september) · Kasvavad: Rootsis, Norras, Austraalias, Kanadas, Soomes, Saksamaal Faktid · 2006 a. Võttis endalt elu üle 1000 India Mahrasta osariigi puuvillakasvatajat, sest ebaõnnestunud saagi tõttu ei olnud neil võimalus maksta laenu tagasi. · Õiglase kaubanduse abil on suurenenud väiketalunike sissetulekud Malis 70% · Õiglase kaubanduse lisatasude abil saab katta kas 10 lapse koolitasud, 2 lapse toiduvarud, 4-10 inimese tervishoiukulud AASTAKS. Julgustavad tulemused · Õiglase kaubanduse toodete pääs turule · Hästi toimivad tootjaühistud · Tegevuse läbipaistvus Kohvioad Fairtrade märgiga Kakao Fairtrade märgiga Mida tehakse lisatasuga? lisatasuga · Rajatakse arengumaadesse koolid, haiglaid, elekter, kaevud, viljaveskid, viljahoiuruumid, transpordivahendid Miks toetada õiglast kaubandust? · Väärtustab tööd ja töötegijat
valitsus koostab igal aastal jrgmise aasta eelarve, milles nidatakse ra riigi tulud ja kulud, ning parlament kinnitab selle. eelarve on seega plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. valdkonniti kulub raha jrgmiselt: 1)sotsiaalsfr (pensionid, toetused jms). 2)kultuur(palgad, investeeringud). 3)tervishoid(palgad, investeeringud jms). 4)sport 5)teadus. 6)riigikaitse 7)laenude tagastamine. 8)omavalitsuste toetused. kige suuremad kulud on sotsiaalkulud, teisel kohal on tervishoiukulud, ja jrgnevad neile haridus- ja teaduskulud ning sisekorra- ja iguskulud. eelarvega jagatakse raha asutustele: ministeeriumidele, riigikogule, riigikontrollile, riigikohtule, maavalitsustele jne, kusjuures on tpselt ra nidatud, mille jaoks ja kui palju raha on ette nhtud. hishve- teenus, rajatis, igus vms, mille olemasolu on kasulik kigile hiskonna liikmetele. sotsiaalmaks- maks, mida tandja peab maksma riiklikku pensionifondi ja haigekassasse igalt vljamakstud palgalt.
üdist kaitsevõimet 12. Kes moodustab ja võtab vastu riigi eelarvet valitsus koostab iga järgmise aasta, parlament kinnitab selle. Eelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha 13. Eelarve peamised tuluallikad sotsiaalsfäär (pension, toetused), tervishoid (palgad, investeeringud), sport, teadus, riigikaitse,, laenude tagastamine, omavalitsuste toetused jms. 14. Eelarve kolm suurimat kululiiki kõige suuremas kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud 15. Kaks peamist maksusüsteemi sotsiaalmaks, tulumaks 16. Viis tähtsamat maksu proportsionaalne tulumaks, astmelist ehk progresseeruv maks, käibemaks, kaudne maks, aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks
ennetavat arstiabi kui ravi, mis on tingitud haiguslikust seisundist, sõltumata selle põhjustest, samuti rasedust ja sünnitust ning nende tagajärgi (artiklid 7 ja 8). Arstiabi andmise eesmärgiks on kaitstava isiku tervise, töövõime ning võime iseenda eest hoolitseda säilitamine, taastamine või parandamine (artikkel 10 lg 3). Eesti ravikindlustuse eesmärgiks on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Tervishoid nõuaks igas ühiskonnas alati rohkem ressursse, kui selleks on parasjagu võimalik eraldada. Tervishoidu rahastatakse Eestis läbi kuue erineva allika: keskvalitsuse eelarve, kohalike omavalitsuste eelarve ja ravikindlustuse eelarve, inimeste omaosaluse, muu erasektori ja välismaailma kaudu
Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasjagu ei tööta
Sellise ravikindlustussüsteemiga korvab riik inimséstele tervise parandamiseks või hoidmiseks vajaminevad kulutused, samuti ka rasedus- ja sünnihüvituse tasu. Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus kodanike erinevate terviseprobleemide lahendamiseks ning ennetamaks nende tekkimist. Tervishoiu valdkond moodustab ligi 13% kogukuludest, 2014. aasta eelarves plaanitud selleks miljard eurot ehk 6,8% ja 65 mln eurot rohkem kui 2013. aasta eelarves. Tervishoiukulud on riigieelarve kogukuludega võrreldes ühed suuremad kulud, moodustades kogumahust 12,6% . Vaatamata nendele kulutustele on Eesti riigi panus tervishoidu siiski väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Aastal 2011 oli Eesti näitaja 5,1 % kogu SKPst, kui samal ajal Euroopa Liidu keskmiseks näitajaks oli 7,3 %. Naaberriigid Läti ja Leedu on meiega sarnasel tasemel, vastavalt 4,1% ja 5,2%. Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge,
19. Mis põhjustab tööpuudust? 1)täistööhõive 2) tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus 3) madal haridustase 20. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkondadele KIRJELDA 1)maj kahju 2)sots kahju 3)kuritegevuse areng 4)kulutuste kasv 21. Mis on hõivepoliitika? Valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendata tööhõivet ( nt töötu abiraha) 22. NIMETA RIIGIEELARVE SUURIMAD TULUD JA KULUD Kulud: sotsiaalkulud, tervishoiukulud, haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud, keskkonnakaitse, julgeolek, riigikaitse, vaba aeg, kultuur ja religioon Tulud: Otsesed tulumaks, maamaks, sotsiaalmaks,töötuskindlustusmaks, raskeveomaks Kaudsed käibemaks, aktsiisimaksud, hasartmängumaks, tollimaks. 23. NIMETA majanduspoliitika üldised eesmärgid - Kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega - Hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga
Vanemahüvitis kehtestati et iivet tõsta. Tema otsene mõju- annab kindlustunnet. Vanemahüvitis annab keskmist palka, kui jääd lapsega koju. (makstakse 1,5 aastat). Riiklik eesmärk: rohkem tasuvaid töökohti läbi madalate tööjõumaksude, hea hariduse ja aktiivsete tööturumeetmete. Võimalused: tulumaksu vähendamine, tulumaksuvaba miinimumi suurendamine, üldhariduskulude katmine kohalikele omavalitsustele (KOV), aktiivsed tööturumeetodid, vanemahüvitis ja peretoetused; tervishoiukulud; pensionid; toimetulekutoetused; õigusabi; turvalisus 7. Maksude sihtotstarve, st jaotus Maksu ja Tolliameti poolt(põhilised jaotused)ül. Maksustamise olemuselt jaotuvad maksud: otsesed maksud maksustatakse nii füüsiliste kui juriidiliste isikute sissetulekuid. Ära peab maksma mingi kindla % või summa oma tuludest, kasumilt või varalt. Sotsiaal-, maa-, rasekeveoki-, tulumaks. kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist.
