Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia. Sel ajal taotlesid kõik Eesti poliitilised parteid enesemääramise õigust, autonoomiat, omavalitsust, aga seda kõike Vene riigi sees. NB! Kellelgi polnud veel sel ajal iseseisva Eesti riigi nõuet! · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta
• Vabariigi President moodustab Riigikaitse Nõukogu, mille koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid ning Kaitseväe juhataja (RiKS §3 lg 3) • Riigikaitse igapäevane juhtimine toimub täidesaatvat riigivõimu teostavate Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu, mille valitsemisalasse kaitsevägi ja Kaitseliit kuuluvad Sõjaseisukord • Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. • Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust (PS § 128) • Sõjaseisukord ei ole võrdsustatud sõjaga Erakorraline seisukord
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Lisaks riigimaadele taotleti ka rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale. Otsuste elluviimiseks nõuti rahva relvastamist. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku
anda riigimaid rahvale. ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada. Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia. · mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist ("kõneldi läti keelt"). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks "Velise vabariik", "Mõisaküla vabariik" jt. vt kaart lk 12, foto lk 13 · karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta
Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest. Kui ei õnnestu saada nii palju hääli kui vaja, siis läheb asi valimiskogu kätte, kus on u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki · Teha riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, lõpetada sõjaseisukord · Määrata peaministri kandidaadi, kes moodustab valitsuse · Nimetab ja vabastab ametis valitsuse liikmeid, Eesti Panga presidendi, kohtunikud, kaitseväe juhtkonna · Kuulutab välja või jatab kuulutamata riigikogus vastu võetud seadused · Kuukultab välja riigikogu korralised ja erakorralised valimised · Annab välja riiklike autasusid EV presidendid: · Konstatin Päts (1938-1940)
· kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus) · olla riigikaitse kõrgem juht 4)Senised Eesti presidendid · Konstantin Päts(1939-1940) · Lennart Meri(1992-2001) · Arnold Rüütel(2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves(2006-.....)
· MÕÕDUKAD neid juhtus Jaan Tõnisson, keskuseks oli Tartu ja peahäälekandjaks ,,Postimees". - konstitutsiooniline monarhia - Eesti ühendamine ühtseks kubermanguks - Eesti keel - Talude päriseks ostmine · 1905. aasta hilissügisel novembris detsembris väljus tegevus kontrolli alt ja algas mõisate põletamine. Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mõisates hakkasid toimuma sõjakohtud. · Karistussalkade tegutsemine see on revolutsioonist osavõtnute karistamine. Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma,
· Oktoobris ülevenemaaline streik 16. Oktoober lõpeb Eestis halvasti (94 surnut, 200 haavatut) · 17. Oktoober Nikolai II manifest (teadaanne) algab poliitiline aktiviseerumine *Sõnavabadus *Koosolekuvabadus *Ühinemisvabadus *Riigiduuma valimised (esimest korda valitakse tsaari kõrvale mingi muu organ ka, mis on rahva esindaja) Riigi reaktsioon mässule · 10. Detsember 1905 Harjumaal sõjaseisukord · Volta (tehas) koosolek viha mõisnike vastu (hakkavad kerkima esile Eesti probleemid) · 12-21 detsember 1905 rüüstatakse 160 mõisa ja 40 viinavabrikut (Eestis) · Üle-Eestiline sõjaseisukord, karistussalgad (vene võimu poolt heakskiidu saanud salgad, kes karistavad oma äranägemise järgi eestlasi, väga julmad) ja sõjaväljakohtud *Neid juhivad mõisnikud *Lätis hukkavad karistussalgad 2600 inimest *Eestis 300 inimest
erakonnad: rahvuslik-liberaalne Eesti Rahvameelne Eduerakond, mille rajajaks oli J. Tõnisson, sotsiaaldemokraatide-föderalistide Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus ning baltisaksa konservatiivne Balti Konstitutsioonipartei. Samal ajal loodi ka esimesed ametiühingud ja valiti Tallinna Tööliste Saadikute Nõukogu. (Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon [WWW]) 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW])
