Andrus Ansip peaminister Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve
ÜHISKOND Valitsus- 1. presidentaalne vabariik valitsus moodustatakse ilma parlamendi heakskiiduta, parlamendiväliselt. Valitsuse juht on president. 2. parlamentaalne vabariik valitsus moodustatakse parlamendi heakskiidul. Valitsuse juht tavaliselt peaministrid. Kaks valimissüsteemi: 1) Valitsus moodustatakse ühe partei baasil enamusvalitsus, mis baseerub ühel parteil. Majoritaarse valimissüsteemiga riikides tavaliselt. 2) Enamusvalitsus, mis on moodustatud mitme erakonnaliidust koalitsioonivalitsus. 3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse. Eesti-
Konservatiivne Rahvaerakond) koalitsioon – erakonnad, kes kuuluvad valitsusse (Eestis: Reform, Sotsid, IRL) komisjon – Riigikogu organ, kus valmistatakse ette seaduseelnõusid, katavad riigielu valdkondade kaupa. Erikomisjonid moodustatakse kindlate ülesannete täitmiseks. kantsler – ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujumise eest, tasakaalustab ministri rolli minister – ministeeriumi juhtiv poliitik enamusvalitsus – üks eraknd kogub enamuse valijate häältest ja moodustab üksinda valitsuse vähemusvalitsus – erakonnad, kes said vähim hääli, moodustavad valitsuses ühetasandiline omavalitsussüsteem – kohalikud omavalitsused sõltuvad vahetult keskvõimust, keskvalitsuse roll on kohalikus valitsemises suurem maakond – 1. järgu haldusüksus Eestis, maa haldusüksus vald – omavalitsus- või haldusüksus 2. Parlamendi funktsioonid: • Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid
liidrile. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 4.Miks on oluline parlamendi toetus? • Kui ei ole toetust, siis võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades ning avaldades umbusaldust mõnele ministrile või valitsusele tervikuna. 5.Valitsusmudelid • Üheparteiline enamusvalitsus on omane majoritaarse valimissüsteemiga riikidele, kus valimised võitnud partei saavutab absoluutse enamuse ning võib valitsuse moodustada üksinda. • Koalitsioonivalitsus 1. Enamusvalitsus on omane proportsionaalse valmissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. 2. Vähemusvalitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Sellise
· Liberaalne- riigi sekkumist mjaandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund, uuendusmeelne. · Fraktsioon ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse fraktsioon ühte erakonna kuuluvatest parlamendisaadikutest. · Mitmeerakonnasüsteem esinduskogus on rohkem, kui 2 erakonda. · Koalitsioonvalitsus mitmeparteiline vaitsus. · Enamusvalitsus omab parlamendis enam kui poolte esindajate toetuse. · Valimised on kodanike võimalus otsustada, kes hakkab poliitilisi otsuseid tegema.
Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid. Presidentaalses valitsemiskorralduses tulevad vähesed ministrid parlamendist Parlamentaarses süsteemis tulevad enamus ministrid parlamendist. Enamusvalitsus ja vähemusvalitsus: Enamusvalitsus: kontrollib vähemalt pooli saadiku kohti. Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu Riigikogu- võtavad seadused vstu Ministeeriumid ja ministrid: Riigikantselei- Andrus Ansip( Eesti Reformierakond)
kes on ühtlasi täidesaatva võimu pea. President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmed tagandada. Parlamentaarne- (palju parteisid, nt Eesti), valitsus moodustatakse võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tava järgi teeb president valitsuse moodustamise ettepaneku parlamendivalimised võitnud erakonna liidrile: Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu presidendile ametisse nimetamiseks. 7. Mis on enamusvalitsus, mis vähemusvalitsus? Enamusvalitsus- on omane proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. Vähemusvalitsuse- moodustanud parteil puudub enamus parlamendis. Sellise situatsiooni võib tekitada mõne valitsuserakonna lahkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse enamusega võitnud parttei soovimatus osaleda valitsuse moodustamisel
Ühiskonnaõpetus I Kordamisküsimused ja -teemad (23-33) arvestustööks 1. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? Koalitsioon on ühendus või liit, mille põhjal moodustatakse demokraatlikus riigis valitsus, mis tegutseb koalitsioonileppe alusel. Opositsioon on koalitsiooni vastasrinne. Opositsiooni partei ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suurest erinevatel seidukohtadel.
