Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Kuidas uurida poliitilist süsteemi?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mida peavad institutsioonid dem Tagamiseks tegema?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mida teha nendega kes ei osale valimistel?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mida teha üliaktiivsetea kas see on probleem?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mida teeb valija?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mis polnud demokraatlik?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Mitmemandaadilistes ringkondades?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Kuidas riigikogust lahti saada?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

Q: Kui palju erakondi võiks olla?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt

salumäe, juhan

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt (2)

Ühiskond - Ühiskond

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Kuidas uurida poliitilist süsteemi?
Mida peavad institutsioonid dem Tagamiseks tegema?
Mida teha nendega kes ei osale valimistel?
Mida teha üliaktiivsetea kas see on probleem?
Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob?
Mida teeb valija?
Mis polnud demokraatlik?
Mitmemandaadilistes ringkondades?
Kuidas riigikogust lahti saada?
Kui palju erakondi võiks olla?

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi?
5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi:

Institutsionalistlikult

Behaviouralistlikult

Pluralistlikult

Strukturalistlikult

Ratsionaalse valiku teooriaga
Institutsionalism
Antud skeemi kese võib olla eri paigus
NB! Avalikkus=valijate kogum

Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas
Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu
Probleemid tasakaalu puudumisel:
- Kas tegu on demokraatliku korraga?
- Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema?
- Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile)
Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist .
Näide eestist – valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine )
Miinus : Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas
Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida
Põhiideed:
- Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust ( Montesqieu )
- Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida
Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist.
Joonis – seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades.
Kaks institutsionalismi liiki:
- Klassikaline institutsionalism
- Neoinstitutsionalism

Behavioralism

Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt.
Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega , aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust , ei panda neid veel ühte patta.
Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb)
Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele
Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus)
Kaks koolkonda :
- Psühholoogiline
- Utulitaarne (musta kasti teooria)
Meetodid: arvamusküsitlus ja ekperiment

Pluralism

Institutsionalismi ja behaviouralismi segu (sai alguse 1970ndatel)
Pöörab tähelepanu protsessidele
Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine
Poliitika on inimeste vaheline suhtlus
Probleemid, millega tegeleb:
- Mida teha nendega, kes ei osale valimistel?
- Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)?
Pluralism püstitab ohtralt küsimusi
Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped)
Nõudmised peavad olema mõistuspärased
Koolkonnad:

1) liberaalne – keskendub eliidi uurimisele
2) radikaalne – utoopilised ideed
Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi
Strukturalism – kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia )
Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis

Strukturalism on tihedalt seotud semiootikaga. Uuritakse näiteks kasutatava keele eripärasid
Tuleb vaadelda erinevaid gruppe ning otsida erinevusi (varjatused tuleb välja tuua)
Näide: Kas meespoliitik omab teist sõnavara võrreldes naispoliitikuga
Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne)
Teeb üldistusi isikute kohta

Ratsionaalse valiku teooria:

Tänapäevane institutsionalismi variant
Uurimise alla võetakse persoon , eelkõige valija
Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob?
Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat.
Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija?
Indiviidil on olemas oma eelistused , mis on ka välja kujunenud.
Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine.

Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas( Institutsionaalne lähenemine)
Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas

Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja
I riigikogu valimised – 1920. Valimisosalus 72,2 %
Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 %
1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke
Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %)

Rahvahääletus

(rahvahääletuste poolest paistab enim silma Šveits)
Rahva omaalgatusel suur roll
1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni)
- Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur
Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis
Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest
Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933)
2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid:
- I – Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest. Läbi ei läinud see suuresti seetõttu, et rahvaalgatusega ei saa muuta rahaga seotud otsuseid ning välispoliitilisi otsuseid, nagu nt sõda
- II – Relvastus (1933-34). Eesti riik soovis müüa 2 sõjalaeva(Mille nad olid saanud brittidelt) Peruule (seda ka tehti). Tekkis pahameel ning hakati allkirju koguma. Siiski ei läinud läbi vastuplaan
1920ndatel soovis Eesti karsklusliit rakendada alkoholikeeldu (kokku 3-4 korda), aga kõik korrad jooksid rappa. Eeskuju sooviti võtta USAst ja Soomest

Allkirjade kogumise protsess oli järgmine:

Koguti allkirjad ning anti petitsiooniga parlamendi kätte
Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda
Küsimus läks rahvahääletusele
- Hiljem rahvahääletustest loobuti

Mis polnud demokraatlik?
I tasand – institutsionaalne tasand

Autoritaarne suund (1938)
Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel.
1938 ei saanud valida ka ajateenijad
President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte
Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda
Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine)
President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
President ratifitseeris välispoliitilisi otsuseid. Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid

II tasand – ülepingutatud poliitika

Kaitseseisukorrad
- I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal
- II kord 1933 – 11. August Jaan Tõnissoni poolt kehtestatud.
  - Raudteed läksid sõjaväe kontrolli alla
  - Keelustati streigid
3 sõjaväelist (relvastatud) riigipööret
- 1924 1. Detsember bolševike aktsioon
- 1934 märtsi pööre(päts feat laidoner)
  - 1933 II põhiseaduse/ riigipea valimiste järel
  - Peamiseks põhjuseks vapside taandamine võimult + teiste erakondade kinnipanemine
1935. Aasta riigipöörde katse (vapsid)
- Kättemaks Pätsile (Artur Sirk sai vahepeal surma)

III tasand – majandus

Eesti riigi SKT oli umbes 10-13% USA SKT-st, mis oli natuke parem Lätlastest ning kehvem Soomlastest(u 22 %)
Tööjõudu oli Eestis u 470 000 inimest, kellest makse maksid kõigest 44 000!
- Tulu oli nii madal, et seda ei maksustatud
- Oli progresseeruv maksukoormus (5% min, 36% maks)
Pensionäre oli 1936 kõigest 12 366 praeguse 300 000 vastu
Palganäitajad:
- Mees lihttööline tööstuses – 80 kr kuu (naine 60)
- Sulane – mees 20 kr kuu, naine 13
- Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool)
- Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu

Loeng III: Taasiseseisvumine

Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust

Sellega hakkas tegelema Põhiseaduse Assamblee, mis moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest (mõlamast 30 liiget, kokku 60)

Samal ajal oli Eestis palju erakondi (9 erakonda). Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et selles erakondade hulgas puudus üks kindel domineeriv jõud, mistõttu olid igasugused kokkulepped raskesti saavutatavad. Taoline seis lõi raske pinnase põhiseaduse moodustamiseks.

Kui põhiseaduse assamblee oli moodustatud, kuulutas see välja konkurssi põhiseaduse eelnõudele. Laekus 5 eelnõud:

Jüri Raidla grupi eelnõu
Jüri Adamsi grupi eelnõu
Ando Lepsi grupi eelnõu
1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu
Kalle Kulboki grupi ( kuningriiklased ) eelnõu

Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse:

Kas vabariik või monarhia?

Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle)

Parlamentaarne või presidentaalne võim(oli variant võtta suund USA, Prantsusmaa laadse presidentaalse võimu poole, kuid see ei leidnud nii noores riigis üldist heakskiitu. Küll oli omal ajal selle vaate pooldajaks Siim Kallas

Enamusdemokraatia või leppe/konsensusdemokraatia(Kuidas korraldada parlamendi valimine? Kas ühe või mitmemandaadilistes ringkondades?)

Enne, kui põhiseaduste eelnõude poolt hääletamiseks läks, võtsid kuningriiklased (Kulboki grupp) oma eelnõu maha. Järgi jäi neli varianti

Loengus käsitletud lisamaterjal :

Kas Eesti on demokraatlik?

Dahl jaotab demokraatlikuse kaheks:

Vana-Kreeka poliitika
Kaasaegne poliitika

Kaasaegse poliitika skeem:
Demokraatia saab olla kas parlamentaarne või presidentaalne.
Parlamentaarses riigis on võimusuhted järgnevad:
Ja presidentaalses:
(jätk põhiseaduse koostamise teemal)

Arutati, kui vanalt saab inimene hääletada. Eelnõude seas jäi kõlama 18 eluaastat , mis sai ka kehtivaks. Pikk arutelu käis rahvaalgatuste osas, mis siiski jäi vastu võtmata.

Arutati, kui suur peaks olema parlament(99 või 101), kui kaua on koos üks koosseis(3 või 4 aastat) ning mitme kojaline see peaks olema( kaaluti 1 või 2, korra käidi välja ka 3-kojaline variant).

Riigipea valimiste osas pakuti välja nii otsevalimisi kui kaudseid(Adamsi leer oli otsevalimiste poolt). Riigipea nimeks pakuti „riigivanem“, „president“ kui ka kuningas(kuningriiklased). Ametiaja pikkuseks pakuti 4-6 aastat( Adams 4, Raidla 5). Riigipea vanuseks sooviti alates 45 eluaastat, kuid lõplikult otsustati 40, mida esialgu ükski eelnõu ei pakkunud.

Osad eelnõud (Adams, Raidla) tahtsid riigipea kandidaadile panna ette ka piirangud, mis puudutasid isiku kodakondsust ning Eestis elamist( a´la „peab olema olnud Eesti kodanik vähemalt 15 aastat ning siin elanud olema vähemalt 10 aastat). Sellega taheti ära hoida väliseestlaste kontrolli. Käiku taolised punktid ei läinud.

Kõik põhiseaduse eelnõud läksid korraga hääletamisele(v.a Kulboki oma, sest see oli juba maha võetud)

Valimised toimusid neljas voorus. See eelnõu, mis sai I voorus vähim hääli, ei pääsenud järgmisesse vooru . Kes sai II voorus vähim, ei saanud III-sse jne. IV voor , kus oli järel vaid 1 eelnõu, hääletati selle üle, kas vastav eelnõu võetakse põhiseaduse moodustamisel EESKUJUKS(see tähendab, et antud eelnõu ei läinud käiku täies mahus )
Tulemused olid järgmised:

EELNÕU
I voor
II voor*
III voor
IV voor
RAIDLA
25
26
22
X
ADAMS
29
29
29
Võeti ps. Eeskujuks(37 häält)
LEPS
1
X
X
X
37/83
4
6
X
X
* Numbrid ei klapi Põhiseaduse Assamblee liikmete arvuga

Kuigi võitis Adamsi eelnõu, võeti väga paljud punktid Raidla eelnõust kasutusse.

Loeng IV ja V: Rahvas kõrgema võimu teostajana
Rahvas koosneb:

Elanikest (Võim ei kuulu neile)

Kodanikest (Võim ei kuulu ka neile)

Valijaskonnast (Nemad omavad võimu)
Rahvastiku prognoosid Eesti kohta

ÜRO 2001 aasta prognoos:
- 2025 elab Eestis 1 149 000 inimest
- 2050 elab Eestis 862 000 inimest
- Tulemused tulenesid usust, et venelaste väljaränne püsib sama suur kui ta seni oli olnud
ÜRO 2010 aasta prognoos:
- 2025 – 1 200 000 inimest
- 2050 – 1 200 000 inimest
Eurostat 2010
- 2025 – 1 300 000 inimest
- 2050 – 1 200 000 inim.
Eesti enda statistika 2011
- 2025 – 1 300 000 inim.
- 2050 – 1 238 000 inim. (kui täpsust taga ajada. Üldiselt võib võtta 1,25 milj)

Eesti 2 rahvagruppi (eestlased ja venelased ) käituvad väga erinevalt
- Eestlaste iive oli 2008 aastal esimest korda pärast iseseisvumist positiivne
- Venelastel (üldisemalt slaavlastel) pidevalt negatiivne
- Eestis on protsentuaalselt 69% eestlasi ja 31% venelasi
- Eestlaste keskmine eluiga on kõrgem kui venelastel

Kodakondsed ehk kodanikud

1992-2011 on Eesti kodakondsust antud u 153 000 inimesele
2011 1. Juuli seisuga oli välja antud 208 000 elamisluba , millest peaaegu poole moodustasid määratlemata kodakondsed (nende hulk kahanemas), ning ülejäänud peaaegu poole VF kodanikud (nende hulk kasvamas)

Valijad

Valijad on kodanikud, vanusevahemikus 18 – 18+ eluaastat
Korra on ka 16 aastased valimisõigust omanud – 1990 Eesti Kongressi valimistel
Välismaalased saavad hääletada ainult KOV valimistel
Valijaskonna kasv 1992 – 2011: u 260 000 – 270 000

Valimised (behaviouralistlik lähenemine)

Kõige madalam oli rahva osalus parlamendi valimistel 1999 aastal, kui valimas käis 57,43% valijaskonnast (ka Soomes oli samal aastal valimaskäimise populaarsuse langus. Põhjus teadmata)
Taasiseseisvumisperioodi kõrgeim näitaja oli 1992, kui valimas käis 70,31% valijaskonnast
I EV ajal oli valimaskäimise populaarsus u 10% suurem
I EV ajal kestsid valimised 3 päeva. Valimised toimusid novembris, praegu on välja kujunenud märtsikuu
Rahvahääletuste aktiivsuse tase (taasiseseisvunud Eestis) on kõigil kolmel korral olnud u 2/3

Rahvahääletus on toimunud kolmel põhjusel:
- Taasiseseisvunud Eesti PS hääletamine (võeti vastu)
- Kodakondsuse taotlejate küsimus (ei võetud vastu, seadus ei rakendunud)
- PS muutmine astumaks EL-i (Võeti vastu)
Valimaskäimise peamine põhjus: Valida inimesed, kes riiki hakkavad juhtima
Peamine, miks valimas ei käida: „Üks hääl ei muuda mitte midagi“

Uksesuu küsitlused – valimispäeval kontorite juures tehtud vahetud küsitlused

Pensionärid pole kunagi olnud aktiivseimad valijad
Aastate lõikes on kõige aktiivsem grupp 31 – 45 aastased valijad
Üldiselt on kõik valijate grupid enam-vähem sama aktiivsed

