...........................................................................................4 1.3 Siseriiklik riigiabi ja vähese tähtsusega abi register......................................................... 4 1.4 Üldine grupierandi määrus................................................................................................5 1.5 EAS................................................................................................................................... 5 2. RIIGIHANKED...................................................................................................................... 7 2.1 Õiguskaitsevahendid......................................................................................................... 8 2.2 Riigihangete liigid ja menetlus..........................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha);
......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Võimekuse ja suhtlusvõrgustiku roll innovatsiooni takistamisel......................................4 Innovatsioon Eesti teenindussektoris............................................................................7 Projekti ,,Innovatsioon ja riigihanked Eestis" (V. Lember ja T. Kalvet, Tallinn 2012) tulemuste kokkuvõte...................................................................................................... 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 9 Viited ja kasutatud kirjandus........................................................................................ 11 2
) kaitseks kasutatakse ka Enne Suurt majanduskriisi domineeris ettevõtluspoliitikas protektsionistlikke meetmeid range konkurentsipoliitika, mis kaitses turgude toimimist Presidendil suur mõju TP, kaitseministeerium ja mitmesuguste monopolide eest. väliskaubanduskomisjon: bilateraalsete lepingutega on saavutatud mitmeid Võidurelvastumine, kosmoseprogramm, riigihanked olid mittetariifseid tõkkeid (partnerite vabatahtlikke oluliseks selektiivseks instrumendiks! ekspordipiiranguid, enesepiiranguid) Otsetoetustest hoidutakse 70-80ndatel tööstusharude konkurentsivõimelisuse Maksupoliitikas on investeeringutoetusena kasutusel vähenemine, kaitsmine väliskonkurentsi eest. amortisatsioonireeglid, tehnoloogiapoliitilised- ja
AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis. Sõltuvalt tellijate ootustest teostavad kontserni ettevõtted nii väikesemahulisi ehitustöid kui ka mastaapseid, keerukaid ja innovaatilisi pro...
· vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega. REVOLUTISOON REFORM Algatavad dissidendid Algatab valitsus partei. Osalevad massid. Osalised poliitikud ametnikud. Etteaimamatu
rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust. Majandus Toetame rohkem väikeettevõtlust, jaotades neile senisest suurema osa ettevõtlustoetustest. Depolitiseerime riigiettevõtete nõukogud ja lõpetame Riigikogu poliitikute osalemise nendes. Toetame avatud elektriturgu. Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika
eraldised sotsiaalkindlustuseks, seejärel aga liita netosiirdemaksed , siis saadud summa on: a. Isiklik tulu b. Kulum c. Rahvuslik kogutoodang d. Rahvatulu e. Käsutatav tulu 13. Rahvatulu ja RKP arvestamisel ei tohi summeerida: a. Eratarbimiskulusid ja isiklikke sääste b. Puhasinvesteeringud ja eratarbimiskulud c. Ettevõtete kasumid ja ettevõtjate intressimaksed krediitide eest d. Riigihanked ja töötasu e. Eratarbimiskulusid ja koguinvesteeringuid 14. Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. kroonilt 60 mlrd. kroonile ja deflaator 125 kuni 150. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. Ei muutu b. Suureneb c. Väheneb d. Ei saa esitatud andmete alusel arvutada e. Kõik eelnevad vastused valed 15. Allpooltoodud agregeeritud suurustest ei lülitata SKP-sse, mis on arvestatud kulutuste meetodil: a. Koguinvesteeringud b. C+I+G
............................ 13 Keskkonnakaitse................................................................................................ 13 1.1Keskkonnatasud........................................................................................... 13 1.2Saastetasu.................................................................................................... 13 1.3Keskkonnatasude kõrgendatud määrad.......................................................13 Euroopa Liit ja riigihanked................................................................................. 14 1.1Euroopa Liidu liikmesriikide riigihangete kontaktisikute võrgustik...............14 Ettevõtte lõpetamine......................................................................................... 14 1.1Osaühingu lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine.....................14 1.2 Likvideerimine............................................................................................
