1. mingit erinevust ei ole 2. sotsioloogia on empiiriline teadus, filosoofia aga mitte. 3. otsitakse kompromissi esimese ja teise vahel. Sotsioloogia põhiülesannet nähakse empiiriliste uurimuste tehnika ja erinevate võtete välja töötamises. Subjektiivne sotsioloogia e. sotsiaalfilosoofia kogemuslikku teadmist eristatakse rangelt hinnangulisest arutelust; ühiskonnas ei ole objektiivseid seduspärasusi, on vaid huvid ja eesmärgid (K. Marx). 4) Milline on tsiviilühiskonna ja riigi vaheline suhe demokraatlikus ühiskonnas? Kas Eesti ühiskond on demokraatlik? Ühiskond koosneb kahest osast: riigist ja tsiviilühiskonnast. Esimesena rääkisid tsiviilühiskonnast Hobbes, Locke ja Hegel. Tsiviilühiskonna põhitunnus: inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, mis teutsevad ilma riigivõimu sekkumiseta. Tsiviilühiskonna põhitunnused: · majand, vabadus, omandivormide mitmekesisus, turumajandus.
Tsiviilühiskond Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksiteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride,
põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Poliitiline karjäär Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust. Asus juhtima Eesti välisdelegatsioonide tegevust. Poliitiline karjäär Asutava Kogu valimistel saavutas Jaan Tõnissoni juhitud Rahvaerakond kolmanda koha 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister. Poliitiline karjäär Keerulises olukorras langetatud otsuste
Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne. Eestis ei ole jõulisi kodanikuliikumisi ega kindlaid seisukohti globaalprobleemide kohta. 1980
terviseedenduse harta Bangkoki harta. Terviseedendus keskne valdkond Kinnitatud terviseedendus on keskne valdkond inimarengus ja ühiskondade arengus see on kõigi valitsuste peamine vastutusvaldkond ning hea korporatiivse praktika loomulik osa. Rõhutatud poliitikute ja teiste otsustetegijate olulisust investeeringute tegemisel tervisesse partnerlust terviseedenduses erinevate valitsuste ja organisatsioonide vahel, tsiviilühiskonna ja erasektori vahel Koostöö ja investeeringud Progressi saavutamiseks terviseedenduses vajalik: jõuline poliitiline tegutsemine erinevate gruppide ja sektorite koostöö planeeritud strateegilised investeeringud tervisesse Riikidel kohustus saavutada suutlikkus terviseedenduses nii poliitilisel, professionaalsel kui paikkondade ja kogukondade tasandil. Terviseedenduse eesmärgid Töötajate tervise ja töövõime kaitsmine,
Jumal on inimeste erapoolikuse ja vägivalla ohjeldamiseks määranud ametisse valitsuse. paragrahv 89-93: poliitilise ehk tsviilühiskonnas leiame ainult seal, kus mingi hulk inimesi on niimoodi ühte ühiskonda liitunud, et igaüks neist loobub loomuseadusest täidesaatvast võimust ja annab selle üldususele. absoluutne monarhia, mida mõned inimesed peavad ainsaks valitsemis vormiks, on tegelikult tsiviilühiskonnaga kokkusobimat. Sest tsiviilühiskonna eesmärk in vältida ja parandada neid loomuseisundi ebamugavusi, mis paratamatult tekivad siis, kui iga inimene on kohtumõistjaks tema endaga seotud juhtudel. paragrahvid 95-99: tsiviilühisikonnad igaüks on kohustatud järgima enamuse otsuseid. iga inimene peab nõustuma enamusega, kuna muidu poleks algsel kokkuleppel üldse mõtet, mille alusel ta liitub koos teistega ühte ühiskonnas.
tagasi võtta. Seetõttu istus ta mitmed kuud vangis. See ei suutnud Jaan Tõnissoni aktiivsust aga pidurdada. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis. Jaan Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. Peale I Maailmasõda kasutasid eestlased tsaarivõimu kokkuvarisemist ning saavutasid endale Vene Ajutiselt Valitsuselt õiguse autonoomiale ja rahvusväeosade moodustamisele. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku iseseisvust, tegutsedes energiliselt Maanõukogu kuulutamisel kõrgemaks võimuks Eestiks.