2011 aasta (valimiste) statistika

Aktiivseim grupp: 31-45 aastased
Passiivseim grupp: 18-30 aastased
E-hääletamise tõusutrend
- Mehed on natuke aktiivsemad e-hääletajad
- Eestlased netis aktiivsemad kui venelased
- 2011 aastal kasutasid 65% eestlastest netti igapäevaselt, venelastel sama näitaja 55%
- 2010 aasta küsitluse põhjal on 18% valijate arvates e-hääletuse mõju väga positiivne ning 37% arvates pigem positiivne
- E-hääletuse puhul kardetakse kõige rohkem häkkereid ning valijate mõjutamist
Eestlaste huvi poliitika vastu on langemas. Mehed huvituvad natuke rohkem kui naised
Rahvuseti on huvi erinevus väike
Üldiselt võib öelda, et eestalsed huvituvad poliitikast „pisut“. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on meie rahva huvi poliitika vastu üsna leige
Tugeva juhi järgi üldiselt vajadust ei tunta (noorte seas taunitakse seda rohkem)

Loeng VI: Riigikogu I blokk – üldine plaan

Riigikogus ehk parlamendis on 101 liiget. See arv on tulnud kuupjuure seadusest, kuid täpselt ei ole määratletud, millest see kuupjuur võetakse. Võttes valijaskonnast saame 97, võttes rahvaarvust 110. Võrdluseks – Läti Seimis 100 liiget, Soome Eduskundas 200 (ei lähtu üldse kuupjuure seadusest) ja Briti parlamendis 600 (samuti ei vasta kuupjuure seadusele). Seega on riigiti arvud lihtsalt välja kujunenud
Eesti parlamendi süsteem on mõneti kui politoloogia õpikute musternäidis (vastab paljuski õpikute pildile)
Parlamendiliikmete arvu vähenemine toob kaasa teiste liikmete koormuse kasvu

Riigikogu liige

Peab olema vähemalt 21 aastat vana
Pole mandaadi põhine (saadikut ei saa tagasi kutsuda, sest pole kedagi, kes kutsuks)
- Mõned liikmed just kui ei esinda kedagi, nagu näiteks kompensatsiooni mandaadiga riigikogulased
- Tagasikutsumise süsteemi ei eelistata, kuna sellel on nõukogude liidu aegne maik küljes
Volitused kas peatatakse või lõpetatakse
- Peatatakse ministriks saamise või lapsepuhkuse puhul. Selle punkti plussiks on see, et minister saab sedasi professionaalsemalt oma tööle keskenduda (pole kõrvalkohustust). Miinuseks see, et nende inimeste asemele tulevad asendusliikmed, keda tegelikult sinna sisse valinud
- Lõpetatakse, kui saadik mõistetakse kohtulikult süüdi (2 korda juhtunud: Villu Reiljan ja Margus Hanson ) või kui saadik ise soovib lahkuda.
- Erandjuhul lõpetatakse saadiku õigused teovõimetuse ja surma puhul
(Iga erakond võib parlamenti kandideerijate nimekirja panna kuni 125 liiget)
Saadiku privileegid :
- Kõrge palk – 4 keskmist palka; komisjonide esimehed ja aseesimehed saavad rohkem; kehtib nö 1.0 süsteem, kus lihtsalt riigikogulane saab 0,65
- Kuluhüvitised
- Enne 2003 aastat ametis olnud saadikud saavad riigikogulase pensionit
  - 2 aastat riigikogus – 40% RK palgast (ametis oleva RK)
  - 6 a – 60% RK palgast
  - 9 a – 70% RK palgast
Ametite ühitamatus – riigikogulane ei tohi paralleelselt pidada teist ametit(v.a. teadustöö + mõned nõukogud ning eraettevõtlus)
Immuniteet – kriminaalkorras saab liiget karistada vaid riigikogu nõusolekul (suurema rikkumise puhul)

Riigikogu struktuur

Esindavad riigikogu: 1. Juhatus ( spiiker + 2 asespiikrit); 2. Komisjonid
Esindavad ennast: Fratksioonid ja liikmed
Riigikogu spiikri(esimehe) valimisel on võimalik hääletada kandidaadi vastu
Kui on 2 võrdse häälesaagiga esimehe kandidaati , heidetakse nende vahel liisku (seadus selline). Aseesimeeste puhul seda ei rakendata
Spiikrite ülesanded:
- Panevad paika istungite päevakorrad. Päevakorra kinnitamiseks peavad kõik 3 juhatuse liiget olema ühel meelel . Esimehel on ka nö asepresidendi roll (pole kordagi juhtunud, et riigikogu esimees peab täitma presidendi rolli, sest ametlikult pole Eesti president kordagi puhkusel olnud, et keegi teda asendama oleks pidanud)

Komisjonid

11 alalist komisjoni ja erikomisjonid
Kuni 2007. aastani oli heaks tavaks anda 2 komisjoni juhtimist opositsioonile. Pärast 2007 aasta valimisi pole seda tehtud. Praegu on opositsioonile antud 1 komisjoni juhtimine (vahepeal polnud ühtegi) – maaelukomisjon
Lisaks on riigikogus ka ühendused (30 tk), mis täidavad nö siluvat rolli RK siseselt

Loeng VII ja VIII: Riigikogu II blokk – Tegutsemine

Tavapäraseks riigikogu töövormiks on istungjärgud. Istungjärke on kahte liiki:
- Korralised istungjärgud (kevadised ja sügisesed)
- Erakorralised istungjärgud (näiteks presidendivalimiste korral) - Erakorralistel istungjärkudel peab foorumi nõue täidetud olema (51 liiget peavad olema kohal). Obstruktsioon - õiguspäraste vahenditega (venitamisega) püütakse istungit põhja lasta. Eestis ei tohi olla ükski kõne pikem, kui 20 minutit. Enne hääletamist on Riigikogul alati 10 minutiline paus . Kusjuures , hääletusele saab panna näiteks iga seaduseelnõu lause. Eelmisel koosseisul oli 8 erakorralist istungjärku.
Istungjärgud on nummerdatud vastavalt koosseisu numbrist
Ühel koosseisul on 9 istungjärku, millest esimene ja üheksas on lühemad valimistest tingitult
Istungjärkude struktuur jaguneb nädalateks:
- Kolmandal (kolm nädalat?) nädalal toimuvad istungid
- Neljandal nädalal toimuvad muud töövormid(suurde saali ei tulda)
Nädal ise jaguneb neljaks istungi päevaks ning viies päev on muud töövormid
- Kolmandal päeval/kolmapäeval alates 14.00 algavad arutelud eelnõude üle ja need arutelud võivad kesta järgmise päeva hommikuni. Sellel päeval tuleb läbi arutada kõik valitsuse esitatud seaduseelnõud. Intung lõppeb hiljemalt neljapäeval 14.00.
  - Valitsus esitab 2/3 kõikidest seaduseelnõudest

Otsustamine

Väga suur osa(95+%) otsustest tehakse poolthäälte enamusega. Miinimum vastuvõtmise häälte arv on 1 hääl(100 erapooletut nt) ning mx 101
Teine võimalus on koosseisu enamus. Selleks peab otsuse poolt olema vähemalt 51 saadikut. Sealjuures pole kohalolijate arv oluline (saalis võib ka olla 51 inimest, aga kui nad kõik eelnõu poolt on, siis OK). Sellise otsustamise süsteemiga otsustatakse kõik valimisseadused ja ka riigieelarve vastu võtmine
3/5 häälteenamus koosseisust. See tähendab vähemalt 61 inimese poolthäält. Seotud põhiseadusega ning selle otsuse peavad vastu võtma kaks koosseisu.

