Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas uurida poliitilist süsteemi ?
  • Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema ?
  • Mida teha nendega, kes ei osale valimistel ?
  • Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem) ?
  • Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob ?
  • Mida teeb valija ?
  • Mis polnud demokraatlik ?
  • Mitmemandaadilistes ringkondades ?
  • Kuidas riigikogust lahti saada ?
  • Kui palju erakondi võiks olla ?
 
Säutsu twitteris
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt
I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi?
5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi:
  • Institutsionalistlikult
  • Behaviouralistlikult
  • Pluralistlikult
  • Strukturalistlikult
  • Ratsionaalse valiku teooriaga
    Institutsionalism
    Antud skeemi kese võib olla eri paigus
    NB! Avalikkus=valijate kogum
    • Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas
    • Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu
    • Probleemid tasakaalu puudumisel:
      • Kas tegu on demokraatliku korraga?
      • Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema?
      • Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile)
    • Institutsionalism aitab analüüsida/seletada aeglasi muutusi. Eeldab pikaajalist uurimist .
    • Näide eestist – valitsuse rolli kasv parlamendi otsuste juures 20. Aasta jooksul (see on institutsionalistlik uurimine )
    • Miinus : Ei anna vastust kiiretele muutustele, nagu näiteks äsja vast võetud seaduse mõju ühiskonnas/poliitikas
    • Pluss: Demokraatlikud protsessid ongi aglased, mistõttu on neid institutsionalistlikult hea uurida
    • Põhiideed:
      • Kuidas ühildada omavahel piiramatu võimuga rahvast ning piiratud võimuga valitsust ( Montesqieu )
      • Valimised, millega võim paika pannakse. Kui on liiga demokraatlik ja võrdne ühiskond, siis on raske kedagi millekski sundida
    • Üsna kirjeldav, kasutab juriidilist lähenemist.
    • Joonis – seadusandlik võim valitseb avalikkust seadustega, täidesaatev võim otseselt mõjutades.
    • Kaks institutsionalismi liiki:
      • Klassikaline institutsionalism
      • Neoinstitutsionalism

    Behavioralism
    • Behaviouralism tekkis arvamusel, et institutsionalism ei seleta kõike vajalikku. Arvamus tekkis seisukohast, et kuigi riigid võivad väliselt sarnased olla, on nende poliitika ikkagi erinev. Seega tuleb iga riiki uurida lähtuvalt konkreetset poliitikast lähtuvalt.
    • Näide behaviouralistlikust uurimisest: Eesti on sarnane Läti ja Soomega , aga nende ühiskonnad on poliitiliselt erinevad (Lätis on erinevalt Eestist ja Soomest oligarhide suur roll; Soome on iseseisvam kui Eesti ja Läti; Lätis erakonnad riigilt rahastust ei saa). Näide annab tõestust, et kuigi tõdetakse sarnasust , ei panda neid veel ühte patta.
    • Behaviouralism pöörab tähelepanu käitumisele (poliitiline käitumine kõige aluseks), mitte institutsioonidele (nagu institutsionalism seda teeb)
    • Beh.lism on palju andnud juurde sotsiaalteadustele
    • Omaseks statistiline andmetöötlus (faktide põhisus)
    • Kaks koolkonda :
      • Psühholoogiline
      • Utulitaarne (musta kasti teooria)
    • Meetodid: arvamusküsitlus ja ekperiment

    Pluralism
    • Institutsionalismi ja behaviouralismi segu (sai alguse 1970ndatel)
    • Pöörab tähelepanu protsessidele
    • Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine
    • Poliitika on inimeste vaheline suhtlus
    • Probleemid, millega tegeleb:
      • Mida teha nendega, kes ei osale valimistel?
      • Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)?
    • Pluralism püstitab ohtralt küsimusi
    • Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped)
    • Nõudmised peavad olema mõistuspärased
    • Koolkonnad:

    1) liberaalne – keskendub eliidi uurimisele
    2) radikaalne – utoopilised ideed
    Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi
    Strukturalism – kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia )
    Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised. Uuritakse, kuidas on nad esindatud ühiskonnas, millest tulenevalt saame vaadata võrdõiguslikkust riigis
    • Strukturalism on tihedalt seotud semiootikaga. Uuritakse näiteks kasutatava keele eripärasid
    • Tuleb vaadelda erinevaid gruppe ning otsida erinevusi (varjatused tuleb välja tuua)
    • Näide: Kas meespoliitik omab teist sõnavara võrreldes naispoliitikuga
    • Tuleb uurida seda, mis on varjatud (tuhnida peidetud sõnumites jne)
    • Teeb üldistusi isikute kohta

    Ratsionaalse valiku teooria:
    • Tänapäevane institutsionalismi variant
    • Uurimise alla võetakse persoon , eelkõige valija
    • Kui ratsionaalselt suudab käituda valija ja mida see endaga kaasa toob?
    • Vaatleb, kui palju kasutatakse ära ratsionaalset valijat.
    • Nt Erakonda A saab parlamendis valimiste tulemusena 51 kohta. Mida teevad teised erakonnad? Mida teeb valija?
    • Indiviidil on olemas oma eelistused , mis on ka välja kujunenud.
      Kuidas institutsioonid kohanevad indiviidide soovidele, kuidas nad mõjutavad indiviide? Institutsioonide efektiivsuse uurimine.

    Loeng II: 20ndad ja 30ndad Eesti poliitikas( Institutsionaalne lähenemine)
    Demokraatlikuse tahud Eesti ühiskonnas
    • Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja
    • I riigikogu valimised – 1920. Valimisosalus 72,2 %
    • Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 %
    • 1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke
    • Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %)

    Rahvahääletus
    • (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Šveits)
    • Rahva omaalgatusel suur roll
    • 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni)
      • Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur
    • Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis
    • Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest
    • Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933)
    • 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid:
      • I – Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest. Läbi ei läinud see suuresti seetõttu, et rahvaalgatusega ei saa muuta rahaga seotud otsuseid ning välispoliitilisi otsuseid, nagu nt sõda
      • II – Relvastus (1933-34). Eesti riik soovis müüa 2 sõjalaeva(Mille nad olid saanud brittidelt) Peruule (seda ka tehti). Tekkis pahameel ning hakati allkirju koguma. Siiski ei läinud läbi vastuplaan
    • 1920ndatel soovis Eesti karsklusliit rakendada alkoholikeeldu (kokku 3-4 korda), aga kõik korrad jooksid rappa. Eeskuju sooviti võtta USAst ja Soomest

    • Allkirjade kogumise protsess oli järgmine:

      • Koguti allkirjad ning anti petitsiooniga parlamendi kätte
      • Parlamendil oli kohus asjaga tegeleda
      • Küsimus läks rahvahääletusele
        • Hiljem rahvahääletustest loobuti

    Mis polnud demokraatlik?
    I tasand – institutsionaalne tasand
    • Autoritaarne suund (1938)
    • Otsustati suurendada valimisiga (20lt 22ni 1938 aasta PS). Otsust suurt põhjendada ei suudetud. Peamine argument oli vastutustundlikkuse puudumine noorematel.
    • 1938 ei saanud valida ka ajateenijad
    • President sai peaaegu absoluutse võimu, mille tekitas võimu koondumine ühe isiku kätte
    • Ükski eelnõu ei saanud ilma presidendi nõusolekuta jõustuda
    • Riigikogu puhkuse ajal (või laiali oleku ajal) sai president ikkagi eelnõusid teha ning parlament pidi need lihtsalt vastu võtma(nt dekreetide rahastamine)
    • President oli ka valitsuse juht (oli ka peaminister allus otseselt presidendile, mitte parlamendile, nagu ülejäänud valitsus)
    • President ratifitseeris välispoliitilisi otsuseid. Ta võis, aga ei pidanud näitama/tutvustama välispoliitilisi lepinguid ja otsuseid
    II tasand – ülepingutatud poliitika
    • Kaitseseisukorrad
      • I kord 1924 1. Detsembti riigipöörde katse ajal
      • II kord 1933 – 11. August Jaan Tõnissoni poolt kehtestatud.
        • Raudteed läksid sõjaväe kontrolli alla
        • Keelustati streigid
    • 3 sõjaväelist (relvastatud) riigipööret
      • 1924 1. Detsember bolševike aktsioon
      • 1934 märtsi pööre(päts feat laidoner)
        • 1933 II põhiseaduse/ riigipea valimiste järel
        • Peamiseks põhjuseks vapside taandamine võimult + teiste erakondade kinnipanemine
    • 1935. Aasta riigipöörde katse (vapsid)
      • Kättemaks Pätsile (Artur Sirk sai vahepeal surma)
    III tasand – majandus
    • Eesti riigi SKT oli umbes 10-13% USA SKT-st, mis oli natuke parem Lätlastest ning kehvem Soomlastest(u 22 %)
    • Tööjõudu oli Eestis u 470 000 inimest, kellest makse maksid kõigest 44 000!
      • Tulu oli nii madal, et seda ei maksustatud
      • Oli progresseeruv maksukoormus (5% min, 36% maks)
    • Pensionäre oli 1936 kõigest 12 366 praeguse 300 000 vastu
    • Palganäitajad:
      • Mees lihttööline tööstuses – 80 kr kuu (naine 60)
      • Sulane – mees 20 kr kuu, naine 13
      • Õpetajad 96 kr ja 110 (alg ja keskkool)
      • Asjamehed suurtööstuses 250 kr kuu

