Föderaal e keskvõimu pädevusse kuulusid: § välispoliitika § kaitsejõud § kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja teiste riikidega § rahandus, post, föderaalmaksude kogumine q Osariigid vastutasid: hariduse, tervishoiu, ja ühendusteede eest. USA põhiseadus. Kongress o Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: Senat ja Esindajatekoda o Senat: osariikide esindajatest, iga osariik valis 2 senaatorit esindasid osariigi huve o Esindajatekoda: liikmed valiti vastavalt osariigi rahvaarvule, parteipoliitilisel printsiibil o Mõlemal kojal võrdsed õigused USA põhiseadus. President Täitis riigipea ja valitsusjuhi rolli Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht Valiti kodanike poolt 4 aastaks Parteid 18. saj lõpp 19. saj algul Sisepoliitikat kujundas kahe partei
Kongress - Parlament Ameerika Ühendriikide Kongress on kahekojaline: ülemkoda ehk Senat ja alamkoda ehk Esindajatekoda. Võim on kodade vahel jaotatud enam-vähem võrdselt, mis tagab suuremate ja väiksemate osariikide vahel tasakaalu. Senat koosneb 100 liikmest, igast osariigist 2 senaatorit olenemata selle osariigi rahvaarvust. Senaatorid valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul. Korraga valitakse vaid ühte senaatorit osariigis. Senaator peab olema vähemalt 30-aastane ja omama USA kodakondsust vähemalt 9 aastat.
3 september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks 1 oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, seadusandlik kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: Föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka jakobiinide klubi. 1792 4 aprill- algas prantsusmaa sõda austria ja preisimaa vastu. 10 august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21 september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent 22 september- konvent kuulutas prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender 1793 21 jaanuar- LouisXVI hukati 2 juuni- algas jakobiinide diktatuur 24 juuni- võeti vastu uus põhiseadus mida reaalselt kunagi ei rakendatud 13 juuli- tapeti jean-paul marat 1794 27 juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati jakobiinid 1795 1 aprill- toimus zerminaali ülestõus. 29 mai- toimus preriaali ülestõus 25 juuni- inglaste ja emigrantide ebaõnnestunud dessant ?
sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. 20. augustil 2008 kirjutasid USA riigisekretär Condoleezza Rice ja Poola välisminister Radek Sikorski alla lepingule millega Poola nõustus lubama oma pinnale USA globaalse raketitõrjesüsteemi komponente. Poola ja Tsehhi territooriumile rajatav raketikilp läheb 2012. aastani maksma umbes 1,6 miljardit dollarit. EDASINE LAIENEMINE Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia, Horvaatia, Makedoonia ja Ukraina liikmeks võtmisega. 3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu. NATOl on individuaalne partnerlusprogramm (IPAP) Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga.
" Artikkel räägib sellest, et Ameerika Ühendriikides avaldati mainekas psühholoogiaajakirjas Psychological Bulletin kolme psühholoogi (Rind, Tromovich, Brauserman) uurimus laste seksuaalsest väärkohtlemisest. Nad järeldasid oma uurimuse põhjal, et iga varane seksuaalkogemus ei põhjusta parandamatut traumat lapse psüühilisele tervisele. Artikli avaldamisele järgnes pahameeletorm. Ameerika ajakirjandus mõistis artikli ja uurimuse avalikult hukka. Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni nr 107, milles mõistab hukka kõik ajakirjas tehtud järeldusid, mille kohaselt on seksuaalsuhe täiskasvanu ja lapse vahel vähem kahjulik, kui laps ,,sellega nõus on ". Seda resolutsiooni toetas hiljem ka Ameerika Ühendriikide Senat. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon, mis annab välja ajakirja Psychological Bulletin, reageeris resolutsioonile nõnda, et avaldas ühes oma ajakirjas Kongressi liikme Tom Delay artikli laste
2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia. NATO kindral 3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. 4) NATO edasine laienemine Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks NATO edasise laienemise, nõustudes Albaania, Gruusia, Horvaatia, Makedoonia ja Ukraina liikmeks võtmisega.3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu.NATOl on individuaalne partnerlusprogramm (IPAP) Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani, Ukraina, Moldova ning Bosnia ja Hertsegoviinaga. 5) Miks Eesti kuulub NATO-sse?
Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused Osalus- ja elitaardemokraatia -Osalus *Rahva kaasamine poliitikasse *Interneti kasvav roll -Elitaardemokraatia *Eliidi võim rahva nõusolekul Demokratiseerumise lained -I 1826-1922 -II 1945-1956 -III 1974-1995 Siirdeühiskond -Demokraatia kindlustamine -Vabad valimised -Reformide aeg...
septembril 2006. · Raketikilbi eesmärgiks on Iraanist ja Põhja-Koreast tulevate raketirünnakute tõrjumine. · Venemaa juhtkonna arvates on raketikilbi lepe suunatud Venemaa vastu ja on lubanud sõjaliste meetmetega raketikilbi rajamise korral Venemaa piiride lähedale. · Poola ja Tsehhi territooriumile rajatav raketikilp läheb 2012. aastani maksma umbes 1,6 miljardit dollarit. Edasine laienemine · Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on nõustunud Albaania, Gruusia, Horvaatia, Makedoonia ja Ukraina liikmeks võtmisega. · 3. aprillil 2008 esitati Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel Albaaniale ja Horvaatiale ametlik kutse organisatsiooniga liitumiseks. Gruusia ja Ukraina ei saanud kutset peamiselt Saksamaa vastuseisu tõttu. · 1949 Kronoloogia 24. august Jõustub Põhja-Atlandi leping. 17. september Põhja-Atlandi Nõukogu esimene istung Washingtonis. 6
ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. 1) Briti Lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finats ja majandusküsimusi. 2) USA senat kinnitab presidendi poolt nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud
Külm sõda: NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. Trumani doktriinin1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.MP Kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljd dol väärtuses Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. Berliini blokaad 1948a juunis alanud käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Kü...
3. september- kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober- kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill- algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august- rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september- kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september- Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar- Louis XVI hukati. 2. juuni- algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni- vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli- tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli- 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill- toimus zerminaali ülestõus. 20. mai- toimus preriaali ülestõus. 25
tööjaotuse. Briti ülemkoda kui valdavalt sümboolne võim peab andma oma heakskiidu alamkojas vastu võetud õigusaktidele, kuid tema pädevusse ei kuulu finantsküsimused. Regionaalsed ülemkojad tegelevad vahetult piirkondi puudutava seadusandlusega. USA Senat kinnitab ka presidendi nimetatud kõrged riigiametnikud ja suursaadikud ning ratifitseerib välislepingud. Samuti arutatakse siin läbi kõik riigiametnike vastutuselevõtmisega seonduvad küsimused. USA Esindajatekoda käsitleb eeskätt eelarve ja maksudega seonduvat. Ka presidendi vastutuselevõtmise protseduur saab alguse esindajatekojast. Selleks, et riigi esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb teda organisatsiooniliselt korraldada, s.t luua töörühmad ja juhtorganid. Selle jaotuses võib eristada formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koostisest ja muutub seega alati pärast uue parlamendi kokkutulekut.
3. september kehtima hakkas põhiseadus, mille järgi Prantsusmaa muutus konstitutsiooniliseks monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20. mai toimus preriaali ülestõus. 25
1943.a arutati Balti riikide saatust Teherani konverentsil. Ka järgnevatel konverentsidel mingeid otsuseid Balti riikide kohta vastu ei võetud, kuid Potsdami konverentsil antud tunnustusega NSV Liidu läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. 12.juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitemiskorraldust ning atsionaliseerimist. 1953.a moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940.a toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954.a avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, kus kirjeldati Moskva jõu- ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Teaduse ja tehnika edusammud: teaduse areng kajastas vahetult peale sõda paljuski sõja dikteeritud suundumusi. Eriti ilmekalt avaldus see tuumafüüsikas, kus kõik jõupingutused olid suunatud tuumapommi loomisele. Pomm valmis 1945
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi Sabha) ja Rahvusnõukogust. Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18- 2 aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogul (Rashtriya Sabha) on 60 liiget, kellest 10 nimetab kuningas, 35 valib Esindajatekoda ning ülejäänud 15 valib külavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu. Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatva võimu moodustavad kuningas ja Ministrite Nõukogu. Peaministriks määratakse valimistel kõige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu või partei juht. Ministrite Nõukogu määrab kuningas peaministri soovitusel. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam
b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidentaalne korraldus (USA näitel) 2.2. Eesti kui parla- PRESIDENT KONGRESS mentaarne demokraatia Riigipea SENAT ESINDAJATEKODA ÜLEMKOHUS igast osariigist 2 Saadikud vastavalt osariigi Valitsusjuht saadikut rahvaarvule Ülemjuhataja Osariigi kuberner v
POLIITILINE SÜSTEEM 1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline
PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).
Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi struktuur ja ülesanded. Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal). Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse
Esindajatekoja liikmete valimisi läbi viima. I Osa Esindajatekoja moodustamine 3.Esindajatekoja kokkukutsumise õigus. – 1)Kindral-kuberneril on aeg-ajalt, vajaduse tekkimisel, õigus Tema Kõrguse nimel proklamatsiooni abil kutsuda kokku Uus-Meremaa Esindajatekoja seitsekümmend kuus liiget ja peale selle ka neli maoorist liiget, nii nagu see on ettenähtud käesoleva akti IV osas. 2)Iga selline Esindajatekoda, kui Peaassamblee ei saadeta varem laiali, omab volitusi kolmeks aastaks ja mitte rohkem, alustades lugemist päevast, mis on kehtestatud Koja valimiste läbiviimise ettekirjutuste tagastamiseks.* (Koos valimistulemuste äratoomisega.) 4.Parlamendi liikmed. – Esindajatekoja liikmeid nimetatakse ja neile omistatakse Parlamendi liikme tiitel; käesolevas aktis, nii nagu ka kõigis teistes aktides, milliseid võetakse vastu hiljem, peab olema sellele vastavalt tõlgendatud
läänepiirile loobuti tegelikult Balti riikidele vabaduse nõudmisest. Samas ei andnud lääneriigid järele NSV Liidu survele Balti riikide liitmist de jure tunnustada. Külm sõda muutis uuesti olukorda. 12. juunil 1946 võttis Ühendriikide valitsus vastu memorandumi, milles kinnitati, et USA ei tunnusta Balti riikide liitmist NSV Liiduga, sealset valitsemiskorraldust ning varade natsionaliseerimist. 1953. aastal moodustas USA Kongressi Esindajatekoda Balti riikides 1940. aastal toimunu uurimiseks komisjoni, mis sai selle esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu-ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati
presidendikandidaadiks. 1976. aastal duelleeris ta Gerald Fordi vastu, aga presidendiks sai hoopis Jimmy Carter. 1980. aastal nimetati 69-aastane Ronald Reagan Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks ja ta võitis valimised. Ta on USA ajaloo vanim presidendikanditaat. Ronald Reagan võitis 44 osariigis ja kogus 489 valijahäält. Tänu Reagani võidule valiti ümber terve Esindajatekoda (435 kohta) ja kolmandik Senatist (34 kohta). Vabariiklased saavutasid täieliku edu, nad said Senatis 12 kohta ja kindlustasid veerand sajani järel lõpuks enamuse. Esindajatekojas jäi siiski enamus demokraatide kätte. Sellegipoolest 1 said vabariiklased juurde 32 kohta. Reagani administratsiooni jäi Külma sõja kõige teravamad aastad. Ronald Reagani ülekaalukat võitu 1980. aasta USA presidendivalimistel võib pidada
monarhiaks. 1. oktoober kokku tuli uus saadikutekogu, Seadusandlik Kogu. Selles tekkisid poliitilised rühmitused: föjaanid, zirondiinid ja montanjaarid. Olulist rolli etendas ka Jakobiinide klubi. 1792 4. aprill algas Prantsusmaa sõda Austria ja Preisimaa vastu. 10. august rahvahulk tungis Tuiliers'i lossi ning kukutas monarhia. 21. september kokku tuli uus esindajatekoda: Konvent. 22. september Konvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Kehtima hakkas revolutsiooniline kalender. 1793 21. jaanuar Louis XVI hukati. 2. juuni algas Jakobiinide diktatuur. 24. juuni vastu võeti uus põhiseadus, mida reaalselt kunagi ei rakendatud. 13. juuli tapeti Jean-Paul Marat 1794 27. juuli 9. termidoori riigipöördega kukutati Jakobiinid 1795 1. aprill toimus zerminaali ülestõus. 20
USD. Ka paljud Euroopa riigid on teinud sama. ELi rahandusministrid kohustusid ühiselt tagada hoiuste tagamise süsteem. Nad otsustasid tõsta hoiusegarantii 50 000 euroni, vähemalt üheks aastaks. USA vastuoluline abiplaan ei vähendanud pingeid, seega pidi Euroopa ise hakkama saama. 31.10.2007 saavutasid paljud maailma fondiindeksid tipu, peale seda algas langemine alates sellest päevast kuni 03.10.2008, mil USA Kongressi esindajatekoda võttis teisel katsel vastu Paulsoni plaani, indeks S&P 500 langes 30%; indeks MSCI World, mis näitab arenenud maade turgude dünaamikat langes 32.3%; arenevate turgude indeks MSCI Emering Markets 40,5&%. Erinevalt eelnevast 2000-2002. Aastate kokkuvarisemisest, kui fonditulu krahhi põhjustasid tehnoloogilised kompaniid ja mis piirdus USA turgudega, 2007-2008. Aastate kokkuvarisemine puudutas kogu maad ning oli tingitud fonditurust väljaspool olevatest
