RÕ II konspekt (0)

Loeng 09.02. 2017
VALIMISÕIGUS
 Vabariigi Valimiskomisjon :
 Valla või linna valimiskomisjon:
 Valimiste korraldajad:
* riigi valimisteenistus (seadusandlik võim)
* maakonna valimisjuhid – korraldamine, häälte lugemine
* jaoskonnakomisjonid – koht, kus saab sedeliga hääletada
HÄÄLEÕIGUS
VALIMISÕIGUS
AKTIIVNE PASSIIVNE RAHVAHÄÄLETAMISÕIGUs RAHVAALGATAMISÕIGUS
HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS
VALIMISÕIGUSE ALLIKAD
 Allikas: läte, alguskoht info saamiseks
 Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust
 Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta ( realiseerimine )
* õigusaktid : põhiseadus , valimisseadus
* välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3
2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1
3) EL põhiõiguste harta art 39
4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3
* Riigikohtu lahendid , Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada
kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse
(RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ühendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi)
VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED
Põhiseadus §60 lõige 1 (põhimõte = kedagi mingis tegevuses, toimimises juhtiv, suunav mõte v. printsiip)
(1)Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil kandideerimisõiguslikel inimestel.
(2) Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi.
(3) Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. Näiteks võrdne eetriaeg oma vaadete tutvustamiseks rahvusringhäälingu kanalites.
(4) Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
(5) Salajased valimised ehk selleks, et tagada hääletamise salajasus, hääletatakse Eestis enamasti hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Ka on võimalik valimiskast koju tellida . Elektroonilise hääletamise salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem elektrooniliselt või valimiskabiinis muuta.
(6) Regulaarsus (§60 lg3) – iga 4a tagant märtsikuu esimesel pühapäeval on uued valimised
PROPORTSIONAALNE VS MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM
 Proportsionaalne valimissüsteem ehk võrdeline on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu
mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende
saadud häälte arvuga (1% häältest = 1 koht, 20% häälest = 20 kohta).
- valimiskünnisest (5%) väljajäävad erakonnad ei saa kohti
 Majoritaarne valimissüsteem ehk enamuse valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha, vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata (kui A saab 5000 häält, siis B 4000 ja C 3000 häält lähevad nii-öelda kaotsi).
- 20 osariiki: 11 hääletab 20millioni häälega ühe kandidaadi poolt, 9 hääletab 22millioni
häälega teise kandidaadi poolt  võidab see, kelle pool hääletas rohkem osariike
 d’Hondti jagajamise meetod:
Erakond A
Erakond B
Erakond C
Erakond D
Erakond E
1. mandaat
2. mandaat
3. mandaat
100 000
50 000
33 333
75 000
37 500
25 000
60 000
30 000
20 000
37 490
18 754
12 496
85 000
2 mandaati
2 mandaati
1 mandaat
0 mandaati
1 mandaat
 Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei
esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta
 Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb
RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM

Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku

Ringkonnamandaat :
* Erakond on ületanud 5% valmiskünnise.
* Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga.
* Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti
( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata.
* Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule.

Kompensatsioonimandaadid:
* Erakond on ületanud 5% valimiskünnise.
* Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu
mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel.
* Mandaadid jagatakse üleriigilise nimekirja alusel, valitud isikud jäetakse vahele.
* Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist.
lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv
Loeng 16.02.2017
RIIGIKOGU
MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)?
 Et säiliks võimude lahusus
 Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus , Riigikogu on rahva arvamuse peegel
RIIGIKOGU PÕHISEADUSES:
 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel
 Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president , kohtud, valitus , kohalikud omavalitsused )
 Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses
 Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord
 Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus , riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine
 Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem
RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS:
 Riigikogu kui organi kontinuiteet – RK kui organi jätkumine
 Riigikogu koosseisu diskontinuiteet – iga koosseis on piiritletud , teistest koosseisudest eristatav
*RK VII koosseis 1992-1995
*RK VIII koosseis 1995-1999
*RK IX koosseis 1999-2003
*RK X koosseis 2003-2007
*RK XI koosseis 2007-2011
*RK XII koosseis 2011-2015
*RK XIII koosseis 2015- 2019 (hetkel)
 Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli , uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „ kappi “ ja kõik algab nullist
RIIKOGIKOGU STRUKTUUR:
 riigikogu – täiskogu , plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa
 allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus ( RKKTS §12 jj)
sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid : komisjon (PS §71 lg 1 ja 3)
 organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3)
RIIGIKOGU KOMISJONID : EKSAM
 Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon)
- keskkonna, maaelu , rahandus , välis, majandus, riigikaitse , õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade
 Erikomisjonid:
- julgeolukuasutuste järelevalve , korruptsioonivastane, riigieelarve kontroll, Riigikogu probleemkomisjoni
rahvastikukriisi lahendamiseks, Riigikogu probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks
 Uurimiskomisjon
 Probleemkomisjon
KOMISJON
PÜSIVAD KOMISJONID
AJUTISED KOMISJONID
SEADUSLOOME
KONTROLL
UURIMIS KOM.
PROBLEEM KOM.
ALATISED KOM.
ERI KOM.
 Iga liige tohib kuuluda ainult ühte komisjoni

• 19 komisjoni kohta, kohad tuleb jagada fraktsioonide vahel vastavalt nende suurusele
  
• d’Hondti jagajamise meetod:
  

Reformierakond
Keskerakond
SDE
IRL
Vabaerakond
EKRE
1
2
3
4
5
6
30
15
10
7
6
5
27
13
9
6
5
4.5
15
7
5
3
3
2
14
7
4.67
3
2
2
8
4
2
2
1
1
7
3
2
1
1
1
Kohti komisjonis
6
5
3
3
1
1
 Ajutine komisjon lõppeb siis, kui probleem on lahendatud
RIIGIKOGU TÖÖKORRALDUS:
 Riigikogu istung (järjest on kolm istunginädalat ja siis üks istungivaba nädal, et RK liikmetel oleks võimalik nii-öelda rahvaga suhelda) ja istungijärk (istungite kogum, periood millal toimuvad itsungid; meil on 2 instungjärku; esimene istungijärk algab jaanuari teisel esmaspäeval ja kestab juuni kolmand neljapäevani; teine istungijärk algab septembri teisel esmaspäeval ja kestab detsembri kolmanda neljapäevani)
RIIGIKOGU TÖÖ PÕHIMÕTTED:
 Täiskogu reservatsioon – otsuseid langetatakse koos
 Avalikkuse põhimõte (PS §72)
- Täiskogu istungi avalikkus
RIIGIKOGU FUNKTSIOONID:
 seadusandlus
 legitimatsiooni vahendamine – rahvas valib RK, RK ülesanne on vastu võtta ja vahendada rahva õigusi puudutavaid küsimusi
 kontroll täidesaatva võimu üle (parlamenteerne kontroll)
 representatsioon - esindusfunktsioon
 riigi rahandusküsimuste üle otsustamine – eelave
MENETLUSSKEEM:
MENETLUSEST VÄLJA
JUHTIVKOMISJON
JUHATUS
KATKESTAMINE
VASTUVÕTMINE
TAGASILÜKKAMINE
III LUGEMINE
TÄISKOGU
JUHTIVKOMISJON
II LUGEMINE
TÄISKOGU
I LUGEMINE
JUHTIVKOMISJON
TÄISKOGU
VABA MANDAAT:
 Riigikogu liige ei ole seotud valijatega, liidu liige võib hääletada nii nagu südametunnistus tüleb (vaba mandaat)
 PS 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga
INDEMNITEET :
 PS 62 – Riigikogu liige ei /../ kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitilise avalduste eest Riigikogus või selle organites
 kaitseb sõna- ja hääletamisabandust
 absoluutne iseloom
 kaitse ei lõpe mandaadi lõppemisega
IMMUNITEET KITSAMAS MÕTTES:
 PS 76: Riigikogu liig ei ole puutumatu . Teda saab krimaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekus
 Laieneb tegudele, mis on time pandud väljaspool parlamenti
 Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni volituste lõppemiseni
LOE EELNEVA KOLME TEEMA KOHTA JUURDE!
Loeng 02.03.2017
raamat „Õigus igaühele“ – õpik alusteadmiste saamiseks
PÕHIÕIGUSTE ERIOSA
(vähemalt 1 küsimus tuleb eksamil sellest teemast)
- Põhiõigused on keelunormid
§ 19 lg 1 – tundub algselt, et on loanorm, tegelikult aga keelunorm: Igalühel on õigus vabale eneseteostusele
 Kui tegemist on keelunormiga, siis on kontrollskeem teistsugune võrreldes loanormiga
 Keelunormi kontrollskeem: kaitsealariive (tuleb kindlaks teha kas on tegemist vaba eneseteostusega ja kas seda on riivatud), riive PS pärasus ( formaalne , materiaalne PS pärasus – proportsionaalsuse printsiip)
III OSA PÕHIÕIGUSED 2.OSA
§ 18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS
 Sätestus: §19 lg 1 ja lg 2
 Miks ei ole §20 üldine vabaduspõhiõigus? Seal on sätestatud teistsugune vabadus, nn isikuvabadus (füüsiline vabadus liikuda )
 §19 on sätestatud nimetama vabadussfäärid, need, mis ei ole eriliste vabaduspõhimõtetega kaetud, kinnipüüdev põhiõigused, püüab kinni sellised riived, mis ei ole tagatud mitte ühegi spetsiifilise sättega
 Kaitseala : mida kaitseb üldine vbs õ? Kas kaitsud on kõik vabadussfäärid, kõik tegevused, mis ei ole kaitsud eriliste põhiõigustega või on kaitsud ainult nö väärikaimad vabaduse teostamise viisid (teooriate põhiküsimused)
Teooria 1: Väärikamate vabaduste selgeks tegemine assamblee kokkuvõtest tulenevalt -
Runnel töö // Kama puhkus // Kask armastus // Pallaste – palvetamine ( kitsas )
Teooria 2: Põhiõiguse kandja peab ise määrma kindlaks, kuidas tema üldist vabadust testab ja
see on kaitsud; kaitsud on paraku ka narkootikumide tarbimine, vägistamine,
tapmine , aga õnneks ei ole see kaitse tugev, vaid sellistel tegevustel on ilmsegelt
vastas teiste inimeste õigused ja selliste tegevuste piirangud on loomulikult piiratud (lai)
 Eestis kehti laia teooria seisukoht – üldine vabadus põhiõigus hõlmab ilma kiivrita sõidu, metsas ratsustamise, alkoholi tarbimise, tuvide söötmine pargis ja kõik muu sellise
 §19 piiriklausel : lg1 ei ole piiriklauselit, sellest tulenevalt 3 võimalust:
1) öelda, et §19 lg 1 on ilma piiriklauslite põhiõigus
- öelda, et §19 lg 1 piiriklausel tuleneb lg2-st (tuleneb, et lg 1 saab mingil määral piirata)
2) öelda, et §19 lg 2 kuna ta nimetab niii palju põhjused on tegeist kvalifitseeritud piiriklausliga
3) kuna seal lõpus on, et peab järgmia seadust, on tegemist lihtsa piiriklausliga (ÕIGE)
 egemist on lihtsa piiriklausliga – üldine põhiõigus, mille kaitseala on väga lai, kui ma kaitseme kõiki õiguseid, siis ei saa piiride poole peal mitte kuidagi öelda, et tegemist on kvalif või ilma piiriklauslita, sest siis jookseks süsteem kokku (lihtne piiriklausel on kõige laiem piiriklausli tüüp)  kui lg2 lugeda, siis tuleneb see sõnastused „igaüks peab … järgima seadust“
§ 19 ERILISED VABADUS PÕHIMÕTTED
Valdkondi on kokku 12
I
elu
kehaline puutumatus
§ 16 – õigus elule
Mis on elu? – bioloogilisfüüsils eksistents
Piiriklausli liik: lihtne (seaduse kaitse), null (kaitses ei saa olla piirangut)
Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele (juriidiliste isikutele mitte)
§ 18 lg 1 – piinamise , julma ja väärikust alandava kohtlemise keeld
Mis on piinamine ? ÜRO piinamise vastane konvensioon artikkel 1 (RT 2, 14,44): https://www.riigiteataja.ee/akt/23989 - tagajärjena esineb alati füüsiline ja vaimne valu taga – kui ei ole piinamise lävi ületatud, on tegemist julma kohtlemisega, kui ei ole julma kohtlemise lävi ületatud, on tegemist väärikust alandava kohtlemisega
Kaitseala: laieneb ainult füüsiliste isikutele
Piiriklausli liik: nullklausel
§ 18 lg 2 – keeld kedagi allutada meditsiini- või teaduskatsetele
Mis on teaduskatse? – võrdeline meditsiinikatsega, kus on eesmärgiks saada mingeid teaduslike andmeid; loodusteaduslikud katsed
Kaitsela: Isiku puutumatus või vaba valik? – vaba tahte kaitse piirang. Ei kehti juriidilistele isikutele, vaid ainult füüsilistele isikutele
Piiriklausliliik: nullklausel
§ 28 lg 1 – tervisekaitse
Kas see kaitseb ka kehalist puutumatust? Sooritusõigus – riik tagab juurdepääsu meditsiinile; tõrjeõigus – riik peab hoiduma tervise riivetest?
II
isikuvabadus
§ 20-21 – isikuvabadus

• § 20 lg1 füüsiline vabadus, isikuvabadus – kaitseb vabadusevõtmise eest
  
• § 21 – eraldi garantiid
  

Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele
Piiriklausel: kvalifitseeritud
§36 lg 2 – väljaandmise keeld
Mis on väljaandmine? – Eesti riik annab ühe isiku välja teisele riigile; selle küsimuse üle, kellele üle anda, otsustab EV
Kaitseala: ainult füüsililistele isikutele
Piiriklausel: kvalifitseeritud (formaalne kvalifikatsioon – tegemist EV otsusega)
III
eraelu
isikusfäär
§ 26 – kaitseb kõiki eluvaldkondi
Eraelu valdkonnad: erasfäär (hõlmab kogu eraelu kitsamas mõistes nt väärtpaberid , intiimsus ), õigus informatsioonilise eraldimääratlusele (e-maailmas mõjuv võim oma andmete üle),
õigus oma pildile ja sõnale (keegi teeb pilti, avaldab selle, õigus nõuda selle mahavõtmist)
Kaitseala: laieneb füüsilistele isikutele
Piiriklausel: vormilt kvalifiteeristud (lause 2), sisult (kuna on võimaldatud piirata avaliku elu) aga sama laia piiriklausliga kui lihtklausliga
§ 33 – kodupuutumatus
Mis on kodu? Kodune on üldusele ligipääsmatu, ruumiliselt eraldatud sfäär , eesmärgiks on eralu elamise koht ( korter , jaht , paat, maja.. jms) ja valdus (sisehoov, pööning , kelder.. mitte põld, mets, avatud aed), mis sinna juurde kuulub. Töökoha puhul kas on avatud või suletud tööruum – müügisaal ei ole, aga laoruumi osa on.
Kaitseala: laiendatav nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele
Piiriklausel: kvalifitseeritud
§ 43 – sõnumisaladus
Kaitseala: laiendatav nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele
Piiriklausel: kvalifitseeritud
IV
abielu
perekond
lapsed
Milline põhiõigus kaitseb perekonna elu? Kaks seisukohta.
§ 26 – (laia piiriklauslita) – perekonna elu kaitse – EL’ist
§ 27 – (ilma piiriklauslita) – perekonna elu kaitse – eeskuju 1938 PS
Mis on perekond? PS järgi on keskne tunnus, et perekonnaga on tegu siis, kui on vähemalt kaks põlvkonda; nii kaua kui ei ole ema ja last/isa ja last, ei ole tegemist perekonnaga (abielu on lihtsalt kooselu, see ei ole perekond, aga perekonnaseadused kaitsevad seda).
§ 27 lg 2 – abielukaitse ( abikaasade võrdõiguslikkus)
§ 27 lg3, § 37 lg 3 – laste kaitse seadus (ilma piiriklauslita, riik ei tohi sekkuda)
Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele (kõik eelnevad paragrahvid)
V
usk
südametunnistus
§ 40 – mitu erinevat põhiõigust, mis on ebasüstemaatiliselt kokkuvõetud, mida tuleks hoida lahus, sest tegelikult need õigused on erinevad (neil on oma teoreetiline erisus): südametunnistuse vabadus, usuvabadus, mõttevabadus , usuhüngivabadus, usutalitusvabadus (loe juurde „Õigus igaühele“)
VI
väljendusvabadus
teabevabadus
§ 45 Väljendusvabadus (nn sõnavabadus)
Väljendusvabadus – igaühel on õigus vabalt levitada mis tahes informatsiooni, mis tahes viisil  ainult TEADLIKULT levitatud informatsioon (ei pea oleme tõene)
Kaitseala: laieneb nii juriidilistele kui ka füüsiliste isikutele
Piiriklausel: kvalifitseeritud
§ 44 Info saamine
VII
ühinemis- ja
koosoleku- vabadused
Ühinemisvabadused on jaotatud kolmeks:
§ 48 lg 1 MTÜ vabadus, tulundus ühingu vabadus § 31
§ 49 lg 1 l2 erakonna vabadus
§29 lg5 kvalitsiooni vabadus
§ 47 – koosolekuvabadus
Mis asi on koosolek? – Peab olema vähemalt 2 inimest; ühine eesmärk;
VIII
vaba liikumine
§ 34 – liikumisvabadus
Mis on liikumine? – Edasiliikumine, uude asukohta minek, ajutine viibimine
Kas alaline viibimine on 34 alusel kaitsud? Elukoha registeeriminse kohustus (jah, kaitseb), kas langeb 34 alla ja on sellega kooskõlas (jah, on)?
Piiriklausel: kvalifisteeritud
-sh: õigus lahkuda Eestist, väljasaatmise keeld
IX
ettevõttevabadus
kutsevabadus
streigivabadus
§ 31 – ettevõttevabadus
Mis on ettevõtlus ? Iseseisev elatise teenimine; kõik sellised tegevusalad ja kutsed, kus isik ei ole teise alluvuses
Piiriklausel: lihtne
§ 29 lg1 – kutsevabadus – kaitseb iga teatavaks ajaks ettevõetud tegevust, kus isik on kellegi teisega töösuhtes ja teenib elatist
Kaitseala: laieneb füüsilistele isikutele, pole välistatud laienemine jur. Isikutele
Piiriklausel: lihtne
Loe raamatust
X
omand
pärimisõigus
§ 32 lg 1-3 – omandiõigus
Mis on omand + kaitseala?’ps tähenduses:

• asi (füüsiline ese või sellega võrdsustatud muu ese, loom või asi),
  
• omandisuhe (kasutada ise kuidas tahad , välistada teiste kasutusõigus ),
  
• rahalised nõuded (suurus teadmata, kas avalikõigusliud nõuded, tulevikus tekkivad nõuded nagu pension )
  
• tsiviilõiguslik nõuded
  
• omandamis õigused (õigus omandada vili – õunapuu otsas sinu aias kukub õun, see on sinu vili)
  

Omandil on 2 erinevat riivet, millele kohanevad erinevad piiriklauslid:
***lg 1 riived (kvalifitseeritud piiriklausel):

• omandi omaniku nõusolekuta võõrandamised (kui isik jääb oma omandi õiguslikust positsioonist ilma, talt võetakse õigus mingi omandi kohta ära: sundmüük, sundvõõrandamine , asja hävitamine/hävimine, konfiskeerimine)
  
• isik ei jää formaalselt ilma, aga jääb majanduslikult ilma oma omandi positsioonist (nt planeeringud)
  

 lauses 2 on tingimused: seaduse alusel, üldistes huvides, õiglane ja kohene hüvitamine, õigus vaidlustada kohtus
***lg 2 riived (lihtne piiriklausel):

• omandi kitsendused;
  
• kuidas kõrvaldada omandikitsenduse ebapropertsionaalsust? Makske hüvitisi
  

§ 32 lg 4 – pärimiõigus – õigus pärida ja pärandada
Õigus pärida? Seadusjärgne „mida keegi PEAB pärima“ ei ole kirjas
XI
teadusvabadus
kunstivabadus
§ 38 lg 1
Mis asi on teadus? Teaduseks võiks nimetada tõsiselt võetavat ja teadmistetasemest lähtuv katse, selgitada metoodilise korrastatud katsega välja tõde;
Mis on kunst ? Kunst on vabaloome kujundus, mille käigus kunstik oma muljed, kogemusi vormide keele kaudu edasi annab
Esemeline kaitseala on olemas, isikuline ei ole kui kunstiöö on teinud loom
XII
menetuslikud tõrjeõigused
§ 22
§ 23
§ 24 lg 1
Loeng 16.03
§ 20 VÕRDSUS PÕHIÕIGUSED
 Üldised võrdsus põhiõigused § 12 lg 1
 varem tähendas § 12 lg 1 lause 1 võrdsus põhiõigust ja lause 2 diskrimineerimis keeldu, aga tänapäeval on aga määratud, et mõlemad laused tähistavad kokku üldiseid võrdsus põhiõiguseid
 Kaitseala hõlmab isikute õigusliku võrdsuse – kõigil on õiguse ees võrdsed
Kaasuse tekst: isikud, kes kutsuti väljaspool Eestit Nõukogude sõjateenistusse, ei arvestatud teenitud aega pensioniea arvutamisel. Üks isik sündis ja elas Eestis, läks Peterburgi ülikooli, kutsuti sealt Nõukogude väkke, teenis ära, lõpetas ülikooli välismaal lõpuni, tuli Eestisse ja väe aega ei arvestatud pensioniea hulka
 Võrdsus põhiõiguste kontroll:
1) kaitseala – moodustama võrreldava paari ja kirjeldama ebavõrdset kohtlemist, paaride
moodustamiseks peame teadma, mida me kirjeldama:
*genus proximum – ühistunnused (kaasuse näitest: kutsuti väkke)
*differentia specifica – erinevus (kaasuse näitest: kutsuti väkke Eestist või välismaalt)
2) riive – väljendub ebaõige kohtlemisena
3) riive põhiseadus-pärasus – piiriklausel „kõik on seaduse ees võrdes“ on lihtne; formaalset
põhiseaduse-pärasust ei kontrollita (saamise kaasus; A tahtis saada B-lt elatishüvitist)
! Vabadus põhiõiguseid tuleb kontrollida enne võrdsus põhiõiguseid (saab kontrollida vabadus põhiõiguste mõõdukuse raames)
! Saamis kaasuse puhul on riik midagi tegemata jätnud ja tegemata jätmisel ei saa olla formaalset põhiseadus-pärasust kontrollida
! Võrdsus põhiõiguse puhul lähme kohe materiaalse põhiseadus-pärasuse juurde; kuni 2011-2015 on
! Tuleb vaadata, kas võrdsuse põhiõiguse õigustamiseks on olemas MÕISTLIK/MÕÕDUKAS põhjus (kuni 2011)  alates 2011 täis kolme astmeline kontroll võrdsus põhiõiguse õigustamise kontrolliks sobilikkus, vajalikus ja mõõdukus (pole kõige parem järgida, sest kuidas saab sobilikkust ja vajalikkust kuidagi üldse kontrollida)
 erilised võrdsus põhiõigused
- Tulenes varem § 12 lg 2 teisest lausest, kus oli sõnastatud diskrimineerimise keeld
- § 9, § 30, § 32 (omand võrdselt kaitstud), § 27 lg 2
! 2011 üldkogu otsusega kõik erilised võrdsus põhiõigused ära kaotatud
! Enne 2011 ÜK otsust kõik erilised võrdsus põhiõigused eraldi, oli range mastaap nende kontrolliks
§ 21 KAITSEPÕHIÕIGUSED
 kaitse mõiste laiemalt (mitte spetsiifiline): üle üldine põhiõiguste kaitse ükskõik kelle eest
kaitsepõhiõiguste mõiste kitsamalt: riigi poole kaitse kolmandate isikute rünnete eest (kolmnurk)
 üldine kaitsepõ § 13 lg 1: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides – isikul on nõudeõigus riigi kaitsele (eraõiguslikud kaasused) – põ kolmikmõju küsimus
- kohaldakse koos eriliste kaitsepõigustega (elu kaitse § 16 ja § 3 ?)
! kaitse peab ületama nõutud miinimumi
§ 22 PÕHIÕIGUSED KORRALDUSELE JA MENETLUSELE
 üldine õigus korraldusele ja menetlusele tuleneb § 14:
- õigused eraõiguslikele pädevustele – õigused, et riik look meile võimaluse sõlmida lepinguid,
omada midagi, kanda omandit üle jne
- õigused menetlusele kohtus ja haldusorganis
- õigused korraldusele kitsamas tähenduses - § 37 lg 1 ja 2
- õigused poliitilise tahte kujundamisega seotud – valimine (kuidas kõik korraldatud)
 erilised korralduse ja menetluse õigused (edasikaebe õigus § 24 lg 5; § 25 õigus kahju hüvitamisele; § 21 ja § 23 kriminaalmenetuslikud)
 riik peab tagama miinimumi, mis sõltub põhiseaduse tõlgendusest ja sellest, mis on vajalik miinimum õigusliku materiaalse osa saavutamiseks (kaalumine nt, raske tuvastada vastas kaalu)
§ 23 SOTIAALSED PÕHIÕIGUSED
 sots põhiõigused: elementaarne haridus (lugemis- ja kirjaoskus ), elamispind (talvel soe), elementeerne meditsiiniabi, aastaajale sobiv riietus
 õigus elatusmiinimumile (üldine sotsiaalne põhiõigus) – puuduse korral § 28 lg 2 (mida tuvastame)
- vahekord riigi kohustusel toetuse andmisel ja perekonna kohustus abi andmiseks
(§ 27 lg 5 võiks tõlgendada siiski ainult nii, et vanemad peavad oma alaealisi lapsi toetama ;
ülejäänud peaksid olema ühiskonna vastutus, sh kas täisealised piiratud teovõimega isikud)
! § 27 lg 5 tuleneb 1938. aasta põhiseadusest
 erilised sotsiaalsed põhiõigused – §28 lg 1, § 29 lg 3, § 37 lg 1 ja 2
III RIIGIKORRALDUS ÕIGUS
ÜLDOSA
§ 24 SISSEJUHATUS PÕHIMÕISTETESSE
I teema: välis- ja siseõigus
 väliõigus – riigi ja teiste isikute vahelised õigused ehk interpersonaalsed isikute vahelised õigused
 siseõigus – isiku sisesed suhted ehk intrapersonaalsed õigused:
1) intrapersonaalne interorgaaniline õigus (jur isikute organite vaheline)
2) intraorgaaniline õigus (organi sisesed õigus suhted; mida suurem organ, seda rohkem)
Riigi sees õigussuhted ei ole ! ( käsk )
 impermeabiliteooria ehk läbipaistmatuse teooria – riik on õigusele läbipaistmatu
II teema: juriidiline isik
 tunnused: abstraktne moodustis , õiguskorra poolt antud õigusvõime
 iga juriidiline isik on väliõiguse objekt (TsÜS § 24 lg 1; PS § )
 Põhiseaduse järgne juriidiliste isikute jagunemine:
1) eraõiguslikud
* tulundusühingud (§ 31)
* mittetulundusühingud ja sihtasutused (§ 48)
2) avalikõiguslikud (kuskil 20 tk terves riigis)
* territoriaal korporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev jur. isik
(vald, linn, riik)
* personaal korporatsioon – liikmeskonnal põhinev jur. isik (advokatuur, notariaat)
* õigusvõimeline asutus – isikuliste ja esemeliste esemete kogum, millel on õigusvõime
ja mis on loodud mingi avaliku ülesande täitmiseks
(Rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu , Tartu Ülikool)
* avalik sihtasutus – vara haldamiseks loodud jur isik (Haigekassa, Eesti Pank )
! Organ ei ole juriidiline isik, aga juriidilisel isikul on organid
III teema: organ
Organid: VV, RK, ÜK jms
 organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund
 organ – selline natuke ujuv mõiste 😃 – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus ; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele)
 organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust)
 haldusorgan on HmS §8
 Organite jaotus:
* monokraatsed – otsustajaid on üks
* kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium)
- allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige)
! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? 😃
IV teema: pädevus
 pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete
 Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta):
* esemeline ehk sisuline– sisulised ülesanded, mille eest organ vastutab
* territoriaalne – millise piirkonna eest organ vastutab; ruumiline tegevus valdkond
* instantsiline – hierarhia puhul, siis milline tasand on pädev konkreetse juhtumiga tegelema
* funktsionaalne – ainult organi juhil on õigus midagi teha
Loeng 9.03.2017
Lektor riigisekretär : Heiki Loot
Slaidid tulevad hiljem ÕISi üles
Liikumine põhiseaduse teksi järgi
RIIGIKORRALDUSÕIGUS: VABARIIGI VALITSUS
PS stuktuur
Ekskurss: Võimude lahusus
1) Legislaktsioon (õigusloome; üldiselt abstraktsed normid) – seadusandlik võim > Riigikogu PS §59
2) Eksekutsioon (normi kindel suunamine isikutele, jaguneb kaheks: administratsioon ja jurisdiktsioon)
2.1) Administratsioon – täidesaatev riigivõim > Vabariigi Valitsus § 86
2.2) Jurisdiktsioon – kohtuvõim > kohus
Vabariigi Valitsus
 §86: täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele
- tähendus: eestis ei ole kahepealist täitevvõimu (presidendi võimu vähendamine)
- tuumaks on õiguse rakendamine, seaduse täideviimine, üksikute juhtumite üle otsustamine
 Et riigivõim ei muutuks türanniaks, tuleb riigivõim anda erinevatesse kätesse, kes üksteist kontrollivad ja neutraliseerivad (PS § 4)  võimude lahusus on pärit juba 17.sajandist
 § 87 p1: Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat…
- poliitika – ühiskonna asjade korraldamine
- poliitika elluviimine ja kindlaksmääramine
- Kes määrab kindlaks poliitika: 1920 PS „VV juhib riigi sise- ja välispoliitikat“
Prantsusmaa 1958 konstitutsioon : valitsus määrab ja viib ellu riigi poliitikat ..ning osaleb riigi sise-ja välispoliitika määramisel (PS § 87 p 4 ja 5) ehk riigi juhtimisel/valitsemisel

• poliitika määramine ehk juhtimine ehk valitsemine
  

 PS § 65 p 16: Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud VP, VV, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada (poliitika = riigielu küsimuste lahendamine) – kõigi riigioragnite ülesanne; Riigikogule ei kuulu monopol riigi poliitika üle otsustamises
Poliitika määramise „ rakendid “
 PS kandev põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksi (võimu seostamise põhimõte)
- seadusandlus (ptk VII) VV+RK+VP
- rahandus ja riigieelarve (ptk VII) VV+RK+VP
- välissuhted (ptk IX) VV+RK+VP
- riigikaitse ( ptk IX)VV+RK+ (VV) + VP
 poliitikat määravad kõrgemad riigiorganid üldjuhul koos
 PS 87 p 2: VV suunab ja koordineeriv valitsusasutuste tegevust; §54 ja § 88 ka
Poliitika tegemise tsükkel
 Kõik algab agenda settingust:
- agenda setting (millega üldse tegeleda, mis on tähtis)
- policy formulation (kuhu soovitakse jõuda nendes küsimustes, mis on tähtsad, positivsed muutused)
- policy adoption (ostuste vastu võtmine – ei pea olema alati seaduse väljaandmine
- policy implementattion (poliitikaga elluviimine)
- evalution (hindamine kuidas poliitika välja kukkus ja uus tsükkel algab uuesti agenda settingust)
* valitsuel on faktilisel mõttes riigijuhtimisel suurem osa kui teistel riigiorganitel; juriidilises pildis
 Üle poolte eelnõudest algatab Vabariigi Valitsus ja keskmiselt 70% vastuvõetud eelnõudest Riigikogu poolt on algatud VV poolt ( 2016 . aastal , kõik, mis valitsus esitas Riigikogule, 94% võeti vastu)
Parlamentaarne valitsemiskorraldus
 VV sõltub Riigikogu usaldusest (parlamentaarne valitsemiskorraldus)
- Riigikogu roll VV moodustamisel 89
- TagasiastumineRK uue koosseisu kokkuastumises PS § 92 p 1
- Umbusalduse avaldamine § 92 p3 § 97 ja § 98
- arupärimised, kirjalikud küsimused, infotunnid
NB! VI peatükki mõistmiseks PS: PS 86, 87 p 1 ja PS § 87 p 4 ja 5; VV sõltub RK usaldusest
Valitsuse ülsanded ja pädevused
 PS § 87 valitsuse pädevused ja ülsanded:
- loend (nagu ka RK ja VP ja VV)
- lahtine (erinevaly VP-st)
- avaramine seadustega /erinevalt RK-st, kellel pea täiesti lahtine)
- järgib PS stuktuuri (seadusandlus, riigieelarve, välissuhted)

 VALITSEMINE
PS § 87 p4 – esitab RK-le seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid
PS § 87 p5 – koostab riigieelarve ja esitab selle RK-le
PS § 87 p2 – suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
* osalmine EL otsustusprotsessis (pole PS sees, aga nii see on)
 HALDUS
PS § 87 p1 viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
PS § 87 p 3 korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist
PS § 87 p5 korraldab riigieelarve täitmist
PS § 87 p6 annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi
PS § 87 p7 korraldab suhtlemist teiste riikidega
PS § 87 p8 kuulutab loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja erioukorra
Vabariigi valitsuse koosseis
 PS § 88 – VV kuuluvad peaminister ja ministrid
 kollegiaalne organ, kuni 15 liiget (alustad peab olema MIN 3 liiget)
*kui peaministri teovõime on piiratud 21 päeva, peab ta tagasi astuma
 ministrid:
- ministeeriumi juhtivad ministrid
- ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid, enam neid ei rakendata)
 ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevuse ja vastutusvaldkonnale
Valitsus: peaminister, tervise- ja tööminister, kaitseminister , majandus- ja taristuminister, ettevõtlusminister, justiitsminister, haridus - ja teadusminister, maaeluministe, sotsiaalkaitseminister, keskkonnaminister, siseminister, kultuuriminister, välisminister, riigihealdusminister
tervise- ja tööminister kuni haridus- ju teadusminister pannakse järjekorda peaministri soovi järgi; viimased 8 on vanuse järjekorras
 Eestis ei ole asepeaministreid !
Valitsuse moodustamine
 Säte: PS § 89
 VP I katse (kohustus):
- VP määrab 14 päeva jooksul peaministrikandidaadi (koht pakutakse enim kohti RK saanud erakonnale)
- PM-kandidaat esitab 14 päeva jooksul Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise
alustekohta > sisuks on poliitiline programmi ülevaade (eesmärgid, meetmed, otsused jms)
- RK otsustab PM-kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks (poolthäälte enamus, mis ei tähenda, et tuleb saada 51 häält)
- volitustega PM-kandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu VP-le
- VP nimetab 3 päeva jooksul valitsuse ametisse (liige peab olema eesti kodanik, täielikult teovõimeline , ei tohi omade eestkostjat jms, ei tohi olla kohtulikult karisatud ehk PS §101 lg 2)
- valitsus astub ametisse ametivande andmisega RK eest
 Valitsuse liige ei pea olema Riigikogust valitud!
 praeguses valitsus on 2 isikut, kes ei ole Riigikogu liikmed
 presidendilt sisulist õigus valitsuse kandaatide üle ei ole; kui presidendile esitatakse nimekiri valitsuse liikmete kohta, peab ta sellele allakirjutama
 VP II katse (õigus): käik on sama nagu I katsel, ainult esimene punkt on teistmoodi: VP määrab 7 päeva jooksul peaministrikandiaat
 RK katse (III katse, piirmatatu arv, õigus ja 14 päeva)
-RK juhatus määrab tähtaja PM-kandidaatide ülesseadmiseks
- RK fraktsioonid võivad üles seada PM-kandidaate
- RK juhatus määrab PM-kandidaatide esinemisjärjekorra
- PM-kandidaadid esinevad ettekandega tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta
- RK otsustab PM-kandidaadile volituste andmise valtisuse moodustamiseks (poolhäälte enamus)
- Kui PM-kandidaat saab nõutava häälteenamuse, siis teiste kandidaatide ettekandeid ära ei kuulata
- PM kandidaat esitab valitsuse koosseisu VP-le
NB! Kui ka nii ei saa valitsus valitud, tuleb erakoraaline RK valimised
Valitsuse koosseisu mutmine
 Sätestatud: PS § 90
 Muudatusi VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul. Muudatused on:
- ministri ametist vabastamine
- uue ministri ametisse nimetamine
- ministri nimetamine juhtima kahte ministeeriumi
- kahte ministeeriumi juhtima nimetatud ministri vabastamine ühe ministeeriumi juhtimisest
 Peaminister ei muutu, aga ta võib kõiki teisi välja vahetada!
Valitsuse tagasiastumine
VV astub tagasi:
- RK uue koosseisu kokkuastumisel
- PM tagasiasumistel
* oma algatus
* VV on 21 päeva otsustusvõimetu
* süüdimõistva kohtuotuse jõustumine
- PM sureb
- kui RK avaldab VV-le või PM-le umbusladust ja VP ei ole kolme päeva jooksul VV ettepankeul
välja kuulutanud RK erakorralisi valimisi
- RK ei võta vastu VV poolt esitatud usaldusküsimustega seotud eelnõu
Umbusalduse avaldamine
Sätestatud PS § 97
 Parlamentaarise valitsemiskorralduse element
 Umbusladuse võib algatada vähemalt viiendik RK koosseisust
 Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeal pärast selle algatamist, kui VV ei nõua kiiremat otsustamist
 otsuse poolt peab hääletame RK koosseisu enamus
 VV-le võu PM-ile umbusalduse avaladamise korral või VP 3 päeva jooksul VV ettepanekul välja kuulutada RK erakorralised valimised

• Eestis on deskutiivne umbusalduse avaldamine -olemasolev VV tuleb enne maha võtta)
  
• Saksamaal konstitutiivne umbusalduse avalmine -tuleb moodustada uus vana VV kukutamiseks
  

Eelnõu sidumine usaldusküimusega

Sätestatud PS §98
 VV võib siduda tema poolt RK-le esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküimusega
 Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi
 RK erakorralisi valimisi välja kuulutada ei saa
VV liikme õiguslik seisund
 Keeld olla üheski muus riigiametis või tulunudettevõtte juhatus või nõukogus
 Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleti ettepankeul RK-le
Valitsuse töökorraldus
Sätestatud § 96
 VVS § 16 lg 1: VV otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil.
 Osalemisvõimaluse tagamine (informeerimine)
 VV on üldjuhul otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust ( kvoorum )
 VV otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega
 VV istung: iga nädala neljapäeval kell 10, ametlikud õitsused (õigusaktid), keskmiselt 18 päevakorrpunkti ja võtab aega kuskil 45min  koguaeg üldiselt üsna lühike
 Valitsuskabineti nõupidamine („ kabinet “)  võib kesta TUNDE
- vastavalt vajadusele N kohe peale istungit või kell 14:00
- põhimõttelised küsimused ja erimeelsused
- vajadus pikemaks ja põhjalikumaks aruteluks
- põhimõttelised otsused -> ei tule haldusaktid, ei ole midagi, mille üle kohtus otsustada
 Veel korraldusest: Päevakorra kinnitab PM; sõnaõigusega osaleb riigisekretär ning võivad osaleda ka õiguskantsler ja riigikontrolör; otsused PM või asjaomase ministri ettepanekul; PM või asjaomase ministri justiitsministri või rahandusministri põhjendatud toatlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi; kui ükski VV liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt
 PS § 96 : VV istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti
 Istungid protokollitakse ja salvetatakse
 VV õigusaktid antakse elektrooniliselt
 VV istungi kulg:
- vajadusel päevakorra täiendamine
- päevakorrapunktide läbivaatamine
- A punktide otsuste vastuvõtmine
- esimesed pressiteated
- B punktide arutelu ja otsused
- järgmised pressiteated
- õigusaktide allkirjastamine
Peaminister
 PM määrab valitsuse prioriteedid ja peamised eesmärgid (PS § 89 lg 2, § 93)
 PM moodustab valitsuse ning teeb VP-le ettepanekud ministrite ametisse nimetamiseks ja vabastamiseks (PS § 89, § 90, § 94)
 PM määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad (ministeeriumite moodustamine?)
 PM esindab VV ja juhib selle tegevust (PS § 93)
PM JUHIB VABARIIGI VALITSUST:
- kutsub kokku VV istungi ja kinnitab nende päevakorra
- juhatab VV istungeid ja juhib ettevalmistamist /sh kabinetinõupidamised
- annab ministritele juhiseid ja korraldusi
- nõuab ministrilt seletust (VVS § 36 lg 2 p 3)
PM ESINDAB VABARIIGI VALITSUST:
- suhtes RK, VP jt institutsioonidega
- meedias ja avalikkuse ees
- esindab EV välissuhtelmises
- esindab EV Euroopa Ülemnõukogus
 Veel PM pädevusi:
- erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juht
- õigusaktide andmise õigus üldjuhul piiratud
- peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit
Ministeerium
 PS § 94 lg 1: valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid
 poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine
 ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ (hierarhia)
Minister
 PS § 94 lg 2: minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju
 otsustab ministeeriumi valitsemisalassse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või VV määrusega pandud alluvatele ametiasustusele või ametnikele
Veel ministri pädevusi:
- valitsemisala riigiasutuste moodustamine, ümberkorraldamine ja lõpetamine (va valitsusasutused)
- olulisemad ametisse nimetamised
- valitsemisala eelarve koostamine ja kinnitamine
- valvab valitsemisala riigiasutuste ülesannete täitmise üle
 minister vastutab peaministi, VV ja RK eest
 ministrit asendab PM määratud teine ministier
 kantsler (viimased kaks juhivad vastava valdkonna teed, kuid ei saa ministrit asendada)
 asekantsler
Klassikalised 5 ministeeriumi, mis peavad olemas olema:
- välisministeerium
- kaitseministeerium
- justiitsministeerium
- siseministeerium
- rahandusministeerium
Riigikantselei
PS § 95: VV juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär
 Toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel
 Valitsuse poliitika planeerimise, koordineerimise ja kommunikeerimise keskus
 VV töö planeerimise toetamine , eriti VV tegevusprogrammi koostamise ja elluviimise koordineerimine
 VV istungilte ja valitsuskvabineti nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine
 VV õigusaktide eelnõude PSle ja teisele seadustele vastavuse tagamine
 Julgeoleku ja riigikaitse planeerimine ja koordineerimine, valitsuse julgeolekukomisjoni töö korraldamine
 EL asjades Eesti seisukohtade kujuamise ja elluviimise koordineerimine
 VV ja PM avalike suhete korraldamine valitsuskommunikatsioono koordineerimine
Riigisekretär ( poolik , tal ei olnud aega loengus lõpuni rääkida)

• Juhib riigikantseleid ministri õigustega
  

Loeng 30.03.2017
III Rahvas kui riigiorgan
 PS § 28 p3 – rahvas kui riigiorgan - rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond, kes teostab riigivõimu:
- Riigikogu valimised PS § 57, 58, 60
- Rahvahääletus PS § 57, 57, 105, 106, 162, 164, 16
- Rahvaalgatus PSRS § 8 lg 2 – KUNAGI OLI
- Vabariigi Presidendi valimine PSRS § 4 lg 2 – KUNAGI OLI
! Esimese VP valimise võitis Rüütel (ta ei saanud 50% kokku, uus hääletus ja sai Meri)
 Kas rahvaalgatuse peaks PSRS-st PS-sse sisse tooma ? (Rahvaalgatust proovitakse sisse tuua lisades paragrahvi PS §-i 103 juurde p6) Rahvas oleks vahetult kaasatud riigi tegemistesse rohkem.
 Miks on rahvaalgatus PSRS-is ajutine meede ? Rahvaga on kerge manipuleerida, neid hullutada.
 Rahvaalgatus võib kaasa tuua demokraatia destabiliseerimise (nt PS 1932-33 lükati tagasi Tõnissoni eelnõu lükati napilt tagasi, eelnõu tehti ümber ja anti uuesti hääletusele ning lükati jälle rahvahääletusel tagasi, Vapside PS võeti suurelt vastu – Pätsi režiimi algus).
IV Rahva erilisus riigiorganina
 Rahval on teatud pädevused põhiseadused antud, need on sellised ad hoc pädevused: riigiorgan ollakse üks kord päeval, mil minnakse hääletema – rahvas ei ole pidev riigiorgan
 rahva üle ei ole kontrolli – rahvas on suveräänne, kui rahvas otsustab siis nii ka jääb
 kui rahvas on muutnud demokraatia vastaseks, tuleb rahvast peatada – Paradoks tuleb aga sellest, et demokraatiat tuleb küll kaitsta, aga kui rahvas ise vabatahtlikult tahab demokraatia hävitada, siis nii peaks ka olemas ja nii peaks hakkama elu elama. Hetkel on riigivõimu teostamine ilma rahvaalgatuseta demokraatia hävimise ennetamiseks (vältida nt Vapside PS olukorda)
 organ peab otsustama lähtuvalt avalikust huvist – rahvas otsustab aga enda huvist lähtuvalt
- hääletus on ainuke kord, kui organ otsustab ja peab otsustama enda huvist lähtuvalt
 korruptsioon – korruptant ehk ametnik , kes teeb otsuseid oma huvist lähtuvalt
§ 29 RAHVAHÄÄLETUS
I Sätestus
 Rahvahääletus PS § 56 p 2, § 57, § 58, § 105, § 106, § 162, § 163 lg 1 p 1, § 164, § 168
 Rahvahääletamise seadus (RaHS)
 Riigikogu kodu- ja töökorraseadus (RKKTS)
II Mõisted
 rahvahääletus – hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu , PS muutmise eelnõu või muu küsimuse üle
 referendum – teisesõnaga rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab parlament
 plebistsiit – sama mis rahvahääletus; rahvahääletus, mille korraldamise otsustab riigipea (parlament võtab midagi vastu, president saab panna rahvahääletusele, et kas rahvas on parlamendiga nõus)
__________________________________________________________________________________
 rahvaalgatus – I seaduseelnõu või PS seaduseelnõu muutmise algatamiseks parlamendis
II rahvahääletuse algatamiseks
 rahvaküsitlus – pole juriidiline mõiste; rahval küsitakse arvamust, mingid seadusliku võimu ei ole
III Rahvahääletus poolt- ja vastuargumendid
Poolt
Vastu

• Kaasamine tõstab rahulolu
  
• Iga inimese häälel on kaal
  
• Side kodaniku ja demokraatliku riigi vahel
  
• Rahvas saab otse otsustada
  
• RH eeldab rahva harimist, sest rahvas on sunnitud teemaga tegelema
  

• Ebaefektiivsus – kallis, eeltöö , propaganda , hääletuse korraldamine
  
• Populism (argumentide asemel kasutatakse emotsioone, ratsioon) ja mõjutatavus (meedia, ajakirjandus )
  
• Teadmatus – rahvas tervikuna ei ole spetsialiseerunud kõikide otsuste üle otsustama; igal inimesel on oma rõõmud ja mured ning sisuline otsustamine sisse sadanud otsustamise üle käib üle jõu
  
