Majanduses toimub tootmine ühiskonnale kuuluvate tootmisvahenditega. Ebavõrdsust tekitavad individualism ja eraalgatus on asendatud ühistegevuse ning kollektivismiga. Olgu öeldud, et sotsialistid pidasid inimloomuse põhielemendiks koostööd. Selle töö sisuks aga peab rääkima aga hoopis marksismist välja kujunenud: Leninismist ja Stalinismist, mis on märksa tähtsamad selle kirjatöö puhul. Leninism Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal ( 7.novembrist 1917- 31.jaanuarini 1918) ja Vene SFNV-s (31. jaanuarist 1918 30.detsembrini 1922) ning mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Lenin väitis, et imperialism on kapitalismi kõrgeim arengujärk, et kapitalismi saab kukutada ainult revolutsiooniga ning et kõik katsed kapitalismi reformida, nii et see viiks sotsialismi, on määratud
olnud võimeline osalema aktiivses poliitikas.Lenin oli juba ravimatult haige ja kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose ,,Kiri Kongressile" järgi.Oma testamendis väitis Lenin,et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski.1923. aasta märtsis tabas teda kolmas halvatushoog, mille tagajärjel kaotas Lenin kõnevõime. Vladimir Iljits Uljanov suri 21.jaanuaril 1924.Tema keha balsameeriti ja paigutati rahvale külastatavasse mausoleumi. Leninism : Oma eluea jooksul kirjutas V.Uljanov umbes 9000 artiklit,brosüüri,raamatut,kirja ja dokumenti.Need kirjutised käsitlevad poliitikad,filosoofiat,poliitökonoomiat,riigikorraldust ning nendest saigi kokkuvõttes leninism, maailma kommunistliku ümberkujundamise õpetus.Kui leninism jäi ilma Leninita oli vaja leida leninismile uus peajutlustaja, kelleks sai Stalin.Kohati näis juba, et stalinism on parem kui leninism.Nimelt oskas Stalin leninismi
Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. 8 Kommunismi voolud Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine. Suuremad kommunismi voolud on: Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism 9
a organiseeris ta riiki ning juhtis võitlust välismaise interventsiooni ja sisemise kontrrevolutsiooni vastu (Venemaa kodusõda). · 1921. a kavandas Lenin uue majanduspoliitika ja järgmisel aastal moodustati tema juhtimisel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). · Ta suri aastal 1924, 21. jaanuaril ning peale teda asus riiki juhtima Jossif Stalin. pildil: Lenin ja Stalin 1920. a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis jätkus ka peale tema surma Nõukogude Venemaal. Leninismi järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. · Leninism oli ühtlasi ka Lenini kultus. · Lenini nime kandsid Nõukogude Liidus mitmed linnad, kolhoosid, sõjaväeüksused, organisatsioonid, ehitised, riiklikud preemiad, ordenid ja muud autasud. · Kõigis suuremais linnades asus Lenini monument, suurtes
Günter Grass "Seitse teesi demokraatliku sotsialismi kohta" - kokkuvõte Akadeemia 1990 nr 4, lk 718 - 723 Nõukogude Liidu ebademokraatlikku struktuuri on püütud korrigeerida liidu algusaegadest peale. Töölised on tulutult nõudnud baasisotsialismi (ametiühingud jm), ehk siis tegelikult sotsiaaldemokraatiat. Need nõudmised on ketserlikuks kuulutatud Marxile viidates, aga tegelikult ei ole leninism marksismi edasiarendus. 1. Kes püüdleb demokraatliku sotsialismi poole, peab tehtud kogemuste põhjal eitama marksismi ja leninismi võltsi kokkukittimist ja ajaloolisele arengule vastavalt kõnelema leninismist-stalinismist. [leninism ei võrdu marksismiga] Solenitsõn saadeti Nõukogude Liidust välja, kuna tõestas, et leninism oma tegevusega tekitas stalinismi. 2. Kes tahab demokraatlikku sotsialismi, ei saa teha koostööd kommunistidega, kellele endistviisi on püha
ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid). Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. See tähendas , et klassistumine peab üks kord viima revolutsioonini. Marx ütles, et kui revolutsioon kusagil toimub, vallandub see ka teistes riikides. Leninism Leninism on Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude ja [Vene SFNV]Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik ja mida järgisid ka teiste maade kommunistlikud parteid. Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel
ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia. • Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (1917- 1918 ja Vene NSFVs 1918-1922. Leninism • Imperialism on tema järgi kapitalismi kõrgeim arengujärk ja seda saab kukutada vaid revolutsiooniga. • Lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski ei toimunud. Leninism Leninismi mõistet kasutatakse
KOOL IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord: 1 Eellugu ja päritolu..........................................................................................lk 3 2 Haridus ja jõudmine poliitikani......................................................................lk 3 2.1 Leninism.........................................................................................................lk 3 3 Elu mujal.........................................................................................................lk 4 3.1 Eraelu..............................................................................................................lk 4 3.2 Vaba aeg..........................................................................................................lk 5
■ Riik kuulub sotsialistlike riikide hulka ■ Piiratud sõnavabadus ■ Üleriigilised valimised puuduvad ■ (6) Kasutatud kirjandus ■ (1) http://pillandia.blogspot.com.ee/2011/12/cn-hk-1949.html ■ (2) http://benedante.blogspot.com.ee/2011/07/retro-maoism-in-china.html ■ (3) https://commons.wikimedia.org/w/index.php?curid=17779694 ■ (4) http://www.signalfire.org/2013/01/13/hold-high-the-bright-red-banner-of-m arxism-leninism-maoism-2004/ ■ (5) https://www.coastalbreezenews.com/articles/reflections-on-china-3/ ■ (6) http://ee.gbtimes.com/uudised/selgusid-hiina-jargmise-aasta-majandussuu nised ■ Lähiajalugu II osa, ajalooõpik 9. klassile, Einar Värä, Tõnu Tannberg, lk 60 ■
ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a. Vietnam kommunistlik pööre 1945. a. PõhjaKorea pööre 1948. a. Kuuba kommunislik pööre 1959. a. Laos viimane pööre 1975. a. Kasutatud lingid: http://isekiri.blogspot.com/2009/06/kommunismkuiolevik.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu)
https://www.youtube.com/watch?v=UKtdBAJGK9I Balti kett Keskkonnakaitse Roheline liikumine ÜRO keskkonnakaitse programm UNEP 1972 Keskkonnakonverents Stocholmis Eesti esimene looduskaitseseadus 1935 1997 võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia ÜRO Keskkonnakonverents 1972. aastal Stocholmis Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Sotsialism pidi tähendama kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse Liberalism Liberalism on poliitiline või filosoofiline maailmavaade, mis põhineb ideede vabaduses ja võrdsuses. 20. sajanndil asendus klassikaline liberalism sotsiaalliberalismiga Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket
Uus parlament, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti Nliga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivask ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL'i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. Juunl 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse.
• Eesti pinnal kõrgeima võimu kandja pidi alluma vastava riigi valitsejale/valitsusele • Suur hulk natsionaliseeritud maavarasid • Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V.tuhandetes tapetuid, küüditatuid • S. natsisism, V.maksism-leninism • S. aeti taga juute ja mustlasi, V. Nõukogude okupatsioonide vaenlasi • NSVL-kõik riigistatud, S-väiksed erandid, aga tugev plaanimajandus • V. Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulusid eestlased • S. Eesti kindralkomisaraat, kuhu kuulusid peamiselt sakslased
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid
Tartu Ülikoolist on välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Põllumajandusülikool. Mõisted ja lühendid Koalitsioon-(riikide v parteide) ühinemine; liit Descartes'i filosoofia- uue aja filosoofia. Lektor-Lektori põhiülesandeks on loengute pidamine ning seminaride, praktikumide ja harjutustundide läbiviimine kõrghariduse kahes esimeses astmes. Marksism-sotsialismiõpetus. Leninism-Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia, mida Lenin kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal. Kataklüsm-katastroof TRÜ- Tartu Riiklik Ülikool Bastion-kindluse kaitseehitis või selle osa.