    Loeng III: Taasiseseisvumine
    • Pärast Eesti iseseisvumist 1991. aasta 20. augustil, hakati välja töötama Eesti Vabariigi põhiseadust

    • Sellega hakkas tegelema Põhiseaduse Assamblee, mis moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liikmetest (mõlamast 30 liiget, kokku 60)

    • Samal ajal oli Eestis palju erakondi (9 erakonda). Eriti keeruliseks tegi olukorra see, et selles erakondade hulgas puudus üks kindel domineeriv jõud, mistõttu olid igasugused kokkulepped raskesti saavutatavad. Taoline seis lõi raske pinnase põhiseaduse moodustamiseks.

    • Kui põhiseaduse assamblee oli moodustatud, kuulutas see välja konkurssi põhiseaduse eelnõudele. Laekus 5 eelnõud:
      • Jüri Raidla grupi eelnõu
      • Jüri Adamsi grupi eelnõu
      • Ando Lepsi grupi eelnõu
      • 1937/38 aasta põhiseaduse toetajate eelnõu
      • Kalle Kulboki grupi ( kuningriiklased ) eelnõu

    • Eestil oli sisuliselt valida nelja suunavaliku üle, millist riiki tahetakse:

  • Kas vabariik või monarhia?
  • Demokraatia või mitte-demokraatia (Mitte kõik endised NSV liidu maad pole tänase päevani saavutanud demokraatlikku korda. Eesti võttis suuna dem. poole ning saavutas selle)
  • Parlamentaarne või presidentaalne võim(oli variant võtta suund USA, Prantsusmaa laadse presidentaalse võimu poole, kuid see ei leidnud nii noores riigis üldist heakskiitu. Küll oli omal ajal selle vaate pooldajaks Siim Kallas
  • Enamusdemokraatia või leppe/konsensusdemokraatia(Kuidas korraldada parlamendi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #1 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #2 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #3 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #4 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #5 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #6 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #7 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #8 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #9 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #10 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #11 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #12 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #13 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #14 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #15 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #16 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #17 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #18 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #19 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #20 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #21 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #22 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #23 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #24 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #25 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #26 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #27 Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt #28
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor juhan salumäe Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt, mis aitab õpilasel lühidalt mõista, kuidas toimib Eesti riik ning kuidas praegune kord on välja kujunenud.
    Eesti riik , ühiskond , Institutsionalism

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    totakad profiilipilt
    jaanus jahumägi: asjakohane ja kasulik
    19:08 14-01-2015
    maris02 profiilipilt
    maris02: väga hea
    23:22 16-12-2012


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Ühiskonna eksami konspekt
    7
    odt
    Ühiskonna eksami konspekt
    26
    doc
    Ühiskond - aasta konspekt
    21
    rtf
    Ühiskonna konspekt
    78
    docx
    Euroopa Liidu eksamikonspekt
    7
    doc
    Ühiskonna konspekt
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    32
    doc
    Ühiskonnaõpetus II kursusele



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun