Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. Abielu 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg sündis maapaos oleku ajal. K. Päts presidendiks Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis valimistest osa 238 liiget. Presidendikandidaadi Konstantin Pätsi poolt hääletas 219 valimiskogu liiget. Seega sai Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts. 1940. aastal küüditasid nõukogude okupatsi- oonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga
üks. Nii see 1938.a. oli, et Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste poolt oli esitatud presidendi kandidaadiks ainult Konstantin Päts. Valimiskogus pidi hääletamise tulemusena valituks saama 144 häälega, kui oleks vähem hääli esitatud kandidaat kogunud oleks presidendi pidanud valima rahvas. Valimised viis läbi Riigivolikogu esimees Jüri Uluots. Hääletamise tulemusena sai Konstantin Päts presidendiks 219 valimiskogu liikme häälega. Konstantin Pätsile , esimesele Eesti presidendile, püstitati rahva poolt korjatud raha eest Tahkurannas, tema sünnikohas, mälestusmärk. Rahva raha eest, rahva poolt püstitatud mälestusmärk. See on suur austus tema poolt tehtud tegude eest Eesti riigi loomisel. Pole aga temanimelisi väljakuid, ega tänavaid nimetatud tema nimega, et tähistada tema mälestust. Mälestusmärgi avamisel oli aga tähelepanuvääriv ilmanähtus! Just sel hetkel kui
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
Enne presidendiks saamist oli Ilves aastatel 2004-2006 ka Euroopa Parlamendi liige. Toomas Hendrik Ilves on valitud presidendiks juba teist korda järjest. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. President Ilves andis ametivande Riigikogu ees 9. oktoobril 2006. See kõlas nii: ''Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Toomas Hendrik Ilves, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks.'' 29
häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu -koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud
Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse ja kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl
üks hääl. Kui keegi ei saa nõutvat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uute kandidaatide ülesseadmine. Juhul, kui teises voorus ei saa samuti ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, toimub samal päeval kolmas hääletusvoor kahe kandidaadi vahel, kes said enim hääli teises voorus. Peale kolmandat hääletusvooru, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul kokku valimiskogu Eesti Presidendi valimiseks. Valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab enamus liikmeid. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed
Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? § 76. Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? § 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine
istungjärgu alguseni ei ole võimalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus Presidendi valimine § 79 • Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu • Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust • Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana • Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat
5) 2. november – hingedepäev; 6) novembrikuu teine pühapäev – isadepäev; 7) 16. november – taassünni päev. § 31. Üleriigiline lein (1) Vabariigi Valitsus võib välja kuulutada üleriigilise leina. (2) Leinapäeval, 14. juunil, ei korraldata leinaga kokkusobimatuid avalikke üritusi. VABARIIGI PRESIDENDI VALIMISE SEADUS § 1. Valimissüsteemi alused (1) Vabariigi Presidendi valib Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. (2) Riigikogu või valimiskogu liikmel on igas hääletusvoorus üks hääl. (3) Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. § 2. Vabariigi Presidendi kandidaat (1) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib üles seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. (2) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada isikut, kes on Vabariigi President teist ametiaega järjest. (3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks ei või üles seada tegevväelast. § 3
Uus põhiseadus sätestas riigijuhi kohale riigivõimust sõltumatu presidendi. Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts, siis vastavalt Põhiseadusele, mis sätestas, et kui presidendi kandidaadiks on üles seatud vaid üks kandidaat, valib presidendi valimiskogu. Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiste läbiviimine oli vastavalt Põhiseadusele pandud Riigivolikogu esimehe Jüri Uluotsale. Iga valimiskogu liige sai kaks sedelit, kus ühele neist oli kirjutatud ,,poolt" ja teine sedel on tühi
Riigikogu komisjonKomisjoni kuuluvad erinevate erakondade liikmed, kes tegelevad teatud valdkonna probleemiga. Fraktsioonühe erakonna saadiku rühm riigikogus. Koalitsioonerakonnad,kes kuuluvad valitsusse. Opusitsioon erakonnad,mis ei kuulu valitsusse, vaid Riigikokku. Valimiskogukutsutakse kokku presideni valimiseks linnaja vallade esindajad juhul kui Riigikogu ei suuda Presidenti valida. Valitsuskriis Valitsusele umbusalduse avaldamine, nõutakse valitsuse lahkumist. RiigikantseleiValitsuse juures asjajamise korraldaja. MaakondRiiklik haldusüksus. Vald ja linnkohalikud omavalitsusüksuse. Advokaat kaitsjakohtus. ProkurörSüüdistaja. Kohtunikotsuselangetaja. Apellatsioonedasikaebamine ringkonna kohtusse. Kassatsioonedasikaebamine riigikohtusse. Õiguskantslerkõrgeim rüügiaimetnik. Kontrollib, et kõik seadised oleksid vastavuses põhiseadusega. Ombudsmanusaldusisik, sõltum...