seega poliitiline pluralism on väiksem kui proportsionaalse süsteemi korral. Hübriidsed valimissüsteemid Saksamaa, Itaalia, Leedu Ühendavad endas nii proportsionaalse kui majoritaarse süsteemi põhimõtteid (valijatel 2 häält) Demokraatia e rahvavõim 1) kehtib võimude lahususe põhimõte 2) meedia on vaba, tsensuur puudub 3) vähemuste huvid on tagatud 4) mitmeparteilisus 5) kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna olemasolu 6) kodanikualgatuslike organisatsioonide olemasolu Demokraatia mõisted 1) otsene e vahetu e klassikaline demokraatia otsused langetatakse ilma vahendajateta. Tänapäeval otsese demokraatia vormiks referendum e rahvahääletus (küsimused jah/ei vormis) 2) esindus e vahendatud demokraatia rahvas / hääleõiguslik kodanikkond valib endale esindajad (parlamenti või volikogusse), kes rahva huvisid esindavad
Ning kuigi Tõnissonil Stolõpini reaktsiooni saabudes oma poliitilise tegevuse eest paar kuud vanglas tuli istuda, säilitas ta ometi ,,Postimehe" ja seega ka mõju Eesti arengule. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues üle maa kooliseltse ning avades eestikeelseid gümnaasiume. Hoogsalt arenes ühistegevus ja põllumajandus, mis aitasid kaasa jõukuse üldisele kasvule Eestis. Jaan Tõnissoni tegevus aitas kaasa tsiviilühiskonna kujunemisele Eestis, luues seega eeldused Eesti iseseisvuse sünniks. Soodne võimalus selleks avanes I Maailmasõja järellainetuses puhkenud Vene revolutsiooni käigus. Tsaarivõimu kokkuvarisemist kasutades reageerisid eestlased kiiresti ning saavutasid endale Vene Ajutiselt Valitsuselt õiguse autonoomiale ja rahvusväeosade moodustamisele. 1917.aastal asus Jaan Tõnisson esimese tuntuma eesti poliitikuna nõudma Eestile täielikku
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud. Tänapäeval seostatakse sotsiaalset võimu riigi ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ning on erinevates vormides omane igale ühiskondl...
aastal. 1940. aasta suvel algas NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu, võimule tulid kommunistid ning Eesti liideti NSVL koosseisu. Saksamaa ja NSVL-i vahel puhkenud sõjategevuse käigus asendus Nõukogude okupatsioon 1944. aasta sügiseni Saksa okupatsiooniga. Katkenud Eesti iseseisvust prooviti ebaõnnestunult taastada 1944. aasta septembris. 1944 alustas NSV Liit Eesti sõjalist okupeerimist, järgnesid Eesti põhiseadusliku korra muutmine, riigiaparaadi ja tsiviilühiskonna lammutamine ning riikluse lõpetamine. Eesti Vabariigist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1980-ndate lõpul algas Eesti taasiseseisvumise protsess. Nii Ülemnõukogu kui ka Eesti kodanik- konna esindus Eesti Kodanike Komiteed (Eesti Kongress) otsustasid Eesti Vabariigi taastada. Kuulutati välja üleminekuperiood põhiseadusliku riigivõimu taastamiseks. Taasiseseisvumine kiideti heaks ka 1991. aasta märtsis toimunud rahvahääletusel. 20
vastastikuste seoste kohta, uuris haavatute suremuse põhjusi) https:// www.youtube.com/watch?v=hBV X5s43_Ks Kirjutas õenduse õpikuid Notes of Hospitals Rajas I kaasaegse õdede kooli 1860, töötas õpetaja ja õendusteadlasena 1859 ,,Notes of Nursing"- aluseks õenduses senini 1886 alustas ilmumist I õendusalane ajakiri Nightingale Õenduse areng Ameerikas Euroopa areng sai alguse sõdadest, Ameerikas seoses tsiviilühiskonna arenguga mõni aasta hiljem Põlisrahvaste kultuuri mõju meditsiinile ja haigepõetusele Melinda Richars- esimene eriharidusega õde , õppis FN juures XIX-XX saj vahetuseks oli toimunud murrang- eraldiseisva teadusharu vajaduse teke Ühiskonna sotsiaalse teadlikkuse kasv Prioriteediks kodune hooldustegevus Lilian Wald (1867-1940)-rahvatervise õe elukutse looja 1873 I õdede kool Bellevue Hospital, Nightingale süsteemi järgi