esimees-sisuliselt president *maa, ettevõtete ja suurte majade natsionaliseerimine * ENSV liitumine N-Liiduga 6. august 1940 25.aug. ENSV põhiseadus MUUTUSED ÜHISKONNAS 1940-41 Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega Kaitseliitlastel kästi loovutada relvad Maareform Natsionaliseerimine Rahareform Võimuaparaadi puhastamine- kõik N- võimule mitte lojaalsed inimesed vallandati Keelatud kirjanus, raamatuid hävitati massiliselt marksism&leninism ajaloo võltsimine EKP liikmete arv kasvas tohutult massiterror-arreteerimised 12. juuni 1941 Massiküüditamine Küüditamise eesmärk oli ettevalmistamine kallaletungiks Saksamaale tõi kaasa metsavendluse 22. juuni 1941- Saksamaa ründas N-Liitu 7. juuli Saksa väed jõudsid Eestisse
elavate rahvuskaaslaste vastu. 31. jaanuaril andis kompartei poliitbüroo NKVD-le korralduse käivitada operatsioon «sabotööride ja spioonide» hävitamiseks sakslaste, eestlaste, lätlaste, soomlaste jt seas. Suure terrori ohvrite seas oli üle 30000 eestlase. Kommunistlik diktatuur Venemaal - Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Kommunism sai tuntuks Nöukogude liidus 1917-1991valitsenud reziimi pöhjal. Leninism Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSDAP Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler Gestapo riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler
( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22. juuni 1941 Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale. 7.07 ületasid Eesti piiri. L- Eesti vallutati kiirelt. Stabiliseerus Pärnu- Vändra- Türi- Põltsamaa- Tartu joonel. Aug. keskel vallutati Narva, aug. lõpul Tallinn
Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle.
Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega
Vares-Barbarus. Uus parlament, mis valiti ebademokraatlikult, nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga > sellega oli NL Eesti annekteerinud. Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati NLi seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, NLi konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega
Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim.
on ka lause ''käed vabaks,tee vabaks'' ehk siis et riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse.Inimese eraomand on kaitstud ja ta tegi enda jaoks tööd,et seda veelgi suurendada. K.Marx-Arvas et kapitalistlik tootmine on inimkonna arengule positiivne.Tema arvates tulid kõik majanduslikud pahed jms just eraomandist ja rahast.''Väärtusi ei loo inimesed,vaid töölised'' on ta öelnud.Põhiline oli siis tootmisel ja konkurentsil,vaid nii sai majandusega edasi minna vms.Marksism ja Marksism-leninism olid Marxi poolt välja töötatud.Pmst ainuõigusel põhinevad. M.Weber-Seostas tööstusliku arengu otseselt kapitalistliku tootmisega.Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine,enesedistsipliin ja ratsionaalsus.Kapitalistid ei nautinud töötulemust vaid paigutab selle uude tootmisesse, et jõukust suurendada. E.Durkheimi-Tema meelest oli tööjaotus sotsiaalse solidaarsuse säilitamiseks.Ta andis mõista, et tööstusühiskonnas on oht, et kõik hajub nagu see ka oli
Tööjõureservide Valitusele. Ka ülikoolide töö korraldatakse täielikult ümber vastavalt Nõukogude Liidus kehtivatele normidele (kursuste süsteem, loengutel osalemise kohustuslikkus, kohustus sooritada eksamid teatud tähtaegadeks). Kõigi üliõpilasorganisatsioonide ja teaduslike ühingute tegevus keelatakse. Kohustuslike 2 õppeainete hulka võetakse vene keel, marksism-leninism ja kommunistliku partei ajalugu. 1941-1942 aastal avatakse Nõukogude tagalas viibivate eesti laste jaoks emakeelseid koole ja klasse Tseljabinski linnas ja oblastis, kuid tegelikult rahuldavad need ainult osade laste vajadused. 1942-1943 aastal lisandub veel 44 eestikeelset klassi, peamiselt esimest klassi umbes 550 õpilasega Tseljabinski, Sverdlovi, Orenburgi ja Kuibõ_evi oblastis ning Tatari, Tsuvasi ja Mari ANSV-s. 1942. Aastast töötab eestikeelne 7- klassiline kool Verhneuralskis
