Eesti valitsus Eesti Vabariigi Valitsus ehk Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest 3 päeva jooksul. Valitsus ...
Riigivõimu tasandid 1. osa Lk58-77, põhiseadus 1. Kuidas valitakse riigikogu? Riigikogu valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel 2. Valimiskünnis ja kui suur on see riigikogu valimistel? Võrdelise valimissüsteemis rakenduv reegel, mille kohaselt on teatud arv osa hääli. 5% oli riigikogu valimistel. 3. Kes kuuluvad Riigikogu juhatusse? Eiki Nestor- Riigikogu esimees ´, Enn Eesmaa-Riigikogu I asemees, Kalle Laanet- Riigikogu II aseesimees 4. Millal hakkavad Eestis vastuvõetud seadused kehtima? Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigiteatajas avaldumist.
ÜHISKONNA KT ! 1) Mõisted: *de jura riik on olemas ent seda ei tunnustata *de fakto õigluslikult olemas aga võõrväed sees (eesti nsvl ajal) *võimu legitiimsius võim on õiguspärane ja valitsetakse seaduste aluse alusel *monarhia -võim 1 isiku käes( rootsi, norra jne ) *vabariik mitte pärilikvõimukorraldus(eesti) *unitaarriik -riigigi koosseisis pole autonoomseid haldusüksusi (eesti, norra, belgia) *Föderaalriik –liitriik,oblastid jne ( venemaa, Araabia Ühendemiraadid,Saksamaa) * Võimudelahusus - seadusliku,täidesaatva ja kohtuvõimude lahushoidmine *Otsene demokraatia e presidentaalne - rahvas valib otse (vaata lehelt)
tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...- rahvastiku kvantiteet- *vähenemine,*ülerahvastus,*migratsioon. rahvastiku kvaliteet- haridustase,tervis,kaasatus jne.Eestis suremus suurem kui sünd.Põhimõtted:*sotsiaalne õiglus:kõikidel inimestel õigus puhtale keskkonnale,*keskkond-keskkonnakaitse,*kultuur-
olev raha ja vara. - Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad.
Kodanikud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus , aga ei tohi ka eirata vähemusse jäänud õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel ja seda järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Õigusriigid rühmitatakse vabariiklikuks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Vabariik on valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas. Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia aga valitsemisvorm, mille puhul monarh jagab võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
AUTORITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk) ja see on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Autoritaarses riigis on teatud valdkonnad riigivõimu totaalsest reglementeeritusest vabad. Autoritaarne reziim lubab sageli teatud piirides teisitimõtlemist ega välista isegi demokraatlikke elemente: valimisi, parlamendivõitlust, opositsiooni jm. Autoritaarsed riigid tekivad sageli seal, kus pole kujunenud võistlevat demokraatiat, kus pole olnud õigusriiki ega tunta liberaalset ideoloogiat, kus puudub pikaajaline demokraatia kogemus.
valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel. Selline valitsemisviis muudab paremaks ka inimeste elukvaliteedi, aktiivsed kodanikud korraldavad ja muudavad kohaklikku elu mitmekülgsemaks ja lisaks sellele tagab demokraatia selle, et igasuguste huvirühmade huvid oleks esindatud. Demokraatrial on palju positiivseid külgi, lisaks eelnimetatule kehtib demokraatlikus riigis sõnavabadus, vaba ajakirjandus, mis pakub mitmekesiseid kanaleid erinevatele huvirühmadele
Meie lähimad sugulased on inimahvid. Algul olime nagu ahvid. Siis 1.6 milj aastat tagasi arenesime me suurema ajumahuga inimesteks. 300 00 aastat tagasi tekkis selline liik nagu Homo sapiens ehk meie. Inimeste aju areng on võimalikuks teinud meie kultuuri tekke ning selle edasi arendamise. Ning vaatamata inimese nahavärvile kuulume me kõik ühte liiki.selle bioloogilise evolutsiooni tõestuseks on maakoorest leitud kivistised. Elusolendite seas toimub selline asi nagu konkurents, kus valitsetakse oma ala, toidu või pere üle. Konkurentsi ja erinevate tingimuste tõttu on mitmed liigid välja surnud, kuid meie oleme veel alles ning elame veeel palju palju aastaid.