• Kompromissitu jah või ei
  
• Inimesed lihtsalt ei hääleta
  

IV Rahvahääletused (ja -küsitlus EV-s)
 Rahvahääletused:
I 17-19. veebruar 1923 – Algkooli seaduse muutmise eelnõu – usuõpetus kohustuslikus õppeaineks
II 13-15.august 1932 – Põhiseaduse eelnõu
III 10-12. juuni 1933 – Põhiseaduse II eelnõu
IV 14-16. oktoober 1933 – Vapside PS eelnõu
V 24-25. veebruar 1936 – Rahvuskogu kokkukutsumise rahvahääletus
VI (ainuke rahvaküsitlus) 3.märts 1991 – Iseseisvuse referendum
VII 28 juuni 1992 – Põhiseaduse rahvahääletus
VIII 14.dets 2003 – Põhiseaduse Täiendamise Seaduse vastuvõtmine ja Euroopa Liiduga liitumine
V Põhimõtted
 Rahvahääletuse põhimõtted (RaHS § 2 lg 1):
- vabadus
- üldisus
- ühetaolisus
- otsesus
- salajasus
- häälteenamus PS § 105 lg 2
-(puudu regulaarsus ja proportsionaalsus )
 Salajasus valimistel: valimine peab olema salajane, et vältida oskusliku käitumisega kaasnevat mõjutamise võimalust ja valimistulemuste muutmist (nt keegi tuleb valimiskabiinist välja ja näitab kelle poolt ta hääletas, teised inimesed võivad seega tunda survet )
 rahvahääletusel on õigus hoida oma häält saladuses; valimisel PEAB hoidma häält saladuses
VI Rahvahääletuse liigid
 Rahvahääletuse liigid:
- seaduseelnõu rahvahääletus PS § 105 lg 1; I variant
- muu riigielu küsimuse rahvahääletus PS § 105 lg 1; II variant
! PS muutmise rahvahääletus PS § 162, § 163 lg 1 p1, § 164, § 168 (eraldi käsitlus puudub)
 105 lg 4 – kui PS muutmise rahvahääletus, siis ei kehti. Seaduseelnõu rahvahääletus puhul kehtib.
 Miks „PS muutmise rahvahääletus“ peaks olema rahvahääletuse liik:
- PS muutmise rahvahääletus on reguleeritud PS 15ptk, mis on § 162 järgi kõrgema õigusjõuga
kui § 105 ja §106
- 15ptk sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon; §105 ja §106 ei ole abiks vaja
- 106 lg 1 ei sobi üldse PS muutmise kontekstis
- § 103 lg 1 p 5 järgi saab PS muutmist algata VP –rahvas ei võta presidendi eelnõud vastu,
oleks õigus VP-l korraldada erakorralised valimised ja rahval oleks võimalus RK laiali saata
VII Rahvahääletuse läbi viimine
 Rahvahääletuse läbi viimine:
- algatamine RKKTS § 128-130 – tava rahvahääletuse saab algatada iga riigikogu liige,
fraktsioon või komisjon
- küsimus RKKTS § 128 lg 3 – kui algatatakse rahvahääletus muu riigieluküsimuse
otsustamiseks, tuleb algatajal esitada rahvahääletuse korraldamise otsuse eelnõu, mis sisaldab
rahvahääletusele pandavat küsimust, mille vastus saab olla üksnes «jah» või «ei».
(Kas küsimus saab olla vastuolus PS-ga? Nt kui ei oleks EL-ga ühinemise küsimus toimunud
ilma PSTS-ta, oleks olnud tegemis PS vastase küsimusega)
- menetlus RKKTS § 128-130
- teadaandmine RaHS §9
- hääletus
- tulemuste kindlaks tegemine RaHS §9 (§ 105 lg 3 lause 2 – rahvahääletuse otsustatu on
kohustuslikuks täitmiseks kõigile riigiorganitele)
§ 30 ERAKONNAD
I Sätestus
 PS § 48 lg 1 lause 2, lg 3 ja lg 4 + Erakonnaseadus (EKS)
II Mõiste
 erakond – RKPJKo 3-4-1-3-05 p31 - erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia
 EKS § 1 lg 2
III Erakonna asutamine ja lõpetamine
 Asutamine EKS § 6 lg 1 (erakond asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. Erakonna asutamislepingule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) + MTÜS § 6 (MTÜ asutamise leping) + 500 mõttekaaslast
 Lõpetamine (vabatahtlik) MTÜS; sundlõpetamine PSJKS §32 lg 1 (pole kordangi rakendunud)
III Erakondliku tegevuse vahendid
 EKS § 2
§ 2. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid
(1) Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:
1) erakonna kandidaatide esitamine ning valimiskampaania läbiviimine Riigikogu, Euroopa
Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel;
2) erakonna osalemine Riigikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu Riigikogu tegevuses,
Euroopa Parlamenti valitud erakonnaliikmete kaudu Euroopa Parlamendi tegevuses, kohaliku
omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu volikogu tegevuses, Riigikogusse ja
kohaliku omavalitsuse volikogusse valitud erakonnaliikmete kaudu vastavalt Vabariigi
Presidendi valimisel, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani moodustamisel,
rahvusvahelises koostöös välisriikide erakondadega.
IV Erakondade privileegid
 Privileegide eristamine:

Riigikogu valimistega seoses – RKVS § 26 ja 28 – valimistel võib osaleda erakond kes on kantud MTÜ ja SA registrisse , osaleb rk valimistel oma nime all ja saab esitada kandidaatide regiseerimiseks kandidaatide nimekirja (101 mandaati 12 tosina valimispiirkonna vahel + iga piirkonna kohta 2 lisa mandaati 101+12*2=125)

Seoses tööga Riigikogus
- eelnõu esimesel lugemisel sõnaõigus ainult fraktsioonidel (kas eelnõul on mõtet)
- ainult fraktsioonid saavad määrata komisjonidesse (alat.) liikmeid ja asendusliikmeid
- fraktsiooni õigus esitada muudatuse ettepanekud RK otsustele
- peaministri kandidaadi seadmise õigus ainult fraktsioonidel
- ainult fraktsioonidel on õigus büroole; ainult fraktsioon saab kantselei teenust
VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon
 EKS § 1210 – kontrolli peaaegu et ei ole
(1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
(11) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon nõustab erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
(12) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 11 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus erakonnalt, valimisliidult ja üksikkandidaadilt nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori liisuheitmise teel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorite seast. Audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Audiitorkontrolli kulud kaetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni eelarvest. Erakondade järelevalve komisjon kehtestab täpsema audiitorite määramise korra.
(2) Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluvad:
1) Õiguskantsleri nimetatud liige;
2) Riigikontrolöri nimetatud liige;
3) Vabariigi Valimiskomisjoni nimetatud liige;
4) Riigikogus esindatud erakonna poolt nimetatud liige, kes ei ole Riigikogu ega Vabariigi
Valitsuse liige.
(3) Samaaegselt komisjoni liikmega nimetab ametisse nimetaja komisjoni liikmele asendusliikme.
(4) Komisjoni liikme volitused kestavad viis aastat, välja arvatud juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud komisjoni liige kutsutakse tema nimetaja poolt enne volituste lõppemist tagasi.
(5) Komisjoni uus liige nimetatakse hiljemalt kümnendal päeval enne komisjoni liikme volituste lõppemist.
(6) Komisjon kehtestab oma töökorra.
(7) Komisjonil on esimees ja aseesimees, kelle komisjon valib oma liikmete hulgast komisjoni esimesel koosolekul. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust.
(8) Komisjoni liikmed peavad hoidma saladuses komisjoni töö käigus neile avaldatud informatsiooni, mis ei kuulu käesoleva seaduse kohaselt avalikustamisele.
(9) Komisjoni asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagab Riigikogu Kantselei.
(10) Komisjon registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(11) Komisjoni liige ja asendusliige saavad tasu komisjoni koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise eest. Komisjoni liikme ja asendusliikme tunnitasu suurus on 25-kordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunni töötasu alammäär. Töötasu maksmise kord sätestatakse komisjoni töökorras.
Loeng 20.04.2017
7. PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE - § 46 SISSEJUHATUS
I PSJV mõiste ja funktsioon
 PSJV on õigusmõistmise põhiseaduspärasuse küsimuses, sh seaduste kooskõla üle põhiseadusega
- tühistamispädevus: PSJV on ainult selle organi poolt läbiviidav järelevalve, kel on pädevus
tunnistada seadus kehtetuks
- tuvastamispädevus: organeid, kel on põhiseaduspärasuse kontrolli pädevus ilma
tühistamispädevuseta ( PS § 139 lg 1 õiguskatsler)
 Funktstioon: jõustada materiaalne PS-õigus
II SÄTESTUS
 Põhisätestus: PS § 149 lg 3 ls 2, mille järgi on Riigikohus ühtlasi PSJV kohus; normikontrolli üldnorm PS § 152 lg 2 ja konkreetse normikontrolli algatamise õigus § 15 lg 1 ls 2
 Täiendav regulatsioon järelevalve (II klass) PS § 146 lg 2, § 15 lg 2, § 152 lg 2
 III klass – § 107 lg 2, § 142 lg 2, § 83 lg 3, PSRS § 2 lg 2
III PSJV liigid

Põhiseaduslik organitüli: Põhiseaduslik organitüli on kõrgeimate riigiorganite või nende osade õigusvaidlus põhiseaduslike pädevuste ulatuste üle. Organitüli võib olla kas mitme võimu vahel (valitsus vs parlament) või ühe võimu sisene (parlamendi liige vs Riigikogu esimees). Tüli ese on organite ja nende osade põhiseaduslike pädevuste ehk kompetentside hulk.

Pädevusvaidlus: Pädevusvaidlus on riigist alamal seisva avalik-õigusliku jur isiku kaebus
PS-ga tagatud enesekorraldusõiguse või autonoomia kaitseks. Vaidluse ese on küsimus, kas seadusandja või valitsuse akt rikub vastava üksuse põhiseaduslikku omavalitsuse või autonoomia garantiid. Garantiide liigid: (1) KOV garantii PS § 154 ,157-160, (2) avalik-õigusliku ülikooli ja teaduskonna autonoomia PS § 38 lg 2, (3) Eesti Panga tagatised PS § 111, 112

Normikontroll : Normikontroll tähendab põhiseadusest alamal seisvate universaalsete õigusnormide põhiseaduspärasuse kontrolli. Abstraktne NK esemeks on seaduse abstraktne ühilduvus põhiseadusega. Abstraktne NK jaguneb proaktiivseks, mis esineb siis, kui seadus ei ole veel kehtima hakanud, mistõttu ei saa selle raames seadust kehtetuks tunnistada, ning reaktiivseks, mis leiab aset pärast seaduse jõustumist. Konkreetne NK esemeks on küsimus, kas konkreetses kaasuses asjassepuutuv seadus on asjaga puutuvas ulatuses PS-ga kooskõlas.

Individuaalne põhiseaduslik kaebus: Individuaalne põhiseaduslik kaebus on eraisiku erakoraaline põhiõiguslik õiguskaitsevahend tema põhiõiguste kaitseks. Liigid: (1) normikaebus ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale.

Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms.
IV PSJV plussid ja miinused
PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted
Etteheide ebademokraatlike otsuste peale: on olemas ka teistsugune legitimatsioon:
Põhiseaduse legitimatsioon
Diskursiivne legitimatsioon
Justiitsriigi etteheite vastu: kõiki küsimusi ei saa algatada ps alusel, PSJV on ka raamkord (ps annab tõlgendada)
RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle vastu
Seega: PSJV otsused on ebademokraatlikud
Võimu argument: ei valitse RK ja valitsus, vaid kohtunikud
Seega: PSJV viib justiitsriigini – kohtunike riigini
PSJV hakkab raha jaotama, eelarvespetsiifiline valdkond
Kohtul on võimalus tühistada parlamendi poolt väljatöötatud seaduse
PSJV õõnestab parlamendi autoriteeti
PS 47 PSJV MENETLUS
I Sätestus – PSJKS-is
II Menetlus põhimõtted
 Dispositsiooni põhimõte – tsiviilkohtus poolte vaba tahe
1. uurimis pm – 50 lg 2 lause 2
2. Taotlus /kaebus
3. Kirjalikkus 50 lg 1
III MENETLUSLIIGID (15tk)
Vabariigi Presidendi abstraktne proaktiivne normikontroll
 PSJKS § 4 lg 2 ja 5
 PS § 107 lg 2 – Presidendi veto õigus
 absoluutne veto – blokeeriks täielikult, aga § 107 lg 2 ei tee seda (kui oleks absoluutne, siis
oleks Riigikogu see, kes pöörduks Riigikohtu poole, aga nii asjad ei käi!)
 suspensiivne veto – saab seaduse vastu võtmist edasi lükata ( relatiivne veto; president
saadab tagasi, tuleb uuesti presidendile tagasi, ja president peab ise Riigikohtu poole pöörduma )
– annab presidendile õiguse I korral seaduse tagasi lükata (nt põhiseadusega vastuolu korral), II
korral kui president seadusega ikka nõus ei ole, peab ta võtma endale riski ja minema
Riigikohtusse (suspensiivse vetoga taheti presidendi võimu piirata, tulemus on aga vastupidine ;
sest absoluutse veto puhul ei oleks tal isegi võimalust midagi tagasi lükata, suspensiivse puhul
aga saab ta seaduse välja kuulutamist/jõustumist blokeerida)
Õiguskantsleri raktiivne abstraktne normikontroll
 Sätestatud: PS § 142 lg 2 (loe lg 1, et aru saada miks lg 2 on olemas) , PSJKS § 4 lg 2 ja § 6

• 20 päeva jooksul peab organ otsustama, kas nad aktsepteerivad õiguskantsleri ettepaneku
  
• Mis saab siis kui Õiguskantslet ettepanek Riigikohtule ja taotlus Riigikogule ei kattu? Kui taotlused esitatakse, peavad nad olema samasugused (taotlus Riigikohtule ei tohi olla laiem kui toatlus Riigikogule)
  

 Õiguskantsler on amicus curiae – osaleb kõigis ülejäänud psjv kohtumenetlusest oma arvamusega (õiguskantslerit kaasatakse, et tema ideid kuulda)
KOV-i pädevusvaidlus
 Sätestatud: PSJKS § 4 lg 2 ja § 7
 KOV-i põhiseaduslike tagatiste kaitseks – leiad need PS § 14 ja §154

• Kas tegemist on kohaliku elu küsimusega (PS §154 lg 1) või riikliku kohustusega (PS § 154 lg 2)  määramine: kohaliku elu küsimused (KOV-i eelarvest) ja riiklik kohustust (riigi eelarvest)
   ei ole seadust, mis määraks ära KOV-i kohaliku elu küsimused, sest see oleks lihtsalt LIIGA mahukas; see-eest aga kui tuleb midagi KOV-is vaidlusele, siis proovitakse seda riikliku kohustusena riigi eelarvega rahastada
  

Kohtu algatatav konkreetne normikontroll
 Sätestatud: PS § 15 lg 1 lause 2 ja PSJKS § 4 lg 3, §9, §11 lg 3 ja §14 lg 2

• kui tuleb taotlus PSJV algatuseks, tuleb taotlus Riigikohtu poolt kohe vastu võtta !
  

Probleemid konkreetse normikontrolli puhul:
Asjasse puutuvus (ap):
1) riivenormi ap – tuleb kindlaks teha, kas leitud norm on kohtulahendi lahendamisel otsustava tähtsusega – määravaks on see, kas kohus peaks normi kehtetuse korral otsustama teisiti kui normi kehtivuse korral
2) tegevusetuse ap – tuleb kindlaks teha, kas on olemas piisav norm või normid, mis on määratud reguleerima vastavat olukorda; kui ei ole normi, mis antud olukorda reguleeriks, tuleb uurida kas on olemas mingi piiritletud tehiolud, mida reguleerida saaks
3) menetlusnormi ap – on asjasse puutuv siis, kui seda menetlusnormi tuleb asja lahendamisel kohaldada ; nt riigilõivud (kõige PS vastuolus olev seadus, mis on vastu võetud)
Kuidas algatada PS järelvalvet (selle võtmenormid):
Otsuse teooria – PS § 15 lg 2 (kohus kui kohtuvõim) ja § 152 lg 1 (ei ole õige norm, sest me teame, et õigusakt on vastuolus PS-ga, kui Riigikohus on nii eelnevalt otsustanud)
Määruse teooria – PS § 146 lause 2 (kohus peab järgima kehtivat seadust!), § 152 lg 2, § 149 lg 2 lause 3
 RK esindab otsuse teooriat, st, et kohus peab tegema otsuse ja jätma selles otsuses seaduse kohaldamata, mida lihtkohus peab põhiseaduse vastaseks; selle sama otsusega peab Riigikohus algatama PSJV Riigikohtus
 Kui lihtkohus leiab, et seadus on Põhiseaduse vastane, peab kohus istungi PEATAMA ja esitama Riigikogule soovi PSJV alustamiseks. Lihtkohus peab vastu minema PS § 146 lg 2 normiga vastuollu!!!
 Määruse teoorias on kõik juba
Kaebus Riigikogu otsuse peale
 Sätestatud: PSJKS § 16 -

• Kui president teeb otsuse, et mingi isik peaks parlamenti kuuluma, aga RK sellega nõus ei ole, võib see isik minna Riigikohtusse
  

Kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale
 Sätestatud: PSJKS § 17 - Riigikogu liige, asendusliige või fraktsioon, kes leiab, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktis 2, 3 või 4 või Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 13 või 14 nimetatud Riigikogu juhatuse otsusega on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Riigikogu juhatuse otsus.

• Organi tüli: kaebuse võib esitada ainult riigikogu liige, asendusliige või fraktsioon
  
• Tuntuim kaasus: aknaaluste fraktsioon – soovituslik lugeda 3-4-1-3-05 !
  

Kaebus vabariigi presidendi otsuse peale
 Sätestatud: PSJKS § 18 - Isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi otsusega ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi otsus.
Kestva võimetuse menetlus
 Sätestatud: PSJKS § 25:
(1) Taotluse tunnistada õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma
esitab Riigikohtule Vabariigi President.
(2) Taotluse tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab
Riigikohtule Riigikogu juhatus.
(3) Taotluse tunnistada Vabariigi President kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma esitab
Riigikohtule õiguskantsler.
(4) Taotlus tunnistada ametiisik kestvalt võimetuks peab olema põhistatud ja sellele tuleb
võimaluse korral lisada kestvat võimetust tõendavad dokumendid.
Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused
 Sätestatud: PSJKS § 26:
(1) Riigikogu juhatus esitab Riigikohtule taotluse lõpetada selle Riigikogu liikme volitused, kes ei
vasta põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses sätestatud nõuetele või kes keeldub
ametivannet andmast.
(2) Taotlus peab olema põhistatud.
- tekkis kui EL-ga liitudes läksid mõned riigikogu liikmed EL parlamenti üle
PS § 83 lg 3 menetlus
 PS 83 lg 3 - Riigikogu esimehel Vabariigi Presidendi ülesannetes ei ole õigust Riigikohtu nõusolekuta välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast. ABSURDNE
 Sätestatud: PSJKS § 27
Erekonna tegevuse lõpetamise menetlus
 Sätestatud: PSJKS peatükk 5

• Ainuke menetlus, millele on pühendatud terve peatükk
  

Kaebus valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale
 Sätestatud: PSJKS § 37 jj.

• Otsus peab sekkuma kaebaja õigustesse
  

Valmiskomisjoni protest
 Sätestatud: PSJKS § 41 jj
Riigikogu taotlus
 Sätestatud: PSJKS § 71 - Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.

• RK esitab taotluse ja annab oma seisukoha; RK otsus ei oma mingit võimu, vaid tegemist on siiski ainult ARVAMUSEGA
  

 Ernitsa arust PS vastuolus – sest on vastuolus kohtumõistmisega (käesoleva paragrahvi lahendid ei ole täidetavad!)
 Mitteametlik nimetus Euroarvamusparagrahv (11.mai 2006)
Individuaalkaebus
 Sätestatud: PS §-id 14, 15, 146, 149 lg 3 lause 2

• Loe Brusilovi kaasust aastast 2003 (meie esimene individuaalkaebuse kaasus)
  

IV RIIGIKOHTU PÄDEVUSE ULATUS
1. Ex nunc / Ex tunc
 Mõisted: Ex tunc – algusest peale
Ex nunc – tuleviku jaoks
 kas RK tunnistab ühe seaduse kehtetuks algusest peale või tuleviku jaoks
 Tänapäeval kasutab Eestis Riigikohtu ex tunc’i
 üldjuhul kui riigikohus midagi ei ütle, on see ex tunc …….. kui aga ütleb midagi, siis saab ta otsuse edasi lükata, sest on tulemas muutus ehk ex nunc
2. Tegevusetus või tegevus
 kui tegemist on seadusandja tegevusega - PSJV esemeks saab olla vastuvõetud norm või määrus; tegevus väljendub situatsiooni reguleerimiseks vastu võetud norm
 kui seadusandja on normi jätnud andmata, on tegemist tegevusetusega
Loeng 27.04.2017
3. PSJV kontrolli intensiivsus ja seadusandja mänguruum
 mida suurem on seadusandja mänguruum, seda väiksem tohib olla järelevalve intensiivsus ja vastupidi
 3 intensiivsuse taset:

• Range kontroll  Täiskontroll, seadusandja mänguruum on kõige väiksem. Kasutusel kõigis valdkondades, mida mõistlikkuse ja meelevalduse kontroll ei reguleeri; eriti aga vabadus põhiõiguste riivete puhul, aga ka menetlusõiguse puhul.
  