Itaalia, Portugal). Üldiselt on presidendi roll formaalne peaministrikandidaadi nimetamisel Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimis, mida juhib värske peaminister. Valitsuste elueast See kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispekri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhtes määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus vüi vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis.
ametikohta, et oma sugulastele tööd anda Altkäemaks- e. pistis, mingi hüve saamiseks, ametiisikule maksmiseks Poliitika-riigielu juhtimine ja korraldamine Erakonnad-mõttekaaslaste ühendused, neid seob sarnane ideoloogia(ideede,seisukohtade,süsteemide,vaadete kogum) Eesmärk on läbi valimiste pääseda võimu teostama) Vähemusvalitsus- valitsuse mood. erakonnad, kes said vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toetust Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Koalitsioonivalitsus- valitsuse moodustab mitu erakonda Fraktsioon-kui sõltumatud esindajad esinduskokku kokku tulevad, hakkavad nad moodustama rühmitusi nendega, kes rohkem nende moodi mõtlevad Kolmas sektor e omaalgatus- inimeste vabatahtlik tegutsemine riigi võimu mõjutamiseks Valimiskünnis- erakond peab koguma teatud % valijate häältest, et pääseda parlamenti.
Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik eraelu on kaitstud poliitika on humaanne poliitikas arvestatakse vähemuse huve. Riigid, kus toimub üleminek totalitaarsest ühiskonnast demokraatiale, kannavad nimetust siirderiigid. Demokraatliku ja mittedemokraatliku ühiskonna oluline erinevus on selles kui mitme
· Kuidas toimub valitsuse moodustamine? Valitsuse seab ametisse rahva poolt valitud Riigikogu. · Valitsuse struktuur. Koosneb 15 ministrist. Valitsust juhib peaminister. Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud.
· kaheparteilise riigi puhul valib erakond oma peaministrikandidaadi · mitmeparteilise riigi puhul peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ja võib arvestada avalikku arvamust · parlamentaarses riigis ei otsusta riigipea üldiselt ise, parteid otsustavad Ministrite nimetamine: · poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister · saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda · parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus · paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust · tuleb moodustada koalitsioonivalitsus · läbirääkimised kinniste uste taga Enamusvalitsus- kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis Vähemusvalitsus- pole parlamendi enamuse toetust Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia ehk ametnikkond Avalik haldus- riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine · püsivus=professionaalsus · arvukus
ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimata hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise. Peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nim. 3 päeva jooksul valitsuse ametisse. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Enamusvalitsus parlamendi kohtade enamus. Vähemusvalitsus valitsus, millel on parlamendis vähemus. Koalitsioonivalitsus valitsus, mis koosneb vähemalt 2 parteist. Esindab rohkem huve. Üheparteiline enamusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis enamus. Stabiilne, kerge oma poliitikat ellu viia. Kaitseb kitsa huvigrupi huve. Üheparteiline vähemusvalitsus valitsus, mis koosneb 1 parteist, millel on parlamendis vähemus. Otsuseid on raske vastu
Võrumaalt: Randpere, Kõva, Tulik, Lenk, Tuiksoo, Luigas. Seadlus- seadlusega ei saa muuta, kehtestada või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puuditavaid seadusi ja 51 poolthääle seadusi. Urmas Reinsalu-Kaitseminister, Helir Valdor Seeder- Põllumajandusminister, Siim -Valmar Kiisler- Regionaalminister(ainuke nn portfellita minister, ei juhi ministeeriumit, ei anna välja määrusi ega käskkirju), Taavi Rõivas-Sotsiaalminister. Enamusvalitsus- omane proportsionaalse valimisüsteemiga Riikidele. Valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit. Vähemusvalitsus- moodustanud partei (de)l puudub enamus Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel. RIIGIKANTSELEI: korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist Ning dokumendihaldust, annab välja riigiteatajat, koordineerib