Selle eesmärk? õigust kujundavast, Haldus ei tohi õigusnormis ette nähtud kohustuslikust regulatsioonist kõrvale kalduda. Kui haldus eraõigust kujundavast erastamine, riigihanked eksib õigusnormi vastu muutub halduse vastav tegevus õigusvastaseks. ühepoolsest 32. Mis on subjektiivne avalik õigus? kaasmõju vajavast
suudeta saavutada loodetud tulemusi innovatsiooni edendamises ja üldises majandusarengus. Teiseks tuleb riikidel jätkuvalt kitsastes eelarvetingimustes leida uusi ja tõhusamaid võimalusi, kuidas olemasolevat innovatsioonipoliitika meetmestikku täiendada (Erkki Karo, Rainer Kattel, Veiko Lember, Kadri Ukrainski, Hanna Kanep ja UrmasVarblane (2014)). Mida tähendab nõudluspoole innovatsioonipoliitika? Need võivad olla juba olemasolevad vahendid nagu riigihanked, regulatsioonid ja standardid; uudsed ja väljatöötamist eeldavad meetmed nagu eranõudlust toetavad subsiidiumid, eksperimentaalsed testplatvormid; ja eelnevaid toetavad tegevused eesmärgiga tõsta asjaosaliste teadlikkust, osta ekspertnõu jne. Nõudluspoole poliitika kõige sagedasem suurima mõjuga tööriist on riigihanked. Riigihangete kaudu uudseid lahendusi tellides stimuleerib riik innovaatiliste toodete ja teenuste turgu
Ületunnid kompenseeritakse rahaliselt või võimaldatakse töötajatele vabu päevi. Tutvusin riigihangetel osalemiseks vajalike dokumentidega. Riigihangetel osalejatele on üsna karmid nõuded kehtestatud. Kui need täidetud pole, siis firma hankel osalejaks ei kvalifitseeru. Alates 1. juulist 2010 kehtivad riigihangete seaduses muudatused, mis peaksid lahendama kõige pakilisemad praktikas esilekerkinud riigihankemenetluse probleemid. (Rahandusministeerium, 2011. http://www.fin.ee/riigihanked Tegevusvaldkonnad. Riigihangete poliitika.) [online 24.11.2011] (https://riigihanked.riik.ee/lr1/web/guest/analuusid) [online 24.11.2011] (https://www.riigiteataja.ee/akt/12791579) Mõned lõigud viidatud dokumentidest: Hankija peab esitama HDs pakkujale kaks nõuet: 1. nõue pakkujale näidata pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid; 2. nõue pakkujale esitada pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust
Halduskohtus on menetlusosalisteks: pooled (kaebaja ja vastutaja), kolmas isik ja kaasatud haldusorgan. Halduskohus lahendab vaidlusi, mille üks pool on riik või omavalitsus (või ametnik), kes on oma avalik-õiguslikke ülesandeid täites rikkunud inimese (või juriidilise isiku) õigusi. Omandireformi ja maareformiga seotud vaidlused, avalik teenistus, maksuhaldus, kodakondsus- ja migratsiooniküsimused, samuti riigihanked, riigivara, ehitus ja planeerimine, riigivastutus. Menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Haldusakt, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu akt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Haldusaktiks on ka haldusleping (avalik-õiguslikke suhteid reguleeriv leping). Seaduste ja määruste peale halduskohtusse kaevata ei saa, sest
– Kuidas Sinu töö suhestub eelneva, samas valdkonnas tehtud töödega? Mille poolest eristub ja mille poolest sarnaneb? – Millised on peamised teooriad, meetodid ja võtted, kuidas seda teemat on eelnevalt uuritud ning kuidas see mõjutab Sinu plaanitud meetodit? • Vt teadusartiklite teooria osasid Taustinfo • Taustinfo ≠ teooria • Töö objekti ja subjekti asetamine taustsüsteemi • Olulise olemasoleva informatsiooni väljatoomine • Nt: riigihanked Tartu linnas > Eesti ja EL riigihangete süsteem, seadusandlus ja praktika kirjeldus • Nt: x ja y valla ühinemise mõjude analüüs > senised haldusterritoriaalsed reformid Eestis, programmid, debatt jne Meetodi kirjeldus • Eesmärk on anda ülevaade kuidas jõutakse uurimisküsimusest järeldusteni. • Ülevaade sisaldab mh: – Milline on kasutatav uurimisstrateegia (nt võrdlev uuring, kaardistamine, juhtumianalüüs jne)?
Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C) Kodumaine koguerainvesteering (I)- masinad ja seadmed, ehitised, tootmisvarud Riigihanked (G) Neto eksport (X) = eksport-import SKT=C+I+G+X Rahvuslik puhastoodang= SKT - tarbitud põhivara (amortisatsioon) TULUMEETOD: Rahvatulu= Töötasud ja palgad + kompensatsioonid +üürid, rendid +netointressid +Korporatiivsed kasumid +omanikutulu SKT= rahvatulu + kaudsed ärimaksud + amortisatsioon Kaudsed ärimaksud: käibemaks, aktsiamaks, tollimaks Isiklik tulu= rahvatulu sotsiaalkindlustus - ettevõtte tulumaks ja jaotamata kasum
innovatsioonidele nõudluse poolelt. Need kaks poolt on omavahel seotud tootja-kasutaja suhete kaudu mida mõjutavad omakorda mitmesugused innovatsioonipoliitika meetmed. Pakkumise poole ja nõudluse poole eristamine ei ole innovatsioonipoliitikale ainuomane nähtus, vaid majanduspoliitika ja –teooria valdkonnas üldkasutatav lähenemisviis. Mõningad nõudluspoolsed innovatsioonipoliitika meetmed, nagu näiteks innovaatiliste lahendite riigihanked ei ole iseenesest uudsed, sest nende üle on kirjanduses diskuteeritud juba aastakümneid. Nõudluspoolsete poliitikate kaasaegsed lähenemised lisavad väärtust peamiselt terviklikuma ja meetmete vastastikkuseid seoseid arvestava lähenemisnurga abil. Nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad aitavad ületada turu- ja süsteemitõrkeid, saavutada ühiskondlikke eesmärke, kaasajastada majandust ning luua juhtiva turu tekke-potentsiaali. Need poliitikad on samas aga
kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll kindla territooriumi üle, elanikkond, võõrriikide poolne tunnustus, avalikud institutsioonid, otsused vormistatakse õigusnormidena ÕIGUSRIIK seaduste võim on maksimaalne ja inimeste roll minimaalne. Tunnused: võimude lahusus, põhiõiguste garanteerimine, täidesaatva võimu seaduslikkus jt. Näited: USA, (tööohutusseadus, karistustabel, riigihanked, diskrimineerimine (õigused muutunud pealesurumisvahendiks), Eestis kuvariga töötamise eeskirjad jpm. Kaasneb tohutu bürokraatia. HALDUS objekti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine AVALIK SEKTOR põhiülesanne: valitsemine ja haldus (et ellu viia eesmärke, korraldavad vastavad institutsioonid), riigi ülesanded laiaulatuslikud. Riiklikud asutused nt maksuamet, politsei). Avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad tööd iseseisvalt;
(konsolideerimine) ühte ostuprotsessi. Standardsed kaubad Elektrienergia (142 kohalikku omavalitsust 4300 liitumispunktiga) Arvutid ja arvutitarvikud (allahindlus kuni 25%) Autokütus (kuni 6 senti päevahinnast) ja kütteõlid Autorehvid Kontoritarbed (allahindlus kuni 50%) Koopiapaber, joogivesi, toiduained Teenused Reisi-, kindlustus-, side-, turva-, koristus- jne teenused 2. Riigihanked keskse hankimise näitena ( Hankija poolt hankemenetluse tulemusena eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmine). Keskne hankimine, nt arvutustehnika puhul Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) või loodav Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus asutustel ei ole iseseisvalt õigust teatud tooteid ja teenuseid hankida a. Roheline riigihange- Avaliku sektori korraldatav hange, kus muudele nõuetele