• Mõistlikkuse kontroll  Vaadatakse kas järelevalve on mõistlik, kas see peab paika. Ebavõrdsel kohtlemisel peab olema mõistlik põhjus, isegi kui ebavõrdne kohtlemine on ju tegelikult keelatud.
  
• Meelevalduse kontroll  PSJV kohus valvab selle üle, et põhiõiguse piirang ei oleks meelevaldne. Esineb näiteks siis, (1) kui PSJV kohus jälgib karistusmäära sanktsiooni põhiseadusepärasust (nt laste seksuaalkohtlemise alammäära sanktsiooni kontrolli kaasus) või (2) sotsiaalteenuste jagamine
  

 Mänguruumi definitsioon ?
 Abstraktsed kriteeriumid sobiva kontrolli viisi valimiseks:

asjasse puutuvate õigushüvede tähtsus ja riive intensiivsus

vaadeldava valdkonna eripära

Empiiriline mängu ruum, kui head ja kontrollitud on olnud seadusandja käes olevad andmed
4. PSJV ja EL õigus
 Milline õigus, mis liiki õigus on Euroopa Liidus: (EL leping, EL toimise leping, Põhiõiguste Harta) primaar- ja ( siduvad määrused, direktiivid , otsused) sekundaarõigus. Primaarõiguse leping, mis ei ole veel jõustunud, on kehtetu .
 Kehtiva esmase õiguse üle Eesti kohtud järelvalvet teostada ei saa; kui alusleping jõustub, siis on ta põhimõtteliselt võrdne põhiseadusega, kui selle üle järelvalvet teostada ei saa, järelvalvet saab teostada ainult siis, kui primaarõiguse akt ei ole veel jõustunud
 JV-lt saab teostada sekundaarõiguse üle
 Unionistide seisukoht: EL õigus on ülimuslik ja sugereerib, mis on superaansus ehk suveräänsus ; Tegelikkuse pädevuse määratlemise pädevus EL-il puudub ja selle puudumise tõttu ei ole EL ka riik (EL riik on tuletatud moodustis. EL on eriliiki moodustatud ühendus).
 Lauri Märksoo, Ernits, Uno Lõhmus: Nii kaua kui Eesti on riik ja suveräänne ning ei ole Euroopa Ühendriikide osariik , peab säilima RK-l kasvõi kujundlik õigus EL sekundaarõiguse järelevalve üle; järelevalve saab puudutada ainult mõne aluspõhimõtte rikkumist.
Järelevalve teostamine Eesti RKo järgi: formaalne õiguspärasus; selles ulatuses, mis ulatuses seadus reguleerib olukordi, mida EL õigus ei reguleeri; selles ulatuses, milles EL õigus ja ELKo praktika võimaldab riigile dispersiooni õigust
6. VABARIIGI PRESIDENT
§ 38 VP valimine
I Sätestus
 PS § 79 + VP valimise seadus
II Nõuded kandidaadile
 Nõuded

• PS § 79 lg 3 : sünnilt Eesti kodanik, vähemalt nelikümmend aastat vana
  
• PS §80 lg 1 :
  
• PS § 57 lg 2 :
  
• PS § 58 :
  
• VPVS § 2 lg 3 tegevväelasest kindral ei kandideerida :
  

III Valimis aeg § 80 lg 2
 VPVS § 3 lg 1: Vabariigi Presidendi korraline valimine toimub varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.
 PS § 80 lg 2
IV Valimismenetlus Riigikogus
 Valimismenetlus:

Kandidaadi ülesseadmine – viiendik Riigikogu koosseisust PS § 65 lg 3 (21 liiget peab olema nõus) ja PS § 73; maksimaalselt nelikandidaati

Hääletamine – PS § 79 lg 4 laused 1-3: salajane hääletus, üks hääl, 2/3 enamus vastuvõtmiseks ehk 68 häält

I hääletusvoor

Uus kandidaatide ülesseadmine (kui I hääletusvoor ei õnnestu) PS § 79 lg 4 lause 5

Üks päev vahet ja seejärel II hääletusvoor PS § 79 lg 4 lause 4

Kui II hääletusvaar ei õnnestu, samal päeval III hääletusvoor

Kui ka III hääletusvoor kukub läbi, kutsutakse kokku Valimiskogu
 Probleemi: kandidaadid valitakse lühidalt enne esimest hääletust
V Valmiskogu PS § 79 lg 5
 Liikmed: Riigikogu liikmed, KOV esindajad (igast vähemalt 1)
 Valimiskogu koosseis: VPVS § 22 lg 2, 41 – kuni KOV 10 000 elanikul 1 esindaja
10 0001 - 50 000 2 esindajat
50 001- 100 000 elanikku 4 esindajat
rohkem kui 100 001 esindajat siis 10
 2016. aastal oli valimiskogus 335 liiget (101 RK ja 234 KOV-idest)
VI Valimismenetlus valimiskogus

Saavad edasi 2 kandidaati Riigikogust (PS § 79 lg 6)

Täiendav kandidaatide ülesseadmine (PS § 79 lg 6)

I hääletusvoor (PS § 79 lg 7 lause 1)
- mida tähendab „hääletamisest osavõtnud valimiskogu liige“
(1) valimisnimekirja kandmine ei tähenda osavõtmist
(2) hääletussedeli väljavõtmine ei ole samuti hääletamisest osavõtmine, sest hääletamisest osavõtmiseks loetakse olukorda, kus valimissedelit on kasutatud
(3) sedel kastis on üldine arusaam mis ka hetkel kehtib, mille järel võib aga valimised põhja lasta nagu juhtus 2016. aastal, lisaks ei ole tegemist enam demokraatlike valimistega kuna üks „ seltskond “ võib mõjutada kogu tulemust
(4) kehtiva sedeli kasti panemine oleks kõikidele demokraatia tingimustele vastav, sest valimine eeldab, et valimise lõpus valitakse keegi ära, see on motiveeriv aspekt

II hääletusvoor (PS § 79 lg 7 lause 2) – kui I voor kukub läbi

III hääletusvoor – samal päeval kui II voor kukub läbi

Valimiskogu kokku kutsumine – kutsutakse kokku kui III voor kukub läbi

Kõik algusest peale uuesti VPVS § 26 lg 3 (kui ka Valimiskogu ei vali)
VII VP staatuse volitused PS § 49
 Staatus – Riigipea kui kõrgeim riigiorgan; ta on tasakaalustav organ
 VP volituste tekkimine: osutunud valituks, PS § 81 järgi vande andmine (religioosne kinnitus millegi tõttu); § 84 ametite ühildamatus
 Volituste peatumine: PS § 83 lg 1 ja 4 (läbiv on tervisest tulenev võimetus, seadusandja tõlgendus; s arust võiks olla võimetu ka president, kes tahtlikult ise Põhiseadust rikub)
- kestev võimetus ja ajutine võimetus  korrektne definitsioon kahe eristamiseks on ebaselge
 Volituste lõppemine: PS § 82 kohaselt VP ametist tagasi astumisega, süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, surma korral, uue VP ametisse astumisega, PS § 83 lg 1 kestev võimetus
!? Kas ka § 80, mille kohaselt valitakse VP viieks aastaks. Mis saab siis kui presidenti ei õnnestu valida? kas vana president jääb ametisse? Kas VP volituste täitjaks saab Riigikogu esimees ja vana VP lahkub ametist?
VIII § 50 VP funktsioonid ja pädevused
 Funktsioonid:

• Lilleneiu ehk integreeriv ja esindav funktsioon
  
• Poliitiline reserv ehk võib anda teatud tingimustel seaduseid, teeb ettepanekuid personali otsuste tegemisel, teeb ettepaneku RK esimehe valimisel, riigikaitse kõrgeim juht, peale valimisi teeb ettepaneku peaministri kandidaadile valitsuse koostamiseks jms
  
• Riiginotar ehk õiguslik reserv ehk seaduste väljakuulutamine, võtab suursaadikuid vastu jms
  

 Pädevused:
Seadusandlikud pädevused

• PS § 78 p 6
  
• PS § 78 p 7
  
• PS § 78 p 3 ja 4
  
• PS § 78 p 5
  
• PS § 78 p 9
  
• PS § 78 p 8
  

Täidesaatvad pädevused

• PS § 78 p 1 ja 2
  
• PS § 78 p
  
• Riigikatse kõrgeim juht, sõjaseisukorra juhtimine ja sõjaseisukorra väljakuulutamine
  
• PS § 78 p 10
  

Kohtuvõimu alane: PS § 78 p 19 ( armu andmine) ja 20 (õiguskantsleri krim. vastutusele võtmine)
IX VP ja Riigikaitse
 Riigikaitse – riigi põhifunktsioon, algfunktsioon
9. Kontrolli ja järelevalvet teostavad sõltumatud organid
PS § 51 Riigikontroll
 Sätestus on PS 15 peatükk
 PS § 132
 PS § 134
 RK pädevus: teostada majanduskontrolli, kontrollida riigivara kasutamist ja säilitamist ning riigieelarve täitmist (PS § 135)
PS 52 Õiguskantsler
 PS peatükk 12 ja Õiguskantsleri seadus
10. Põhiseaduslik autonoomia
PS 53 § // 111-112 Eest Pank
PS 53 // § 154 KOV
PS § 55 Ülikoolid ja teadusasutused // § 38 lg 2
EKSAMID
Õpetused Ernitsalt:
- õppige korralikult
- õppige saksa keelt, sest ilma selleta on raske heaks õigusteadlaseks saada
- Tartu on tore, kuid tuleb minna välismaale õppima