b)Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. c)Vabariigi Presidendi riigikaitsealased volitused on küllaltki ulatuslikud — tegemist on Eesti riigikaitse kõrgeima juhiga.Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu agressiooni korral sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. d)Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon.Presidendil on lisaks veel hulk pädevusi. 16) Kes valib Eestis presidenti? Riigikogu valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu
viha ja vägivalda mõisnike vastu. 12.detsembril algaski mõisate põletamine, millega liitusid ka mõisatöölised ning vabaduspäevad lõppesidki vägivallaga. Eestis hakkasid tegutsema karistussalgad, kes hukkasid ligi 400 inimest, sealhulgas ka 53 süütut inimest, kelle tappis Karl von Sieversi salk. Peale neid kohutavaid sündmusi põgenesid ka palju rahvuslikud liidrid (Päts, Teemant, Martna jt) välismaale. Järgmised mitu aastat valitses Eestis sõjaseisukord, mis tühistati alles 1908. aastal. Kuid see ei taganud veel normaalset elu. Jätkus kirjasõna tsenseerimine, igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud ja enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti. 1917. aasta alguses oli ka kogu Venemaa krahhi äärel. Majanduses oli inflatsioon, suur puudus oli kütusest, toiduainetest ja tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Ka sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvas sõjatüdimus,
(koalitsioon (fraktsioonid(res publica, reform, rahvaliit)) opositsioon(fraktsioonid(keskerakond, sotsiaaldemo, isamaaliit, sotsiooaliberaalid)) RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine > 1)lõpphääletus(president kuulutab seaduse välja > Riigiteatajas) 2)arutelu katkestatakse 3)max 1 kuu järel 3.lugemine
BERLIIN KÜLMA SÕ J A A J A L SOLVEIG SAAR EVA-JOHANNA VALKIAINEN GRETE RAUDAM EELLUGU • INGLISMAA, PRANTSUSMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID JA NÕUKOGUDE LIIT JAOTASID SAKSAMAA JA BERLIINI OKUPATSIOONITSOONIDEKS • SEE JAOTUS PIDI KEHTIMA KUNI UUE, DEMOKRAATLIKU SAKSAMAA LOOMISENI • USA KOOS LÄÄNERIIKIDEGA JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA MILLAL? • BLOKAAD- 24. JUUNI 1948 – 12. MAI 1949 • ÜLESTÕUS- 16. – 17. JUUNI 1953 • KRIIS- 4. JUUNI – 9. NOVEMBER 1961 KELLE VAHEL? • BLOKAAD -SAKSAMAA, NSV LIIT, USA • ÜLESTÕUS -SAKSAMAA DEMOKRAATLIKU VABARIIGI EHITUSTÖÖLISED (IDA- SAKSAMAA) JA SAKSAMAA VALITSUS, NÕUKOGUDE SÕJAVÄGI • KRIIS - NSV LIIT JA SAKSAMAA LIIDUVABARIIK (LÄÄNE- SAKSAMAA) MIKS? • BLOKAAD- USA LÄÄNERIIGID JA NSV LIIT TAHTSID SAKSAMAAD ENDA ALLA NING RAHAREFORMI LÄBIVIIMINE • ÜLESTÕUS- RAHULOLEMATUS VILETSATE ELUTINGIMUSTE ÜLE • KRIIS- LÄÄNE- ...
vallutas suurema osa selle territooriumist. USA palvel kuulutati P-Korea agressoriks ning ÜRO surus pealetungi tagasi. Suurimaks kaotajaks jäi NSV Liit. Berliini ülestõus 1953-Suurenenud rahulolematus ja vabadusetahe tekitas vastuhaku. Streiki alustasid ehitustöölised ning see kasvas massimeeleavalduseks. Haarasid kogu Ida-Saksamaa ning mõnel pool õnnestus meeleavaldajatel võim enda kätte saada. Lääneriigid ei tulnud appi ning ülestõus suruti maha. Kuulutati välja sõjaseisukord ning tänavale toodi tankid. Kesk- ja Ida-Euroopas ootasid NSV Liidu ikestatud rahvad vabanemist. Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Ungari ülestõus 1956-Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud
Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa läänelikumaks. Uuendused ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja nii kaasnesid nende võimu kuritarvitamine ja segadused. Igasuguse vastuseisu surus aga sahh armee ja salapolitsei abil maha. 1970 olukord Iraanis eriti pingestatud, rahulolematus võimu suhtes muutus eriti suureks. Sõjaseisukord ei aidanud Rahvaülestõusu juhtis Pariisist usujuht ajatollah Homeini. Sahh loobus võimust ning lahkus riigist Homeini 1979 Homeini naases kodumaale, Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati kutsuma islamirevolutsiooniks. Tuhanded sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest Rangelt keelustati alkohol, Coca Cola ja läänelik muusika. Naised kandsid traditsioonilist riietust. Lõbustusasutused suleti.
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung.
• taotleti rüütelkonna- ja kirikumõisate maade jagamist rahvale • otsuste täideviimine jäi selgusetuks Mõisate põletamine • koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid • kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik” • üldstreik - detsembri alguses Tallinnas • keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased, Harjumaal kehtestati sõjaseisukord • 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mitme salgana mõisaid rüüstama • kokku rüüstati Eestis 160 mõisat Karistussalgad • kogu maal kehtestati sõjaseisukord • tegutsesid V. Bezobrazovi ja A. Orlovi karistussalgad • eriti kurikuulsaks sai K. von Sieversi salk • sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega
elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat.
Baltimaades oma referendum toetamaks iseseisvust M. Gorbatsovi populaarsus langes, B. Jeltsini oma tõusis 1991 B. Jeltsin Venemaa presidendiks M. Gorbatsov üritab sõlmida liidulepingut, Balti riigid keelduvad Sõjaväelise riigipöörde katse 19.-21. august 1991 Võimu ülevõtmiseks moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), eesotsas Gennadi Janajev M. Gorbatsov suleti Krimmis koduaresti 19. aug. 1991 kuulutati välja sõjaseisukord, esinduskogud saadeti laiali Eesmärk: lämmatada vabariikide vabaduspüüded ja õiendada arved vene demokraatidega Tankid, soomusmasinad, 20.aug. valge maja ründamine, 3 hukkunut Moskva augustiputs 1991 Riigipöörajate vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president B. Jeltsin, kuulutas RESK-i tegevuse seadusevastaseks Tankid liiduvabariikides 20. august 1991 Eesti taasiseseisvumine 21. August 1991 Läti taasiseseisvumine Jeltsin tunnustas Balti riikide iseseisvust 21
pantvangi 1980 Iraanis kukutatakse USA-meelne sahh, kehtestatakse nn islamivabariik ajatolla Khomeini juhtimisel.Poolas moodustatakse ametiühing "Solidaarsus", millest kujuneb tõsine vastupanuliikumine kommunistlikule reziimile.Afganistani invasiooni tõttu boikoteerivad lääneriigid Moskva olümpiamänge. Iisraeli õhujõud pommitavad "ennetava löögina" puruks Iraagi tuumareaktori 1981 Poolas kuulutatakse välja sõjaseisukord Ronald Reagan astub ametisse USA 42. presidendina, alustatakse aktiivse poliitikaga NL-i vastu, sh nn "Tähesõdade programm" 1982 Suurbritannia ja Argentina vaheline Falklandi sõda.Sureb NL-i juht Leonid Breznev, tema asemel tõuseb riigi etteotsa Juri Andropov 1983 Poolas tühistatakse sõjaseisukord USA väed tungivad Grenadasse, et takistada NL-i rahastatava lennuvälja ehitamist 1984 NL-i hävitaja tulistab alla nõukogude õhuruumi rikkunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747,
konstitutsiooni ja seadusandliku võimu rahva meeleavaldusel. 94 inimest sai surma ja parandamist. Lubati ajakirjanduse,- ja 200 haavata. sõnavabadust.(Baltimaades poliitiliste erakondade moodustamine) 21. oktoober ukaas poliitvangide vabastamise kohta 22. oktoober ukaas Soome autonoomia taastamise kohta 3.november valitsuse teadaanne talupoegade 22. november Liivimaa kubermangus maa väljaostumaksude kohta. kuulutati välja sõjaseisukord 26. november asutati esimene poliitilne erakond, Eesti Rahvameelne Eduerakond . Nõuti rahvuslikku enesemääramise õigust ja poliitilist autonoomiat. 7. detsember Moskvas algas poliitiline 10. detsember Tallinnas ja Harjumaal üldstreik, mis kasvas relvastatud ülestõusuks
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine 1947-91. Pooled : USA + dem. riigid, kes olid vabatahtlikult VS NSVL + sotsialistlikud riigid, kes olid sunnitud. Lääneliitlastele tundus, et Hitler üritab kehtestada kontrolli üle kogu Euroopa. Said kinnitust. NSVL seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalsed pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSVL sõjaseisukord, kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks. 1946 a algul pidas Stalin Moskvas kõne , kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Kuu hiljem pidas W.Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus Läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimsed dem. Jäljed Kesk- ja Ida- Euroopas, valmistudes sõjaks. Võidurelvastumine-oluline joon