liikumisvabadusele ehk tööjõu vaba liikumine. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (EMU) loomine, et aidata kaasa kapitali vabale liikumisele. Pluss kaupade ja teenuste vaba liikumine. 26. Kas Euroopa Liit on olnud edukas ühisturu loomisel? Mis on põhilised takistused ühtse siseturu loomisel Euroopa Liidus? Nii ja naa: a) Aeglane progress ja takistused turu piirangutest vabastamisel (teenindussektor, riigiabi, riigihanked, tehnilised tõrked) b) Ühisturu reeglite rakendamise kiirus on liikmesriigiti olnud erinev (lüngad ühisturu reeglistikus) c) UK versus FR ja DE (neoliberalism vs. reguleerimine) 27. Mis rolli on Euroopa Liidu Kohus mänginud ühisturu loomisel? Euroopa Kohtu „vastastikuse tunnustamise põhimõte“ aitas kaasa kaubanduse liberaliseerimisele. Selle järgi võivad riigid küll seada impordikaupadele (vabakaubanduses)
eest lasub kõigil. Oluline on ka, et pigem kindlustaksid heaolu pere ja riik, mitte KOV. Samuti võiks siin mainida neoliberalismi(uus parempoolsus) levikut, mis nägi heaolu tagamises justkui ,,maailma projekti" vähem riiki ja valitsust ehk avaliku sektori rolli ja rohkem erasektori panust heaolu tagajana. 37. Mida tähendab kvaasiturg? Kvaasiturg tähendab turgu, kus riik ise osaleb aktiivselt turu ühe osapoolena.. Näiteks riigihanked. Turul on palju avalikke organisatsioone. Taolist turgu reguleerib riik, kes püüab tavapärast turgu matkida. 14 KVAASITURG TURG AVALIK SEKTOR ERASEKTOR Vabatahtlik KAUBAD JA KOV, valitsus Pere sektor Äri TEENUSED Avalikud organisatsioonid turul
Kaardil kujutatud topograafiline info: ca 118 nähtust, digitaalkaardil puudub reljeef i. Toimub andmete uuendamine (II kaardistusring) j. Keskmine ruutviga: i. Stereos: 2m ii. Tehislikud objektid: 4m iii. Looduslikud objektid: 10m k. Ajakava: i. 1991. a. valmis projekt ii. 1996. a. tootmine täisdigitaalne iii. 1999. a. käivitatud riigihanked iv. 2002. a. põhikaart Eesti territooriumil valmis v. 2003. a. digitaalne põhikaart Eestis valmis l. Omaniku ja autoriõigused kuuluvad Eesti Vabariigile, keda esindab Maaamet. m. Tootmist korraldab: Maaamet n. Tootjateks on: i. Eesti Kaardikeskus ii. EOMap iii. Regio 128. Milline oli maaameti roll põhikaardi tootmisel? a
Üldiselt de lege lata suure konst. Kaebe puudumine, Brusilovi kaasus 3-1-3-10-02. Kevadkuu paradoks 3-4-1-56-13. „Õigusk aevata seadusega sätestatud korras“ ja kaebesüsteemide uskumatu mitmekesisus maailmas: - Saksamaal: kergemates asjades saad ka apelleerida, raskemates mitte. - Miks meil on riigireformi kontekstis vähemalt mõeldud samas suunas? Valikuliselt mõned olulisemad RK lahendid PS § 15 lg 1 ja § 24 lg 5 km-tes - 3-4-1-7-08 – riigihanked ja vaidlustuskomisjon maakohtu asemel - 3-3-1-15-12 – põhimõtteline võimalus edasikaebeõiguse asemel kasutada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. - 3-4-1-56-13 – kevadkuu asi - 3-1-1-48-15 – KrMS § 12616 (lg 16?) problemaatika: jälitustegevuse vaidlustamine.. kas ja millistel tingimustel on nn keerukamate tõlgendusmeetodite abil võimalik ligeda EKÕ grammatilise tõlgendusega võrreldes piiratuks