2/3 riigikogu häältest ehk 68 poolthäält. Selle alusel otsustatakse presidendi valimistel, riigikogu istungite ajagraafikute üle. Et kuulutada istung kinniseks, peavad 2/3 koosseisust selle poolt olema. Kehtib ka riigipiiride ratifitseerimise üle (korra rakendatud Lätlastega). Samuti, kui tahetakse vastu võtta kiireloomulist põhiseadusmuutust
4/5 ehk 81 häält. Põhiseaduse kiireloomulise muutuse algatamine. Kohalike volikogude tööea pikendamine (nt kui KOV-ide volikogude tööiga muudeti 3lt 4le aastale)
100% konsensust ei nõuta ühegi punkti juures

Riigikogu funktsioonid

Seadusloome
- Praegune seaduste vastu võtmise tempo on u 1 seadus päevas (eelmise koosseisu järgi võttes), mis on võrreldes teiste riikidega väga suur tempo. Taanis on sama arv 0,5.
Praeguse trendi järgi muutub riigikogu iga koosseisuga järjest nooremaks
Kõige rohkem naisi oli parlamendis 2007 aastal, 2011 aastal oluliselt vähem. Kõige rohkem on naisi Keskerakonnast, kõige vähem IRL-st

Valimissüsteem

Valimised ongi politoloogia peamine probleem
- Selles valdkonnas on eestlased maailma tipus
Riigikogukku kandideerimine
- 1992 ja 1995 valimistel olid kõige suurema osakaaluga erakondade valimisliidud (polnud välja kujunenud erakondi). 1992 oli ka kodanike valimisliidud.
- Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel
- Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2
- Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil:
  - Isikumandaat
  - Ringkonnamandaat
  - Kompensatsiooni mandaat
Isikumandaat
- Mandaadi arv oleneb valijaskonna arvust
- Isikumandaadi saamiseks tuleb koguda mingi arv hääli, mis selgub alles pärast valimisi. See selgub, kui ringkonna kogu häälte arv jagatakse ringkonna mandaadi arvuga. Näide:
  - Tartus oli viimastel valimistel 46 229 hääletajat. Kui jagada see arv ringkonna mandaatide arvuga, mis on 8, siis saame, et: 46229:8=5735,88. Nüüd see arv ongi isikumandaadi saamiseks vajalik hulk. Tartus suutis selle koguda vaid Urmas Kruuse.

Ringkonna mandaadid
- Kaks piirangut, mis kehtivad ringkonna mandaatidele:

5% üle vabariigi ehk valimiskünnis. Tehtud suuresti piirkondlike erakondade vastu
10% isikul. Inimene peab saama 10% isikumandaadi limiidist ringkonnas. Näiteks Tartus oleks selle järgi pidanud kandidaat koguma 573,6 häält.

Ringkonna mandaati saab iseloomustada sõnaga „kollektiivne tugi“. See on see, et erakond saab piirkonnas nii palju kohti, kui kandidaadid saavad isikukvoote. Tartu puhul oli isikukvoot 5736(ümardatult). Tartu 10 kandidaati kogusid 15 798 häält ning seega oli isiku kvoot 15 798 : 5735,88= 2,754 (isikukvoot seega 2,75)
Esimestel valimistel pärast taasiseseisvumist oli kvoodiks 1.0, mille alusel oleks reformierakond saanud 2 kohta (2 täisarvu, 0,75 jäi üle)
Nüüd on kvoot 0,75. Seega sai Ref. 3 kohta, sest 2,75 sisse mahub 0,75 kolm korda
Selle 3 koha sisse, mille ref sai (või saab mis tahes erakond mis tahes arvu) lähevad ka isikumandaadid. Seega, kuna Kruusel oli juba isikumandaat olemas, sai RK koha veel 3-1=2 kandidaati. Need 2 tulevad erakonna pingerivi alusel
Alati ei pruugi ringkonnamandaatide ja isikumandaatidega piirkonna mandaatide arv täituda ja järele jääb veel kohti. Need täidetakse kompensatsioonimandaatidega

Kompensatsiooni mandaadid
- Piirangud: 1.) Erakond peab ületama valimiskünnise 2.) Personaalne häältesaak peab olema 5% ringkonna isikukvoodist (isikumandaadist)
- Mängu tuleb koht erakonna hierarhilises pingerivis ehk valimisnimekirjas, mis on üleriigiline.
- Komp. Mandaadi idee mõtles välja Peep Kask
- Mängu tulevad järgmised asjad:
  - Erakonna häältesaak vabariiklikul tasemel.
  - Tekitatakse igale nimekirjas olevale inimesele võrdlusarv
  - D´Hondt´i süsteem
  - Kõik jagajad(häälte arvud nimekirjas) astendatakse 0,9ga
  - Valimiskomisjon arvutab need välja 6 kohaga pärast koma
  - Kui kõik jagajad on teada, hakatakse neid kandma valimisnimekirja
  - Nt. Ansip oli ref nimekirjas I, seega oli tema jagaja 164 255 (erakonna häälte saak vabariigis). Ref nimekirjas II inimese jagaja oli 164 255 jagatud 1,866066 (2 astmel 0,9) võrdub 99005, 99.... jne.
  - Teiste erakondadega tehakse sama ning kõikide erakondade kandidaatide peale tehakse ilmatuma pikk jagajate tabel. Need, kes on juba isikumandaadi või ringkonnamandaadiga sees, võetakse nimekirjast eest ära ning parlamenti saavad veel need inimesed, kes selles nimekirjas pärast juba sees olevaid isimei veel mahuvad. Näiteks viimastel valimistel oli enne komp. mandaatide lisamist koha taganud 82 inimest. Seega said parlamenti veel need inimesed, kes olid selles järele jäänud nimekirjas esimesed 19.
  - Asendusliikmed tulevad kas ringkonna või komp. mandaadi alusel
  - D´Hondti samm – mida väiksemseda kasulikum võitjaerakonnale

Riigikogu professionaalsus

Mõõdetakse selle alusel, kui paljud saadikud on varasemalt kuulunud riigikokku
- Praegu on asendusliikmeid arvestamata parlamendis 70 inimest, kes on varasemalt kuulunud RK koosseisu

Kuidas riigikogust lahti saada?

