Kas Eesti valimissüsteemi tuleks muuta? Eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem, mida kasutatakse nii europarlamendi, Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuste volikogude valimistel. Moodustatakse mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaadid valimisringkondade vahel jaotatakse lähtuvalt hääleõiguslike kodanike arvust ringkonnas. Valimistel kasutatakse nii avatud kui suletud nimekirju. Kõik eelnev ning veel palju muudki käib Eesti valimissüsteemi alla, kuid kas see kõik pole üleliia keeruline.
Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja leiboristid ehk sotsiaaldemokraadid, väikseid erakondasid üldiselt ei valita. Võidab lihthäälte enamus
Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland
Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel alles soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Ühiskond Vabad- ja demokraatlikud valimised: funktsioonid, põhiprintsiibid ja tunnused, proportsionaalne ja majoritaarne valimissüsteem. Demokraatlikud valimised: kõigil kodanikel on õigus hääletada, ent võib seda ka mitte teha. Kõik valimisõiguslikud kodanikud võivad ka kandideerida. Hääletusõigus peab olema piisavalt suurel hulgal ühiskonnaliikmetel. Igal häälel on võrdne kaal. Kõrvalistel isikutel on keelatud hääletajat mõjutada ning hääletaja peab langetama otsuse oma südametunnistuse järgi. Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või
· Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(avatud ja suletud nimekiri) · Puuduseks on häälte lugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Näididriigi- Holland, Eesti. HÜBRIIDNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi. Tunnused- · Igal valijal on 2 häält · Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Näidisriigid- Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu ja Ungari. 5)Kuidas toimib Eesti proportsionaalne valimissüsteem? Sätestati 1992 a.- võrdeline valimissüsteem. Mitmeid puudusi, aga ka eeliseid. 101 mandaati. Enne valmisi tuleb erakondadel koostada üleriigiline nimekiri, mis on suletud ja ringkondade nimekiri, mis on avatud. 3 häältelugemisvooru: · Lihtmandaat- arvutatakse välja iga ringkonna lihtkvoot. (sedelid jagatakse valmis ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt
Miks on valimistel seatud teatud piirangud? Kandideerimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 21-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Kodakondsus peaks tagama lojaalsuse, teatav elukogemus. Valimisõiguse andmisel: riigikogu puhul vähemalt 18-aastane Eesti Vabariigi kodanik. Põhjendused samad. Peamised valmissüsteemid Valmissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad valmimised rahvaesindusorganisse (parlamendi/volikogusse) Majoritaarne valimissüsteem · Vanim valimissüsteem ajaloos · Kujunes välja Inglismaal · Kasutusel Suurbritannias ja tema endistes koloniaalvaldustes, nt Indias, USA's, Kanadas · Valimisringkondasid on sama palju kui kohti parlamendis, ühest ringkonnast üks saadik parlamenti. Parlamenti pääseb saadik, kes saab teistest rohkem hääli (lihthäälteenamus) · Majoritaarse süsteemi tugevused: 1. On reeglina arusaadav (selge ja lihtne) 2
Teema 12: erakonnad ja valimised 1. Mis vahe on majoritaarsel ja proportsionaalsel valimissüsteemil? Majoritaalses saab võitja parlamendis kõik kohad, proportsionaalses saab nii palju kohti, kui palju on saadud hääli. 2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2
põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. 5
3)kompensatsioonimandaat arvutatase välja kindla valemi järgi Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Otsus langetatakse enamasti lihthäälte enamuste põhjal. Selle süsteemi tugevuseks peetakse arusaadavuseks ja nõrkuseks kaduma läinud valijate hääli. Süsteemi iseloomustavad ülemandaadilised valimisringkonnad.