Valida saavad kõik Eesti kodanikud, kes on kas 16 või vanemad. Eestis on proportsionaalsed ehk võrdelised valimised ja samuti on need vabad ja regulaarsed. Otsustades arvestatakse nii enamuse kui ka vahemuste õigusi ja huve. Kui inimesed tunnevad, et nende õigusi on rikutud, võivad nad oma murega pöörduda õiguskantsleri poole. Eesti tähtsaim seadus on põhiseadus. Sellega peavad kooskõlas olema kõik teised seadused. Põhiseadus paneb paika selle, kuidas riiki valitsetakse. See kaitseb inimeste õigusi, kõik inimesed on põhiseaduse ees võrdsed. Eesti on õigusriik. See tähendab seda, et inimese eraelu on puutumatu, võim on avalik ja samuti pole see ühe inimese käes. Õigusriigis jälgitaks, et kõik käiks seaduste järgi nagu peab. Mulle meeldib väga elada demokraatlikus riigis, kui täpsustada, ei suudaks ma oma elu ette kujutada mõnes diktatuurses riigis. Mulle meeldib, et võin alati arvamust avaldada ja rääkida, mis mulle meeldib ja mis mitte
Probleemid ja väljakutsed AIDSi tõttu on suremus väga suur Nõrk majandus ja infrastruktuur, kuid valitsus üritab sellega võidelda Arengut takistab suurenev kuritegevus ning etnilised tülid ja maavaidlused Väike valitsev eliit ja tugevad klassilõhed Süüdistused inimõiguste rikkumised 26 Kasutatud kirjandus Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000 Dorling Kindersley ,,Maailma riigid. Kuidas maailma valitsetakse" Dorling Kindersley ,,Pere atlas" 27 Tänan kuulamast! 28
Ajaloo tunni arutlus Demokraatia ja Diktatuurid euroopas 1920-1930.aastatel. Demokraatia ja Diktatuur on valitsemisvormid mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev. Demokraatlikus riigis on otsustav võim rahva käes ja kõrgeim võim on jaotatud laiali. Demokraatlikus riigis puudub kindel juht, sest võim on ära jaotatud. Diktatuuriga riigis on aga üks kindel juht kes on reeglina geenius ja kes otsustab kõige üle. Diktatuuriga riigis valitsetakse hirmuga ja püütakse pidevalt kontrollida inimeste mõttemaailma ning inimesed elavad infosulus ja on välismaailmast täiesti ära lõigatud. Kuigi peale I. Maailmasõda muutus Demokraatia väga populaarseks ja levis paljudes riikides, sest I. MS võitnud ,, Antant "-i riigid olid demokraatlikud. Kuid majanduskriisi tulekuga nägid inimesed, et on palju parem, kui riigi eesotsas on üks otsustav inimene ,mitte grupp inimesi, kes ei suuda leida üksmeelt ja kiirelt otsuseid vastu võtta.
· Õigusaktid- kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. · Põhiseadus- määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused. · Tava- ajalooliselt väljakujunenud reegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras ja mida edastatakse põlvest põlve. · Moraalinorm- kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. · 10 käsku- kogum moraali- ja kultuuripõhimõtetest. · Õigusriik- riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad.
jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need alad, mis on autoritaarses režiimis riigipoolsest kontrollist vabad, kuuluvad totalitaarses ühiskonnas kontrollitavate hulka. Klassikaline liberalism- Liberalism (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
HIINA-üks vanimaid kultuure, mütoloogiaon samanism,budism, taoism,konfutsianism.muusika teaduse allikas keel laulev. Filosoof Kong Fu-zi 6-5 saj enne kristust ,,kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ja milline on ta kõlbus, siis kuulake muusikat.Yin must ja naiselik, Yang valge mehelik need loovad energia taeva ja maa. Büroklaatikud õpetused. Ühehäälne muusika viieastmeline helilaad- penetatoonika, tähendus 1 valitseja, 2 minister, 3 rahvas, 4 riigiasjad, 5 üldine olukord. Muusika koos luule näite tantsu kuntstiga ja teatriga. Pekingi ooper-18saj Pekingis, sulam ooper balett ja draama, kasutatakse laulu pille tantsu aeroobika, ühehäälne, on
uuendamiseks. Kõik see õõnestas Gorbatsovi jalgealust niivõrd, et NSVLi lagunemine muutus vältimatuks. 1991. aasta detsembris kuulutasid allesjäänud liiduvabariigid Nõukogude Liidu laialiläinuks. Sellega oli Nõukogude liit lagunenud ja ühes temaga ka sotsialistlik maailmasüsteem. Kokkuvõtvalt võib öelda, et sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima, kuna teda juhiti algusest peale valesti. Ei saa loota häid tulemusi, kui rahvast ainult hirmutatakse ja valitsetakse jõuga. Varem või hiljem hakkab rahvas vastu ning sisemised vastukõlad on niivõrd suured, et võim hakkab kokku varisema. Sotsialistliku süsteemi puhul see nii ka läks.