· kontrolli ja aruandluse planeerimine; · dokumentatsiooni planeerimine. Etapi ülesanne on leida projektile optimaalne teostusviis. Planeerimise etapi lõpuks on väljavalitud idee vormistatatud konkreetseks projektiks. 1.1.3 Projekti teostamine Projekti teostamise etapid on järgmised: · organisatoorne ettevalmistus; · läbiviimine ja järeltööd. Organisatoorne ettevalmistus projekti alustamiseks täpsustatakse lähteülesanded, viiakse läbi riigihanked, valitakse meeskond, sõlmitakse lepingud, valmistatakse ette projekti keskkond. 5 Läbiviimine ja järeltööd teostatakse ettenähtud tööd ja jälgitakse nende kulgu algse plaani taustal. Kui leitakse kõrvalekaldeid planeeritust, on vaja selgitust. Vajadusel saab projekti umber suunata või kohandada vastavalt muutunud olukorrale. Projekti juhtimine. Lisaks projekti sisust sõltuvatele töödele tõuseb teostamise etapil
olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta. ehitusplatsi plaanil üheaegselt). 2)ehituskestuse määramine minimaalne tootmismaht, mille puhul kulud ja tulud on Töö vajab aega ja ressursse, pideva joonega nool. Ootus 42. Millistel juhtudel võib riigihanked ilma suhtelises ajas. 3)kalenderplaani alusel (kui rahuldab lepingu tasakaalus; 12)määratud ettevõte krediidipoliitika. Ehituses vajab aega ega vajab ressursse, pideva joonega nool. Sõltuvus võistupakkumiseta korraldada
Sel juhul tuleks pankadel laene anda äriplaanidele, mis on küll valitsusele mingil põhjusel poliitiliselt olulised, kuid majanduslikult problemaatilised. Riik võiks sundida kindlustusseltse kindlustama politseinikke, sõjaväelasi, päästeteenistuse töötajaid jt õigustamatult madalate tariifidega jne. Konkurentsi kujunemine. Riik ei tohi tellida vajaminevat suvaliselt firmalt, näiteks ministri venna firmalt, vaid peab riigihanked, kohalike omavalitsuste hanked ja riigiettevõtete hanked jaotama ainult ning eranditult ausa konkursi korras. Aruandlus ja statistika. Valitsusel võiks tekkida kiusatus anda Statistikaametile korraldus näidata tegelikust kiiremat majanduskasvu, mis demonstreeriks valijatele, et valitsus tegutseb efektiivselt ja sellise poliitilise jõu poolt on otstarbekas ka järgmistel valimistel hääletada.
saaste- ja jäätmetekogused, maksumuse limiit, tasuvusaeg jm). 12.Juhised makettide jm demonstratsioonimaterjalide koostamiseks. 13.Nõuded krundi heakorrastamiseks. 14.Keskkonnakaitse nõuded (õhk, vesi, pinnas). 15.Nõuded kaitserajatise projekteerimiseks. 16.Ehituse algus ja lõpp. Lisatakse tasuvus- ja teostavus uuringud tulemused, andmed olemasolevate hoonete, maa-aluste tehnovõrkude kohta. 42. Millistel juhtudel võib riigihanked ilma võistupakkumiseta korraldada? Erandina võib ehituse riigihanke puhul pöörduda ühe tööettevõtja poole lepingu sõlmiseks: 1)erakorralistel juhtudel 2)kui see on tingitud ehitustehnoloogiast 3)kui see on põhjendatud varem tehtud töödega 4)kui see on seotud riigi saladusega. 43.Tööde järgustamise meetodeid tööstushoonete puhul. Tööd saab liigitada ajalise ja ruumilise ühildamise viise üldtsüklite tasemel: 1)Lahtine meetod ehk lõpetatud maa-aluse tööde