1992.a-2001.a Lennard Meri 2001.a-2006.a Arnold Rüütel 2006.a-......... Toomas-Hendrik Ilves PRESIDENDI KANDIDAADI NÕUDED · Peab olema Eesti Vabariigi kodanik · Peab olema vähemalt 40-aastane · Tema kandidatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget PRESIDENDI VALIMISEST EESTIS Riigikogu valib presidendi. Presidendikandidaat peab saama vähemalt 68 poolthäält. Kui kandidaat nõutavat häälteenamust ei saa, moodustatakse valimiskogu kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja omavalitsuse esindajad. Valmiskogu valib kahe enam hääli saanud kandidaati vahel. President valitakse 5 aastaks, võib ametis olla 2 ametiaega. PRESIDENDI ÜLESANDED PÕHISEDUSEGA · annab välja riiklikke autasusid · esindab Eesti Vabariiki · määrab peaministri kandidaadi · on riigikaitse kõrgeim juht · nimetab ja vabastab ametist valitsuse liikmeid · kuulutab välja või jätab välja kuulutamata seadusi
riigikogu liikmel on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälte enamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka kolmandas häälevoorus, siis kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidenti valimist kokku valimiskogu. Kui ka valimiskogus jääb president valimata ehk ükski kandidaat ei saavuta häälte enamust, siis hakkab kõik algusest peale uute kandidaatidega. Viimased Eesti presidendi valimised just nii läksid. Ehk Riigikogu ei jõudnud otsusele ning seetõttu tuli kokku kutsuda valimiskogu. Presidendiks sai inimene kellest varem ei mainitud midagi ning üldiselt olid valimised lihtsale kõrvalt vaatajale väga segased. Leian, et
3)RK-s hääletatakse avalikult, poolthääletamise põhimõttel, hääli peab olema üle poole(vähemalt 51% poolt). Eriti tähtsad otsused otsustatakse meedias. 4)Umbusalduse avaldamine kui peaminister või valitsus ei tule saadikute arvates tööga toime, siis korraldatakse hääletus kas poliitik jääb ametisse ja jätkab oma tööga või mitte. 5)Presidentiks võib kandideerida vähemalt 40 aastane sümmijärgselt kodakontsuse omandanud Eesti kodanik. Presidendi valib riigikogu või valimiskogu. Valimine toimub salajasel hääletusel, kus hääletavad riigikoguliikmed. Selleks et võita peab olema poolthääli 68. Kui kolme hääletusvooruga ei suudeta presidenti valida, siis valib valimiskogu presidendi. 6)Valitsuse tagasiastumisel valitakse 14 päeva jooksul uus peaministri kanditaat, kes moodustabuue valitsuse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ja sellest ajast saavad nad vastavad õigused, ning vana valitsuse õigused lõpevad.
