsem, kui näidata näpuga • Tugevad indeksvektorid pildis köidavad vaatajat (nt. tahetakse teada, mille poole näpuga näidati) Ülessevaatamise prestiiž: • Asetsevad kõrgemal ja filmitakse alt üles (nt. õpetajad, kuningad, kohtunikud) • Näidatakse võimu (võib näidata võimu intensiivsemana) • Kaamera näitab osalise kaalu. • Eri tegelaste hierarhia. Dramaatiline asümeetria: • Tähtsaim objekt peab olema prominentsemal positsioonil • Vertikaalsed ja horisontaalsed kompositsioonid • Kallutatud horisont • Sügavuse ekstreemsus (dramaatilisust süvendab pildi sügavus) Avastatuks saamine — tegevus on suunatud vaatajale
Absolutiiv-ergatiivsed keeled on keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud (nt ergatiiviga), patsient aga markeerimata käändes (absolutiivis, lõputa) ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A Abstraktne tähendus - ehk süsteemi tähendus; samuti kõik mitte konkreetsed tähendused täpsemas semantilises analüüsis Adstraat - on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiž). Aeg - deiktiline grammatiline kategooria, mis suhestab lause poolt väljendatu kõnehetkega või mõne muu valitud hetkega Afiks - seotud morfeem. Afiksid jagunevad prefiksiteks, infiksiteks, sufiksiteks ja tsirkumfiksideks. Agent - (semantiline roll) lause osaline, kes on tüüpiliselt elus ja sooritab või õhutab tagant toimuvat tegevust ning teeb seda enamasti meelega või kavatsuslikult Akustiline foneetika - uurib häälelainet ja...
tähtsuses viimaste kümnendite noorte seas Elukutsete prestiiž sajandialguse noorte seas Hälbekäitumine ja selle kontekst • Sotsiaalset elu on reguleerivad erinevad tavad, normid, väärtused, reeglid ja seadused. • Väärtused ja normid varieeruvad erinevates kultuurides ja ajalooperioodidel. • Koos normide kehtestamisega defineeritakse ka nende piirid, normide vastast
1297- Liivima sisesõda – Saksa ordu ja Riia linna vahel, see laienes ulatuslikuks sõjaks. 1343-1345- Jüriöö ülestõus 1396- Tartu sõda Keskaja lõpul toimus kõigis Läänemere maades võimu koondumine. Kõige võimsamaks jõuks Ida-Euroopas tõusis 1385. Aastal sõlmitud Poola ja Leedu liit, mis kõigutas Saksa ordu positsiooni Preisimaal. Tugevnes ka Moskva suurvürstiriik, mis likvideeris reisste Vene suurvürstiriikide iseseisvuse. 14.sajandi lõpul hakkasid Saksa ordu võim ja prestiiž nõrgenema. Maapäevad: Liivimaa maahärrad üksteisest enamasti ei sõltunud, kuid ka neil tuli koostööd teha, et ühineda võitlusesk välisvaenlastega. Ilmalike ja valimulike valitsejate vahel panid end üha enam maksma nende riikide seisused: aadel, vaimulikkond, linnakodanikud. Vlitsejatel oli võimalik makes nõuda vaid siis, kui neil oli eelnevalt kokkulepe ja vastutasuks privilege annetadades. Kokkuleppimiseks kutsuti kokku maahärrade ja seisuste esindajate nõupidamisi või Inglise
6. Turundusuuringud 1. Turundajad kasutavad erinevaid ahvatlusi selleks, et tõugata tarbijat mingeid samme astuma. Too näiteid, kus mängitakse järgmiste motivaatorite peale: hirm, seks, armastus ja ühtekuuluvustunne, staatus ja prestiiž; Hirm, seks, armastus – erinevate ilutoodete reklaam naistele kus rõhutakse sellele, et kui sa teatud toodet ei kasuta, ei ole sa vastassugupoolele piisavalt atraktiivne. Ühtekuuluvustunne, staatus, prestiiž – automüügi reklaamid; ostes teatud marki auto, kuulud vastavasse ühiskonnaklassi ning omad teatud staatust. 2. Kuidas, kellele ja milleks võiks Rakvere linn ennast turundada? Rakveres on moodne linnaväljak, suur kaubanduskeskus (Põhjakeskus) ja Aqua Spa – nende baasil saab Rakvere end turundada kui moodsat linna puhkuse veetmiseks. Rakveres on ka palju vaatamisväärsusi ja linnuse varemed – nende baasil saab
Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus,võimushted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides,asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik
Sotsiaalne stratifikatsioon - indiviidide ja sotsiaalsete rühmade hierarhiline kihistumine; erinevad võimalused sotsiaalsetes suhetes ja sotsiaalses tegevuses; ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon, diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž, elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus, võimusuhted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides, asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna; rahvuslik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised
Oluline on ka siin panna oma reeglid paika kõige esimeses tunnis ja seejärel püüda need kooskõlastada õpilaste soovidega. Õpilastel on palju lihtsam, kui nad saavad aru, mida ma neilt tahan ning ootan. Kui ma hakkan end tulevikus võrdlema õpetajaga, kellel on väga pikk tööstaaž, siis kindlasti muutun rahutuks ning võin oma võimetes kahtlema hakata. Põhjus on see, et staažikale õpetajale on aastate jooksul osaks saanud lugupidamine ja prestiiž ning mõnda aega töötanud õpetajad kannavad reputatsiooni kaasas. Kõike seda ei saa ma saavutada vaid paari nädalaga. Enda kehtestamine ja prestiiži saavutamine nõuab rasket tööd, pühendumist ja aega. Seega, kui mina alustan tööd õpetajana, siis keskendun just oma tegevustele ja püüan iseseisvalt hakkama saada. Muidugi ei arva ma, et pean hakkama teisi õpetajaid vältima. Teiste õpetajatega on vaja suhelda, jälgida neid ja
1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama). Seeläbi kasvas nende eneste prestiiž ja rahvas hakkas neid nõndavõrd usaldama, et neist saidki valitsejad 2. rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma – neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Vanaaeg – ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias (u 3000 a eKr) ja lõppes 476. a pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser.
Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes (sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus) loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi (haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid) being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga (isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine)s 19. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaoluerinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu 20. C. Ryffi heaolukäsitlus. Psühholoogiline heaolu autonoomsus Keskkonna valimise/loomise oskus Positiivsed suhted teistega eesmärk Isiklik kasv Enese/mina aktsepteerimine
3 võimalikku tulemust: • Õigustiku (acquis) RAKENDAMINE 100 % liitumishetkeks •ÜLEMINEKUPERIOOD •PÜSIV ERAND 27.Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel Liikmesriikide EL ühinemise põhjused * Riikide välispoliitilised eesmärgid 8 * Julgeolek * Sõltumatus * Heaolu * Prestiiž Euroopa Liidu eesmärgid * Rahu ja julgeoleku tagamine * Euroopa identiteedi arendamine * Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng * Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu suurendamine rahvusvahelisel areenil Liikmesriikide EL ühinemise põhjused Prantsusmaa (1952) • kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas • majanduse arendamine Saksamaa (1952)
tootmisvahendeid või mitte. Selle alusel saab kapitalistlikus ühiskonnas eristada kahte klassi: - kapitalistid: omavad tootmisvahendeid (kapitali, maad, tööriistu) - töölised: ei oma tootmisvahendeid (peale enda tööjõu) Max Weber pidas Marxi lähenemist liiga ühekülgseks, inimesi saab kihtidesse jaotada ka muude tunnuste alusel peale majanduslike. Kolm olulist stratifitseerumise aluseks olevat tunnust on: 1) majanduslik jõukus – tootmisvahendite omamine, sissetulek 2) staatus, prestiiž – kuivõrd teised inimesed antud isikust lugu peavad 3) võim – kas inimene saab tänu positsioonile oma tahet teistele peale suruda Tänapäeva sotsioloogilistest uurimustes mõõdetakse inimeste sotsiaalset positsiooni peamiselt kolme muutuja alusel – haridus, amet, sissetulek. Need kolm näitajat annavad kõige üldisema pildi inimese elatustasemest ja elustiilist; need näitajad panevad suuresti paika ka inimese klassi kuhu ta kuulub. Klassisüsteemi areng 19