Korralised valimised
Erakorralised valimised (mida on raske saavutada). 4 võimalust:
- Automaatne võimalus 1 – riigi eelarvet ei suudeta vastu võtta eelarveaasta teise kuu lõpuks
- Automaatne võimalus 2 – Kui mõni seaduseelnõu pannakse rahvahääletusele ja see kukub läbi, peab riigikogu laiali minema (see ka põhjus, miks rahvahääletusi tehakse nõnda harva ja vähe)
- Kui ei suudeta moodustada valitsust
- Kui valitsusele avaldatakse umbusaldust
Need punktid sunnivad parteisid koostööle

Riigikogu usaldamine

2003-2007 rahvas „pigem usaldas“ parlamenti (60%)
2011 paigutati end uut laadi skaalal täpselt keskele, ehk see ei anna meile suurt midagi. 45% usaldab parlamenti
Venemaal on rahva rahulolu ja usaldus parlamendile võrdne Eestiga (kuigi seal on autoritaarne kord)
Pikemas Perspektiivis on usaldus riigikogu vastu kasvanud

Loeng IX: Erakonnad
Piirangud

Liikmed saavad olla ainult valimisõiguslikud kodanikud

Erakonnaks olemiseks ja saamiseks peab olema vähemalt 1000 liiget (laest võetud number; kuni 1994 aastani piisas 200-st liikmest)

Erakond ei tohi propageerida riigi võimu vägivaldset eemaldamist

Erakonnal ei tohi olla relvastatud struktuuri

Eestis ei tohi tekkida võõrerakondade harusid
Kui palju erakondi võiks olla?

Hetkel 12 erakonda
Kokku on olnud ca 60 erakonda (alates 1980ndate lõpp)
Enim pandi erakondi kinni pärast seda, kui erakondade piirmääraks pandi 1000 liiget
Lijphart : „Vaidlusküsimused aitavad kaasa erakondade tekkele“
7 põhilist vaidlusküsimust:

Rikkus/ Vaesus
Etnilisus
Religioossus
Maa ja linn
Režiim
Välispoliitika
Postmaterialistlikud küsimused
Igat probleemi saab hinnata skaalal 1, 0,5 ja 0. Kui analüüsida Eestit sellisel skaalal nendes küsimustes, siis oleks Rein Toomla subjektiivsel arvamusel pilt järgnev:

Rikkus
1
Etnilisus
1
Religioon
0,5
Maa ja linn
1
Režiim
0
Välispol.
0
Postmat. Küs.
0,5
Kokku: b = 4 punkti

Rein Taagepera on teinud valemi selle tabeli kohta, mille alusel on riigile sobilik erakondade tingarv (b+1)±1, ehk kui võtta meie tabeli põhjal, siis 5±1. Seega on Eestile sobilik erakondade tingarv umbes 5
Tingarvu võib kasutada ühiskonna mõistes kui ka parlamendi mõistes
Erakonnad on parlamendis alati ebavõrdselt esindatud
Tingarv ütleb hüpoteetiliselt, mitu erakonda võiks parlamendis olla
Et mõõta tegeliku olukorra vastavust tingarvule, tuleb võtta parlamenti kuuluvate erakondade kohtade arvud ning jagada need sajaga. Seejärel tuleb need tulemused ükshaaval ruutu võtta ning seejärel kokku liita. Saadud tulemusest tuleb võtta pöördväärtus (mis on siis 1 : saadud arv) ning nõnda ongi meil käes reaalne tingarv. Eestil on see umbes 3,7, mis on üsna lähedal ideaalile (u 5)
Eestis on erakondi vähem, kui probleemid nõuaks

Erakondade liikmeskond

Eesti suurim erakond on Keskerakond, väikseim parlamendi erakond on SDE (u 4200 liiget).
Kokku on Eesti erakondades 54 990 inimest. See tähendab, et kui meil on 913 000 valimisõiguslikku inimest, kuulub erakondadesse 6% elanikkonnast. Teiste sarnaste süsteemidega riikidega võrreldes on seda üsna palju
Osades riikides on lubatud ka nö kollektiivne erakondlik kuuluvus (nt mõni tuletõrje depoo kollektiiv kuulub mõnda erakonda). Eestis on lubatud vaid individuaalne kuuluvus (nt iga depoo liige võib kuuluda eri erakonda)
Enim naisi on Rahvaliidus (tervelt 57%). Selle põhjuseks on see, et Rahvaliiduga ühines kunagi selline liit nagu Perede ja Pensionäride Liit. Ka Keskerakonnas on palju naisi. Päris palju oli ka Res Publicas.
Kõige rohkem noori on Reformis ja vähim SDEs

Erakondade klassifikatsioon

Vasak-/parempoolsuse skaala. Lähtub riigi rollist ühiskonnas(suur riigi roll = vasakpoolsus; väike riigi roll = parempoolsus )
MRP uurib seda (ei ole Molotov -Ribbentropi pakt) erakondade programmide alusel
- 56 eri kategooriat (13 vasak, 13 parem)
- Aluseks laused programmidest
Erakonnad eristusid tugevalt 1990ndate lõpus Kagu-Aasia kriisi tulemusel, aga pärast seda toimus koondumine. Kõik erakonnad liiguvad praegu parempoolsuse suunas (kriisist toibumine)
Kõik erakonnad mahuvad 0,5 punkti sisse 10 punkti skaalal. Selle järgi võttes peaks koalitsiooni moodustamine olema lihtne mistahes erakondade vahel

Erakondade toetajad

Erakondade toetajad on parem/vasakpoolsemad kui nende parteid (reformi toetajad parempoolsemad kui partei enda programm)
Valimised võitnud erakonna osakaal parlamendis on reeglina ca 30±2 kohta

Eralkondade usaldamine

Eestis erakondi pigem ei usaldata, kuigi pilt on võrreldes 2004 aastaga parem

Loeng X: President ja tema valimine
Presidendi valimine

Presidenti valitakse üldiselt põhiseaduses lähtuvast korrast, aga korra, 1992 valiti ka nö PS Rakendusseaduse alusel, sest tegu oli esimese korraga.

PRESIDENDI VALIMISED
Kandidaadid
PS RAKENDUSSEADUS
PÕHISEADUS
Kandidaadi võis esitada ükskõik kes (I valimistel seati üles 7 kandidaati). Kandidaadi pidid esitama vähemalt 3inimest
Kandidaadid esitatakse riigikogu poolt
Iga kandidaat pidi edasiseks konkureerimiseks koguma 10 000 toetusallkirja
1/5 RK liikmetest saavad kandidaadi seada, ehk kandidaadi esitamiseks peab seda tegema vähemalt 21 inimest
Allkirjad said täis 4 kandidaati: Rüütel, Meri, Parek, Taagepera
Saab tulla kuni neli kandidaati
Kandidaat saab olla alates 40ndast eluaastast isik, kes on Eesti kodanik
▼ ▼
Valimine
Rahvas (valijaskod) absoluutne häälteenamus
Riigikogu
II ring, kui I põrub
Riigikogu, 51 häält tingimus
Valimiskogu
I voor, rahvahääletus
Rüütel – 42%
Meri – 30%
Taagepera – 24%
Parek – 4,2 %
Kehtetuid – 1,1%
Rüütel ei omandanud poolthäälte enamust , mistõttu läks valimine II vooru, kuhu pääsesid kaks paremat
Valimiskogu koosneb 101 riigikogulasest ning KOV esindajatest, kes on tulnud kohalikest volikogudest, mitte linna või maavalitsustest. Vastavalt KOV-ide suurusele tulevad sealt ka valijamehi
II voor
Meri – 59 häält
Rüütel – 31
Probleem valijameeste süsteemiga on see, et

valijameeste arvu proportsioonid on kaheldava väärtusega.
Samas saab nõnda president valitud kaudselt mitte-kodanike häältega
KOV esindajad on aastatega kaotanud oma osakaalu valimiskogus