Kas Eestis tuleks muuta valimissüsteemi? Eestis kehtib proportsionaalne valmisüsteem, mis tähendab, et esinduskogu mandaadid jagatakse võrdeliselt valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel vastavalt nende saadud häälte arvuga. Võrdeliste valimiste puhul on kasutusel mitmemandaadilised ringkonnad ning valimistulemuste põhjal moodustatakse tavaliselt mitme partei koalitsioonivalitsus, harvemini vähemusvalitsus. Kuigi kehtiv valimissüsteem toimib küllaltki hästi, tekib siiski küsimus, kas see on parim ning ei vajaks muutmist. Valimisringkondade mandaatide arv sõltub hääleõiguslike kodanike hulgast ringkonnas. See tähendab, et kui Tallinnas näiteks 2007. aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine
o Hääletamine, millest suur osa on eelhääletamine. Valijate arv näitab võimu legitiimsust. Eestis valimisaktiivsus on tõusnud. Enamasti on valimistest osavõtt vabatahtlik, aga nt. Belgia ja Austraalias on see kohustuslik. 1 o Häälte lugemine. See sõltub valimisüsteemist(2): Majoritaarne valimissüsteem. Võitja on see, kes saab piirkonnas kõige rohkem hääli. Ei ole soovitatav juhul, kui on palju parteisid. Võib tekkida olukord(nt. fasistlik partei 35%, kodanli- liberaalne 15%, kommunistlik 10%,konstitutsiooniline 20%) , kus võidab see
Korraldab suhtlemist välisriikidega. Viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Esitab Riigikogule seaduseelnõusid. PRESIDENDI ÜLESANDED: Esindab EV-i. Kuulutab välja seadused. Juhib riigikaitset. Määrab peaministri kandidaadi. Kuulutab välja valimised. VALIMISED: Referendum ehk rahvahääletus- inimesed otsustavad ise. Valimised- valitakse see, kes inimeste eest otsustab. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem, st. kohti saadakse vastavalt valimistulemustele. Majortaarne valimissüsteem, st. kes võidab saab kõik kohad. EESTI VALIMISED: Riigikogu valimised. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Euroopa parlamendi valimine. Vabariigi Presidendi valimised.
● Majoritaarne valimissüsteem- Ühemandaadilised valimisringkonnad, võidab vaid üks, selge ja lihtne , eelised suurparteidel Nt: USA, Suurbritannia ● Proportsionaalne valimissüsteem- Mitmemandaadilised ringkonnad, mandaadid jagunevad võrdeliselt häältega, Valimiskünnis, Võrdne, keeruline ja erakondade suur mõju. Nt Läti, Rootsi, Eesti Ülevaade Eestis (sh. maakonnad ja halduskeskused). ● Proportsionaalne valimissüsteem ● Mitmemandaadilised ringkonnad Riigikogu-12 ringkonda Europarlament- 1 ringkond KOV ● 5% valimiskünnis ● Mandaatide jaotus vastavalt valijate arvule. Eesti riigi sümboolika, rahvussümbolid. Lipp,vapp,hümn
Milline võiks olla parim viis Eestile presidenti valida? Tänapäeva ühiskonnas on mitmeid viise, kuidas valida riigile presidenti. Võimalus on valida näiteks majoritaarse-, proportsionaalse või ka hübriidse valimissüsteemiga. Eestis valitakse riigipea proportsionaalsetel valimistel. Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse
valimispropaganda. Valijate hirmutamine või meelitamine. · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. 8 Nüüdisajal : esindus- ehk vahendatud demokraatia. . Sünonüümne tähendus liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Hääletamine toimubteatud aja järel toimuvatel valimistel. 9 Osalusdemokraatia. Iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülhne kaasatus poliitikasse. Kodanikul on võimalus osal...
- Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses - Presidentaalne demokraatia – demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA,Venemaa) - Riigikontroll – majandustegevust kontrolliv organ Eestis, juht on Toomas Mattson - Kaitsepolitsei – Kapo juht on Arnold Sinisalu ja õiguskantsler on Indrek Teder. Nad kontrollivad ,et riik toimiks - Referendum – rahvahääletus - Majoritaarne valimissüsteem – ehk enamusvalimised, kõige enam hääli saanud partei saab võimule - Proportsionaalne valimissüsteem – Saadikukohad jagatakse parteide vahel võrdeliselt neile antud häälte arvuga Apellatsioon – edasi kaebamise dokument ringkonnakohtusse ja kassatsioon riigikohtusse Maakohtud ja halduskohtud -> ringkonnakohus -> riigikohus
Eesti valimissüsteem Üldised jooned: · Proportsionaalne ehk võrdline valimissüsteem · 1992. a · Valimisringkonnad, millele eraldatakse mandaate vastavalt ringkonna hääleõiguslike kodanike arvule · Riigikogu valimistel täidetakse 101 mandaati · Erakonnad esitavad 2 kandidaatide nimekirja: 1)Üleriigiline suletud nimekiri 2)Ringkonnapõhine avatud nimekiri · Riigikogu kohtade jaotus selgub kolme häältelugemisvooruga I häältelugemisvoor lihtmandaadi selgumine
· Valimiste-eelne ja järgne propaganda neelab väga palju raha. Autoritaarne reziim e. poliitiline korraldus on vastupidine demokraatlikele riikidele. Demagoogia: 1. laveerimine 2. kellegi teise süüdistamine 3. meenutused oma karjäärist. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendus. Proportsionaalne valimissüsteem jagatakse valimistel kandidaatide vahel võrdselt nende saadud hääled. Majoritaatne valimissüsteem kus enim hääli saanud partei saab kindlas piirkonnas koha. Valimiskünnis rakendatav reegel, mille puhul pääsevad riigikogusse need, kes on ületanud teatava % häältest.
teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. Nt Suurbritannias. · Proportsionaalne süsteem. Nt Eestis. Majoritaarne valimissüsteem · Valituks osutub kandidaat, kes kogub oma valimisringkonnas seadusega nõutava häälteenamuse. · Reeglina soodne suurtele parteidele ja ebasoodne väikestele. · Eelis: lihtsus ja arusaadavus · Puudus: kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi. St nende valijate tahe ei ole parlamendis esindatud. Proportsionaalne valimissüsteem · Igast valimisringkonnast pääseb parlamenti kindel arv saadikuid. · Saadikukohad jaotatakse valimisringkondades
Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri
*Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. · Valimised on ühetaolised, ehk võrdsed. * Võimalikud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. *Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteem e.Enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Seal moodustatake ühemandaadilised välisringkonnad. St. Et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Valituks osutub enamuse häältest saanu: ,,Võitja saab kõik" *ühemandaadilised valimisringkonnad;*Valituks osutub enamuse saanu; *Lihthäälteenamus;* Absoluutne häälteenamus. + · Selgus ja lihtsus - · Annab eelised juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. · Kaotsiläinud hääled.
Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead
-Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus -Massimeedia mõju -Peretraditsioonid -Isiklik kogemus -Valimiskampaania Majoritaarne valimissüsteem -Suurbritannia, USA -Ühemandaadilised valimisringkonnad -Võidab vaid üks -Lihthäälteenamus *Presidendivalimistel absoluutne häälteenamus -Plussid- selgus ja lihtsus -Miinused-eelised suurparteidel, häälte kaotsiminek Proportsionaalne valimissüsteem -Eesti, Läti, Rootsi -Mitmemandaadilised valdkonnad -Mandaadid jagunevad võrdselt häältega -Kandidaadid erakondade nimekirjas *Avatud nimekiri *Suletud nimekiri -Plussid-võrdsus -Miinused-keeruline, erakondade suur mõju
Võtke seisukoht ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et need piirangud on vajalikud. Vanus on piisav, et otsustada asju kogu rahva eest, kuid samas see võib mõnel juhul ka liiga nooreks jääda. Kuid kindel on see, et see kes rahva eest otsustab peaks olema Eesti kodanik, siis on kindel, et inimene tegutseb Eesti riigi kasuks ja tahab riigile ainult head. 5. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1 p Arvan, et proportsionaalne valimissüsteem oleks hea, sest sellega saavad oma õigused ka väiksemad parteid võimaluse osaleda parlamendis ning, ehk nad oskaksid häid ideid ja kasu tuua riigile. 6. Mis valimissüsteem kehtib Eestis? Selgita, kuidas selle järgi jagunevad kohad Riigikogus. 2P Proportsionaalne valimissüsteem. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad Hare´i kvooti kasutades. Kuid ringkond saab täiendava koha juhul, kui ringkonna ülejääk osutub suurimaks, kuni kõik kohad on jaotatud. 7. Mis liiki survegruppe sa tead
Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. Häälte piirnorm kehtib ka erakondadele. Nt pääsevad riigikokku ainult need erakonnad, kes saavad vähemalt viis protsenti valijate häältest üle Eesti. Seda protsendimäära nimetatakse valimiskünniseks. Riigikogu valimistel on kasutusel nii avatud kui suletud nimistute põhimõte, kuid europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, ning teise proportsionaalsuse põhimõttel teisele erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodaniku arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon
3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega. (2)Mitmemandaadilised valimisringkonnad - ________________. (3)Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju
ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus
Ühiskond 1) Nimeta ja iseloomusta peamisi valimissüsteeme! Miks neid peetakse heaks/halvaks? V: Majoritaalne valimissüsteem - kogu võim on ühe partei käes, valitav isik peab saama absoluutse või suhtelise häälteenamuse ning sõjaväelastele kehtib valimiskeeld./ kõige rohkem hääli saanu võidab; kanditaat ei pruugi esindada kõigi valijate huve Propotsionaalne valimissüsteem - hääled antakse erakonnale, kes omakorda jagab liikmeid mandaatideks ning võimule saavad ainult nimekirjas eespool olevad inimesed./ orienteeritud erakondadel, hääled jagunevad proportsionaalselt, saavad nii palju kohti kui suur on nende toetus(näiteks kui saavad 30% häältest siis saavad ka 30% kohtadest) 2) Demokraatilise valimise põhimõtted. V: 1. kandidaate on ühele kohale mitu 2. võrdne õigus oma vaateid propageerida 3.
+ 4. Riigikogu fraktsioonid. + Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel? 1. Kõigil, kes on sündinud Eestis. 2. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti Vabariigi kodanikel. + 3. Teovõimelistel vähemalt 18-aastastel kodanikel ja alalistel elanikel. 4. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikel. Selgitage mõisted. Teovõimelised kodanikud ehk 18. a teovõimelised Eesti Vabariigi kodanikud. Proportsionaalne ehk Võrdeline valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
riikide liit. (Euroopa Liit, Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ) Demokraatlike valimiste tunnused: 1. Valimised on üldised: kehtestada ei tohi põhjendamata valimispiiranguid 2. Valimised on vabad 3. Valimised on ühetaolised e. võrdsed 4. Valimised on otsesed 5. Valimised on salajased 6. Valimised on regulaarsed Peamised valimisüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik jagatakse valimistel nii mitmeks ringkonnaks, kui on kohti parlamendis, valituks osutub kandidaat, kes sai oma ringkonnas kõige enam hääli ning teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem:
LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid.....................................................................................................................
lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid üksnes tarbimiseks Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks on liikmesriikide kauplemisvabaduse tagamine Maastrichti leping 1993.a. jõustunud leping, mille alusel kujundati Euroopa Ühendusest Euroopa Liit majanduse ülekuumenemine ülemäärase nõudluse ja inflatsioonitaseme kasuga esile kutsutud majanduse kiire kasv majoritaarne valimissüsteem valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi makroökonoomika majandusteaduse osa, mis vaatleb rahvamajandust terviksüsteemina maksupoliitika üldised põhimõtted, milliseid makse riik kogub mandaat valimisringkonnale eraldatud saadikukoht miinimumpalk palga alammäär (290 EURi kuus)
kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisikute äraostetavus, altkäemaksuvõtmine; moraalne laostumus Majoritaarne valimissüsteem - valimissüsteem, mille järgi osutub valituks valimisringkonnas enim hääli kogunud kandidaat; teistele kandidaatidele antud hääled lähevad kaotsi. Nt valimissüsteem Suurbritannias Nüüdisühiskond - tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelus, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Opositsioon - grupp inimesi v. üksikisik mingis asutuses, ühingus, organisatsioonis vm., kes seab
1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne 3) ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle Valimissüsteemid majoritaarne e enamushääletus süsteem - nt USAS, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal - kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha - ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik) - iga parteid esindab üks kandidaat
ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täides...