· taotleti rüütelkonna-ja piiramist; kirikumõisate maade jagamist · Riigimaade jagamist rahvale rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905. a revolutsiooni tähtsus (ei saavutatud neid eesmärke, mis sooviti) · esimest korda venemaal kutsuti kokku parlament · vene impeeriumis kehtestatakse kodanlikud demokraatlikud õigused · taastati eesti keelne kooliharidus
1.Iseloomusta lühidalt olukorda pärast II MS-i. Miljoneid sakslasi asutati ümber, üliriikideks said USA ja NSV Liit, Lääne- ja Ida-Euroopa vahele tõmmati nn raudne eesriie. 2.Mis tunnistab NSV Liidu valmistumist konfliktiks lääneriikidega? *Kesk- ja Ida-Euroopas upitati võimule kommunistlikud valitsused. *Kehtima jäi sõjaseisukord. *1946.a algul Stalini kõne Moskvas- Konfliktid on paratamatud. 3.Millised olulised sündmused leidsid aset 1947. aastal? *USA president Harry Truman kuulutas välja vabade rahvaste toetamise doktriini. *USA riigi sekretär Georg Marshall kuulutas välja Euroopa riikide majandusliku ülesehituse plaani. 4.Millist sündmust loetakse külma sõja alguseks? 1948-1949 aastal toimunud Berliini blokaadi. 5.Millised nähtused iseloomustasid külma sõda? *Võidurelvastumine.
kandmisest, samuti karistust kergendada. Otsus langetakse individuaalselt ja reaktsioonina armuandmispalvele. Riigikaitse kõrgeim juht: riigikaitse kõrgeima juhina annab Vabariigi president kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju sõjaväeliste auastmete andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks. Samuti on tema ülesanne teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Välismaal esindamine: puhtformaalse tähendusega ratifitseerimiskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine ning tagasikutsumine. Samuti soodustab esindusfunktsiooni hästi täitev president välissuhtlemist ning selle abil välispoliitika elluviimist. Rahvuslik ühtsus: oma kõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, televisiooniesinemistega jne mõjutab Vabariigi president
· Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama · Asuti ka vallavalitsusi üle võtma · Korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid · Ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele · Paljud rahvajuhid põgenesid välismaale (Päts mõisteti tagaselja surma) · Suleti erakondi, töölisühinguid ja ajalehti 3.Revolutsiooni tähtsus a)Esimene tõsisem õppetund edasiseks võitluseks 1917-1920 b)Eestlased tunnetasid oma jõudu c)Tuli ilmsiks lõhe poltiitiliste jõudude vahel ja vasakpoolsete ideede ülekaal rahva seas
Taotleti rüütelkonna-kirikumõisate maade jagamist rahvale, nõuti rahva relvastamist. Otsused kiideti heaks, kuid ei teatud kuidas neid täide viia, reaalne võim puudus. Mõisate põletamine. Kohalikke omavalitsusi hakati mitmel pool üle võtma, kuulutati välja ,,Velise vabariik" ja ,,Mõisaküla vabariik". Detsembri algul puhkes Tallinnas üldstreik, vastasid võimud karmilt: keelati koosolekud, sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased vahistati, kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12. Detsembril suundus sadakond relvastatud töölist salkadena mõisaid rüüstama, kutsudes kaasa ka kohalikke maatamehi. Väärtuslikud esemed rööviti, sisustus peksti puruks, hooned põletati maha, kõik toimus enamasti P-Eestis, Harju- Järva-Läänemaal ja Pärnumaal. Kokku rüüstati 160 mõisa, neist 70 Harjumaal. Viinavabrikud hävitati. Karistussalgad. Kogu maal kehtestati sõjaseisukord, kohalik võim läks sõjaväelaste kätte. Eestis tegutsesid kindralite V. Bezobrazovi ja A