11 saadikut ei osalenud valimistel
Riigikogus valimise kord põhiseaduse järgi, kolm vooru (kui kolmes voorus ei õnnestu, läheb valimine valimiskogusse)

I voor – 2/3 koosseisu poolthäältest (68 häält). Kui ei saada seda täis, siis toimub kohe järgmisel päeval II voor
II voor - 2/3 koosseisust nagu eelminegi päev, kuid selle vahega, et nüüd saab uusi kandidaate esitada
III voor – sinna pääsevad II vooru 2 edukamat kandidaati. Võitjaks osutub see, kes kogub 2/3 poolthäältest

Valimiskogus on PS järgi 2 vooru:
1. Valimised piltlikult otsast peale. Valimiskogu ette pääsevad riigikogus kaks edukamat kandidaati, kuid lisaks neile võivad valijamehed omakorda esitada kandidaate (kuni u 16 kandidaati). Nüüd valitakse selles voorus kaks edukamat kandidaati, kes lähevad II vooru
2. I vooru kaks edukamat. Siin võetakse arvesse ka kehtetud hääled, ehk siis on võimalik, et II voorus kukuvad valimised läbi. Kui valimised peaks siin läbi kukkuma, hakkab presidendi valimine otsast peale riigikogut. Valimised võidab see, kes saab valijameeste enamuse.

Kui I voorus jäävad II ja III kandidaat võrdsele pulgale, siis läheb II vooru edasi see, kes on vanem
Ka I voorus on sees kehtetud sedelid

Poleemikat otse- ja kaudsete valimiste üle

2003 olid pea kõik parlamendi erakonnad nõus otsevalimistega, aga seda mõtet pole tänaseni ellu viidud
Otsevalimiste ainus pluss ongi see, et rahvas saab presidendi valimistel osaleda, kuid rahva aktiivsus oleks tõenäoliselt vaid ajutine
Otsevalimiste puhul tuleks presidendi võimutäiust kasvatada
Kaudsete valimiste kasuks räägivad kulutuste väiksus (viimased valimised ei maksnud midagi ning eelnevadki valimised on kõige rohkem maksnud 100 000 eek). Paelegi on presidendi mõju ühiskonnale üsna väike.

Võimutäius

President võib jätta riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata - tal on piiratud vetoõigus. President peab näitama koha, mis on vastuolus põhiseadusega. Seejärel läheb menetlemine tagasi riigikogusse, kus kas muudetakse või ei muudeta seadust. Kui riigikogu ei muuda seadust, siis peab president mõtlema, kas ta kuulutab seaduse muutmata kujul ellu. Kui president ei ole nõus kinnitama seadust, siis läheb see riigikohtu menetlusse, mille otsus on lõplik.
Presidendil puudub seadusandliku initsiatiivi õigus.
Meri - vetostas 41 seadust, riigikogu muutis 26 seadust ümber. 15 seadusest, mis talle muutmata kujul tagasi anti, ei kinnitanud ta 8 seadust, millest 7 kuulutas ka riigikohus kehtetuks.
Rüütel – 13 vetot, muutmata kujul saadeti talle tagasi 5 seadust, millest 4 läks otsustamiseks riigikohtusse, millest pooled kinnitas riigkohus.
Ilves - 1 veto(mälestusmärkide kaitse seadus)

Kui parlament ei saa koos käia, on kolmel isikul - president, peaminister, riigikogu esimehel - õigus välja anda seadusi.

Samuti saab president teha ettepaneku muutmas põhiseadust.
President saab teha ettepaneku muutmaks mingisuguse institutsiooni juhti.
NÄITEKS: Eesti Pank teeb ettepaneku muutmaks panga presidenti, president kinnitab ta ametisse.
Presidenti saab oma ametist tagandada ainult süüdimõistva kohtuotsuse eest.
Presidendi usaldamine
2002 kevadel oli eriti madal usaldus presidendi vastu. Muidu on enamvähem stabiilne usaldus.
Loeng XI ja XII: Valitsus
Valitsused
1. Valitsuste moodustamine
Valitsuste moodustamine on Eestis üpris keeruline
*- president on oma valikus täiesti vaba, ta võib kandidaadiks ükskõik kelle nimetada.
Riigikogu erakorralised valimised

peaministri kinnitamata jätmine

eelarvet ei võeta vastu õigeaegselt

kui rahvahääletus kukub läbi. Kui Riigikogu paneb rahvahääletusele mingi seaduseelnõu ja see kukub läbi, siis tulevad erakorralised valimised. Kui pannakse rahvahääletusele mingi mitte seadusandlusega seotud küsimus, siis selle läbikukkumisel ei toimu erakorralisi valimisi (vt. EL referendum )

peaministri lahkumine teatud tingimustel.
Valitsuste kestvus
K= 470 : ETA2
K- kestvus
470- konstant
TA- tingarv
E- erakond
Kohad Riigikogusvõrdsustamiseks tõstetakse ruutu
Reform - 31 0,312= 0,09
Kesk- 29 0,292= 0,08
IRL- 19  0,192=0,04
SDE- 10  0,12 =0,01
Rohelised- 6  0,004
RL- 60,004
Summa= 0,23
Taagepera ja Laakso tingarv – pöördväärtus!
1 : 0,23= umbes 4,3 (hüpoteetiliselt on Eesti parlamendis 4 võrdset erakonda, st pilt on väga killustunud)
K= 470 : 4,32 = 470 : 18,5 = 25 (kuud)
Mida kõrgem konstant, seda stabiilsem on üldine poliitiline kliima.
Valitsuse struktuur
EV valitsus koosneb neljast komponendist –

peaminister – ülesandeks juhtida valitsuse üldist tööd. Peaministril enda vastutusala pole. Kuid vajadusel võib ta võtta midagi enda vastutusalasse . Nt Tiit Vähi võttis pärast lindiskandaali võttis ta siseministri kohustused.
ministrid ( 11 ministrit ja 11 ministeeriumi). Suurimad muutused - ühinemine: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium; lagunemine : haridus - ja kultuuriministeerium ; ümbernimetamine: haridusministeeriumist haridus- ja teadusministeeriumiks.
Portfellita ministrid - ilma ministeeriumiteta – regionaalminister - tema alluvad kuuluvad siseministeeriumi hulka (hetkel ligi 60), rahvastikuminister. Minevikus on olnud: eurominister, reformiminister, energeetikaminister, idaasjade minister, mõnda aega ka kultuuriminister
Õiguskantsler, riigikontrolör, riigisekretär. Need võivad viibida valitsuse istungitel ning seal ka sõna võtta, kuid neil puudub hääleõigus.