c)funktsioonide ratsionaalne jagunemine keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. 23.Sotsiaalne ebavõrdsus väljendub a)palkade, tulude, varanduse ja omandi suuruses, võimalustes majandustegevuseks; b)võimaluses omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.; c) võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne. 31.Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b)korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 37.(Suunav) eelreguleerimine on a)seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine; b) seaduste ja regulatsioonide kehtestamine;
postitsiooniga inimestele. Naiste ja meeste sot. võrgustikud on erinevad, naiste omad reeglina väiksemad. Sotsiaalne kapital- teadmised ja kontaktid, mis võimaldavad jõuda oma eesmärgini Putnam- usaldus, usaldamine, kuulumine; ühendav, liituv sot. kapital ja kodanikuühiskond. SOTSIAALNE KIHISTUMINE protsess, mille tulemusena kujuneb inimeste kiht, keda iseloomustab spetsiifiline elustiil Orwell 1954. Eristatakse 3 ressurssi: võim, prestiiž (lugupidamine) ja omand. Ebavõrdsus- erinevad šansid ja võimalused vajaduste rahuldamiseks Süsteemid: *orjanduslik süsteem, *kastisüsteem, *seisuslik süsteem, *klassisüsteem Funktsionalism- inimesed on erinevad, toimub liikumine kihtide vahel, on erinevad motivaatorid Konfliktiteooriad- ebavõrdsus on ületatav, see on võimuvõitluse tulemus Meritokraatia- süsteem, mille puhul indiviidi sotsiaalset positsiooni määravad tema saavutuslikkus ja teenitus, avatus
ESIMENE KONTROLLTÖÖ Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused, 1. kontrolltöö Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega – milline on ta kultuurilise subjektina, põhiidee on see, et kõik inimesed ja kultuurid on võrdsed. Kultuuriantropoloogia põhiküsimus: mis on põhiline termin ja mis on selle mõte? Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte tervikli...
18. E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu ⇒ vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid being: mis indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga - isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine 19. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed: Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu 20. C. Ryffi heaolukäsitlus. Uurimusvaldkond on psühholoogiline heaolu, multidimensionaalne hindamisskaala. psühholoogiline heaolu ↔ hea vaimne tervis • Autonoomsus
ORIENTATSIOONID Kõrge kompetentsus kaitstus/tasakaal Suur suhtevajadus madal suhtevajadus Keerukad tööd rutiinsed tööd Keerukad ülesanded keerukad ülesande soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž Vajab tunnustust vajab häid töötingimusi Kõrge töötasu õiglane töötasu Töötajate motiveerimiseks on juhil vaja leida “võti” iga töötaja jaoks, mis paneb ta liikuma ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11 Kokkuvõte……………………………………………………...………………12 Kasutatud kirjandus………………………………………………...…………..13 2 SISSEJUHATUS Tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile 1945. aastal tõi modernsesse sõjapidamisse kaasa uue võimsa relva. Riikidevahelistele suhetele ja diplomaatiale tähendas see panuste suurendamist – iga eksimus ja arusaamatus võis...
õiguste ja kohustustega. 3.Karismaatiline autoriteet. Selle autoriteedi tüübi kohaselt on võim seadustatud teatud ebatavaliste ja üliinimlike vahendite poolt, mida alluvad omistavad liidrile. Karismaatilisteks liidriteks on olnud nii Kristus, Napoleon, Caesar, Hitler jt. 22. Konformism - kalduvus mõelda ja käituda mingi gruppi mallide kohaselt 23. Stratifikatsioon- e. kihistumine: ühiskonna liikmed jaotatakse hierarhiliselt teatud dimensioonide järgi (sissetulek, varandus, võim, prestiiž, vanus, rahvus jne) 24. Sotsiaalne mobiilsus - inimeste või tervete rühmade liikumine ühes ühiskonnakihist teise 25. Gini koefitsient - on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 26. Hegemoonia- : võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon. Selle tõttu inimesed alluvad vabatahtlikult võimule; nad usuvad, et juhtiva rühma huvid on kogu ühiskonna huvid