esimeheks, kuid siis tulid võimule enamlased ja Päts läks veel kahel korral vangi. · Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, sise- ja sõjaminister. · Aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. · 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu liige. · 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. · 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. EV ESIMESE PRESIDENDI VALIMISED · Esimene president valiti valimiskogu poolt. · Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. · Kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts. · 238st liikmest hääletas 219 valimiskogu liiget Konstantin Pätsi poolt. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eesti Vabariigis John C. Wiley (esireas vasakult esimene) pärast volituste üleandmist president
*Tsentraliseerimine kõigis valdkondades *Kampaaniate korraldamine ("Kaunim Kodu", Eesti lipu kampaania, nime eestistamine) *Erakondade tegevuse keelustamine *Isamaaliidu loomine *Kutsekodade loomine *8.12.1935 vapside riigipöördekatse (Pätsi ja Laidoneri poolt võis olla mõjutatud) 1938 *Veeb Riigivolikogu valimised -Rahvarinne (kuulusid ainult need saadikud, kes Pätsi ja Laidoneri poolt valitud) (Saada oli sinna raske, kuna ranged tingimused) *Apr valis valimiskogu presidendiks K.Pätsi *Apr moodustab valitsuse K.Eenpalu *Apr saab sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner Eesti haldusjaotus kahe maailmasõja vahelisel perioodil
° Demokraatliku vabariigi valitav riigipea, seega kõrgeim ametiisik riigis. Presidendi kandidaadi ülesseadmisõigus on ainult Riigikogul. Presidendi kandidatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogu Riigikogus viiakse vajadusel läbi 3 hääletamisvooru. ° Valituks osutub kandidaat kelle poolt Kui keegi ei saa vajalikku häälteenamust, siis hääletab 68 Riigikogu liiget ( 2/3 ) moodustatakse valimiskogu Valimiskogu (koosseis) ° Riigikogu liikmed Valimiskogus esitatakse presidendikandidaadiks 2 ° Kõikide omavalitsuste esindajad (1) enam hääli kogunud kandidaati. Veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus v otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. EESTI RIIK PRESIDENT
Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) esindada Eesti vabariiki rahvusvahelises suhtlemises 2) kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) määrata peaministrikandidaat, nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president
*Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht KANTSLER valitsusametnik ,kes koordineerib ministeerium valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. MAAKOND iidse algupäraga terriotaalne üksus Eestis;tänapäeval riiklik
2. Vabariigi Presidendi valimised. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Tähtsamad Vabariigi Presidendil lasuvatest ülesannetest seonduvad siiski siseriikliku poliitilise elu küsimustega. Vabariigi Presidendi ülesannetest üks olulisemaid on peaministrikandidaadi kindlaksmääramine. Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015.
· vähemalt 40-aastane · kohtulikult karistamata · iga isik võib presidendiks kandideerida max 2korda järjest(st. 10-ks aastaks) 2)Presidendi valimine. · kandidaate saavad üles seada vähemalt 21 riigikogu liiget · presidendi valib riigikogu vähemalt 68 poolthäälega · kokku on võimalik kokku korraldada 3 valimisvooru 2-l päeval(3 vooru) · kui riigikogu ei suuda ka 3-das voorus presidenti valida,kutsutakse kokku valimiskogu kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus)
nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest
on vaid üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu kooseisu kahekolmandikune häälteenamus. Juhul kui ükski kandidaat ei saa võutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist vooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Ning kui juhtub, et President jääb valimata ka kolmandas häälevoorus, siis kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidenti valimist kokku valimiskogu. Sellistest eeskirjadest lähtutakse ka enamustes Euroopa Liidu riikidest. Ise olen rahul ning loodan, et Eesti valimissüsteem jääb püsima sellistena nagu ta on!
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus Riigikogu valimised-iga 4 a.tagant märtsikuu 1.pühapäeval-kodanikud valivad riigi esinduskogu Valitsuskoalitsioon-erakondade liit Opositsioon-erakonnad,mis ei kuulu valitsusse ja kes peavad valitsuse puudusi esile tuua Riigikogu-EV parlament(101 liiget,4 a..) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest h...