ja transpordivarustus. 6 1.4 Poliitika ja Euroopa Liit Belgia kuningriik on föderaalne parlamentaarne konstitutsiooniline monarhia, kus ideoloogiliselt sõltumatul kuningal on muu hulgas õigus välja anda (põhiseadusega määratud piirides) kohustavaid seadusi ja dekreete, nimetada ametisse riigiametnikke ja kohtunikke, kuulutada sõda ja juhatada vägesid ning laiali saata Esindajatekoda. Föderaalvalitsuse peaminister on prantsuskeelse liberaalse partei Reformiliikumine (Mouvement Reformateur - MR) esindaja Charles Michel (alates 11.10.2014). Föderaalvalitsus on reeglina koalitsioonivalitsus. Belgia on kolmest piirkonnast ehk regioonist koosnev liitriik, kus on lisaks kolm keelekogukonda ja täidesaatev võim jaguneb föderaal-, regionaal- (Flandria, Valloonia, Brüssel-pealinn) ning kogukonnavalitsuste (prantsuse, hollandi ja saksa kogukond) vahel.
Tallinna Rahumäe Põhikool Tai naeratuste maa Uurimistöö Koostaja: Liisi Lota Pals 8.A klass Juhendaja: õpetaja Mare Salu Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1. Asukoht.............................................................................................................. 5 2. Loodus................................................................................................................ 5 3. Kliima................................................................................................................. 6 4. Ajalugu............................................................................................................... 6 5. Valitsus.......................................................................
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
parlament (pr k parler – kõnelema).Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).
k parler kõnelema).Parlamendid võivad olla: 1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis). 2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal). a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s). b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad, osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).
Jaapan asub Ida-Aasias ja hõlmab Jaapani saarestiku ja sellest idas paiknevad Nansei saared. Pindala on 377 835 km2 ja rahvaarv 128 389 000 (2006). Pealinn on 8 372 400 elanikuga Tokyo. Jaapan jaguneb 47 prefektuuriks, riigikeeleks jaapani keel ja rahaühikuks jeen. Jaapan on parlamentaarse monarhiaga riik, riigipeaks on päritava võimuga keiser. Keisri (tenno) osa on tseremoniaalne. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mille Nõunikekoda valitakse 6 aastaks ja Esindajatekoda 4 aastaks. Esindajatekoda võib Nõunikekojas mahahääletatud seaduseelnõud 2/3 häältega vastu võtta. Valida võivad vähemalt 20- aastased. Peaministri nimetab parlamendi ettepanekul keiser. Mitmeparteisüsteem. Erandlik, neljaastmeline kohtusüsteem. Jaapan on üherahvuseline riik, jaapanlased moodustavad 99,4%. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna ja seal on kasutusel silpkiri. Keskmine asustustihedus on 340 in/km2, kuid elanikkond paikneb väga ebaühtlaselt
Põrandapindalalt on Pentagon 3 korda suurem kui kuulus New Yorgi pilvelõhkuja - Empire State Building. Hoone nimi Pentagon on saanud Kaitseministeeriumi ja kogu USA sõjamasina sünonüümiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Pentagon, 18.04.2009) 17 4.3 Kapitoolium (Washington) Pilt 6: Kapitoolium (Washington) Kapitooliumi hoone ehk Capitol Building on hoone, kus käivad koos istungitel nii USA Senat kui ka Esindajatekoda. Selles hoones on töökabinet USA asepresidendil, kes juhib Senati ja ka Kongressi (mõlema koja ühisistungi) tööd. Samuti on seal kabinet Enamuse liidril (Majority Leader) ehk isikul, kelle partei saab enamuse Esindajatekojas ning määratakse või valitakse partei poolt Esindajatekoja esimeheks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kapitoolium_(Washington), 18.04.2009) Hoone on ajaloolise väärtusega ja on kaitse all ajaloomälestiste kaitse seaduse alusel.