Agrarreformi käigus oodi riiklik maareform,kuhu arvati kirikult,kohalikelt omavlitsustelt ja Eestist lahkunud isikutel konfiskeeritud valdused,samuti ssuurtaludest tehtud äralõiked Uusmaasaajatele jagatud juurdelõike tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning tervanesid sotsiaalsed vastuolud. Muutused kultuurivallas (5) kooliprogramme täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega(markism,leninism,vene keel,NSV liidu ajalugu ja konstitutsioon) Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid Kujutava kunsti ette seati ül " vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest ning ülistada nõukogude võmu" Teatrites,kinodes ja kontsertitel asendati senine repetuaar nõukoguliku loominguga,lubades Eesti ja välisautori teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne)
aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast. Lenin hindas kõrgelt Marxi, Saksamaa marksistlikku liikumist ning selleaegse Saksamaa tööstust ja tehnoloogiat, mis oli eeskujuks Venemaale ja tema ideed marksismi ja kommunismi kohta said ka tuntuks kui leninism. (BBC; Leo Leonidov) . Lenini portree: http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/186 3 Lenini perekond ja haridustee Vladimir Iljitš Uljanov (ehk Lenin) sündis 22.aprillil 1870 Simbirskis (mis praegu on nimetatud tema auks- Uljanovsk) Tema isa Ilja Uljanov lõpetas Kaasani ülikooli ning töötas
suurus oli 30 ha o Sovhoosid kolhoosid tõi kaasa talurahva vaesumise, masina- ja traktorijaamade loomine o Rahareform kroon vahetati rubla vastu 1 EEK = 1,25 rubla (tglt pidi olema 10 rubla) tõi kaasa tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus kaupade krooniline defitsiit - Kultuurilised ümberkorraldused o Kohustuslikud ained marksism-leninism, NSVL ajalugu ja konstitutsioon, vene keel o Likvideeriti väiksemad kirjandusväljaanded o Nõukogulikud õpikud, tõlked Nõukogude ilukirjandusest, ühiskondlik-poliitiline kirjandus o ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ülistada Nõukogude võimu o Kunstis propagandistlikud plakatid, riigijuhtide paraadportreed
riietusele ja toidule · 1962 tõsteti toiduainete hindu keskmiselt kolmandiku võrra. Hinnatõus tõi kaasa töölisrahutusi, suurim Novotserkasskis 1962. a. suvel · peamine, mis Nõukogude inimeste elus muutus, oli painava hirmu kadumine: laagritest ja asumiselt hakkasid tagasi tulema represseeritud, vabamalt võis väljendada oma mõtteid ja tundeid, mõranes raudne eesriie, tekkis võimalus reisida ja suhelda muu maailmaga, marksism-leninism valitses aga endiselt · 1961 partei XXII kongressil võeti vastu uus partei programm, milles tõotati, et 1980. aastaks on rajatud kommunismi materiaal-tehniline baas. · püüd välismaailmaga avatumalt suhelda, samas jäid suhted eri leeride vahel pingeliseks · 1955 sõlmitud Varssavi paktiga vormistati Nõukogude armee kohalolek Euroopas 3. Stagnatsioon 1964-1985. Ühelt poolt saavutas Nõukogude Liit suurima välise ja
· Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust · Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne · Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus · Idee kommunismist tekkis juba antiikajal · 19. sajandil kogukonnad, mis põhinesid ühisomandil · 1980. aastaks 1/3 maailma rahvast kommunistliku võimu all Suunad · Leninism · Eurokommunism LääneEuroopas · Maoism · Nõukogude kommunism Saksamaa · Trotskism päritoluga töölistenõukogu · Stalinism · Tööliste demokraatia · Kristlik kommunism Tänapäeval
Kommunism 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema vajaduste alusel. Sotsialism on vajalikuks vaheastmeks kommunismi jõudmisel. Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et