Ratifitseerida välislepinguid Kinnitada riigieelare Kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Kontrollida täitevvõimu (valitsust) 2. Vabariigi president – Eesti riigipea Eesti presidendi ülesanded määrab kindlaks Eesti Vabariigi põhiseadus. Need on suunatud eri võimuharude tasakaalu ning vastastikuse kontrolli tugevdamisele ja riigi rahvusvahelise maine tõstmisele. Eestis valib presidendi kas riigikogu või valimiskogu. (Vähemalt 40- aastane sünnijärgne Eesti kodanik) Võib juhtuda, et ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat vähemalt 68 häält. Siis kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuulub riigikogu liikmetele lisaks vähemalt üks esindaja igast valla- ja linnavolikogust. President astub oma ülesannetesse pärast seda, kui ta on riigikogu ees andnud Eesti rahvale ametivande, mille tekst on kirjas põhiseaduses. Eesti presidendi peamised ülesanded:
mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." 5. PRESIDENDI VALIMISE KORD EESTIS PS§ 79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. (VÕI 21 LIIGET VALIMISKOGUST) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat
hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. LÕPPSÄTTED · Riigikogu liikmete registreerimine Eesti Vabariigi Valimiskomisjon registreerib valitud Riigikogu liikmed ning avaldab Riigi Teatajas teadaande Riigikogu valimise lõplike tulemuste kohta koos valitud isikute täieliku nimekirjaga hiljemalt 10. päeval pärast valimist. · Vastutus valimisseaduse rikkumise eest Valimisseaduse sätete rikkumine on karistatav haldus või kriminaalkorras.
valitsused. President Kohalik Omavalitsus Vabariigi riigipea ja on kõrgeim ametiisik. Kohalik võim koos valitava esindusorgani Eesti presidendiks on Toomas Hendrik (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), Ilves. Presidendi valib riigikogu või kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi. valimiskogu. Eesti omavalitsusüksusteks on vald ja linn. Kohus Kodanikuühiskond Õigusemõistmist teostav riigiorgan. Eesti Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kohtusüsteem on 3-astmeline: Maakohus kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (halduskohus), Ringkonnakohus ja Kodanikuühiskond edendab vabameelsust, Riigikohus. omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude
Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus mitmeparteiline valitsus Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält.
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Mõisted Riigikogu- Eesti Vabariigi parlament , rahva esinduskogu, seadusandliku võimu kandja , koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks lihthäälte enamus- kui esinduskogu kohalolevatest liikmetest hääletab poolt rohkem kui vatu koosseisu häälteenamus- kui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust, saadakse vähemalt 51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja ku...
Eesti Vabariigi võimuorganid 1.Riigikogu: Riigikogu kosseisus on parlament, mis on rahvaesindusorgan ja saadikud, kes on rahva tahte esindajad. Saadikutel on eristaatus, saadikut ei tohi ilma parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kohut mõista tema üle. Neil on kõrge palk ja mõningad soodustused(eluaseme-, sõidukulude-, telefonikõnede kompentseerimine). Parlamendi töö juhtimiseks valivad saadikud enda hulgast juhatuse, juhtuse moodust. Riigikogu esimees(Ene Ergma) ja 2aseesimeest(Kristiina Ojuland, Jüri Ratas). Riigikogu ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse(10alalist komisjoni). Franktsiooni kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Üks saadik võib kuuluda ainult ühte franktsiooni, ta võib ka loobuda franktsioonides osalemast. Franktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutlusele tulevas küsimuses, koostatakse nende puhul seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas käituda hä...