demokraatlikud vabadused: a) Informatsioon b) Ajakirjandus c) Koosolekute, ühingute ja ettevõtluse vabadus 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste vabaduse kaitse Eeltingimused: 1) Üldine kirjaoskus 2) Ajankirjanduse laialdane levik 3) Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse ja nende mõju altpoolt üles 4) Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna vastand on dotalitaarne ühiskond 5) Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 6) Laiad inimhulgad peavad omandama avalikuelu kogemusi, et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu 7) Peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) Vabaajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte b) Võitlus monopolidega mistahes majandusharus c) Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise
vaatlemise tähtsus on need kolm põhimõtet, mis aitavad Euroopa sotsiaalmudelit säilitada ja kaasajastada ning peaksid kindlustama töökohtade loomise ja majanduskasvu jätkumise. Ettenähtud sotsiaalprogramm annab uue alguse. See on aluseks, et tagada Euroopa Liidu kasvu ja töökohtade uuendatud strateegias toodud tööhõive ja sotsiaalne ulatus. Uus sotsiaalprogramm sisaldab meetmeid, mis vajavad edasist uurimist valitsuse, sotsiaalpartnerite ja tsiviilühiskonna koostöös, andes samal ajal nendest probleemidest ka ülevaate. Koostöö ja nõupidamised aitaksid tööhõive ja sotsiaalpoliitika tulevikusuundade osas otsusele jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Sotsiaalprogramm ajavahemikuks 2005-2010. Sotsiaalne Euroopa maailmamajanduses. Töökoht ja võimalus igaühele. Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitlus, 2005 2. Lissaboni leping 21.sajandi Euroopa (http://europa
Esimene neist seostub sõna olelusvõitlus esimese poolega (töökus kui ainelise baasi ja seega kvaliteetse oleluse 10 kindlustamise strateegia), teine teise poolega (viha kui valmidus vajaduse korral võitlusesse asuda oleluse ja selle põhiväärtuste eest). Kuigi primitiivset olelusvõitlust peetakse kultuuristamata looduse evolutsiooniprotsessi nähtuste hulka, leiab tsiviilühiskonna keelekasutusest siiski ühisjooni olelusvõitlusega. Ehk on tegemist meie isekate geenidega, mis soovivad üle võtta avalikult võitluslik kultuurimudel, kus ühe edu tõlgendatakse teise ebaedu põhjusena ja et isiklikult läbi lüüa, tuleb edu kas töökalt tegutsedes või vihaga välja teenides. (Orav, Vainik 2005: 258-277) Kirjandus 1. Allik J., Rauk M. (2001) Emotsioonid. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus. lk 188. 2. Orav H., Vainik E
ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus; mehe õiglus naise kuulekus; vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus. Keskne eetika põhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda
ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused Üldine kirjaoskus. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
suunamise ja reguleerimise protsess. Funktsionaaselt on riik kui institutsioonid kogum, mis teostab teatud eesmärke, kavatsusi või sihte, kui sotsiaalse korra tagaja. Riik ja ühiskond Riiklus on poliitilise võimu abil ühendatud ühiskond. Kodaniku- ehk tsiviilühiskond on eraalgatuslike ühenduste, suhete, institutsioonide, s.o kodanike vabatahtliku koostöö pinnal spontaanselt tekkinud ühendus ja on riigi suhtes suurel määral autonoomne. Tsiviilühiskonna struktuurid pakuvad konkurentsi riiklikele. Tsiviilühiskonna tegevust reguleeriv võimukorraldus ei ole rajatud valitsevale võimule, vaid vabatahtlikkuse põhimõttele. Ühiskonna arengut vaadeldakse kahest vaatepunktist: ühiskonnavormide areng ja riigivormide ning riigi ajalooliste tüüpide arenguna. Ühiskonna eri tüüpidena eraldatakse tavaliselt: sugukondlikku, orjanduslikku, feodaalset, kapitalistlikku;