erakonda. Kahjuks ei pruugi kõik lubadused reaalselt täidetavad ja mõistlikud olla. Nagu on öelnud Otto von Bismarck, saksa keisririigi kantsler: "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." Hääletamas käies, andes oma poolehoiu mingile erakonnale, müüksime justkui oma hinge kõrgeimale pakkujale (parimale lubajale). Peale seda pole meil enam midagi teha. Jääb loota vaid, et läheb hästi ja meie riiki valitsetakse hästi. Kodanikel pole muud teha, kui ise riigikogusse kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa). Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse
Firmavi (kindlustasin, tugevndasin) Firmatum (kindlustati, tugevdati) Firmare (kindlustama, tugevndama) 5 Harjutus 29 suppositus est– teda alistati, teda on alistatud con III, Perfectum. ind. Passivi, m, Sg 3 Põhivormid: suppono (alistan), supposui (alistasin v olen alistanud), suppositum (alistati v on alistatud), supponere (alistama). Alternatiivsed tähendused: allutama, esitama, ümber vahetama. reguntur – neid valitsetakse con III, Praes. ind. Passivi, Pl 3 Põhivormid: rego (valitsen), rexi (valitsesin v olen valitsenud), rectum (valitseti v on valitsetud), regere (valitsema), ka juhtima tähenduses. Harjutus 31 6 Mittere (ger. gen.): mittendi - saatmise Respondere (imperat. fut. act): respondeto! – sa pead vastama! (sg 2) respondetote! – te peate vastama! (pl 2)
Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitsetakse vastavalt seadustele. Eesmärk: inimeste heaolu. Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi tunnused: - president on keskne poliitiline figuur, kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. - valitsus vahetub seoses presidendi valimistega. - täidesaatev ja seadusandlik võim on omavahel nõrgalt seotud.
Ükski ntsiviliseeritud inimene ei kahetse iial oma naudingut, ja tsiviliseerimata inimene jälle ei tea, mis on nauding. Heades kavatsustes on midagi saatuslikku- need jäävad alati hiljaks. Naised vist hindavad julmust, varjamatut julmust rohkem kui midagi muud. Neil on imeliselt algelised vaistud. Me oleme nad emantsipeerinud, kuid nemad jäävad ikka orjadeks, kes otsivad endale isandaid. Neile meeldib, kui neid valitsetakse. Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse. Patt on niisugune asi, mis end inimese näkku kirjutab. Naised armastavad meid meie puuduste pärast. Ja kui meil on neid piisavalt, siis annavad nad meile kõik andeks, isegi meie mõistuse. Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. Mulle meeldivad mehed, kellel on tulevikku, ja naised, kellel on minevikku. Teadmine oleks saatuslik. Just teadmatus on see, mis meid võlub
kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. [1] Totalitaarsed režiimid püsivad võimul laiahaardelise propaganda abil, mida levitab riigi poolt kontrollitav massimeedia. Võimul on ainult üks partei, teised parteid on keelatud. Võimul oleva ainupartei tegevust iseloomustavad poliitilised repressioonid,
Tingimused: 1) kõik kodanikud saavad teatud vanusest osaleda valimiste kaudu riigi valitsemises. Valimised peavad olema vabad, üldised ja võrdsed. 2) peavad tagatud olema inimõigused, usu ja südametunnistuse vabadus. Koosolekute pidamise ja ühingute rajamise vabadus. Kui need tingimused on täidetud on ühiskond pluralistlik ( seal on palju arvamusi ja seisukhti ). 3) riiki valitsetakse võimude lahususe põhimõttest lähtudes - seadusandlik võim (parlament), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus. Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr. suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks. Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus
kasutada. Oli ka teistsuguseid poliitilisi liikumisi nt hipid ja roheliste organisatsioon. miks ja kuidas kujunes sõjajärgses Euroopas integratsioon. Sellega tegid algust Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas. Loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Selle alusel hakkas välja kujunema tänapäeva Euroopa Liit. 3. Ameerika Ühendriigid : kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid Riigipeaks oli president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes kahest kojast- Esindajate Kojast ja Senatist. Vabariiklik partei ja demokraatlik partei. millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid Hirm kommunismi ees viis selleni, et kiusati teisitimõtlejaid taga, peagi see lõpetati. Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. Piirati neegrite valimisõigusi, mustad ei
Demokraatiat tuli kaitsta nii parem- kui ka vasakäärmuste eest. Demokraatlik riigikorraldus kindlustati põhiseaduse ehk kontitutriooni vastuvõtmisega. Uueks nähtuseks Euroopas sai majanduslik lõimumine ehk integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid siin Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus söja puhkemist Lääne-Euroopas. Ameerika Ühendriigid: kuidas riiki valitsetakse, millised on peamised parteid, millised probleemid esinesid USA siseelus 1950.-60. aastail, kas ja millise lahenduse need leidsid, iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale, mis on Watergate´i afäär (skandaal), millal see aset leidis, milline USA president oli sellega seotud ning millised olid selle skandaali tagajärjed, iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president.
ise tahan ja õigeks pean. Paraku ei ole ka see võimalik niisama lihtsalt. Mida see sinu maa ja rahva armastamine tegelikult tähendab? Mida või keda sa siis tegelikult armastad? Keegi ei armasta ju igat inimest oma rahva hulgast või igat kohta oma maal. Pealegi lisandub siia ju kohe juurde poliitika. Riik. Võim ja valitsejad. Kuidas sinu isamaa-armastus nendega seondub ja ühildub? Kas on võimalik, et sa hoolid oma isamaast, aga oled vastu sellele, kuidas seda valitsetakse? Aga kui siia lisada veel isamaa kaitsmise aspekt ja küsida, millise võimu või millise valitsuse eest sa sõtta läheksid - siis läheb asi ju lausa veriseks. Nii et selle isamaa-armastuse põhjendamine ja selgitamine võib mõnel juhul olla lausa elu ja surma küsimus. Mitte ainult sulle vaid võibolla kogu rahvale. Nõnda ei pruugi see olla sugugi vaid niisama tühi loba ja viljatu filosoofiline targutamine, vaid vägagi praktiliste järeldustele jõudmise tee. Aga mingis mõttes
tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tänapäeval on igapäevaelus suur võim sellisel nähtusel nagu meedia. Ideaalis on meedia ülesandeks inimeste teavitamine ühiskondlikest ja riiklikest probleemidest, nende lahendamisest ja valitsuse tegevussuundadest. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud üks teine tendents meedia kujundab arvamusi. Juba praegu räägitakse meedia võimust
Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine? Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990. 5. Uuri ja meenuta ajaloost, millised poliitilised sündmused sobivad iseloomustama kolme
Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. ("Vesteid ja vestlusi). Ta uskus, et inimesed on oma loomult head ning neist tuleb hoolida. Halvasti käitumise sundus surutavat neile peale aga väljastpoolt. Kuna ta jälestas ainuvõimsa Keisri ideed, sisaldusid vastavad valitsejate võimu piiravad elemendid, ka tema filosoofias. Ta rõhutas kõne vastavust tõele.
Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi Diktatuuri tunnused ja selle erivormid: autoritarism ja totalitarism. Ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu. Demokraatlikud riigid: Suurbritannia ja Prantsusmaa: probleemid ja saavutused. Suurbritannia probleemid- suur tööpuudus, võlg USA-le, tehnika oli vananenud, söe kasutamine muutus liiga kalliks. Prantsusmaa probleemid- riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu
eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida jälgivad nii valitsetavad kui valitsejad Eesti Vabariik * riik hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Eesti Vabariik * õigusakt juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm konstitutsioon * määrus/otsus täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid
*kultuuri kui niisuguse teoreetilise kontseptualiseerimise katsed e. kultuuriteooriate teke Serious Leisure – süsteemne pingutamine (amatöör, hobi või vabatahtlikus korras) – sellest võib kasvada välja mingil määral inimese karjäär. Töö- ja eraelu piiride muutumine. Konformism- inimene allub grupi survele ja loobub enda tõekspidamistest; kalduvus käituda nagu grupp Legitiimsus-võim on õiguspärane, valitsetakse kehtivate seaduste põhjal Autoriteet- isik, kes domineerib legitiimselt (ta on alluvate poolt aktsepteeritud) Gini koefitsent - ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja, mida mida suurem indeks, seda suurem ebavõrdsus valitseb- kasutatakse riikide iseloomusatmisel jne
romaani kujutavad piiramatut ja ebademokraatliku ülemvõimu ja jõhkrat käitumist inimeste üle. Mõlemad teosed kujutavad otseselt või kaudselt NL-selle propagandat, valesid ja inimeste taga kiusamist/karistamist. *,, Loomade farm'' on allegooriline ja tegelasteks on loomad, kus on kommunistlikud sead, kes teevad farmis revolutsiooni ja haaravad inimeste käest võimu. Räägivad võrdsusest kaunis tulevikus, aga peale sigade läheb kõigil elu farmis tunduvalt raskemaks. Valitsetakse hirmu ja valede abil. *,,1984'' kujutab tuleviku politsei riiki, kus riigil on propaganda abil täielik kontroll kodanike mõtete ja elude üle. seal on 3 loosungit- Sõda on rahu! Orjus on vabadus! Teadmatus on jõud! Samuti on teoses erinevad ministeeriumid, mis tegutsevad siis vastavalt, kas kiusavad inimesi püramiidis, kirjutavad ajalugu ümber´, jagatakse ressursse. Riigivõimu kehtestab Suur Vend, kellel on iseloomulikud tunnusjooned Jossif Staliniga. Peategelasel tekib probleeme
ARENDATI LOOMINGULISELT EDASI ANTIIKKULTUURIPÄRANDIT, MIDA RIKASTATI IDAPOOLSETEST KULTUURIDEST PÄRIT JOONTEGA. ARAABLASTE VAHENDUSEL SAID EUROOPAS TUNTUKS ARAABIA NUMBRID, ARV 0 JA MALEMÄNG NING LISAKS PALJUD EUROOPAS ÜLDKASUTATAVAD ARAABIAKEELSED MÕISTED. ISLAM ON OLULISELT MÕJUTANUD MAAILMA AJALUGU NING TÄNAPÄEVA. KAS ON PÕHJUST KÕNELDA ISLAMI TSIVILISATSIOONIST? PÕHJENDAGE. USK ON SEE, MIS ÜHENDAB USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU (ENESETAPUTERRORISTID). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.
Islam on oluliselt mõjutanud maailma ajalugu ning tänapäeva. Kas on põhjust kõnelda islami tsivilisatsioonist? Põhjendage. Jah, sest neil on oma usk ja Jumal, millesse usuvad; Islamiusku inimesi on maailmas väga palju nad on väga ühtehoidvad ning seetõttu on nende usk püsinud siiani; Islamil on oma pühakoda (mosee), kus tehakse palvekummardusi; neil on oma araabiakeelne muinasjutukogu ,,Tuhat üks ööd". USK ON SEE, MIS ÜHENDAB USK ON IDEOLOOGIA, MILLE JÄRGI VALITSETAKSE RIIKE JA MILLELE VASTAVALT INIMESED ON SEADNUD OMA KÄITUMISE JA JA KOMBED NING MILLE PÕHJAL NAD PEAVAD OMA PÜHA SÕDA USKUMATUTE VASTU (ENESETAPUTERRORISTID). USK ÜHENDAB RAHVUSEST HOOLIMATA. KOGU ELUKORRALDUST VALITSEB ISLAMI USK.