See palk on suurem, kui täieliku konkurentsi tingimustes kujunenud tasakaalupalk. Efektiivset palka saavad töötajad töötavad täie pingega, sest vallandamise korral on neil vähe lootust leida uut töökohta, sest efektiivse palga korral on tööjõu pakkumine suurem kui tööjõu nõudlus. Alternatiivseks palgaks nimetatakse palka, mida inimene võib teenida parimal alternatiivsel ametikohal (näiteks õppejõud). Ametid erinevad oma atraktiivsuse poolest: madal sotsiaalne prestiiž, ebakorrapärane tööaeg, musta töökeskkonnaga ametid, hooajatööd. Selleks, et meelitada inimesi sellelaadsetele töökohtadele tuleb neile rohkem palka maksta. Kompenseerivateks palkadeks nimetatakse palkasid, mille korral kompenseeritakse töökeskkonnast tulenevaid erinevusi ametite vahel. Palgaerinevus on ainult osaliselt tingitud nende külgetõmbejõust, peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub
See oli eelõige tingitud majanduslikust ebastabiilsusest. Eriti kõrget tõusu võib märgata majanduslike kriisiaastatel (1932 – 1934). Kuritegevus hakkas vähenema majandusliku stabiilsuse saavutamisel. Käesolevale ajale on iseloomulik kuritegevuse kasv, mis on seotud ühiskonna varakapitalismile ja turumajandusele üleminekuga ja osa elanikkonnast elu rataste alla jäämisega. Ühiskonnas on palju negativismi, alkoholipoliitika on üliliberaalne, õiguse prestiiž on madal – kuritegude avastamine on madal ning karistused on liberaalsed. Hobused 1920a. - 1070 Autod 1993a. - 1205 1921a. - 310 1994a. - 1090 1922a. - 161 2005a. - 1625 1930a. - 21 2
uus elukorraldus: tehas, tootma, toode uued uued esemed ja nähtused: ehe, tagi, tossud, mehu, neste, rekka emotsionaalset sõnavara: aldis, harras, huvi, kirgas, kummaline, lelu, lohutama, masendama, mugav, oivaline, pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž. Kokanduskeelde tuleb palju sõnu prantsuse, itaalia ja Aasia keeltest. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub, uuem sõnavara on ebastabiilne. Meediakeeles segunevad erinevad stiilid - üldkeelne, argikeelne, släng. Grammatiseerumine. 14
ning (4409), kes (4369), tulema (4095), pidama (4039). Sõnavara ajaline markeering Neologismid: • okasionaalsed e. juhuneologismid • moeneologismid • ajutised neologismid Arhaismid • arhaismid kitsamas mõttes • historismid Sõnavara rahvusvaheline markeering Võõrastest keeltest sõnavara laenamise põhjusi: • majandus- või kultuurikontaktid • poliitilised, kultuurilised, tehnilised uuendused • tugevamad mõjutavad nõrgemaid, prestiiž • tabu • moenähtused Laenude liigid Võõrsõnad Võõrsõna on keeles muganemata v.osaliselt muganenud sõna. Struktuurivõõrus: • g, b, d sõna alguses • võõrsõnatähed (f, š, z, ž) • pearõhk järgsilbil • pikad vokaalid järgsilbis • järgsilbi o (Tsitaatsõnad) Laensõnad • võõrastest keeltest laenatud sõnad, mis on keeles kodunenud • otselaenud • kaudlaenud = rahvusvahelised sõnad = internatsionalismid Tõlkelaenud
võtmes). Baudrillard: simulaakrum reaalse asja või sündmuse originaalist eristamatu koopia (teisik), asendab ‘pärisreaalsuse’; originaali võimatus; reaalsuse asendumine reaalsuse märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine tarbimise kaudu; prestiiž. Foucault võimuteooria.Teadmiste ja võimu suhe, ühiskondade tõerežiimid (mida peetakse kehtivaks, vastuvõetavaks);v kui suhetevõrgustik; võimu diskursiivsus; võim argipäevas; biovõim. Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Subjekti loomise vahend ideede, hoiakute, tegevuste, uskumuste ja praktikate kaudu.Võimu toimimise viis. Milline on diskursuse ja võimu suhe? Võim toimub läbi diskursuse. Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik
• Tema radikaalne õpetus Jumala ainuliusesr ärritas Meka polüteiste (kellele ta Muhammad hakkas ilmutusi jutustama) ning nad kiusasid saadikut ja tema järgijaid taga ja Muhammad põgenes osa oma järgijatega Etioopiasse • Võttis vastu Jathribi (Mediina) rahva pakkumise ning asus elama põhja poole • Hidža - ümberasumise aeg - islami ajastu algus • 630 - tuleb Mekasse tagasi • Muhammad võitleb mekalaste vastu • Võim ja prestiiž kasvasid ja üha rohkem võeti vastu islamit • Kui mekalased tunnistasid lüüasaamist, andis Muhammad armu kõigile (v.a. mõned endised vaenlased) ja kavandas islami levitamist väljapoole Araabiat • 632 - Muhamed sureb • 62-aastaselt • Olles edastanud kõik Jumala ilmutused • Koraan • Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks • Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada
Kabineti surus, mööbel, ametiauto, sekretär, ametinimetus, ametiriietus. Samal astmel olevatele töötajatele tuleks anda võimalikult ühesugused staatussümbolid. Staatuse allikad on väga erinevad. Tööalaselt: haridus, ametiaste, inimese võimed, ametioskused, töö liik, töötas, vanus, töötingimused. Sotsiaalsetes suhetes: iseloom, suhtlemisoskus, käitumine, välimus. Töörühmas: käitumise vastavus rühmanormidele ja inimese rollile. Erinevate rollide põhjal kujunevad prestiiž (lugupeetavus, mõjukus, aluseks tema formaalne positsioon rühma staatusehierarhias ja staatusesümbolite olemasolu) ja reputatsioon (maine, aluseks inimese käitumise vastavus tema rollile ja rühmanormidele) 8.Millist rolli mängivad motivatsioonis vajadused? A. Maslow vajaduste hierarhia. Vajadus on puudus millegi järele, vajadus ajendab inimest tegutsema teatud suunas. Tunnused: inimese seisund, kindel objekt, väljendab inimese sõltuvust mingi konkreetsest eksisteerimise
Mis iseloomustab laentüvede eesti keelde integreerumist (mugandumist)? Soovitas Pedaja artiklit Oma Keelest + Pedaja makatööd. Mari Musta doktoritööst lk 489, 557–588. Laenamine on sõnamoodustuse (liitmise ja tuletamise) ning tehiskeelendite loomise kõrval üks sõnavara rikastamise allikaid. Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest on enamik anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž, samuti ingliskeelse massikommunikatsiooni levik ja infoühiskonna teke. Laentüved – rühmitatakse vastavalt laenuandjakeelele ja laenuperioodile (I periood ee k kuni 19. saj lõpuni, II periood Eesti iseseisvumisel). Tavaliselt tulevad keelde kindlal perioodil. Laenamise aja järgi saab eristada vanemaid ja uuemaid laene. Ee k on umbes 40-48% sõnadest laentüvedega. Vanemad laentüved on tulnud aegadest, mil eesti keelt polnud veel
sugulusgruppi, kasti, etnilisse gruppi, rassi jne), aga ka staatus, mis on teatud vanusegrupi või soopoole esindajal. Ei ole inimese kontrolli all, vaid on tema tahtest sõltumatult ühiskonna poolt talle antud. Omandatud staatus Staatus, mille inimene omandab elu jooksul oma tegevusega (nt haridus, amet). Võib elu jooksul muutuda. On rohkem inimese kontrolli all. Staatus Mingi positsioon sotsiaalsed hierarhias. Selle positsiooniga seotud prestiiž. Roll Eeldused ja ootused mingi sotsiaalse staatuse suhtes. Nendest tulenevad kohustused. Apartheidirežiimid Omistatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Lõuna-Aafrka vabariik kuni 1994 - Hitlerlik Saksamaa - Ruanda hutude režiim Omandatud staatuse alusel diskrimineerivad: - Stalinistlik Nõukogude Liit (aga vähem äärmuslikud enamus kaasaaegseid kapitalistlikke ühiskondi)