riiklikele teemakaartidele ja ruumiinfot sisaldavatele registritele, digikaardil puudub reljeef. Kaardi omaniku- ja autoriõigused kuuluvad Eesti Vabariigile, keda esindab Maa-amet. Tootmist korraldab maaamet. Digitaalkaart 1: 10 000, trükikaart 1: 20 000!!! Ajakava: i. 1991. a. valmis projekt ii. 1996. a. tootmine täisdigitaalne iii. 1999. a. käivitatud riigihanked iv. 2002. a. põhikaart Eesti territooriumil valmis v. 2003. a. digitaalne põhikaart Eestis valmis 22 84. Mis on Eesti baaskaart? Projektsioon TM-Balti, ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoord süsteem TM-B!! Baaskaart sisaldab baasilist topograafilist infot pm teed, veed, olulised kõlvikuklassid. Kaart on baasiks vastava
Riik kui osa probleemist, mitte lahendusest. Ratsionaalse valiku teooria ja nn public choice koolkond. Reaganoomika: Majandusedereg.: Tulumaksude alandamine, et elavdada majan., inflatsiooni ohjamine. Avaliku sektori kulude kärpimine, New Public Management: Erasektori põhimõtete rakendamine avalikussektoris. Rahvusvaheliste organisatsioonide toetus - World Bank, IMF. Thatcherism: Erastamine- recommofication. Välja kontraktimine- restrechment. Tõhusus ja konkurents (riigihanked). HR kulude kärped, sh. kvalif. kriteeriumide karmistamine (retrenchment). Suurimad kärped elamumajanduses ja kõrghariduses. Reguleerimine maksude abil (mitte ainult kärped!). Iseloomulik ka reaganoomikale. Kolmas tee kui ideoloogia ANTHONY GIDDENS (1938): Väidetavalt tuntuim Briti ühiskonna teadlane Keynes’i järel; Igal aastal uus raamat (ca. 40 kokku). Tony Blairi “vaimne isa” ja nõuandja. LSE direktor, nüüd emeritus; seotud Cambridge’ga; Polity Pressi asutaja
pensionisüsteemi. 101. Millised on ümberjaotamise instrumendid, nende olemus ja mõju mehhanismid? Ümberjaotamise instrumendid on erinevaid, näiteks: nõudluse tekitamine tööjõule, kaupadele, teenustele, kapitalile – avalik sektor kujundab oma palgapoliitikaga töötasude taset ja struktuuri ka erasektoris, avalike asutuste asukoha valikuga mõjutatakse sissetulekute regionaalset jaotust, riigihanked mõjutavad ettevõtete arenguvõimalusi kodumajapidamiste ressursivarustuse toetamine – säästmise soodustamiseks toetatakse sissemakseid pensionisammastesse, vabastatakse maksudest eluasemelaenu intressid, toetatakse humaankapitali investeerimist ülekanded kodumajapidamistele – suunatud sotsiaalsete probleemide lahendamisele või pehmendamisele ülekanded ettevõtetele – soodustatakse investeeringuid, et ettevõtete põhivahendid
põhjuseks on eluea pikenemine ja sündivuse vähenemine, mis toob kaasa elanikkonna vananemist. See mõjutab pensionisüsteemi. 101. Millised on ümberjaotamise instrumendid, nende olemus ja mõju mehhanismid? ● Nõudluse tekitamine (tööjõule, kaupadele/teenustele, kapitalile). AS kujundab oma palgapoliitikaga töötasusid ka erasektoris. AS-i ettevõtete ja asutuste asukoht mõjutab sissetulekute regionaalset jaotust. Riigihanked mõjutavad nii oluliselt riigi arenguvõimalusi. ● Kodumajapidamiste ressursivarustuse toetamine. Soodustamaks säästmist, toetatakse sissemakseid pensionisammastesse, vabastatakse eluasemelaenu intressid maksust jne. Soodustamaks inimkapitali investeeringuid, vähendatakse vanemate majandusliku olukorra mõju laste haridusse.