Esimesel päeval läks koosolek lõhki. Edasised koosolekud peeti Tartu Ülikooli aulas. 29. novembril võeti vastu otsused, mis olid lähedased sotsiaaldemokraatia nõudmistele. Eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine ja demokraatliku vabariigi kehtestamine. Nõuti sõjaväe laialisaatmist ja rahva relvastamist, mõisnike privileegide kaotamist, piiramata streigi- ja ühinemisvabadust, emakeelset haridust ja kiriku lahutamist riigist. 10. detsembril kuulutati Tallinnas ja Harjumaa välja sõjaseisukord. Ööl vastu 11. detsembrit areteeriti peaaegu kõik VSDTP Tallinna Komitee liikmed. 12. detsembril suundusid Tallinna tööliste osaliselt relvastatud salgad maale, kus nendega ühinesid metsatöölised ja talupojad. Mõne päevaga haaras ülestõus suurema osa Harjumaast, osa Lääne-, Järve- ja Pärnumaast.Peterburis anusid rüütelkondade juhid meeleheitlikult sõjaväge mõisate kaitseks. Eesti rahva
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika
..selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956a lõpetati riiikida vaheline sõjaseisukord ning õlmiti diplomaatilised suhted. Jäi rahuleping alla kirjutamata. Sellest hoolimata on jaapan alatest 1950a lõpust arennud NSVL ja hiljem venemaaga majanduskoostööd.
17. Kuidas nimetati parlamenti? Seim 18. Kellele kuulus täidesaatev võim? valitususele 19. Kes valisid presidendi? Seim 20. Millal sõlmiti esimene Eesti - Läti koostööleping? 18.nov 1918 .a. 21. Millal sõlmiti vaherahu Nõukogude Venemaaga? 22. Millal võeti vastu põhiseadus? 11. august 1920 23. Missugustele jõududele toetus Ulmanis riigipöörde ettevalmistamisel? Kaitseminister ja president 24. Millal kehtestas Ulmanis autoritaarse diktatuuri? Mais 1934 25. Mis aastani kehtis sõjaseisukord? 1938 .a. Veebruarini 26. Kes oli II maailmasõja eelse Läti viimane president? K. Ulmanise LEEDU VABARIIK 27. Millal valiti Rahvusnõukogu? 1917 .a . septembris 28. Kellest sai Rahvusnõukogu esimees? A.Smetona 29. Millal kuulutati välja iseseisvus? 16. veebruar . 1918 .a. 30. Millisel tingimusel tunnustas Wilhelm II Leedu iseseisvust? Kui Leedu lubas valida kuningaks sakslase 31. Milline sündmus tegi lõpu planeeritavale Leedu kuningriigile? Saksamaa lüüa saamine 32
1905a süvendasin revolutsioonilise meeleolusid. mõisteti surma, põgenes Sveitsi, 1907 a Mitmel pool hakati võtma üle omavalitsusi. sSoome.1910a Peterburi Vanglas, 1918- Põletati mõisaid(kokku 170, hiljem põletati okupatsioonivõimude vanglas. Ei eitanud ka viinavabrikuid),Tallinnas toimus Eesti kehva majanduslikku olikorda, tahtis üldstreik. Tallinnas ja kogu Harjumaal Venemaaga koostööd teha, baltisakslased kehtestati sõjaseisukord. Sellega loodeti välja tõrjuda. Arreteeriti 30jul 1940, 1952 rahva rahunemist, kui see hoopis halvenes. mõisteti sundravile, suri psüh.haiglas. Karistussalgad. Kohtuta hukati üle 300 1903-Tartus alustas ilmumist ajaleht inimese, sõjakohtutes 500 süüdimõistetut ,,Uudised'' lehe asutajaks olid Peeter hukati. 2) Sunnitöö,vanglad,avalik Speek, Karl Ast, Mihkel Martna. Seda ihunuhtlus 3) kohtuvõim läks sõjaväelaste
Rumeenia loovutas NSVL'le Bessaraabia ja Bukoviina ning Soome loobus idanaabri kasuks Petsamo sadamast ja Karjala aladest. Itaalia kaotas kõik oma kolooniad ja loovutas Kreekale Dodekaneesi saared ning Jugoslaaviale Istria poolsaare. Kõiki SM endiseid liitlasi kohustati maksma reparatsioone. Jaapaniga sõlmiti rahuleping 1951. a San Fransiscos, kuid sellele ei kirjutanud alla NSVL. Jaapani ja NSVL'i vahele jäi valitsema sõjaseisukord, samamoodi säilis sõjaseisukord SM ja tema liitlaste vahel. Nürnbergi protsess ja selle ajalooline tähtsus (11.194510.1946) Nürnbergi protsess rahvusvahelise tribunali peetud kohtuprotsess HitleriSM partei,riigi ja sõjaväejuhtide üle. 12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus
riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Selle tagajärjel hakati mitmel pool kohalikke omavalitsusi üle võtma. Inimesed muutusid ühe julgemaks .Julgeti aina rohkem ja suuremaid streike ette võtta. Detsembri algul puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik. Võimud vastasid seekord streigile karmimate meetmetega : keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. Tulemus polnud ilus. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järeleandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine .Revolutsiooni haripunkt oli möödas aga järgnevadki aastad olid rahutud. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti
kaua, kuni ta jõudis abielupaari saladuse jälile - pudupoeomanik kuulis pealt, kuidas paar omavahel tülitses ning üksteist mõrvas süüdistasid. Proua püüdis ühel neljapäeval sellest ka teistele märku anda kuid see tal ei õnnestunud. Suhted Thérèse’i ja Laurent’i vahel halvenesid, Thérèse sai mehelt tihti peksa ning ei pidanud pudupoe eest hoolt, kaotades selletõttu ka kliente. Laurent tundis naise peksmisest ainust leevendust oma piinadele, hiljem piinas ka kassi. Niisugune sõjaseisukord ei võinud igavesti kesta. Thérèse ja Laurent jõudsid selleni, et lootsid uue kuriteoga esimese kuritoe tagajärgedest pääseda. Peale neljapäevase õhtusöögi koristamist plaanisid nad üksteise mõrva kuid jõudsid mõlemad üksteise plaani jälile, mille tagajärjel puhkesid nad nutma. Tundes üksteise vastu nii suurt tüdimust, tunnetasid nad mõlemad üht – manustada koos mürki. Nad kukkusid jalust rabatult üksteisele otsa ning peaaegu 12
iseseisvumist. · 1991.a. juunis valiti B. Jeltsin Venemaa presidendiks (1991-1999). Gorbatsov üritas NSV Liitu koos hoida · uue liidulepingu abil. Augustiputs 19.-21. aug. 1991 · 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputs, mille käigus tegi 8- liikmeline Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, eesotsas NSV Liidu asepresidendi G. Janajeviga võimu enese kätte haarata. · M. Gorbatsov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. · Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. · 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. · 20. aug. 1991 kuulutas oma iseseisvuse taastatuks Eesti, 21. aug. Läti. · 21. aug
revolutsionääride luuakse esimesed arreteerimiseks ametiühingud 1905 24. juuni Tallinna tööliste miiting Nõmmel 1905 november Tallinnas luuakse 1906 tegevust alustab Eesti esimesed ametiühingud Noorsoo Kasvatuse Selts (ENKS) 1905 10. detsember Tallinnnas ja 1906 12. august eesti kutselise Harjumaal kuulutatakse välja teatri algus: avatakse sõjaseisukord (kestab kuni 1908): "Vanemuise" uus teatrimaja algavad massilised vahistamised, (A.Kitzbergi näidendiga "Tuulte keelatakse koosolekud, suletakse pöörises") ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees" 1906 esimene eesti kunstinäitus: Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi 1905 12. detsember algab mõisate näituse raames põletamine ja rüüstamine
mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euroopa ja purustada Hitler.NSV Liit seadis Kesk-ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas pretentsioone Türgile ja keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NVS Liidus kehtis sõjaseisukord, arendati sõjatööstust.1946.a.Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit on valmis konfliktiks Läänega. W.Churchill kutsus kuu aega hiljem Läänt üles kommunismi leviku vastu.Lääs ei võtnud sellest osa ja andis Stalinile järelandmisi. See andis Stalinile hoogu juurde, valmistudes uueks sõjaks.Taastas hirmuõhkkonna. Külma sõja lõpp- 1980. aastatel võimaldasid USA presidendi Ronald Reagani ja Nõukogude
Kongressi võim: · Õigus vastu võtta seadusi. Ükski seaduse-eelnõu, mida võivad esitada nii president, valitsuse esindajad, komiteede liikmed kui ka huvigrupid, ei saa enne seaduseks, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. · Riigimaksude kehtestamine ning kulutuste poliitika kujundamine · Järelvalve teostamine täitevvõimu asutustele · Samuti on neil õigus näiteks välja kuulutada sõda või sõjaseisukord, reguleerida kaubandust, ametisse määrata föderaalkohtuid ja kehtestada kodakondsus- ja immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises, korruptsioonis või mõnes muus suures väärteos ning õigus ainukesena uurimist läbi viia
riigipöörde ettevalmistamiseks. Moodustati Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), mille eesotsas oli NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev. Vandenõulased tegid Gorbatsovile ettepaneku sanktsioneerida erakorralise olukorra väljakuulutamine, kuid ta keeldus. Gorbatsov suleti Kremmis koduaresti ning 19. August teatas RESK, et on võimu üle võtnud, ja n.ö haigestunud Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord. Moskva viidi jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ettevalmistatud- kontrolli all polnud massiteabevahendid ja sidekanalid. Lisaks ignoreeriti nende korraldusi nii Baltimaades, Moldoovias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku eesosas oli Jeltsin. Ta kuulutas RESK-i tegevuse seadusvastaseks ning riigipöörajad kurjategijateks. 20. august 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, mõni päev hiljem ka Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust.
kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik riik Lahesõda 1990-1991 · Ajendiks oli see kui 2.august 1990 iraak ründas kuiveiti, sest tahtis seda endaga liita · ÜRO komplekteeris rahuväed, eesotsas USAga oluliseim baas oli saudi araabia · Opertasioon kõrbetorm sai alguse 17. Jaanuar 1991 õhurünnakuga · 24
Deklaratsiooni käigus toodi välja, et kapitalism ja sotsialism saavad koos eksisteerida. Tunnustati ,et ida-euroopas võib sotsialism olla. Pluss oli see,et näiteks teadlased said hakata käima euroopas konverentsidel. 1980a. algasid massilised tööliste streigid Poolas. Töölised lõid sõltumatu ametiühingute ühenduse Solidaarsus, mille liikmete arv kasvas kiiresti 11-12miljonini. Võim hakkas poola ühinenud töölisparteil käest libisema. 1981.a kehtestati sõjaseisukord, arreteeriti Solidaarsuse juhid,keelustati nende tegevus. Poola kommunistid suutsid peatada totalitaarse süsteemi lagunemine. Kuid Solidaarsus ei lagunenud ning selle allorganisatsioonid jätkasid põrandaalust tegevust. 1980 a ilmnes kogu sotsialismileeri haaranud kriis. Totalitaarsed riigid oli lääneriikidest tunduvalt maha jäänud nii tööstuse,transpordi ning eluaseme poolest. 1959.a. toimus Kuubal revolutsioon. Osalevad riigid olid NSVL, Kuuba, USA
kanditaat häälteenamust ei saa,mood.Riigikogu liikmetest ja kõikide omavalitsuste esindajatest valimiskogu,kes hääletab 2 enim hääli saanud kandidaadi vahel PRESIDENTpeab olema sünnijärgne Eesti kodanik, peab olema väh.40 aastane,tema kanditatuuri peab üles seadma väh.21 Riigikogu liiget. PÕHILISED ÜLESANDED esindab EV rahvusvahelises suhtlemises,riigikatise kõrgeim juht,kes teeb riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatu dagressooni korral välja sõjaseisukord,lõpetada see,või mobilisatsioon,demomobili. VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEIpresidendi abistamine põhiseaduses ja seadustes sätestatud ülesannete täitmisel,avalikkusega suhtlemisel jne. RIIGIVAPI TEENETEMÄRK: asutatud 1936.a iseseisvuse väljakuulutamise päeva mälestamiseks.Riigivapi kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.Sellel on kuus klassi. VALGETÄHE TEENETEMÄRK:on asutatud 1936.a Eesti rahva Vabadusvõitluse
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