Stabiilsetes demokraatlikes ühiskondades püsib kondanikkonna poliitiline aktiivsus tervikuna ühel tasemel. Järelduseks võib öelda, et poliitilise osaluse mustrite abil saab hinnata ühiskonna ajajärku nii: stabiiline ühiskond stabiliseerib ka osaluse. Tabel, mis näitab poliitilist osalust eri režiimides. REŽIIMI TÜÜP MÄÄR ISELOOM OSALUSE EESMÄRK Demokraatia Mõõdukas Vabatahtlik Mõjutada seda, kes/kuidas valitsetakse Autoritarism Madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõbralik fassaad Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo. Totalitaarne riik- kõik eluvaldkonnad on allutatud riigi võimule. Totalitarism - poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu.
demokraatia loomine, vaid ka muuta euroopas eksisteerivad riigikorda, st absoluutse monarhia iganemine. - mõtlemisvabadus - absoluutse monarhia iganemine(Friendrich II ja Katarina II) * Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud? Ikka mehed, lisati ka varanduslik piir
*inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad B)Sundimise abil *Inimesed kuuletuvad hirmust vägivalla või karistuse ees. Võimu mõjutavad ka A)traditsioonid näiteks ajaloolised dünastiad. B)karismaatilised liidrid omandavad autoriteedi tänu juhitalendile C)Mõistuslik kaalutlus. Tänapäeva ühiskonnas on võimuteostamisel kasutusel mõlemad meetorid. Võimu teostamiseks riigi abil (asutused ja inimesed, kelle abil valitsetakse), riigivõim, ametnikud, bürokraatia). Riigivõim on ülemuslik teiste võimuliikide suhtes, sellele iseloomulikud monopoolsed tunnused on: A)Ainuõigus: *kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. *koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. *kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. B)Otsused on kohustuslikud kõigile riigiterritooriumil asuvatele isikutele. *Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada
Vahepealsetel sajanditel soosisid keisrid pigem taoismi ja budismi, tõusis konfutsianism IX sajandil taas ausse ja püsis keisririigi ametliku ideoloogiana XX sajandi alguseni. Taoismi põhimõiste on dao ehk kulg, mille järgi peaks inimene oma elu seadma. Dao on maailma pidev loomulik muutumine. Kõik leiab selle järgi enesestmõistetavalt oma loomuliku koha. Tuleb olla toimimatult, osana universumi üldisest kulgemist. Valitseja juhtigu riiki nii, et rahvas ei saa arugi, et teda valitsetakse. Taoismil on olnud suur mõju Hiina rahvausundile. Paljusid inimesi köitis taoismi surematuseõpetus. Selle järgi on võimalik mõtiskluse ja daod järgiva toimimatusega hoida alal keha " elujõudu" ja " vaimu".
kollektiivselt, siis moraalinormist juhindumine puudutab inimese isiklikku hingelist tõekspidamist. Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel.
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine:
esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Totalitaarne diktatuur – isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes.
valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. Kuulaks sai oma maateemaliste luuletustega, millel oli lihtne sõnastus ja läbivaks teemaks oli töö. Tema luule sõnastus on lihtne ja musikaalne, aga selle varjus on kohati väga julged mõtted. Rõhutab, kui oluline on olla uhke oma maa üle ja võõra ning vale vastu võidelda. Kujutab vihjamisi NL võimu rumalust
Hobbes kujutas ette riigi teket nii, et teatud hetkel tulid loodusseisundis elanud inimesed kokku ja otsustasid, et senine elu peab paranema, kuna see elu oli vilets. Taheti leida inimene, kes saaks piiramatu võimu ning kes kehtestaks seadused, mis hoiaks ühiskonda kontrolli all, kuid samas ei ole teada ühtki riiki, mis oleks sellisel viisil tekkinud. Hobbes püüdis arendada mõtet, et inimesed pole loomult halvad, kuid on vajalik, et nende üle valitsetakse. Hobbes arvas, et lõpetada loodusseisund, lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu ja see võim pidi olema nii tugev, et inimesed allusid sellele. Sellele arusaamale on paljud teinud vastuväiteid, et sedasi kindlasti riigivõim ei tekkinud, kuid vastupidist ka samas ei suudeta tõestada, kuidas siis tegelikult see tekkis, kuid arvan, et õige on siin see, et inimeste jaoks on oluline, et nende üle valitsetakse.