6 2. Riigieelarve 3 p 1. Mis on riigieelarve? 1 p Riigi eeldatav tulude ja kulude plaan eelarveaasta kohta; plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha; õigusakt, mis sätestab, kuidas riik raha kogub ja seda kulutab vms. Iga sisult õige vastus annab punkti. 2. Nimeta üks oluline kuluvaldkond Eesti riigieelarves. 1 p Sotsiaalkulud (sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud jne. Iga sisult õige vastus annab punkti. 3. Nimeta üks maksudest, millest moodustuvad Eesti riigieelarve tulud. 1 p Sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks. Lisaks laekub raha erinevatest aktsiisimaksudest (nt kütuseaktsiis, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis jne) jm. Punkti annab mõne konkreetse maksu nimetamine. 3. Maksud 5 p 1. Mille poolest erineb brutopalk netopalgast? 1 p Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete mahaarvamist. Netopalk on
vaba raha hulk proportsionaalselt veelgi aastal 2020 moodustavad ette kindlaks määratud kulud pea 80% riigieelarvest (vt joonis 2). Ehkki Rahandusministeerium on fikseeritud kulude suurt osakaalu näinud probleemina aastaid, ei ole riigieelarve kasutamise paindlikkust suudetud suurendada. Riigi tegevusvaldkondadest kasutatakse riigieelarve raha enim sotsiaalse kaitse rahastamiseks. Rahandusministeeriumi andmetel moodustavad sotsiaal- ja tervishoiukulud 2016. aastal 47% riigieelarve kogukuludest. Aastaks 2020 kasvab osakaal ministeeriumi hinnangul 50%ni. Riigi tegevusvaldkondade kulude jaotuse prognoos on toodud Rahandusministeeriumi 2016. aasta suvises majandusprognoosis, kuid silmas tuleb pidada, et tegemist pole riigieelarve, vaid valitsussektori kuludega. Andmetest nähtub, et võrreldes aastaga 2016 on osakaaluna SKPst riigi tegevusvaldkondadest ainsana lootus lisaraha saada vaid sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnal
33%), käibemaks (kauba või teenuse ostmisel lisanduv 18% maks), aktsiisimaksud (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis; aktsiisimaksuga tahetakse piirata üleliigset tarbimist), hasartmängumaks, tollimaks. Mittemaksulised tulud on igasugused toetused (välistoetused) ja kaupade ning teenuste müük. Kulud Kõige suuremad kulud on sotsiaalkulud (pensionid, toetused jm), teisel kohal tervishoiukulud (palgad, investeeringud), sellele järgnevad haridus- ning teaduskulud ja sisekorra- ja õiguskulud. Kulud on veel ka keskkonnakaitse, julgeoleku, riigikaitse, vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkondades. 8. Mida tähendab ja millal toimus Eestis rahareform? 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva (20. juuni kuni 22. juuni)
Eelarve on tulude hankimise ja kulutamise plaan. Riigieelarve koostamine: 20 valitsus koostab eelarveprojekti 21 Riigikogu arutab eelarveprojekti, teeb parandusi ja täiendusi (ägedaimad arutelud parlamendis üldse!) 22 Riigikogu kinnitab parandatud ja täiendatud eelarve. Sellest hetkest saab eelarve seaduseks (avaldatakse Riigi Teatajas) Riigieelarve tulud tulevad: tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks. Riigieelarve kulud lähevad: sotsiaalkulud (1/3 kogumahust), tervishoiukulud, haridus- ja teaduskulud, sisekorra- ja õiguskulud Kordamiseks: riigivõim jaguneb kolmeks: 23 seadusandlik teostab Riigikogu 24 täidesaatev teostab valitsus 25 kohtuvõim teostab kohus Kohtuvõim tegeleb õigusemõistmisega. Õigust mõistab ainult kohus. Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega
arengupotentsiaali hindamisel a) sisemajanduse koguprodukti absoluutsuurust ja selle dünaamikat; b) toodetud kapitali, looduskapitali ja inimkapitali; c) sisemajanduse koguprodukti inimese kohta ja selle dünaamikat. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. 60. Tulevikuks valmisoleku indeks toetub neljale sambale a)poliitilised vabadused, majandus vabadused, füüsiline elukvaliteet, säästud; b)SKP ja loodusvarad elaniku kohta, haridustase, poliitiline vabadus. c) säästlikkus, õiglus, harmoonia, potentsiaal. 61. Ühiskondlik majandus vajab esmajoones a) demokraatlikku õigusriiki; b) infrastruktuuri; c)vaba vahetust, tööjaotust ja raha. 62