Punaarmee territoriaalseteks laskurkorpusteks. o Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele, majandusplaane koostas Riiklik Plaanikomitee. o Organiseeriti esimesed sovhoosid, tehti ettevalmistusi kolhooside rajamiseks. o Rahareformi ning hindade järsu tõusu tagajärjel langes rahva elatustase, tuli palju muulasi, kes tekitasid toiduainete ja tarbeesemete defitsiidi. o Kultuurirevolutsiooni raames täiendati kooliprogramme mitmete õppeainetega(marksism, leninism jne.) Kogu kultuurielu allutati rangele tsensuurile. Algas ka varasemate kultuuriväärtuste hävitamine. o Repressioonid ja vastupanuliikumine o Kuni 1940. aasta lõpuni arreteeriti, deporteeriti või hukati peaaegu kogu endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majanduseliit, intelligents. Nende hulgas ka Läti ja Eesti president. 1941.a massiküüditamine o 14. juunil 1941
· talurahva igakülgne vaesustamine -> eeldus kolhoseerimisele · tekkis kaupade defitsiit -> mingi üle kaardisüsteemile · kaupade hinnad tõusid Lubati edendada Kooliprogrammi toodi õppeaineteks NSVL ajalugu, vene rahvuskultuuri keel ja marksism-leninism. Ajakirjanduses hakkasid ilmuma tõlked elukirjandusest, kunst pidi ülistama NL võimu, teatrites tulid mängukavva nõukogulikud näidendid ja algas varasemate kultuuriväärtuste hävitamine, represseeriti eesti kultuuritegelasi -> kultuurirevolutsioon EV säilib, säilib ka tema EI TÄIDETUD
Moto: ‘the public be informed’ Firmad peavad rääkima oma lugu ausalt, täpselt ja avatult, et võita avalikkuse arusaamist ja toetust Ludlow massimõrv, Colorado, 1913 Soovitas avatust, korraldas kaevanduse külastust, avalikustas heategevust Edward Bernays Kommunikatsioonikunst sotsiaalteadustes WWI - The Creel Committee; WWII - Office of War Information 1929 Torches of Freedom; Light’s Golden Jubilee Nõukogude liit Revolutsiooniliste mõtete levitamine marksism, leninism jne Agitatsioon, agitprop Propaganda (natsi saksamaa) Adolf Hitler Alfred Rosenberg Joseph Goebbels, rahvavalgustuse ja propaganda minister Leni Riefenstahl Triumph des Willes Vastupropaganda: USA Führer’s face Suhtekorraldus Eestis Sõdadevaheline periood Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil Algusaastad Esimesed juhitud kommunikatsiooni tegevused Propagandakäsiraamatud Eesti Riiklik Propagandatalitus 1934 Suhtekorraldustegevusi Sotsiaalteemad Karsklus Heategevus
see tähendanud katastroofi Ühiskondlikud liikumised 20. sajandi algul ● Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi proletariaadi ehk palgatööliskonna. ● See klass hakkas järjest enam oma õiguste eest seisma ● 20. sajandi alguseks ei olnud ühelgi valitsusel võimalik seda gruppi ignoreerida ● Rahvusvahelises töölisteliikumises kujunees välja mitmeid suundi (marksism, leninism, anarhism jm) ● Sõja ülistamine muutus järjest populaarsemaks ● Igavast argipäevast väljapääsuna nähti kõike purustavat ja puhastavat võitlust sõda, mis lõpetab kõik sõjad. ● Nietzsche ülistas julma, rõõmsat jõudu Marksism ● Karl Marxi poolt välja töötatud sotsialistlik teooria ● Kuulutas valitseva klassi (kapitalistide) ja vaestöölisklassi (proletariaadi)
Venemaa haritlaskonna hulgas levis XIX sajandi teisel poolel talurahva sotsialismi õpetus (narodniklus). Sotsialismi alget nähti selles, et Vene talurahval puudus maa eraomandus. Maa kuulus kogu külale ning igal aastal jaotati põllulapid perede vahel ümber. Seetõttu peeti võimalikuks, et Venemaal võib sotsialistlikule korrale üle minna ka ilma arenenud tööstuse ja arvuka tööliskonnata. XX sajandi algul tekkis narodnikluse ja marksismi baasil bolsevism (leninism), mis pidas olulisimaks proletariaadi diktatuuri kehtestamist. Leninismi järgi on proletariaat ainult siis võimeline võimu haarama, kui teda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Bolsevike lõppeesmärgina kuulutati välja kommunism. KOMMUNISM Kommunismi mõistel on kaks tähendust. Ühelt poolt tähistab kommunism Karl Marxi ideoloogiat (marksism), teiselt poolt aga teatud riigi valitsemis printsiipe. Siinkohal vaatlen esimest tähendust
masina-taktorijaamu ja hobulaenutuspunkte; esimesed üheksa kolhoosi said ka teoks. Massiliseks kollektiviseerimiseks ei tundnud nõukogude võim end siiski veel valmis olevat. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Muutused kultuurivallas. Koheselt asuti teostama ka nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogramme täiendati mitemete kohustuslike õppeainetega: marksism-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Likvideeriti enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid; väheste lubatud ajalehtede-ajakirjade tiraazid kasvasid enneolematult. Massitiraazides ilmusid ka nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandu, eeskätt ,,ÜK(b)P ajaloo lühikursus". Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjustustest" ning ülistada nõukogude võimu