ülesannete täitmisel jne. Riigikontrolör Praegu Mihkel Oviir (2003), enne Juhan Parts (1998-2003) ja Hindrek Meri (1990-1998). Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke. Riigikontrolli ülesanne sõltumatu audiitorina on öelda, kas seda raha (eelarve) on kasutatud seaduslikult, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Aastatega on olukord riigis läinud paremaks, kui pikk tee veel käia (nt riigilõivu küsimus, riigihanked, riigi varaga seotud küsimused – 2005.a. aruande järgi seisab 37% varast kasutult! Ning Mustpeademaja oli arvel 97 000 krooniga!!!). Riigikontrolli kohustus on öelda, kas valitsuse aastaaruanne kajastab riigi finantsolukorda ning eelmisel eelarveaastal toimunut õigesti. Riigikontrolör: a.) võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta valitsuse istungitest; b.) nimetatakse ametisse Riigikogu poolt presidendi ettepanekul 5 aastaks; c
• Analüüs ja planeerimine • Looduskaitse • Jahindus • Maapõu • Jäätmed • Metsandus • Kalandus • Merekeskkonna kaitse • Keskkonnateadlikkus • Rahvusvaheline koostöö • Keskkonnahoidlikud • Säästev areng riigihanked • Teadus- ja arendustegevus • Keskkonnakorraldus • Vesi • Keskkonnaseire • Välisfinantseerimine • Kiirgus • Välisõhukaitse • Kliima Keskkonnaministeerium valitsemisala Keskkonnaamet (s.h Keskkonnainspektsioon) Keskkonnaagentuur
Riigikontrollis töötab u 90 inimest. 2013 valiti ametisse Alar Karis, enne Mihkel Oviir (2003-2013), Juhan Parts (1998-2003) ja Hindrek Meri (1990-1998). Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke. Riigikontrolli ülesanne sõltumatu audiitorina on öelda, kas seda raha (eelarve) on kasutatud seaduslikult, säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Aastatega on olukord riigis läinud paremaks, kuid pikk tee veel käia (nt riigilõivu küsimus, riigihanked, riigi varaga seotud küsimused). Riigikontrolli kohustus on öelda, kas valitsuse aastaaruanne kajastab riigi finantsolukorda ning eelmisel eelarveaastal toimunut õigesti. Riigikontrolli soovituste abil saavad parlament ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolör:
edendamiseks või soodustamiseks määratud abi. Eeldus: Kogu abi tuleb deklareerida Euroopa Komisjonile ja see peab olema viimase poolt eelnevalt heakskiidetud enne selle rakendamist. Teatud abikategooriad võidakse vabastada Komisjonile eelneva teatamise kohustusest: · väikestele ja keskmistele ettevõtetele osutatav abi; · abi, mille summa on alla 100 000 euro kolme aasta peale; · koolitusabi Riigihanked: on tugevalt mõjutatud EL õiguse poolt (võrdne juurdepääs tellimustele, hankekandidaatide võrdsus, transparentsus ja avalikkuse põhimõtted) vt õpik § 13 p 2. Kohalikud avalikud teenused ja avalike teenuste delegeerimine on võrdselt mõjutatud EL õiguse poolt. EL normide ja kohtupraktika poolt püstitatud nõuded arenevad avalike teenuste konkurentsile avanemise suunas. Munitsipaalfinantsõigust mõjutab EL õigus samuti. 1988
valitsusele mingil põhjusel poliitiliselt olulised, kuid majanduslikult problemaatilised. Riik võiks sundida kindlustusseltse kindlustama politseinikke, sõjaväelasi, päästeteenistuse töötajaid jt õigustamatult madalate tariifidega jne. 18 Konkurentsi kujunemine. Riik ei tohi tellida vajaminevat suvaliselt firmalt, näiteks ministri venna firmalt, vaid peab riigihanked, kohalike omavalitsuste hanked ja riigi- ettevõtete hanked jaotama ainult ning eranditult ausa konkursi korras. Aruandlus ja statistika. Valitsusel võiks tekkida kiusatus anda Statistikaametile korraldus näidata tegelikust kiiremat majanduskasvu, mis demonstreeriks valijatele, et valitsus tegutseb efektiivselt ja sellise poliitilise jõu poolt on otstarbekas ka järgmistel valimistel hääletada.
annaabi.ee 