huvisid ja täita riigis leiduvate huvide tasakaalustaja osa a)parlamendil; b)valitsusel; c)bürokraatial 82.Feminiinses kultuuris a)tehakse tööd selleks, et elada; b)elatakse tööle; c)on rohkesti auahneid naisi. 59. Füüsilise elukvaliteedi indeks mõõdab inimeste peamiste põhivajaduste rahuldamist järgmiste näitajate alusel a) SKP, arstide ja haiglakohtade arv inimese kohta; b)imikute suremus, oodatav eluiga, kirjaoskuse tase; c) tervishoiukulud ja hariduskulud inimese kohta, keskmine eluiga. H 29.Heaoluriik a) likvideerib täielikult vaesuse; b)annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. I 62.Institutsionaalse ökonoomika järgi on majandussüsteem a) mitmesuguste organisatsioonide ja mängureeglite keeruline ja pidevalt muutuv kogum; b)mitmesuguste püüdluste, toimingute ja abinõude keeruline ja pidevalt muutuv kogum;
Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Näiteks –lastehoid kui pensionistaaži andev tegevus, –hoolduskindlustus (sisuliselt lastetusmaks) kui üksikute/perede maksukoormust ühtlustav jne. Laste ja peretoetused kui osa sotsiaalkaitsest. Individuaalsed sotsiaalteenused (eelkõige lastehoid) EL “lastetoetuste pakk” (Tulu)maksusoodustused Sotsiaalkindlustusmaksed (laste- ja perekonnatoetused ja sotsiaalabi) Tervishoiukulud Eluasemekulud Analüüsiti 5 erinevasse sissetulekuklassi kuuluvate perede seisu -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 0,5 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis -1 töötajaga paar või üksikvanem, sissetulek 1,5 meestöötaja sissetulekust riigis -Paar, ühe vanema sissetulek 1,0 meestöötaja sissetulekust riigis, teise vanema sissetulek 0,66 naistöötaja sissetulekust riigis
58320 Arvutitehnika ja selle hooldus 43,91 56,95 0 56,95 100,86 58330 Tarkvara ja selle hooldus 6 463,01 2 890,14 0 2 890,14 9 353,15 58340 IT teenuse sisseostmine 0 0 0 0 0 58350 Töötervishoiukulud 127,43 40,75 0 40,75 168,18 58360 Töötajate tervishoiukulud 0 0 0 0 0 58370 Tööriided ja töökaitsevahendid 1 281,45 299,92 0 299,92 1 581,37 58380 Lilled ja haljastus 0 0 0 0 0
riigieelarve ½ summa piires. Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha? Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Valimised Eestis. 1. RIIGIKOGU korralised valimised toimuvad valimisaasta märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valitakse 4 aastaks. Vabariigi President võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised 3 päeva jooksul, arvates Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise päevast. (Viimased valimised: 4. märts 2007). 2
valitsus saab raha ühes kuus kasutada vaid eelmise riigieelarve ½ summa piires. Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha? Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Rahvusvahelised suhted Rahvusvahelised suhted on uurimisvaldkond, mis uurib poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid peamiste maailmaareenil osalejate vahel, nagu riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised suurettevõtted ja korporatsioonid ning mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid. Põhiküsimused, millega rahvusvahelised suhted tegelevad, on järgmised:
Maailma Majandusfoorum on arvutanud tulevikuks valmisoleku indeksit. Esimest korda tehti seda 1999. aastal (hinnati vaid 15 Euroopa arenenud riiki, USA-d, Kanadat ja Jaapanit). 2001. aastal võeti vaatluse alla juba 29 maad, Eesti nende seas. Iga riik toetub analüütikute hinnangul neljale sambale. Säästlikkus (indikaatori kaal 33,3%): majanduskasv (25%); SKP inimese kohta (25%); keskkonna säästlikkus (30%); tervishoiukulud (10%); riigivõlg (10%). Õiglus (16,7%): noorte tööpuudus; haridus; kirjaoskus; eluiga; vaesus; 64 ebakindlus. Harmoonia (16,7%): sotsiaalne stress (20%); individuaalne vägivald (20%); individuaalne stress (20%); vabadus (20%); korruptsioon (20%). Potentsiaal (33,3%):
annaabi.ee 