Sõja psühholoogiline ja sotsiaalne mõju: usk tugevasse võimu, jätkuv kihistumine, masside organiseerumine ja keskne juhtimine Pettumine rahulepingutes Uued konfliktid ülemaailmne majanduskriis Riigisisene võimuvõitlus tõi kaasa pettumise demokraatlikus riigikorralduses, igatsuse ,,kõva käe" valitsuse järele II KOMMUNISTLIKU DIKTATUURI KUJUNEMINE VENEMAAL Ideoloogia kommunism (marksism-leninism), mis seab esiplaanile klassi. 1. 1917. aasta Venemaal 1. Kuidas aitas I maailmasõda kaasa tsaarivõimu kukutamisele Venemaal? Sõjalised kaotused, mis ei tulenenud mitte sõdurite kehvast võitlusest, vaid väejuhtide saamatusest, kehvast relvastusest ja halvast organiseeritusest armees 1915.a. otsustas tsaar asuda ise vägede etteotsa ja võttis endale ülemjuhataja ameti. Tulemuseks oli , et tsaarile kandus isiklik vastutus järgnevate kaotuste eest
Saksamaa alandused!. Rahvaste Liit 1918-1945: kollektiivne julgeolek: 1. liikemsriigid ei ründa üksteist. 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks luuakse alianssid. 4. Segane liikmeskond. 5. Ebaõnnestunud (agressori mitte-määratlemine; sanktsioonide ebaõnnestumine; Teise maailmasõja mitte-ärahoidmine). Washingtoni Leping 1921-1922 Mereväe kokkulepe. Locarno Pakt 1925- piirid. Kellog-Briand’i Pakt 1928- Konfliktide rahumeelne lahendamine. Marxism-Leninism, Nõukogude Liit ja välispoliitika. Lenini-järgsed ideed 1928. Välispoliitilised segadused- üritati hoida segadusi Euroopas, et keegi kellegagi läbi ei saaks. Julgeolekuotsingud 30ndatel. 1939. Lenin “Kahe-laagri tees” ehk kahe- süsteemi tees: sissekodeeritud konflikt. 1918-21 interventsioon ja rahulik kooseksisteerimine. 1928.a. seisukohad: 1.Riigi tähtsus 2.Rahulik kooseksisteerimine 3.Mittekallaletungi lepingud 4.Suhted Hiina ja USAga 5.Komintern’i tähtsus. Satalin: “NL
tüüpiliselt utopistlikud.“ Autoritaarsed režiimid seevastu ei suuda tavaliselt välja töötada selget ideoloogiat. Ehkki sageli oli nende sihiks olemasoleva poliitilise süsteemi muutmine, olid nad traditsioonilisemate hoiakute ja ideede suhtes sootusk altimad. Sestap kaldusid nad olema tagasivaatavad, isegi rektsioonilised, võrreldes totalitaarsete ideoloogiate revolutsioonilisusega. Tavaliselt liigitatakse kolm sõdadevahelise aja ideoloogiat marksism-leninism, natsism ja fašism, potentsiaalselt totalitaarsete hulka. Neist kõige järjekindlam oli marksism-leninism, mis tugines Hegeli, Marxi ja Engelsi ideedest lähtuvale süsteemikindlale doktriinile, mida Lenin ja Stalin edasi arendasid. See koosnes majandusteooriast (majanduslik determinism), tervest hulgast ajalooseadustest (dialektiline ja ajalooline materialism) ja usust, et inimkond areneb kõrgema ühiskonnavormi suunas, mida nimetatakse „klassideta ühiskonnaks“
augustil 1940 inkorporeeriti ENSV Nõukogude Liitu. Seadusandlikus võimuorganiks sai Ülemnõukogu, kelle ülesanne oli heaks kiita Moskva korraldused. Täidesaatvat võimu teostas Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulus 13 rahvakomissari. Viidi läbi natsionaliseerimine. Majandus allutusi tsentraliseeritud juhtimisele. Algas tööstuse forsseeritud arendamine. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond Hakati läbi viima nõukogulikku kultuurirevolutsiooni. Kooliprogrammi lülitati Marsis-leninism, NSV Liidu ajalugu ja konstitutsioon ning vene keel. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Algas varasemate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine. Represseeriti endine poliitiline juhtkond, kõrgemad sõjaväelased ja politseinikud, majandusmehed ja mitmed tippintelligentsi esindajad. 14. juuni 1941 massiküüditamine Saksa okupatsioon 20-28. augustini toimunud lahingutes alistus sakslastele Tallinn.