ees aru). Eluiga 4a, kui presid laiali ei saada ( ei suudeta riigieelarvet vastu võtta, kui 3 järjestikust peaminsitri kandidaati ei suuda valits mood, seaduseelnõu tagasilük referendumil).sel juhul kuulutab presid välja uued valimised, vaheline aeg võimuvaakum. Bush Obama olid.VALITSUS: moodust president, kes pakub peaminsitri, kelle kiidab heaks parla. Val võib olla 1 v mitme-parteiline; koalit 60 kohta (Ref 31, IRL 19, sotsid 10), Eestis enamusvalitsus. Vähemusvalits: kui koalits oleks 100/50 v vähem. ÜL: 1) seadus- v riigieelnõu esit, presid kinnit, 2) maksude kogum, 3) diplom suhted teiste riikidega, 4) rahvuskult säilit, 5) haridus- koolisüst ülalpid, 6) sots.süst ülalpid. SAADIK: peab ol 21a, Est kod, Riigik liige. Soovitatav: *poliitik *spetsialist *kompromissialdisus, juura teadmised, tark, põhimõttekindel, oma alal pädev *ei tohi olla avalikus teenistuses *ametipalk 4Xeesti kesk *saab alg riigik-s seaduseelnõu.
Inimressursid • Liikmeskond • Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI VALITSUS Enamusvalitsus – parlamendi enamuse Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi toetus enamuse toetust Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse:
eestistama - eestiliseks, eestipäraseks tegema. Nimesid eestistama. enamik - suurem osa. Enamik meist ei oska itaalia keelt. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Enamikus omavalitsustest on olemas vanapaberi jaoks eraldi konteinerid. Enamik inimesi. Enamik töödest enamus - arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Valdav enamus arvas teisiti. Tüdrukud olid koolis enamuses või koolis oli tüdrukute enamus. Enamus toetab alkoholireklaami piiramist. Enamusvalitsus hüvitis - kahjutasu, kompensatsioon. Rahaline hüvitis. Nõudis hüvitist kogu kahju eest. Kannatanule maksti hüvitist. Koondamishüvitis, vanemahüvitis, ravimihüvitis hüvitus - kahju tasumine, heakstegemine. Sai hüvituseks natuke raha. Hüvitussumma järgmiselt - järgmisel viisil. Tulud jaotati järgmiselt: … Paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: … Defekti ilmnemisel talitage järgmiselt … järgnevalt - (järjekorras) edasi
põllumajandusminsiteerium Ivari Padar 8. rahandusministeerium Maris Lauri 9. siseministeerium Hanno Pevkur 10. sotsiaalministeerium Helmen Kütt 11. välisministeerium Keit Pentus-Rosimannus Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning dokumendihaldust. Kanstler- juhib ministeeriumi igapäevatööd 4. Koalitsioonivalitsus? Mis on enamusvalitsus? Vähemusvalitsus? Enamusvalitsus-valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Koalitsioonivalitsus-võimuliit, mooduatab valitsuse Vähemusvalitsus- puudub enamus parlamendis. Nt mingi erakonna lahkumine võimukolaitsioonist 5. Milline on valitsuse võim piirkondlikul tasandil (maavalitsused) Maakond on riigi haldusüksus, mille juhtkonda ei vali kohalik elanikkond omavalitsuslikul
1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust 15.03.2010 halduskorraldus 12 4 15.03.2010 Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitsus: moodustatakse väga väikese enamusega, et paremini sisule keskenduda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse mitme partei poolt, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) valimisteni on vähe aega c) on väga tugevad survegrupid 15.03.2010 halduskorraldus 13 Valitsuse istungid · korralised istungid toimuvad tavaliselt üks kord
Valitsuse moodustamine ja valitsuse mudelid Valitsuse moodustamine- Parlamentaarne riik- president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse senati poolt; valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees; president võib valitsuse liikmeid tagandada Presidentaalne riik- valitsus moodustatakse erakondade läbirääkimisel; president teeb ettepaneku võitnud erakonna liidrile valitsuse moodustamiseks; president nimetab valitsuse ametisse Valitsuse mudelid- Enamusvalitsus-kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6
ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad parlamendisaadikud arutavad läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel. 22. Mis on koalitsioon, opositsioon, enamusvalitsus ja vähemusvalitsus? Miks on Eestis kehtiva süsteemi juures oluline parlamendi enamuse toetus valitsusele? Mis mõjutab valitsuse eluiga? (vana õpik lk 101-104, 112-115)(TRUUPÕLD) koalitsioon - valitsusse kuuluvate erakondade liit opositsioon- valitsusse mittekuuluvate erakondade liit ning mängivad vastasjõu rolli enamusvalitsus - valitsus, millel on parlamendis enam kui poolte esindajate toetus vähemusvalitsus - puudub parlamendis enamuse toetus
Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar 18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustunud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Koalitsiooon on erakondade ajutine liit. 19) Mida tähendab mõiste opositsioon? V: Opositsioon (vastasseis) koosneb ühest või rohkemast erakonnast , isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile , kes omab võimu.Poliitiline opositsioon võib olla riigi või omavalitsuse tasemel, kuid ka erakonnasisene. Opositsiooni määr varieerub suuresti sõltuvalt poliitilistest oludest.süsteemides
. 57) Riigi tähtsaimad sümbolid on Eesti…lipp…… ,riigivapp………………….. ja ……………… riigihümn…………… . 58) Erakondade moodustamise aluseks on,et erakonda saab moodustada 18a EV kodanik(teovõimeline.Erakonnaseadus sätestab erakonna õigusi ja kohustusi.…………. . 59) Koalitsioonivalitsus …… ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Koalitsioonivalitsus võib olla enamusvalitsus või vähemusvalitsus. ……………… ………………………………………………………………………………………………………………….. 60) Kohalikud omavalitsused …valmistavad ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi;esindab valda või linna kohtus.Kohalike omavalitsuste olulisemateks kuluallikateks on haridus (õpetajate ja lasteaiatöötajate palgad), kommunaalmajandus (hoonete ja teede
Seejärel pannakse valitsusjuhi kandidatuur hääletusele parlamendis. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis: Itaalia, Hispaania, Portugal Riigipeal suurem mänguruum peaministrikandidaadi leidmisel. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peamiseks eesmärgiks on taodelda häälte ülekaal parlamendis ning kindlustada oma erakonna programmi elluviimine. Parim võimalus on üheparteiline enamusvalitsus. See pole aga võimalik ning tuleb moodustada koalitsioonivalitsus. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevaheliste läbirääkimiste käigus kinniste uste taga. Valitsuse püsimine sõltub: · valitsemise põhiseaduslik ülesehitus · parlamendi erakondlik jaotus · parteispektri iseloom · ministrikohtade jaotus erakondade vahel Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Eestis on olnud kõik enamusvalitsused
Kirjelda erinevaid etappe. *Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine *President nimetab peaministrikandidaadi *Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise *Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse *President nimetab valitsuse ametisse *Valitsus annab Riigikogu ees ametivande Millised on valitsuse moodustamise võimalused? [enamus- või vähemusvalitsus; ühepartei või koalitsioonivalitsus] Ekstraenamusvalitsus (enamusvalitsus) - moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem. Minimaalse enamusega (enamusvalitsus) - moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda. Vähemusvalitsus toimib, kui: opositsioon on langenud; on väga tugevad survegrupid; on tugevad komisjonid. Milliseid ülesandeid täidab Eestis valitsus? *viib ellu sise-ja välispoliitikat
kuidas peab tegutsemna. Kui ei oldud rahul, kutsuti tagasi ning saadeti järgmine. Teooria, mida ei kasutatud kunagi! * Diskreetse delegaadi teooria: Saadik tegutseb ametialal iseseisvalt oma äranägemise järgi. Rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Kasutataks ekõigis demokraatlikes riikides. Demokraatia põhimõtted: * Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. *Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. * võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. - enamusvalitsus. *vähemusse jäänuil on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda. * inimeselepeavad olema tagatud demokraatlikud vabadused. * olemaspeab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: * üldine kirjaoskus * ajakirjanduse lai levik * Ajakirjanduse lai levik * Kodanikuühiskonna kujunemine ja koondumine mitmetesse ühingutesse * Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine ÕIGUSED, VABADUSED , KOHUSTUSED. * kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.