Eesti Vabariigi president on riigi kõrgeim ametiisik, Eesti riigipea. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Kandidaat ei pea olema Riigikogu ega erakonna liige. President annab enne ametisse asumist Riigikogu ees ametivande, loobub teistest ametikohtadest, lõpetab äritegevuse ja parteilise kuuluvuse. President valitakse salajasel hääletamisel viieks aastaks (maksimaalselt kaheks ametiajaks) Riigikogu või valimiskogu poolt. Riigikogu poolt valituks osutub kandidaat, kes kogus vähemalt 68 poolthäält (2/3 Riigikogu enamusest). Riigikogus võib korraldada kuni kolm hääletusvooru. Kolmandas voorus võistlevad kaks eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui kumbki kandidaat ei osutu valituks, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja vähemalt üks esindaja linna/valla volikogust (kokku umbes 350 valijameest). Kahele kolmandas Riigikogu voorus osalenud
- menetleda ja vastu võtta seadused - kontrollida täitevvõimu ( valitsuse ) tegevust - kinnitada presidendi esitatud kõrgemae riigiametnike kandidatuurid - sedaduste vastu võtmine - valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle EESTI VABARIIGI PRESIDENT *valimine: - Presidendi valib riigikogu või valimiskogu *ametiaeg: - 5 aastat , max 2x5 aastat-> vältida ametiseisundi kuritarvitamist *Konstantin Päts - president aastail 1938-1940, Eesti esimene President *Lennart Meri - president aastail 1992-2001, Eesti teine President *Arnold Rüütle - president aastail 2001-2006. Eesti kolmas President *õigus:-allkirjastada kõiki sedausi, vastuolu põhiseadusega - rahvusvahelised suhted, loob kontakte - erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord
2) algatab põhiseaduse muutmist; 3) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 2) Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. 3) Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. 4) Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. 5) Siis valib selle valimiskogu 6) Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tema volitused enne tähtaega lõppenud, lähevad tema ülesanded ajutiselt üle Riigikogu esimehele. 7) Ajaks, mil Riigikogu esimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, peatuvad tema volitused Riigikogu liikmena.
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
aastat vana PR valimised RK-s salajane hääletus, 1 hääl igal RK liikmel valituks osutub, kelle poolt hääletab vähemalt RK koosseisust 2/3 vastasel korral toimub uus kandidaatide ülesseadmine ja järgmisel päeval uus häältevoor kui seal ka ei saa vajalikku häälteenamust, siis korraldatakse kahe vooru kahe suurima häälte arvudega kandidaatide vahel kolmas voor ning kui seal ka ei saa valitud, siis kutsub President kokku valimiskogu VALIMISKOGU koosneb RK liikmed + KOV volikogude esindajad RK esitab kandidaatideks kaks RK-s enim hääli saanud kandidaadid 8 21 valimiskogu liiget võivad samuti PR kandidaadi üles seada Presidendiks saab osa võtnud VALIMISKOGU liikmete häälteenamusega kandidaat kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, siis samal päeval korraldatakse
14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129; 15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. 9. EV Presidendi valimise kord. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi(Eesti kodanik,40) ülesseadmise õigus on vähemalt 1/5 Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu 2/3. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine.
Presidentaalses: President juhib riigi valitsust ja täidab ka peaministri ülesandeid, nimetab ametisse ministrid, otsustab ministrite tagandamise. Parlamentaarses: Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ametisse kõrged ametnikud (kohtunikud, diplomaadid, sõjaväe juhtkond), täidab tseremoniaalseid kohustusi. Praegune president on valitud valimiskogu poolt. Kellest koosneb valimiskogu? Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajatest. Miks on põhiseaduses kehtestatud presidendiks kandideerija vanuse alampiiriks inimese keskiga, aga mitte näiteks 21 aastat nagu Riigikokku kandideerijate puhul? Esita kaks põhjendust. *Presidendil suurem vastutus kui Riigikogu saadikul. *Presidendi töö nõuab rohkem kogemusi. Millal vahetub Eestis valitsus? *Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel.