Middle of night, won't take husband. Khrushchev, Malenkov, Beria three main candidates. USSR broke up, 16 states, still hard to get into archives in R, sources still in place. From HQ to periphery. Barnai mostly in Vilna. Docs an asset. What actually happened? More affected, more concerned than Asian republics. 20s, 30s, Js between village and city. Becomes most urbanized of all ethnic groups. Try to return to villages, go to cities. Preserving J ID? Lip service, learning Marxism- Leninism in school. At home, may have read about Js. Intermarriage, if J movement and em wouldn't have happened, wouldn't have been Js in 2, 3 gens. 70% born to ½ pair Js, wouldn't have been Js in USSR. Barriers dropping also for non-Js. Not just Js intermarrying. Coming to IL, don't really care how J you are until life events, going through rabbinate. How did govt relate to Js? Less concerned w/private lives. Oxymoron wanted them to be integrated, but discrimination caused preservation
Eesti ajalugu kui vastupidamisajalugu. Eesti aalooperiodiseering õpikutes? Millised erinevused? ENSV marksistlik, lähtub omandiõigusest, ajalooperioodid materiaalse õiguse alluseks. Nõukogude käsitluse järgi, periodiseering laiendatud Eestile. Iseseisvusaeg kodanil-natsionalistlik diktatuur. Ühiskondlik-majanduslik e formatsioonide järgi: ürgkogukondlik-feodalism jne. Etapid, mis lasevad üksikasju seletada varafeodaalne, kapitalistlike suhete tärkamine jne. Leninism. Marksism ja Engels täiustus marksitlik õpetus ehk marksism-leninism. Kapitalismi kõrgeim aste imperialism, eriti röövellik, panga ja tööstuskapital võistlevad eriti tugevalt turgude pärast, peab tulemusena toimuma revolutsioon, mille võidu korral arendada sotsialistlikku ühiskonda, milel kõrgeim vorm on ühiskondlik kommunism. Eesti ja vene rahvaste ajalooliste sõprussidemete väljatoomine. Parjõe õpikus ka Rootsi aeg, tõstis Karli esile. Naani raamat kaks klassi, et need
2) modernisatsioonivastased (konservatiivsed ja regionaalsed liikumised), 3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). Liikumine ja ühiskond Autonoomia. Ei vaja teisi kodanikeühiskonna osi ja tegutseb neist sõltumatult (kultuurilised) Apelleerimine. Püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada, neid kaasa Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond: eriõiguste ja -kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja Huvirühm
Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2. Allikate kasutamise teooriate areng Allikaõpetuse sünniaastaks 1824. Leopold van Ranke allikakriitilise käsitluse kasutusele võtja. Ranke võitles positivistliku nähtuse vastu ( marksism, leninism). Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse historitsistlikule uurimissuunale Õppejõuna võttis ta kasutusele tänapäeval laialt rakendatava õppevormi ajaloo seminari. Põhiline, mida ajaloolane peab tegema, oli tema arust esitada ajalugu nii, nagu see tegelikult oli olnud, et on objektiivne. Dokumente ja allikaid tuleb uurida nii nagu see tegelikult oli. Ajastu väärtused (tugevused ja nõrkused). Kunstis- moraalis ei saa rääkida positivistlikus laadis. Seega oli ta vastu igasugustele
punalipuga, võeti üle valitsushooneid, politsejaoskondi, ajalehte toimetusi, vabastati poliitilisi vange. Õhtul uus valitsus Nõukogude okupatsioon: 1) kehtestati Nõukogude Liidu seadused ja kohtusüsteem 2) varade natsionaliseerimine 3) maareform - taludele piirmäära 30 h kehtestamine,põllumajanduses ühismajandite (sohvooside, kolhooside) moodustamine 4) nõukogude kultuuri sundustamine (õppeaineteks marksism-leninism, Nõukogude Liidu konstitutsioon). Keelatud raamatute põletamine. 5) terrori kehtestamine-endiste riigitegelaste ja sõjaväelaste vangistamine, küüditamine, hukkamine,massiküüditamine 14.juunil 1941 (ca 10 000 inimest) 6) peale küüditamist, kui rinne jõudis Eestisse, tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organistatsioon Omakaitse. Kui rinne jõudis eestise liitusid neist paljud sakslastega. Ka Punarmeese mobiliseeritud mehed läksid rindel sakslaste poole üle.