aastal Kolhooside “abimajandid” (kalatööstus, karusnahad, suveniirid, veinid) Suurmajandite tekkimine 1970. aastate lõpul Vaimuelu Teemad Haridus (üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus, teadus) Kirjandus Kujutav kunst Muusika Teater ja film Ajakirjandus Hariduselu tunnusjooned Kahe haridussüsteemi olemasolu (eestikeelne, venekeelne) Suund massi(kõrg)haridusele Kutseõpetuse madal prestiiž Teaduse ja kõrghariduse lahutamine institutsionaalselt Ideoloogiline-patriootlik kasvatus (organisatsioonilises vormis- oktoobrilaps, pioneer, komsomol; sõjaline (alg)õpetus) Institutsioonid EKP Keskkomitee o Kooliosakond 1940-48, 1951-56 o Propaganda ja agitatsiooniosakond (koolisektor, teaduse ja õppeasutuste sektor) o Teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond 1951-53/Teaduse
Bourdieu 1970ndad) 1970ndad) 2) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline 6) ‘Klassid on surnud!’ (Pakulskiand Waters’96) – staatus-konventsionalism: ‘kultuuriline pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, pööre’, diferentseeritud prestiiž, elustiilid, sümbolite teisenemine, kinnisvaraomand, tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev tarbimismustrid; globaliseerumine ja rahvusvaheline tööjaotus, rahvusriigi kahanev
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid seotud sotsiaalse suhtlemise ja kontaktidega. • Õnnelikkus on seotud ka parem tervis. Meso-tase – kogukond/paikkond ja tervis. o Etniline ja _ being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, heategevusse pandava raha ja võõraste abistamisega. • Rõõm suurendab grupisidusus mõjutab nii vaimset kui füüsilist tervist – bonding efekt. o asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine loovust, probleemilahendus- ja otsustusvõimet ning innovaatilisust ja Tihedad gruppidevahelised sidemed mõjutavad kogukonnaliikmete tervist-
koos korraliku tarkvaraga, korralik arvutivõrk jne) samuti nagu ka abitööjõud (sekretärid, informistid, raamatukogu töötajad, kullerid jne). 17.12.15 22 Küsitlus, mis oli korraldatud USA noorte inseneride hulgas aastal 1987 järjestas nende töö motivatsiooni järgmiselt (valik tuli teha paaris oleva kahe tunnuse vahel): huvitav töö on tähtsam, kui prestiiž ja tunnustus (100%), tehnilised ülesanded on tähtsamad, kui juhtimisülesanded (87%), mitmekesine töö on tähtsam, kui kontsentreerumine ühele kindlale projektile (80%), 17.12.15 23 töö oma idee kallal on tähtsam kui teadmine, mida sinult oodatakse (76%), isikliku teostamise tunne on tähtsam kui head juhendajad ja töökaaslased (68%), Töö grupis on tähtsam, kui iseseisev töö (67%),
24 5) Esmatähtis on soov omada võimu ja domineerida teiste üle ning võimalus nende soovide eiramiseks on utoopiline. 6) Rahvusvaheline poliitika on kõikide sõda kõikide vastu. 7) Riikide tegutsemise aluseks on rahvuslikud huvid. 8) Riigi võimsus ja rahvusvaheline prestiiž tuleneb riigi sõjalisest potentsiaalist. Realistide jaoks ei ole majanduslikul võimsusel mingit tähtsust. 9) Rahvusvaheline süsteem on oma olemuselt anarhiline, kus stabiilsus seisneb vaid jõudude tasakaalus. Siit ilmneb ka vastuolu liberalistidega, kes arvasid, et stabiilsuse tagab õiglus. Realismile on avaldanud suurimat mõju Hobbes ja Machiavelli. Realismi põhiolemus seisneb
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
E. Allardti heaolukäsitlus. Heaolu -> vajaduste rahuldatus Vajadused ja soovid – vajadused seostuvad heaoluga; soovid seonduvad õnnelikkusega • having: vajadused materiaalsete ja mittemateriaalsete ressursside omamise suhtes - sissetulek, eluase, tööhõive, tervis, haridus • loving: vajadused armastuse, seltsiliste ja solidaarsuse järgi - haaratus kogukonnaellu, perekonda, sõprusmustrid • being: mida indiviid on ja mida ta teeb suhetes ühiskonnaga- isiklik prestiiž, asendamatus, poliitilised ressursid, huvitavate asjadega tegelemine Heaolu Õnn Elatustase Vajadused, millega rahulolu Subjektiivsed hinnangud ja tuleneb materiaalsete ja arvamused sellest, kui impersonaalsete ressursside rahulolevana indiviid ennast omamisest ja nende tunneb, lähtuvalt tema
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