volitatud esindajad. 3)Täidesaatevvõim e valitsus: Moodustamine: a)Parlam hääletab ja tagandab ametist parlament. presid nimetab ja tagandab ametist president b)parlam vahetub parlamendi valimistega, presid vahetub presidendi valimistega Efektiivsuse toimimise kriteeriumid: a)kui valitsuses on sarnaste ideoloogiatega erakonnad- vähem erimeelsusi suudab üaremini ühiste otsusteni jõuda, valitsus suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt 4)Bürokraatia ehk ametnikkond: a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud, mis tagab asjaajamise järjepidavuse b)alalhoidlikkus ehk professionaalsus-ametnikud peavad olema alalhoidlikud c)poliitiline neutraalsus- ametnike positsioon ei tohiks sõltuda poliitilistest vaadetest( eesti kohtunik et tohi kuuluda erakonda) d)arvukus Ülesanded: a)poliitika elluviimine
o Võimsad mõjutusvahendid · Ministeerium o Poliitiline figuur- minister o Professionaalne figuur- kantsler, ametnike juht. Ministeeriumi igapäevase töö korraldaja. Siin on üks väga suur probleem haldussuutlikkus, me ei suuda neid seadusi toimima panna. · Valitsuse moodustamine o Peaministri kandidaadi nim. riigipea. Kinnitab ka parlamendi o Peaminister moodustab valitsuse: enamusvalitsus, vähemusvalitsus, koalitsioonivalitsus. Kohtuvõim- Funktsioonid: · Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse · Konstitutsioonilised funktsioonid o Järelvalve seaduste vastavusele põhiseadusega o Võimude tasakaalustamine( föderaalriik) o Kehtiva valitsussüsteemi toetamine, stabiliseerimine Kohtusüsteemid · Anglo Ameerika (USA) o Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga.
3. juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat 4. koostada riigi eelarve 5. arendada side ja transporti III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas 1. korraldada haridust ja meditsiini 2. tagada inimväärne elatustase 3. palk, pension, abiraha 4. rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine 5. elu ja keskkond IV Välissuhtluse vallas 1. diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega 2. tagada riigi välisjulgeolek Valitsuse põhitüübid 1. Enamusvalitsus a) Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda b) Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem 2. Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui: a) opositsioon on lagunenud b) on tugevad komisjonid c) väga tugevad survegrupid
Oma töö juhtimiseks - juhatus 5ÜHISKONNAÕPETUS Seaduste vastuvõtmine Töö komisjonides Arutelu parlamendis (lugemised) Hääletamine (liht- ja koosseisu häälteenamus, 2/3 häälteenamus) Seadused kuulutab välja president. Täidesaatev võim Valitsuse moodustamine 1) valimiste järel 2) valituses tagasiastumise järel Valitsuse liigid: 1. Spetsialistide valitsus 2. Poliitikute valitsus. 1) Enamusvalitsus 2) Vähemusvalitsus Sotsiaalpoliitika 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused
Riigikontroll, mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressurside haldamist.ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille eesotsas riigsekretär.valitsuse kestus-kui kaua valitsus püsib, sõltub valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest, parlamendi erakondlikust jaotusest, parteispektri iseloomust ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlmendis(st need kohad kuuluvad valitsuspartei saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees.
Mis viis apartheidipoliitika lõpetamiseni LAVis? Apartheidisüsteemi langus algas 1989, kui presidendiks valiti liberaalne poliitik F. W. de Klerk. Tema valitsus alustas läbirääkimisi Aafrika Rahvuskongressiga, tühistas erakorralise seisukorra ning vabastas vanglatest poliitilised vangid, sealhulgas ka Nelson Mandela.Algas Lõuna- Aafrika kiire liikumine demokraatia suunas. 1994. aastal peeti Lõuna-Aafrikas esimesed kõiki rasse hõlmavad valimised, mille tulemusel sai võimule mustade enamusvalitsus (Aafrika Rahvuskongress). Uus parlament valis presidendiks Nelson Mandela. Kuigi see oli samm võrdsuse poole, seisab noor demokraatia endiselt silmitsi suurte probleemidega: kaks miljonit last ei saa mingit kooliharidust, pool rahvastikust elab ikka veel majades, kus puudub elekter, 12 miljonit ei saa puhast joogivett ning üks kolmandik elanikkonnast on töötu. Rikaste ja vaeste vaheline tohutu lõhe on ränga tänavakuritegevuse peamine põhjus.