Koos eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutub ühiseks. 11 19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kui seda juhub väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917. a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini jõudmiseks peeti
*Täidesaatev võim Rahvakomissaaride Nõukogu, Johannes Lauristin *Kohtuvõim Eestimaa Kommunistlik Partei Majandusreformid: *Natsionaliseerumine riigistati kõik ettevõtted, maa jne *Tsentraliseeritud juhtimine kõik käsud tulid Moskvast *Plaanimajanduse sisseseadmine *Agraarreform loodi riiklik maafond *Sovhoosid sotsialistlikud suurmajandid Kultuurielu nõukogustamine: *Nõukogulik kultuurirevolutsioon *Kooliprogrammidesse marksism leninism, NSVL ajalugu, konstitutsioon *Keelati EV aegne kirjandus ja ajakirjandus *Kunsti ülesandeks sai nõukogude võimu ülistamine *Nõukogulik repertuaar Repressioonid vägivald: *Siseasjade Rahvakomissariaat *EV aegne kõrgem juhtkond arreteeriti Saksa okupatsioon Saksa sõjaväe võim Eestis okt 1941 sept 1944 Eesti liideti Saksa Ida-alade komissariaadi koosseisu. Moodustati Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe)- saksapärane.
juulil nimetas Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks ja 6.augustil liituti NLiga ning sellega oli Venemaa Eesti annekteerinud. See uus parlament valiti ebademokraatlikult. Juhtivaks ja suunavaks jõuks kujunes Eestimaa Kommunistlik Partei. Eestis kehtestati NL-i seadused ja kohtusüsteem ning natsionaliseeriti rahva varad. Toimus maareform, moodustusid kolhoosid ja sovhoosid. Nõukogude kultuuri suruti Eesti rahvale peale, näiteks tulid kooli sellised õppeained nagu marksism-leninism ja NL-i konstitutsioon. Endisi riigitegelasi vangistati, küüditati ja hukati. Massiküüditamine toimus 14. juuni 1941. Tekkis metsavendlus ja loodi kodanike ülemaaline organisatsioon Omakaitse. 3. 1) Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigil on kolm põhitunnust: 1) maa-ala, 2) rahvas ja elanikkond, 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. Riigivõimu tunnused:
revolutsiooniga, kus proletariaat võõrandab nende väheste rikaste kätte koondunud rikkused. Koos eraomandi kadumisega kaovad ka klassid, klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutub ühiseks. 19. sajandi II poolel sai marksism kasvavas sotsialistlikus liikumises kõige mõjukamaks vooluks. Sajandivahetusel hakkasid tooni andma ameti- ja kutseühingud, mis said sotsiaaldemokraatia toeks. 20. sajandi algul tekkis Venemaal bolševism ehk enamlus (tuntud kui ka leninism). Proletariaat on ainult siis võimeline võimu haarama, kuid seda juhib väikesearvuline raudse distsipliiniga revolutsiooniline partei. Leninism kuulutas algusest peale, et demokraatiat ja parlamentaarseid põhimõtteid tuleb tunnustada ainult niivõrd, kuivõrd need on töölisklassi ja tema parteile kasulikud. 1917.a. oktoobris said nad seda rakendada. Samaaegselt bolševike võimuletulekuga Venemaal eraldusid üldisest sotsialistlikust joonest kommunistid. Kommunismini
annaabi.ee 