tekkele, sest valijad ei anna harilikult sellisele kandidaadile oma häält, kellel ei ole lootust valimisringkonnas võita. Majoritaarse valimissüsteemi ,,Võitja saab kõik" eeliseks on tema lihtsus ja kõigile arusaadavus, kuid puuduseks see, et ta ei tarvitse väljendada valijate enamuse tahet. Samuti või minna palju valijate hääli kaotsi, kui nad on hääletanud kandidaadi poolt, kes ei saanud enim hääli. Niisugune valimissüsteem kehtib näiteks USA-s, Suurbritannias, Kanadas, Mehhikos, Indias jt. riikides. (Majoritaarde variandi alaliigi moodustab veel absoluutse häälteenamuse süsteemi. Sel juhul annab võidu ringkonnas 50%+1hääl. Kui ükski kandidaatidest ei kogu esimeses voorus nõutud häälte hulka, siis korraldatakse teine valimisvoor, kus osalevad ainult esimeses voorus kaks kõige enam hääli saanud kandidaati. Kuna see süsteem on tülikas ja
Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Just seepärast
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupip...
- puudub varanduslik piirang - kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud - vanuseline piirang valimised on vabad - kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul - kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis
Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus
Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatale suurparteidele ningdiskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdselt neile antud häältega. Se peaks tähendama, et paretei. Mis kogus 7% valijate häältest, omandab 100- kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine aga keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis
Valituks osutumiseks on vaja saada væhemalt 50+1 häältest. Majoritaarse süsteemi eelised : lihtsus ja inimestele arusaadavus. valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused : Eelised on juhtivatel suurparteidel, väiksemad erakonnad saavad vähe kohti Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eeliseid. Majoritaarne valimissüsteem on nt: Suurbritannias USA-s Kanadas Prantsusmaal PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt. Avatud nimekirjad Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaatid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole Suletud nimekirjad Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Proportsionaalse süsteemi eelised:
Õige vastus Kes neist on Eesti Vabariigi president? Vale vastus Õige vastus Mis aastal toimus esimene üldlaulupidu? 1861 1863 1869 Vale vastus Õige vastus Millist isikut on kujutatud kümne kroonisel? A.H. Tammsaare Lydia Koidula Jakob Hurt Vale vastus Õige vastus Mitme aastaselt saab kandideerida presidendi kohale? 40.a 41.a 50.a Vale vastus Õige vastus Milline valimissüsteem on Eestis? Proportsionaaln · e · Majoritaar · Personaalne Vale vastus Õige vastus Milline regionaalne julgeolekuorgan on Eesti jaoks tähtsaim? ÜRO NATO VLO Vale vastus Õige vastus Kes on EV hümni viisi autor? Johann Voldemar Jannsen Karl Robert Jakobson F. Pacius Vale vastus Õige vastus
vorm valimisnimekirjas Väikepartei sanss Väike(2-3) Arvestatav või hea Valimiskünnis Puudub 2-3% Näidisriikie Prantsusmaa, USA Soome, Eesti, Holland, Itaalia Mandaat Saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht Eesti valimissüsteem · Eestis on propotsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem. Eesti on jagatud 12. valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a. Rinkondade kaupa seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle
Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid: Majoritaarne valimissüsteem – riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on parlamendis kohti ning igast ringkonnast valitakse üks kandidaat kes kogu enim hääli. Proportsionaalne valimissüsteem (ka Eestis) – samas proportsioonis, kui palju erakond hääli sai, võidab ta kohti esinduskogus. Antud valimissüsteemis on kaks olulist momenti: 1. Valimiskünnis – paneb paika, mitu protsenti hääli peab erakond üleriigilistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