Konfliktid püütakse viia lahenduseni, mingeid turvalisi teid pidi. Gramsci järgi käib ühiskonnas pidev protsess. Toob sisse kaks terminit sõjanduse vallas. Manööversõda tähendab mingit reaalset võimu haaramist, otserünnakut vaenlasele, vägivaldne võimuhaaramine, revolutsioonid on tomunud sellel põhimõttel. Gramsci ütleb et see võib toimida ainult siis kui tsiviiliskud on nõrgad aga riik on tugev (bolsevikud). Me peame võitma selle tsiviilühiskonna ja siis saame teostada alles võimuhaaramise. Kui töölised saaksid määrata millist võimu nad tahavad siis peale ametiühingute ei suudaks nad midagi välja mõelda, seega peab olema inimestel keegi kes neid juhib. Orgaanilised intellektuaalid. Need mis otsustavad tsiviilühiskonna saatuse üle. intellektuaalideks saadakse sotsiaalse rolli kaudu. Põhimõtteliselt kõik inimesed on intellektuaalseteks püüdlusteks võimelised, aga nendena eksisteerivad ühiskonnas ainult mõned
Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „mehelik, valge, soe, taevane, loov“? – Yang 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab „naiselik, must, külm, maine, hävitav“? – Yin 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus – alama kuulekus; isa armastus – pojalik austus; vanema venna heatahtlikkus – noorema venna austus; mehe õiglus – naise kuulekus; vanema sõbra ustavus – noorema sõbra usaldus. Keskne eetikapõhimõte: ära tee teistele seda, mida endale ei soovi. 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Konfutsianism muutus 2. saj eKr riigikultuseks ja oli seda paari lühikese vaheajaga 1911. aastani. 16
jne); 8. Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. EELTINGIMUSED 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik; 3. Kodanikuühiskonna kujunemine, st inimeste massiline koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju alt üles. (Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad civis kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik ühinemine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisat sioonid); 4. Kaasaegsete omavalitsuste kujunemine; 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1
2. Olemasoleva positiivse õiguse või selle osa kehtivuse vaidlustamine viitega selle mittevastavusest loomulikule õigusele. Sellega kaasneb nõudmine viia positiivne õigus loomuliku õigusega vastavusse, anda ka sellele õige õiguse kvaliteet. Kõigi asjade mõõdupuuks on inimene kui mõtlev subjekt gnoseoloogia puhul. Mõisted mis moodi erineb, mis on teaduslik tunnetamine, mis on tsiviilühiskond, demokraatia, totalitarism, autoritarism (tsiviilühiskonna osakaal); mõisted, milles poolest erineb filosoofia õigusteooriast ja õigusdogmaatikast. Mis on filosoofia/sotsiaalfilosoofia/õigusfilosoofia. Mis on filosoofia ese, meetod ja ülesanne. Mis on filosoofia liigitus. Mis on õigusfilosoofia põhisuunad. Loeng 2 12.02.18 Modernism 19 saj lõpp 20 saj algus Keskaeg jumala värk Uusaeg modernism peale seda Hetkel peale postmodernismi *Uks progressi ja inimmõistusse, sai alguse auruvedurite ja muu maailma arenguga
algne seisukord, loomulik-looduslik ühiskonnakorraldus sisneb inimese vabaduses ja võrdsuses, mille teeb võimalikuks eraomanduse puudumine. See on inimkonna kuldne aeg arvas Rousseau. J.J. Rousseau ei uskunud teaduste arengule põhinevat ühiskondlikku progressi. Tema arvates teaduse areng põhjustab ebavõrdsust, korruptsiooni ja muid pahandusi, mis lõpuks hävitab eksisteeriva ühiskonna süsteemi ja tsivilisatsiooni. Rousseau iseloomustas riiki kui isiklikku süsteemi inimese suhtes. Tsiviilühiskonna ja sellele iseloomuliku ebaõigluse rajajaks oli Rousseau arvates inimene,kes tuli mõttele erastada tükk maad (eraldada kogukonnale kuuluvast maast ühe osa endale) ja leidis uskujaid,et see kuulub omandina ainult talle. J.J.Rousseau arvas, et suveräänsus kuulub mitte valitsejale, vaid rahvale. Suveräänsus on jagamatu tervik, seda ei ole võimalik edasi anda (delegeerida) rahvaesindusele. Seetõttu võib Rousseau`d pidada otsese demokraatia idee põhjendajaks.
välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi, kohtu ja korrakaitsesüsteemi, omavalitsusorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja teiste tsiviilühiskonna kandvate osade kavakindlat lammutamist. Eesti armeeüksused desarmeeriti ja kõrgem väejuhatus kõrvaldati ametist, laiali saadetud Kaitseliidu asemele moodustati okupantide poolt kontrollitud Rahva Omakaitse. Repressioonid kasvasid peagi arreteerimisteks ja küüditamisteks, mille käigus saadeti Nõukogude hävituslaagritesse (GULagi) ametist vabastatud tsiviil ja sõjaväejuhid (teiste hulgas president Päts ja ülemjuhataja Laidoner)
(info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused:
konfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism Usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu Zi'd (551 479 ekr). Tema ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" - Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi ehk euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Hiina konfutsianistliku ühiskonnnakorralduse aluseks on nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus isa armastus pojalik austus vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus mehe õiglus naise kuulekus vanema sõbra ustavus noore sõbra usaldus Keskne eetika põhimõte: Ära tee teisele seda, mida endale ei soovi Nendele suhetele tugineb hiinlase maine säilitamine teiste inimeste silmis. Inimene on loomult hea, selle realiseerib õige kasvatus. Konfutsianism muutus 2.saj
veebruaril, president Aristide'i ametissevannutamise päeval. Selle valitsuse põhiülesanne pidi olema uute valimiste korraldamine. Et ära hoida tõsisemat kriisi, hankis USA diplomaatiline missioon Aristide'ilt nõusoleku 8-punktilisele plaanile, mis nägi muuhulgas ette mais toimunud valimuste tulemuste läbivaatamise ning uue valimisnõukogu moodustamise. Veebruari alguses 2001 tõi väljapaistvatest haiitilastest koosnev Tsiviilühiskonna Algatuse Hõlbustamise Komisjon ja Ameerika Riikide Organisatsiooni esindaja läbirääkimisteks kokku Fanmi Lavalasi ja CD esindajad. Fanmi Lavalas ei tahtnud minna kaugemale 8-punktilisest leppest, milleni detsembris oli jõutud. CD nõudis mai- ja novembrivalimiste tulemuste tühistamist ning enda ulatuslikku osalemist valitsemises. Aristide'i teine ametiaeg 7. veebruaril 2001 vannutati Jean-Bertrand Aristide Haiti presidendiks. Samal päeval
kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne); 8) Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus; 2. Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik 3. Kodanikuühiskonna kujunemine laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. 4. Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine 5. Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1.vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte. 2.võitlus monopolidega mis tahes
Nende tegevus polnud reglementeeritud ja olid mitteametlikeks kooskäimise kohtadeks. Majanduse ja töösutse arenedes lähevad käiku ka erinevad kutseühingud. Kõikide nende organisatsioonide loomine oli 20. sajandi alguseni üpris keeruline protsess riigivõimu tõrjuva suhtumise pärast. Siseministeeriumil oli koostatud tüüppõhikiri, mis oli kasutuses nii Eestis kui ka Lätis. Aleksander II reformidega hakkas ühiskond muutuma. Sellel perioodil võib näha tsiviilühiskonna kujunemise algeid. Ühiskondlik elukorraldus tugevneb. V LOENG // 03.11.08 ISEVALITSUSE REFORMID JA VASTUREFORMID · Isevalitsuse reformimeelsus ja konservatiivsus · Venemaa reformiprotsesside üldiseloomustus · Isevalitsuse piiramiskatsed · Reformaatorid ja konservaatorid · Talurahvakpsimus kui Vene ühiskonna reformimise võti
hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et strateegilised liikumised ise muudavad konfliktsete ühiskondlike jõudude iseloomu seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg. 21
Sellel tasandil küpsevad ja toimivad süvaprotsessid, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad paratamatult ühiskonna arengut. Superstruktuure käsitletakse sotsioloogias kui sotsiaalse interaktsiooni kõrgemat, komplitseeritumat tasandit, kus põimuvad nii individuaalne kui ka grupitasand kogu lõpmatus seosterikkuses. Superstruktuur hõlmab seejuures nii nö sotsiaalselt lõdvemalt (vabamalt, vähemreglementeeritult) korraldatud keskkonna ehk tsiviilühiskonna kui ka ühiskonna eriti selgepiiriliselt ja süsteemselt organiseeritud kõrgeimat kaasaegset tasandit - riiki kui organisatsiooni. Superstruktuuri tasandil toimub kõige aktiivsem nii üksikisikute kui ka kogu ühiskonna arengu mõjutamine soovitud suunas, kusjuures riik on spetsiifiline organisatsioon eriti just selleks mõjutamistegevuseks. Superstruktuur jaguneb seega kaheks tasandiks - tsiviilühiskonnaks ja riigi süsteemiks ehk riigi mehhanismiks.
vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. Huvid - Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne
Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodanikuühiskonna vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Niisiis on kodanikuühiskond sotsiaalse elu valdkond,
Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. 7) Strukturalism, poststrukturalism, eeldused. Saussure, teooria (Saussure'i toetuspunktid). Levi Strauss. Barthesi "Mütoloogia"
Tänapäeval on enamik riike unitaarriigid. Vt LISAD Eesti on riiklikult korralduselt ühtne ehk unitaarriik. Riik sätestab territoriaalse halduskorra (maakond, vald). Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksisteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel 3 mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks. Me tunneme mitmesuguseid töötajate-, teenistujate-, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid,
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 halba leevendada. Kui tal ka tekkis konflikte teiste inimestega, siis ei võtnud ta seda isiklikult, sest need ei olnud seotud tema väärikusega või positsiooniga. Tema kahjustamine tegelikult tema isikut ei ohustanud. Kuid mõistus (või mõtlemisvõime) võimaldas inimestel eemalduda abivajajatest enda ümber ning enesekeskseks ja üleolevaks. Tsiviilühiskonna teke Mõistuse rakendamise läbi tekkis ebavõrdsus, mis kehtestati tsiviilühiskonna vormis läbi pettuse. Et tekkinud ebavõrdsus oli rikaste huvides, siis nende initsiatiivil see ka seadustati: "Seega leidus neist üks inimene, kes kartes vaesemate inimeste kallaletungi, ütles neile, "Ühinegem tsiviilühiskonda, et üksteist kaitsta ning et kaitsta ka meie omandid". Muu rahvas ei hakanud sellele vastu, nõustus selle inimesega ning nii saigi ebavõrdsus seadustatuks.