sätestatud korda Valitsuse moodustamise üldine põhimõte: · Valitsuse loomisel osalevatel parteidel peab olema parlamendi enamuse toetus ja usaldus. · Vastasel juhul võivad parlamendis domineerivad opositsiooniparteid tõkestada valitsuse tegevust, nt valitsuse esitatud seaduseelnõusid maha hääletades või avaldades umbusaldust. Valitsused jagunevad. · Üheparteiline enamusvalitsus valimised võitnud partei saavutab parlamendis absoluutse enamuse ning võib valitsuse üksinda moodustada · Koalitsioonivalitsus: A)enamusvalitsus- kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti. b)vähemusvalitsus- valitsuse moodustanud parteidel puudub enamus parlamendis. Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud
Kultuuriminister Laine Jänes Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Rahandusminister Ivari Padar Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu 4 Valitsuse eluiga mõjutavad tegurid: · Valitsemise põhiseaduslik ülesehitus. · Parlamendi erakondlik jaotus. Enamusvalitsus enamusvalitsustel on napp häälte ülekaal opositsiooni ees. Euroopas enamlevinud (nt. Mart Laari 1999. aasta kolmikvalitsus). Eesti 1990. aastate valitsused on kõik peale ühe (1998. aasta Mart Siimanni valitsuse) olnud enamusvalitsused. Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel.
Valitsuse moodustamine: 1. Presidentaalne riik · Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament · Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht · President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada 2. Parlamentaarne riik · Valitsus moodustatakse koalitsiooni kuuluvate erakondade läbirääkimiste tulemusena a. Enamusvalitsus kahe või rohkema erakonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest b. Vähemusvalitsus puudub parlamendis enamus. Tekib tavaliselt siis, kui mõni erakond võimuliidust lahkub või valitse moodustamisel osaleda ei soovi · Tavaliselt teeb president valimised võitnud erakonna juhile ettepaneku peaministriks hakata 5
- poolpresidentaalsetes riikides võib nimetada oma erakonna liidri Peaminister nimetab ametisse ministrid. Parlamentaarses riigis on minister poliitiline juht, kes viib ellu valitsuse (erakonna) poliitilist liini. Et tagada ministeeriumi töö stabiilsena ka sagedasti vahetuvate valitsuste korral, selleks peab olema kantsler apoliitiline (konstitutsioonilise bürokraatia mudel) 2) Valitsuste põhitüübid a) Enamusvalitsus üheparteiline enamusvalitsus minimaalse enamusega valitsus - kitsas koalitsioon, kaasatud minimaalselt parteisid, ekstraenamusega valitsus - lai koalitsioon, kus lisaks suurtele parteidele kaasatud ka rida väikseid, mis on oma vaadetelt lähedased b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni. c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992)
valimisliitude valimisnimekirjas Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mida isel. Rahva huvi poliitika vastu.Rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, kattub otsese demokraatiaga Enamusvalitsus- kui üks erakond kogub enamuse valijate häältest, moodustab ta üksinda valitsuse Vähemusvalitsus- valitsuse mood, erakonnad, kes ssaid vähem hääli, st neil ei ole parlamendi enamuse toestust Kuidas mina, kui rahvaesindaja kõrgemat riigivõimu kannan: Võimu kannan üksikisikuna läbi Riigikogu, KOV ja Euroopa Parlamendi valimiste ja läbi referendumi Demokraatlike valimiste tunnused: 1
2. Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 3. Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 4. Peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale 5. Riigipea nimetab valitsuse ametisse 6. Parlament annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks 7. Valitsus annab parlamendi ees ametivande Järjestage sammud valitsuse moodustamisel, alustades parlamendi valimisega ja lõpetades valitsuse ametisse astumisega. Valitsused Enamusvalitsus Vähemusvalitsus JOONIS - ÕPIK, lk 113 Valitsuse eluiga 1 Sõltub põhiseaduslikust ülesehitusest 2. Parlamendi erakondlikust jaotusest 3. Ministrikohtade jaotusest erakondade vahel 4. Kas enamus- või vähemusvalitsus? 5. Opositsiooniparteide koostööst 6. Vaatame tabelit õpik, lk 114 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA 1. Bürokraatiat seostatakse negatiivse mõttega ebaefektiivsus, jäikus, pikad ja tülikad protsessid. 2
Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili; Parlament on kommunikatsioonikanal rahva ja valitsuse vahel, sest rahva hääl kõlab parlamendi tegevuses tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 9. Kantsleri roll: Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. 10. Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt. Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus(enamus-vähemusvalitsus), parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel 11. Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses. Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses.
selles osas. Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, kehtib nõue, et ministriks oleku ajaks tuleb saadikumandaadist loobuda. 8 Valitsuste elueast See, kui kaua valitsus püsib, sõltub mitmest tegurist, nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus, parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Parlamendi erakondlik jaotus ja erakondade suhted määravad ära selle, kas moodustatakse enamusvalitsus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis. Siiski võib ka vähemusvalitsus, kel pole parlamendi enamuse toetust, edukalt oma poliitikat ajada. Avalik haldus ja bürokraatia Bürokraatia mõiste ja tugevuse põhjused Bürokraatial on enamiku inimeste jaoks negatiivne tähendus. Samas ei saa ükski nüüdisaegne riik hakkama päris ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata.
arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus)
erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss
liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Valitsuse eluigasõltub: · valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest · parlamendi erakondlikust jaotusest (enamus või vähemusvalitsus. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti) · parteispektri iseloomust · ministrikohtade jaotus erakondade vahel 9. EV peaministrid 1990-2009 1990-92 E. Savisaar 1992 Tiit Vähi 1992-94 M. Laar 1994-95 Andres Tarand 1995-97 Tiit Vähi 1997-99 Mart Siimann 1999-2002 M. Laar 2002-03 Siim Kallas 2003-05 J. Parts 05-.... A. Ansip EV valitsemise koosseis A. Ansip - Peaminister Tõnis Lukas - Haridus ja teadus minister Rein Lang - Justiitsminister Jaak Aaviksoo- kaitseminister
Järgnenud kahe nädala jooksul töötasid poliitilised niiditõmbajad Berliinis hoolega kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi. Selline teguviis oleks põhjustanud Saksamaal kodusõja. Schleicheri aeg sai ümber ja ta astus 28. jaanuaril 1933 tagasi. Ta teatas presidendile, et on ainult kolm võimalust: Hitleri enamusvalitsus, Hitleri vähemusvalitsus või kantslerina jätkab ta ise. Hindenburg koos lähemate nõuandjatega pidasid juba alates 18. jaanuarist Hitleriga pingelisi läbirääkimisi. Hitler kinnitas üha, et ei nõustu millegi muu kui kantsleriametiga. Hindenburg keeldus ja 6 osutus peaaegu sama kangekaelseks. Lõpus otsustas president määrata "boheemlasest kaprali" uueks riigijuhiks [2 lk. 197-204]. 5
häälteenamus/ lihthäälteenamus Obstruktsioon- parlamendi töö takistamine seaduslike vahenditega Menetlemine- parlamendi töö seadustega Valitsus Täidesaatev võim Valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid (kuni 15 in) Portfelliga ministrid- tal on ministeerium Porfellita ministrid- ei ole ministeeriumit Kantsler- ministeeriumi kõrgeim ametnik Valitsuste tüübid: 1. Enamusvalitsus/vähemusvalitsus- toetab parlamendi enamus/ toetab parlamendi vähemus 2. Koalitsioonivalitsus/ üheparteivalitsus Valitsus lahkub: 1. Riigikogu valimistega 2. Peaminister astub tagasi 3. RK avaldab umbusaldust Riigikantselei- korraldab valitsuses igapäevast tööd Riigisekretär Kohalikud omavalitsused (KOV) Vald Linn Tunnused: 1. Valitav esinduskogu 2. Iseseisev eelarve Volikogu- valitakse 4 aastaks
ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. VALITSUSE MOODUSTAMINE (§ 89) ENAMUSVALITSUS kahe või rohkema erkonna võimuliit, millele kuulub üle poolte saadikukohtadest. VÄHEMUSVALITSUS valitsus, mida aktiivselt toetab alla poole parlamendist. Peaminister- valitsusjuht (Jüri Ratas) Ministrid ministeeriumi poliitikud, kesjuhivad riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps Rahandusminister Toomas Tõniste Kultuuriminister Indrek Saar RIIGIPEA RIIGIPEA ROLL: Presidentaalse vaöitsemiskorra puhul
Tal on säilinud ehe murdekeel. Tüdruku pisarad olid ehtsad. Allkiri tunnistati ehtsaks. enamik-suurem osa. Enamik meist ei oska itaalia keelt. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Enamikus omavalitsustest on olemas vanapaberi jaoks eraldi konteinerid. Enamik inimesi. Enamik töödest enamus- arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Valdav enamus arvas teisiti. Tüdrukud olid koolis enamuses või koolis oli tüdrukute enamus. Enamus toetab alkoholireklaami piiramist. Enamusvalitsus Valdav enamus oli otsuse poolt. Enamik inimesi ei hooli sellest. Põllud on sealkandis enamasti liivased. Tuli alluda enamuse tahtele. enne- varem. Kus sa enne töötasid? Arutame enne koos, millest kirjutada. ennem- pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Tuleksin ennem täna kui homme. Ennem jätan pooleli, kui lähen kompromissile. Enne mõtle, siis ütle. erakordne- harukordne. Erakordne sündmus. Erakordsed ilmastikutingimused. Lavastuse erakordne menu. erakorraline- mittekorraline
Kui see on tehtud, hakkab peaminister kokku panema valitsust. Peaminister valitsuse juht, vastutab selle töö eest NB! Praegu Andrus Ansip. Minister valitsuse liige, vastutab oma ministeeriumi töö eest. Kantsler ministri abiline, vastutab ministeeriumi igapäevatöö eest. Portfellita minister temal pole oma ministeeriumit, määratakse kohale mõnele riigi jaoks tundlikule alale, nt. Eestis oli rahvastikuminister tegeles mitte-eestlaste probleemidega. Valitsus võib olla enamusvalitsus kui üks erakond kogus enamuse valijate häältest ja moodustab valitsuse üksinda. Koalitsioonivalitsus selline, mis moodustatakse mitme erakonna baasil nt. praegu Eestis Reformierakonna ja Isamaa ja Respublika Liidu koalitsioon. Valitsuse ülesanded: 1. viib ellu Riigikogus vastuvõetud seadused 2. koostab riigieelarve 3. annab aru oma tööst Riigikogu ees 4. algatab seaduseelnõusid jne.
2. President nimetab peaministrikandidaadi 3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5. President nimetab valitsuse ametisse 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande 15. ÜHEPARTEILINE JA KOALITSIOONIVALITSUS, ENAMUS- JA VÄHEMUSVALITSUS Üheparteiline valitsus- valitsuses on ühe partei liikmed. Koalitsioonivalitsus- valitsuses on mitme partei liikmed. Enamusvalitsus- valitsusel on enamuse hääl parlamendis. Vähemusvalitsus- valitsusel ei ole enamuse häält parlamendis. 16. KANTSLER, RIIGISEKRETÄR, PORTFELLITA MINISTER KANTSLER Ministeeriumi kõrgeim ametnik. Juhib ministeeriumi igapäevast tööd, tagab ministri vahetusel sujuva töö. RIIGISEKRETÄR Juhib riigikantseleid. Sõnaõigus valitsuse istungil. Kinnitab/koostab valitsuse istungi päevakava ja kinnitab protokolli. Valmistab ette valitsuse määruste ja korralduste ja
annaabi.ee 