Valitsuse seadus ütleb, et valitsusse võiks kuuluda 15 isikut – pmst. võiks tekitada juurde veel ühe ministrikoha.
Valitsuse tüübid
Valitsusi saab jagada ka nii:
Suur koalitsioon - kui valitsuses on rohkem parteisid kui tarvis oleks (näiteks Eesti hetkel olevasse kolmikliitu oleks ka Rohelised kaasatud; Soomes pidevalt valitsuse Rootsi Rahvapartei ; Šveitsis on reegel, et valitsuses on alati 4 parteid)
Erakonnad valitsustes
Eestis on Reformierakond 12 aastat järjest valitsuses olnud (81% kogu ajast), RL on olnud 51%, IRL ja SDE 42% ajast. Keskerakond on olnud valitsustes 25% kogu ajast. Ajaarvamine käib alates 1992. aastast.
Valitsustes on kokku olnud 189 ministrikohta. 23% ministrikohtadest on olnud Reformil ja IRLil .
Sõltumatud ministrid - need kes astuvad valitsusse ja parteisse, alles pärast valimisi ja saavad nii ministriks. Hetkel Jüri Pihl ja eelmises valitsuses Toivo Maimets.
Eri persoone on olnud valitsustes 106.
Valitsuste ettepanekte rohkus seadusloomesse on näha kasvu, esimene valitsus tegi ettepanekud 56% seaduseelnõudele, tänapäeval aga juba 71%.
Valitsuste lahkumine
Kõige tavalisem on valitsuste lahkumine seotud valimistega. Pärast valimistulemuste ametlikku kinnitamist on valitsus kohustatud esitama lahkumisavalduse, mille president koheselt rahuldab .
Umbusaldamine – üks viiendik Riigikogu koosseisust peab andma oma allkirja valitsuse umbusaldamiseks (21 inimest – sama suurus on ka Riigikogus presidendikandidaadi esitamiseks). Umbusaldajad peavad välja mõtlema probleemi, milles valitsust süüdistatakse (pmst. on kõik probleemid ala „tuli tööle lipsuta“ võimalikud).
NB! valitsus määrab, millal umbusaldamist päevakorda võetakse, tavaliselt võetakse kohe päevakorda (üldjuhul isegi samal päeval). Valitsus kukub siis, kui tema vastu on koosseisu enamus (51 häält), samas saab valitsus ametisse, kui Riigikogus on poolthääli rohkem.
Kui valitsus kukub, on peaministril võimalus pöörduda presidendi poole, et viimane kuulutaks välja erakorralised valimised. Presidendil on kaks võimalust: kas kuulutab välja või ei kuuluta, kusjuures, ta ei pea oma otsust motiveerima.
Senised umbusaldused:

Laar 93 – rublaskandaal, vastuhääli oli 21

Laar 94 – Isamaast eraldusid konservatiivid, Riigikogus oli Isamaal vähem toetajaid ja Laar lahkus ametist 61 umbusaldushäälega.

Vähi veebruar 97 – ajendiks korteriskandaal, Vähi erastas 1993 Tallinna volikogu esimehena ühe korteri oma tütrele, vastuhääli tuli 45, poolthääli 41. Veidi aja pärast lahkus Vähi ise

Laar 01 – tuli välja märkilaskmisskandaal. Sai 43 vastuhäält
Usaldushääletus – valitsus võib siduda ükskõik millise enda poolt üles seatud seaduseelnõu usaldusega valitsusega. Näiteks kui töölepingu seadus läheb Riigikogus viimasele hääletusele, siis ütleb enne hääletamist valitsus, et see on seotud usaldusega. Kui see läbi kukub, siis see valitsus lahkub . See on valitsusele riskantne.
Peaministri lahkumine – peaminister ei pea oma lahkumist põhjendama, annab presidendile lahkumisavalduse ja valitsus kukub.

Juhan Parts – 2005 umbusaldamine Ken- Marti Vaherile. Temalt tuli idee seada kvoodid korrumpeerumise vastu võitlemisele. Parts ütles, et kui Riigikogu tagandab ametist Vaheri, lahkub ka tema

Peaministri surm
Peaministri kriminaalkorras karistamine
Valitsus ei ole kolme nädala jooksul otsustusvõimeline – kui 8 ministrit lahkuvad ja neid ei saa 3 nädala jooksul asendada , siis valitsus lahkub.
Valitsuse usaldamine
Küsitlused:
2000 – 46%
2002 – 42%
2003 – 56%
2004 – 42%
2005 – 44%
2006 – 61%
2007 – 64% - enne pronkssõdurit
2008 – 49% - majanduslangus , venelaste vastumeel
Loeng XIII: Kohalikud omavalitsused

Üldiselt on maailmas levinud mitmetasandilised KOV süsteemid. Eestis seevastu on ühetasandiline
See üks tasand koosneb linnadest, valdadest ning alevitest
KOV-ide tekke alguseks loetakse pärisorjuse kaotamist 1816 aastal, kui tekkisid vallad (iga mõis moodustas valla)
Mõisaid oli u 1000. Linnasid oli sealjuures 12 (1820)
1920: alla 400-ja valla – linnasid 12
1940: 248 valda – 33 linna
1945: 637 omavalitsust – linnasid 33
1989: 191 omavalitsust – 33 linna
1993: 208 omavalitsust – 47 linna
2011: 193 omavalitsust – sama mis 1993

KOV-ide liitmise variandid

Jüri Mõis pakkus välja, ei polekski eraldi omavalitsusi , vaid oleks üks suur haldusüksus nimega Eesti Vabariik

Kihelkonna variant – u 100 omavalitsust. Praegune luteri kiriku praostkondade jagunemise variant. Kui praegu on keskmise OV suurus ca 200 ruutkilomeetrit, siis sellega kasvaks 400 ruutkilomeetri peale

Tõmbekeskused – ca 50 omavalitsust, põhiliselt linnad. Põhiüksustega liidetakse väiksemad. Suurus u 900 ruutkilomeetrit

Maakondlik käsitlus – 15 omavalitsust

Regiooni variant
Omavalitsuste kohustused

Peamiselt tegelevad KOV-id nö elamumajandusega

KOV tulud

Peamine sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks , millest 56% läheb omavalitsustele
17% tuleb toetusfondidelt otse riigilt
1% kohalikest maksudest
1% varade müügist