Ameerika Ühendriikide sünd. See on ühe suurima riigi tekkimise lugu alustades avastamisest.Nende vabadusvõitlusest ja iseseisvuse väljakuulutamisest ning kujunemisest.Arvatavasti 25 000 aastat tagasi indiaanlaste poolt asustatud suure riigi moodustamine eurooplaste tulekul,mis on tänaseni alles koos 1787.a. välja töötatud põhiseadusega.Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud.Täpselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat väikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavut...
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalits...
ülemjuhataja, tema pädevusse kuulub ka teatud juhtumitel kurjategijatele armuandmine. Iirimaa president on alates 1997 Mary Patricia McAlees. Valimistel saavutas ta esimeses voorus 45,5% ja teises voorus 58,7% valijate toetuse. Mary Patricia McAlees Parlament: Iirimaa parlament(Oireachtas) koosneb kahest kojast. Alamkoda on 166-liikmeline üldvalimistel 5 aastaks valitav Esindajatekoda.Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset
11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 p...
Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: · Riigipea · Peaminister e valitsuse juht õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada · Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Sveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: · Riigi esindamine
Presidentaalne riigivõim (USA, Mehhiko, Argentiina, Tšiili, Egiptus, Gruusia) Rahvas e valijaskond e valijamehed valivad presidendi ja parlamendisaadikud. President moodustab valitsuse. Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi. Võimude lahusus on suurim. Presidendi 3 ametit: Riigipea Peaminister e valitsuse juht – õigus ministreid ametisse nimetada või tagandada Vägede ülemjuhataja Seadusandlikuks institutsiooniks on kahekojaline ( Esindajatekoda ja Senat e ülemkoda) parlament e Kongress. Süsteemi eelised: valitsused on pikaajalised Süsteemi puudused: vastastikuse tegevuse pärssiminevõi blokeerimine; Kongressi ja Valge Maja poliitilise liini vastuolulisus) Parlamentaarne riigivõim (Inglismaa, Eesti, Skandinaavia, Šveits, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa) Rahvas valib otse parlamendi. Parlament valib presidendi ( kuningriikides langeb riigipea valimine ära). Presidendi 3 ametit: Riigi esindamine
a) Algul oli 13 iseseisvat riiki, mis moodustasid konföderatsiooni riikide liidu. (Seda juhtis kongress) b) Kahe leeri võitlus: · Föderalistid pooldasid tugevat keskvõimu. · Konföderistid pooldasid osariikide suuremat võimu. c) 1789 võttis USA vastu põhiseaduse, millega võeti vastu tugeva keskvõimuga liitriik. Kahe kojaline Senat Esindajatekoda 2 senaatorit igast osariigist Valiti proportsionaalselt rahvaarvuga Kõrgeimaks täidesaatvaks võimuks neljaks aastaks valitav president. 1. presidendiks valiti George Washington. Kohtuvõim kõrgeim, eluks ajaks valitavatel ülemkohtunikel Ilma valimisõiguseta olid: naised, mustanahalised orjad, pärisorjad kaotati.