armu üksnes ülemklassidelt, tuli Ameerika uusasukatel ise moodustada oma ühiskond. Hollandis, kus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulus 2000. aastal 69% inimestest, pakuvad mittetulundusorganisatsioonid pea kõiki sotsiaalteenuseid. Belgias, Austrias ja Saksamaal langeb selliste ühenduste õlule umbes pool vastavast koormusest. Mõningaid suundumusi kodanikualgatuslike assotsiatsioonide tähtsuse kasvu suunas (kodaniku-ühiskonna ehk tsiviilühiskonna suunas) võib märgata ka Eesti Vabariigis, kus juba 2000. aastal kuulus mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse 7% inimestest. Tegelikult peaksid aga kodanikuühiskonna traditsioonid Eestis päris tugevad olema. Eesti riik on ju suuresti välja kasvanud kodanikuühingutest (Õpetatud Eesti Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, laulukoorid, puhkpilliorkestrid, põllumajandusühingud jne). Eestlased suutsid
3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 26 3.1. Otsene sõjaväeline võim – selle järgi on sõjavägi otseselt vastutav kogu tsiviilühiskonna administratsiooni üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. Tegelikkuses on ka tsiviilisikud kaasatud. Avalikeks teenistujateks jäävad siiski tsiviilisikud, kes alluvad juntale. Peamine võimuallikas on jõud. Ennetavateks taktikateks on arreteerimised või teatud kõrvaldamised. 3.2
revolutsioon (Gadaffi tapmine). Võimalus õõnestada ainult siis, kui riik on tugev (riigi konstruktioon), aga tsiviilühiskond on nõrk (hegemoonia on kõrvaline) Venemaa Bolsevike riigipööre. Lääneühiskondadel vaja erinevat lähenemist. b.positsioonisõja strateegia. Küsimus hegemoonia üle. Võitlus valitseva klassiga. Kui peaks lääneühiksonnas olema pööre, siis saab see jugtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviilühiskonna tasandil võidetud manöövrisõda. marksismi skeemi muutmine pealisehituses muudatused baasi muutmine *hegemooniat konstitueerivad ORGAANILISED INTELLEKTUAALID 35 *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus FUNKSTIOONI K ÜSIMUS k õik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid *orgaanilisus iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring
Gramsci sõnul võimuhaaramisest ei piisa, otsest rünnakut ei saa kasutada. Kasutab kahte mõistet: 1) Manöövrisõda: otsene rünnak, toimub revolutsioon, toimib siis, kui tsiviilühiskond on nõrk, aga võimustruktuur tugev, nt. Venemaal. 2) Positsioonisõda: kasutatakse lääne ühiskondades palju rohkem. Võitlus hegemoonia pärast. Lääneühiskonnas saab manöövrisõda teha alles siis, kui positsioonisõda on võidetud, sest tsiviilühiskonna toetus on vaja enne võita, siis alles vormistatakse see mingi otserünnakuga. Gramsci järgi loob iga klass omad intellektuaalid. Kapitalistide klass: nendega käib kaasas intellektuaalide sfäär: poliitikud, mehaanikud, kirjanikud jne. Orgaanilised intellektuaalid (mitte intellektuaal kui staatus vaid kui funktsioon) hoiavad seda klassi elus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia, mis oli kasutuses mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes)
Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (e otsene demokraatia). Igaüks saab asju otsustada ja nii teostub kindlasti rahva tahe Nii väheneb valitsuse ja valitsetavate suhe, samuti suhe riigi ja tsiviilühiskonna vahel. Kriitika: 1. informeerituse puudumine - kahjuks ei ole võimalik olla korraga kompetentne kõigis valdkondades. See viib huvirühmade korraldatavate reklaamikampaaniateni ja kujuneb kokkuvõttes turundusvõistluseks. 2. tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega koosolekul ei saa kõik ka tänapäeva tehniliste võimaluste juures end mõistliku aja jooksul väljendada. 3
sõltuvuses kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodaniku e. tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab
langus 1964 74 vahel, kuid see oli ka suure majandusliku tõusu periood. 1980ndatel aastatel usaldus aga tõusis, kuigi majanduses oli seisak. · Uuringud näitavad, et usaldamatusel on peamiselt poliitiline alus, poliitika kui sellise toimimises. Põhjustena pakutakse:1) internatsionaliseerumine , 2) Korruptsioon , 3) Sotsiaalse kapitali vähenemine vähendab ka poliitilist usaldust Millised on Putnami sotsiaalse kapitali teooria põhiväited? Tsiviilühiskonna organisatsioonide tugeva võrgustiku olemasolu loob ühiskonnas usaldust ja koostööd. See omakorda loob eeldused sotsiaalseks integratsiooniks, suuremaks osavõtuks poliitikast ning stabiilseks demokraatiaks. Milles seisneb poliitilise kultuuri teooria peamine kriitika? on liiga sõltuv USA ja Suurbritannia mudelist näiteks on olemas ka veel konsotsiaalse demokraatia vorm Lijphart, kus
Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegtseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab
Kui vabade kodanikuühenduste hulk ühiskonnas on suur ja nendes tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ja neid tunnustab riigivõim, siis on selles riigis tegu väljakujunenud kodanikuühiskonnaga. Kodanikuühiskonda nimetatakse ka tsiviilühiskonnaks. Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J. Locke ja G. W. Hegel, kes eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus ongi inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks. Et niisugused ühendused püüavad ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud, pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: ·kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab
mittekonstitutsioonilised: eksisteerivad riigid, kus monarhia on kas piiratud (konstitutsiooniline) või sümboolne (parlamentaarne) 3) sõjaväelised režiimid – on kõige levinum vorm autoritaarse režiimi vormidest. Armee on erilises priviligeeritud seisuses. Paljudel juhtudel armee sekkub, et kaitsta olemasolevat sotsiaalset ja sõjalist status quo’d. Eriti juhul kui status quo rahuldab sõjaväe huve. 3.1. Otsene sõjaväeline võim – selle järgi on sõjavägi otseselt vastutav kogu tsiviilühiskonna administratsiooni üle. Käsud ja otsused tehakse sõjaväe ametnike poolt ja viiakse ellu läbi militaarse käsuliini. Armeest saab valitsus ehk kollegiaalne kogu, kes koosneb kõrgematest sõjaväe juhtidest (junta) ning teeb kõik poliitilised otsused. 3.2. Kaudne sõjaväeline võim – tsiviilsed poliitilised institutsioonid töötavad, aga seda sõjaväe kontrolli all. Tsiviilvalitsus peab arvestama sõjaväe vetoga. 3
· Kui tekkis konflikte teiste inimestega, siis ei võtnud ta seda isiklikult, sest need ei olnud seotud tema väärikuse või positsiooniga. Tema kahjustamine ei ohustanud tema isikut. · Kuid mõistus (või mõtlemisvõime) võimaldas inimestel eemalduda abivajajatest enda ümber ning muutuda enesekeskseks ja üleolevaks. · Inimene muutub ka nõrgemaks, peresuhted kinnistuvad, vajadused kasvavad, inimene muutub sõltuvaks teistest, vajab teiste abi. Majanduslik ebavõrdsus ja tsiviilühiskonna teke · Ebavõrdsus tekib eraomandi kehtestamisega/seadustamisega. Et tekkinud ebavõrdsus oli rikaste huvides, siis nende initsiatiivil see ka seadustati: "Seega leidus neist üks inimene, kes kartes vaesemate inimeste kallaletungi, ütles neile, "Ühinegem tsiviilühiskonda, et üksteist kaitsta ning et kaitsta ka meie omandeid". · Muu rahvas ei hakanud sellele vastu, nõustus selle inimesega ning nii saigi ebavõrdsus seadustatuks.
ühingute-, ettevõtlusvabadus jne). · Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim. Eeltingimused · Üldine kirjaoskus. · Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik. · Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid. · Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine. · Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et strateegilised liikumised ise muudavad konfliktsete ühiskondlike jõudude iseloomu seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg. Sellega seoses minnakse "poliitilise juhtimise" tasandilt üle "intellektuaalse ja moraalse juhtimise" tasandile, kus juba olemasoleva
Ta arvas, et enam ei olnud võimalik taastada Kreeka polise kodanikuühtsust, sest ühiskondlik majanduslik eristumine ja religiooni areng olid loonud teist tüüpi subjektiivsuse, mille vabadus vajas keerukamat poliitilist ehitust. Hegeli kui poliitilise mõtleja originaalsus seisnes selles, et ta eraldas sirgjooneliselt privaatse ja avaliku sfääri teineteisest ning andis valitsusele piiramatud funktsioonid indiviidivabaduse tagajana. Korporatsioonid saavad vahendajateks tsiviilühiskonna ja riigi vahel, kollektiivseteks ja kutsealaseteks ühendusteks. Kui ametivõimud või jõukamad klassid otseselt kergendaksid vaeste elu, siis õõnestaksid nad töömotivatsiooni; kuid kui nad annaksid neile rohkem tööd, siis nad hoogustaksidületootmisperioode. Hegel küll tunnistab ühiskondliku sekkumise vajadust, et tagada iga kodaniku minimaalne heaolu, kuid edasi näib ta langevat lootusetusse. Ainuke
annaabi.ee 