Kulud

Haridusega seotud kulud ca 45%
Kultuur – 12%

Valimised
Omavalitsuste valimised
Kohalike omavalisuste valimistel peab kandidaat olema vähemalt 18-aastane Euroliidu kodanik. Eestis ja Soome on kaks ainsat riiki, kus on lubatud valimistel osaleda ka kolmandate riikide kodanikel.
Esimestel EV kohalike omavalitsuste valimistel said valida vaid Eesti riigi kodanikud.
Valimissüsteem:
Kohalike omavalitsuste valimistel saab valituks isikumandaadiga, kompensatsioonimandaat ja ringkonnamandaat on ühendatud. Valimistel ei ole erakondade sisest kandidaatide hierarhiat. Ringkonnamandaatide jagamisel ei mängi rolli individuaalne häältearv, vaid isikumandaatidest üle jäänud hääled jagatakse võrdsusarvu alusel (valituks võib saada 0 häälega)
Riigikogu tahtis kodanike valimisliidud keelustada, kuid Jõks ei lubanud seda.
Eestis saab olla kõige väiksem volikogu 7-liikmeline. Suurimatel omavalitsustel (üle 50 tuhande elaniku) pole volikogude suuruse ülempiir määratud.
Osalemine: KOV valimiste osalus on u 60%
Konkurents : Konkurents ühele volikogu liikme kohale on 5.0, see arv on järjest tõusnud
Kõige tugevamalt on Eestit katmas Keskerakond, mis on 90% KOV- ides , reformil 50%. Olulist rolli mängivad ka valimisliidud, mida on tahetud varasemalt ära kaotada.
Omavalitsuse valitsus võib minna laiali, kui:

Ei suudeta vastu võtta eelarvet kahe esimese kuu jooksul
Ei suudeta valida omavalitsuse juhti

Nendel puhkudel ei toimu mitte uusi valimisi, vaid asemele tulevad asendusliikmed
Rahvaalgatus: 1% omavalitsuse elanikkonnast peab esinema pöördumisega. Kohalik omavalitsus peab küsimust arutama, kuid otsus ei ole oluline.
Loeng XIV: Muu jutt 
Riigisekretär

Riigisekretär oli kuni 1992 aastani ministri rollis
Tänasel päeval tegu riigikantselei töötajaga
Ülesanne: Tagada, et seaduseelnõud vastaksid põhiseadusele (valitsuse omad). Peaminister on see, kes määrab ta ametisse ning laseb lahti (sealjuures ei pea ta saama selleks presidendi heakskiitu). Algselt oli mõeldud nõnda, et ta jääb ametisse ka pärast valitsuse vahetust.
Riigisekretär peab omama kõrgharidust juuras . Praegune riigisekretär on Heiki Loot

Õiguskantsler

Seisab Eesti seadusloome keskmes. Algselt nõnda ei planeeritud. Õiguskantsleril on võimalus päevakorda võtta ka minevikus vastu võetud seadusi.
Ombutsman: seisab selle eest, et kellelegi liiga ei tehtaks
Piirangud:
- Peab olema apoliitiline
- Kogenud ja tunnustatud jurist
- Riigikeele vaba valdamine
- Kõrged kõlbelised omadused
- Teeb läbi julgeolekukontrolli, mida viib läbi KAPO
- President esitab, RK kinnitab
Ametiajaks on 7 aastat
Praegune õiguskantsler on Indrek Teder
Lahti saamine: surm, kuritegu, ametiaja lõpp, astub ise tagasi, teovõimetus

Riigikontrolör:

Piirangud:
- Apoliitiline
- Akadeemiline kõrgharidus (haldusmajandus)
- Kõlbelised omadused
- Riigikeele valdamine
- Algselt oli vanusepiiriks 65
- Julgeolekukontroll
Ametis 5 aastaks, president esitab, rk kiidab heaks
Lahti saab: president esitab, kohus otsustab
Eelnevad ja praegune riigikontrolör: Indrek Meri, Juhan Parts, Mihkel Oviir

.DOCX Laadi alla originaalfail 28 lk · .docx · 81 allalaadimist

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #1

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #2

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #3

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #4

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #5

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #6

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #7

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #8

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #9

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #10

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #11

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #12

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #13

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #14

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #15

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #16

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #17

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #18

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #19

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #20

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #21

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #22

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #23

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #24

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #25

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #26

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #27

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #28

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juhan salumäe Õppematerjali autor

Konspekt, mis aitab õpilasel lühidalt mõista, kuidas toimib Eesti riik ning kuidas praegune kord on välja kujunenud.

Eesti riik ühiskond Institutsionalism

Sarnased õppematerjalid

docx

Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused

enamuse toetuse saanud eelnõu võetakse järgmises riigikogu koosseisus muutmata kujul vastu koosseisu 3/5 enamusega), rahvahääletusel (rahvahääletuse toimumiseks on vaja 61 saadiku nõusolekut ja põhiseaduse esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusel). Õigus algatada Põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, so vähemalt 21 Riigikogu liikmel, presidendil. 3. Eesti Põhiseaduse kesksed väärtused ja aluspõhimõtted. V: Eesti põhiseaduses on ülim väärtus inimene, tema õigused ja vabadused neid tuleb alati eelistada otstarbekusele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4

Riigiõigus

docx

RÕ II konspekt

* Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)?  Et säiliks võimude lahusus  Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES:  Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel  Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused)  Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses

Õigus

doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste

Ühiskonnaõpetus

pdf

Ühiskonna valitsemine

Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe

Ühiskonnaõpetus

docx

Valimised

KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades. Tsensused e. piirangud valimistel 1. Ajaloos esinenud: 1) varanduslik 2) sooline 3) rassiline 4) usuline 5) seisuslik 6) hariduslik jm 2. Tänases Eestis:

Ühiskond

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

põhiseaduse muutmise viis otsustatakse kolmandal lugemisel. eelnõu rahvahääletusele panemine otsustatakse Riigikogu koosseisu kolmeviiendikulise häälteenamusega. Otsuse põhiseaduse muutmiseks kiireloomulisena teeb Riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega Riigikogu ülesehitus, valimised, rollid, tööpõhimõtted, protseduurid 6. Selgitage Riigikogu valimise süsteemi ja mandaatide jagamise põhimõtteid (üldloogika, arvutada ei ole vaja). Majoritaarne - riik jaotatakse 1-mandaadilisteks valimisringkondadeks, esindusorganisse saab kandidaat, kes saab valimisringkonnas kõige enam hääli, teiste hääled lähevad kaotsi. Võidab üks suur erakond, kes saab enamuse parlamendis ja valitsuses. VÕRDELINE ehk proportsionaalne valimissüsteem - mitmemandaadilised valimisringkonnad, erakonnad nimekirja järgi, isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis

Eesti valitsemissüsteem

doc

Ühiskonnaõpetus

IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa

Ühiskonnaõpetus

docx

Erakonnad, valimised, demokraatia, diktatuur, riik, põhiseadus

Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni.  Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone.  Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku. Eesti on mõõdukas mitmeparteisüsteem. Erakondade vahel valitseb suhteline tasakaal. Kujunemine:  Sõdadevahelises demokraatses eestis oli äärmuslik mitmeparteisüsteem, parlamendis oli tavaliselt esindatud üle 10 erakonna (ükski erakond ei saanud reeglina üle 15% häältest).

Poliitika

Rohkem sarnaseid