Päts Maanõukogu liige ja 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. 1934. algas nn "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis poolautoritaarne riigikord. Eesti poliitilises korras ja ametlikus ideoloogias oli diktatuurile iseloomulikke jooni, need jooned polnud aga äärmuseni viidud ega lõpuni välja arendatud nagu suurtes diktatuurimaades. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937. a vastu uue, kolmanda põhiseaduse. 1938. aasta 24. aprillil valis valimiskogu ainukeseks kandidaadiks olnud 64.a. Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. 1939. aastal otsustas president Konstantin Päts loobuda sõjalisest vastupanust ja sõlmida Nõukogude Liiduga baaside leping, uskudes, et tal õnnestub Eesti sõjast eemal hoida. Paraku läks teisiti. 17. juunil 1940. aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Paljude meelest oleks K. Päts pidanud riigipeana olema kindlameelsem. 1940. a juulis küüditati Päts koos perekonnaga Venemaale. 18
Mõningates riikides tehakse seda parlamendis, Tsehhis kodade ühisistungil, Saksamaal ja Itaalias valimiskogus. Valimiskogud on iseloomulikud föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Tsehhis on reeglistik üpriski keeruline: kahes esimeses voorus peab edukas kandidaat saama mõlema koja koosseisu enamuse toetuse, teises voorus osalevad kandidaadid, kes kogusid enim hääli esindajatekojas ja senatis ning kolmandas voorus piisab valimiskogu häälteenamusest. Eestis, Ungaris, Kreekas ja Itaalias eeldatakse edukaks osutuvalt presidendikandidaadilt tavaliselt esimeses voorus rohkem kui kahe kolmandiku toetust. Lätis, Tsehhis ja Saksamaal kehtib koosseisu enamuse reegel juba esimeses voorus. Eestis läheb neljandas voorus otsustusõigus parlamendilt valimiskogule. Sellega on meie riik ainulaadne. Kreekas ja Eestis võin parlamendivähemus presidendi valimist takistada.
juurutamist. Isegi tänapäeval võib mõnel eraldatumal saarel kohata külaelanikke nende traditsiooniliste kehakatete, mehi peenisevarjete, naisi aga kõrreseelikutega. Vanuatu on alates 1994 jaotatud kuueks provintsiks. Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest. Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Vanuatulaste traditsiooniline sissetulekuallikas on kookospähklid, millest toodetakse kas kookosõli või kookoskütust, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum kui nafta. Vanuatul ei ole tulumaksu,
filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia (juhataja Ingrid Rüütel) ja folkloristika osakonnad (juhataja Mare Kõiva). 21.veebruaril 2000 valis haridusministri poolt kinnitatud valimiskogu, milleks oli Kirjandusmuuseumi laiendatud teadusnõukogu, ühehäälselt järgnevaks viieks aastaks Kirjandusmuuseumi direktoriks tagasi senise direktori Krista Aru 3 EKM Tähtsus. 1. Teeb haridusministrile ettepanekuid Kirjandusmuuseumi põhikirja muutmiseks. 2. Kinnitab sihtfinantseeritavad teadusteemad, nende täitmise aruanded. 3. Kinnitab Eesti Teadusfondi grantide lõpparuanded. 4
boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus. Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. Ajakirjanik Argo Ideon avaldas Wikileaksi kaudu avalikkuse ette jõudnud USA välisministeeriumi memodele tuginedes 28. jaanuaril 2011 ajalehes Postimees artikli "Ilves USA saadikule: Eesti presidendi koht on vaesevõitu ja võimuta". Sellest selgub, et Ilves kritiseeris USA diplomaatidega kohtudes Keskerakonna juhti Edgar Savisaart, keda ta nimetas "Eesti Hugo Cháveziks" ja "odavaks populistiks".