rahumeelsed vabadusepäevad lõppesid vägivallaga.9 päevaga rüüstati eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut.mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra,andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta ligi 400 inimest. Poliitilised olud Kuna revolutsioonile järgnenud aastad olid Balti kubermangudes rahutud,siis tühistati sõjaseisukord alles 1908.aastal ning seegi ei tähendanud veel tagasipöördumist normaalse poliitilise elu juurde.jätkus kirjasõna tsenseerimine,igasugused poliitilised meeleavaldused olid endiselt keelatud,enamik revolutsioonipäevil tekkinud omaalgatuslikke organisatsioone suleti.ainsa legaalse erakonnana jätkas eest Rahvameelne Eduerakond.enamlased häärasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte.pärast revolutsiooni eo olnud vene impeerium enam endine.17.okt
madal harikustase narkotööstus ja kaubandus üldine madal elatustase Sisepoliitiline elu: ebastabiilne sagedased võimu vahetused kodusõjad sõjalised riigipöörded 2. Milles seisnevad Pärsia lahe piirkonna, Lähis-Ida ja Ladina-Ameerika peamised probleemid? Pärsia lahe piirkond: majandus vähe arenenud tänavarahutused rahulolematus võimu suhtes sõjaseisukord Lähis Ida: pidevad sõjad Aaraabiamaade vastuseis juutide riigile Iisrael Ladina-Ameerika: suur tööpuudus sõjalised riigipöörded poliitilised kriisid vaesus kodusõjad narkotööstus linnastumine 3. Tunne Lähis-Ida ajalugu! 1948.a kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. 1948-1949 toimus nn Palestiina sõda, kui Iisraeli vastu ühinesid Egiptus,
Inimene tuleb loomuseisundist välja, kui ta astub teiste inimestega ühte kogukonda.Seal tegutsevad inimesed koos ja otsustavad asju koos, mitte ei tegutse oma mõistuse ja tahte järgi. Kuime midagi ihkame on see meil loomuses ja soovime seda saavutada.Seega leitaksegi keegi teine ja saavutatakse seda koos, mis tähendab ka loomuseisundust välja tulekut.See on toimunud tänapäevases maailmas kus on moodustunud poliitilised ühiskonnad. 6. Mis on sõjaseisukord- kuidas see tekib ja kuidas sellest välja pääseda?Sõjaseisund on seisund inimeses,kus tal on teise inimese vastu vaen ning soov teda või tema vara hävitada.See tekib erimeelsuste või üksteisele liiga tegemisega.Tänu sellele on inimeses soov teist kuidagi moodi hävitada, sest see tundub ainuõige.Sõjaseisund võib lõpeda mitmeti.Ühiskonnas lõpeb see kohtu mõistmisega, kus allutatakse inimesed
küsimuses. – Referendumit boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. – Baltimaades oli eelnevalt korraldatud oma referendumid, kus elanikkonna suurem osa toetas iseseisvumist. Augustiputš 19.-21. aug. 1991 • 19. aug. 1991 toimus nn. augustiputš, mille püüdis tegi Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee RESK, võimu enese kätte haarata. • M. Gorbatšov oli suletud koduaresti Krimmis, kuulutati välja sõjaseisukord, Moskva tänavatele ilmusid tankid ja soomusmasinad. • Vastuhaku etteotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end Moskvas Vene Föderatsiooni ülemnõukogu hoones nn valges majas. • 20.aug. andis Jeltsin välja seadluse, millega ta kuulutas RESKi tegevuse seadusevastaseks ning teatas, et kogu Venemaa territooriumil kehtib Vene NFSV presidendi võim. • 21. aug. hommikuks oli aga jõudude vahekord muutunud Jeltsini kasuks, RESK lagunes. Võim Venemaal läks B
komiteede ja rahvamiilitsa loomine maade jagamine http://leisi.oesel.ee/~toni/Jaan_Tonisson.jpg http://static.neljas.ee/apps/kalev_media/200809/200x200/280663_33331_teemant.jpg detsembris mõisate rüüstamised Balti kubermangudes kehtestati sõjaseisukord kohale saadeti karistussalgad tsaarivalitsus tühistas järeleandmised algas terror Karistussalk 1905. aastal Eestis http://www.estonica.org/media/files/images/49/4979801977311905karistussalk_jpg_690x518_q95.jpg 19071914 hakati rajama emakeelseid erakoole 1906 Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. Avati uued Vanemuise ja Estonia hooned.
annaabi.ee 