esitatud eelnõusid ning otsustavad ühtlasi, kas esitada eelnõu suurele kogule menetlemiseks või mitte. Iga alakomisjon tegeleb mingi kindla poliitika valdkonnaga, mis kuulub laiema komisjoni pädevusse. Nii esindajatekojas kui ka senatis suureneb pidevalt alaliste komisjonide tähtsus. Kongressis on ka neli alalist ühiskomisjoni, millesse kuulub võrdne arv Senati ja Esindajatekoja liikmeid. Lisaks on veel erikomisjonid. Erikomisjonid on ajutised komisjonid, mida Esindajatekoda või Senat moodustab mingi kindla probleemi analüüsimiseks. Peale kolme eelmise on veel ajutised konverentsikomisjonid. Ajutised konverentsikomisjonid on loodud, et kooskõlastada Esindajatekojas ja Senatis vastuvõetud eelnõude versioone. Konverentsikomisjone moodustatakse mõlema koja liikmetest, sest presidendile võib saata ainult mõlemas kojas kinnitatud seaduse. Seega on konverentskomisjonil seadustiku kujundamisel tihti täita oluline roll. (Gitelson jt, 1996, lk. 217)
selle heaks kiitma · Nõuti 9 osariigi heakskiitu (saavutati 1788.a. juunis) Põhiseaduse sisu · Presidentaalne liitvabariik (presidendil suur täitevvõim) · Võimude lahusus A. Seadusandlik võim: · Uus ühine seadusandlik organ: kahekojaline kongress I Ülemkoda = Senat: Iga osariik saadab kuueks aastaks kaks esindajat ehk võrdne esindatud (väiksemate riikide huvide kindlustamine) II Alamkoda = esindajatekoda: esindajate arv sõltub elanike arvust ehk proportsionaalne esindatus (suurte osariikide huvide kindlustamine), valitakse 2 aastaks, rahvahääletusel valitavad B. Täidesaatev võim: president · Riigipea ja valitsusjuht · Valivad osariikide valijamehed neljaks aastaks · President nimetab ametisse ministrid C. Kohtuvõim: Ülemkohus (vt hiljem) · Oluline põhimõte: vastastikuse kontrolli süsteem
· President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta. · President ei saa parlamenti laiali saata. · President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto, kuid mõlemad kojad · (esindajate koda ja senat) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita. · President ei saa algatada seaduseeelnõusid ega anda välja dekreete (vaid Esindajatekoda võib algatada seaduseelnõusid. Enamus eelnõusid siiski algselt presidenti administratsioonilt · Kõik seaduseelnõud peavad saama heakskiidu parlamendi poolt. · Põhiline kontroll eelarve üle parlamendi käes. · Tugev presidendivõim tasakaalustatud parlamendi poolt Tooge välja parlamentaarse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on parlamentaarse süsteemiga!
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõigusli...
Teine võimalus on lahtised nimekirjad. Võrdelise valimise suurimaks puuduseks on, et ükski erakond ei saavuta absoluutset enamust ning võimule tulevad mitmeparteilised valimisliidud (või vähemusvalitsused), mis toob kaasa kindluse vähenemise ning sagedasemad valitsuskriisid. USA – seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president. Parlament (Kongress) koosneb alamkojast (Esindajatekojast) ja ülemkojast (Senatist). Esindajatekoda valitakse kaheks aastaks vastavalt osariikide rahvaarvule (nt Alaskalt 1, N.Y. 34 ja Californiast 45 saadikut). Senatisse valitakse igast osariigist 2 senaatorit. Iga kahe aasta järel valitakse 1/3 senaatoreid ümber. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi nagu Suurbritannias, seetõttu on edukad ainult 2 suurt parteid. Selleks, et mingist seaduseelnõust saaks seadus, tuleb see vastu võtta tingimata mõlemas kojas. Presidendil on veto õigus, millest saab mööda mõlema koja 2/3 enamusega
entsüklopeedilist uurimuste sarja Liivi-ja Eestimaa elu tahkude kohta. BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL! Maaomanikud vs talupojad Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine - Seim: monarh, Senat ja Esindajatekoda - Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal)
kohtukorraldus. Põhiseadus alates 1787. Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea,
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks ...
Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget). 6 Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised). Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid, mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust, puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid. Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega. President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht
diskussiooni objektiks pole. Erandiks on Briti ülemkoda, mille vajalikkuse üle diskuteeritakse sellepärast, et see on moodustatud ebademokraatlikul kujul. Kui on tegu kahekojalise parlamendiga, siis nimetatakse esimest koda küllalt sageli rahvuskoguks või rahvusassambleeks, näiteks Prantsusmaa ja mitmed Aafrika riigid. Austrias on alamkoja nimetuseks Rahvusnõukogu, Itaalias deputaatide koda, Ühendriikides ja Belgias Esindajatekoda. Teist koda nimetatakse äärmiselt sageli Senatiks (Saksamaal Bundestag). Kui on tegemist ühekojalise parlamendiga või kahekojalise parlamendi esimese kojaga, siis see valitakse praktiliselt alati otsestel üldvalimistel. Erandeid on siin väga vähe, näiteks Hiina, kus see valitakse suuremate haldusüksuste esindusorganite ning sõjaväelaste poolt. Esimese koja või ühekojalise parlamendi valimised toimuvad harilikult iga 4-5 a tagant. Üldreeglina uuendatakse korraga terve koosseis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