ülesehituse ja korralduslikust küljest on unifitseeritud valimisseadustega. 17.Eesti Vabariigi Presidendi valimise kord. Vabariigi presidendi valib PS §79 kohaselt Riigikogu salajasel hääletusel kolmes hääletusvoorus. Presidendi mittevalitusel Riigikogus läheb valimisõigus üle valimiskogule, mis koosneb kõigi kohalike omavalitsuste esindajatest ja Riigikogu liikmetest. Nii riigikogus kui valimiskogus saab kandidaate üles seada 21 valimiskogu (parlamendi) liikme poolt. Valimiskogu esimeses hääletusvoorus kandideerivad ka kaks Riigikogu kolmandas hääletusvoorus enam hääli saanud kandidaati. Riigikogus tuleb kandidaadil saada koosseisu 2/3-line toetus. Valimiskogus tuleb saada selle kogu koosseisu häälteenamus ehk 50%+1 hääl. Valimisprotseduuride täpsema korra kehtestab seadus. 18.Inimõiguste olemus ja mõiste. Vastavalt ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioonile ning rahvusvahelistele paktidele "Kodaniku- ja poiitiliste õiguste kohta" ning "Majanduslike-,
PR valimised RK-s: salajane hääletus, 1 hääl igal RK liikmel. Valituks osutub, kelle poolt hääletab vähemalt RK koosseisust 2/3, vastasel korral toimub uus kandidaatide ülesseadmine ja järgmisel päeval uus häältevoor, kui seal ka ei saa vajalikku häälteenamust, siis korraldatakse kahe vooru kahe suurima häälte arvudega kandidaatide vahel kolmas voor ning kui seal ka ei saa valitud, siis kutsub President kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb RK liikmed + KOV volikogude esindajad. RK esitab kandidaatideks kaks RK-s enim hääli saanud kandidaadid. 21 valimiskogu liiget võivad samuti PR kandidaadi üles seada. Presidendiks saab osa võtnud Valimiskogu liikmete häälteenamusega kandidaat, kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, siis samal päeval korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine voor, kui ka seal ei saada vajalikku häälte arvu, siis algab protseduur
on EV presidendi ülesanded, nimeta kõik EV presidendid (lk 30-31) Nõuded: · Sünnijärgne Eesti kodanik · Vähemalt 40-aastane · Tema kanditatuuri peab üles seadma vähemalt 21 Riigikogu liiget Presidendikandidaadi võib üles seada vähemalt 21 Riigikogu liiget. Presidendi valib Riigikogu. Presidendiks saades peab saama vähemalt 2/3 häältest. Kui ei õnnestu saada nii palju hääli kui vaja, siis läheb asi valimiskogu kätte, kus on u. 350 valijameest. Ning seal langetatakse otsus. EV presidendi ülesanded: · Esindada Eesti Vabariiki · Teha riigikogule ettepaneku kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, lõpetada sõjaseisukord · Määrata peaministri kandidaadi, kes moodustab valitsuse
Eesti valimissüsteem- proportsionaalne Kohalikud ja Riigikogu valimised- iga nelja aasta järel. Järgmised Riigikogu valimised 2015, järgmised kohalikud valimised 2017. Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2014 mais. Presidendi valimised iga viie aasta järel. Toimuvad 2016. Eesti Vabariigi presidendid: Konstantin Päts 1938-1940 Lennart Meri 1992-2001 Arnold Rüütel 2001-2006 Toomas Hendrik Ilves 2006- 2016 Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu Eesti Vabariigi peaministrid al.1990 Edgar Savisaar 1990-1992 Tiit Vähi 1992 Mart Laar 1992-1994 Andres Tarand 1994-1995 Tiit Vähi 1995-1997 Mart Siimann 1997-1999 Mart Laar 1999-2002 Siim Kallas 2002-2003 Juhan Parts 2003-2005 Andrus Ansip 2005- 2014 Kuidas toimub uue valitsuse moodustamine? Eesti Vabariigi põhiseadus § 89 Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