impeeriumi. Vahediks efektiivne monarhia. Kreeka linndemokraatiate lõpp. Valitusviis tüüpiline hilisematele impeeriumitele, võittis üle olemasolevad struktuurida ja asendas osa satraape oma meestega. Võim personaalne. Pärast Aleksander Suure surma impeerium lagunes. Hiljem tundi Aleksander Suurt kui maailmavallutajat, temast sai imperiaalse võimu sümbol. 2) Rooma impeerium. Saavutas palju sellest, millest Aleksander Suur unistas. Kestis sajandeid. Mudeliks hilisematele, isegi USA, valitsetakse ,,Kapitooliumilt". ,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine
seisukohast. Võimu puhul küsimus alati legitiimsuses Simoni arvates tekitab legitiimsust see, et alluvatel on ükskõik. Max Weberi autoriteeditüübid: (küsis: ,,miks me allume uuele korrale?", ,,mille abil valitsevad valitsejad?") Autoriteeditüübid moodustavad omaette süsteemid, mis pole juhuslik. Peame vastame küsimustele: mis on selle autoriteedi allikas; millist kuuletumist see autoriteet toodab; milline on administratsioon; mille abil valitsetakse (vahendid). 1. Seaduslik-ratsionaalne (legal-rational): Aluseks on seadused. Ainuke juhtimistüüp, kus autoriteet ise allub seadustele. Toodab usku seaduste õigsusesse, legitiimsusesse. Valitseb bürokraatiku administratsiooni abil inimesed valitud kompetentsi järgi. Vahenditeks on seadused (annab välja määrusi, seadusi). Et seadused kehtiksid, peab olema põhiseadus. Esimene grupp millegi loomisel: asutav kogu, põhiseaduse kogu
Ungari maastik on mägine. Ungari rahvastik on vananev. Looduspoolt kaunistavad suured karstikoopad ja suures jõed ja järved. Ungari lummab külastajaid oma pika ajaloo ja vanade kommetega, samuti on ta kuulus oma termaalvete poolest. 11 Kasutatud kirjandus Lang Stephan ,,Ungari" Ilo. Tallinn 2004 [WWW]www.wikipedia.ee [WWW]www.google.com Dorling Kindersley "Maailma teatme atlas" Inglise keelest tõlkinud Marek Laane "Riigid, kuidas maailma valitsetakse" 12
surmaga seotud) Hiina portselan oli kallis, kaunis ja sulgkerge. Siidiussid siidimaal, siiditrükk Filosoofiline kujutav kunst (mäed, orud) Bagoodi stiil oli ehitistel Leiutati: kompass, püssirohi, seismograaf Olulisel kohal oli haridus Tähtsaim filosoof Kong Fuzi Muusika kõigi teaduste allikas, kalligraafia, stilistika, eetika, kiri, filosoofia Meditsiin kõrgel tasemel nõelravi, vesiravi jne. Muusikast: ,,Kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ning milline on selle kõlblus, kuulake selle maa muusikat", Kong Fuzi Kõigi teaduste allikas Seoti teiste kunstidega Ühehäälne, harva mitmehäälsust Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus (pill, laul) Burdoon meloodiaga kaasa liikuv pidev saatehelin, madal, ei muutu.(torupill nt. Eestis) Pentatoonika e. 5-tooniline helilaad (5 maagiline number maa, tuli, vesi, õhk, tuul ühinevad, ka inimese meeli 5) Keisritel suur võim. Nemad võisid algusnooti muuta.
4. Teema - Valitsemine ja avalik haldus Ühiskonnaõpetus (õpik, lk 95 137) Valitsemine KOLM KÜSIMUST Kes valitseb? Kuidas valitsetakse? Mida otsustatakse? - Vastus esimesele võib olla erinev, sest erakondade ja gr. populaarsus muutub. - Vastus teisele on enam-vähem püsiv, sest põhimõtted määratletakse valitsemisreziimiga. - Kolmas küsimus on seotud mõjukate erakondade või survegruppidega. Nende esitatud huvid jõuavad seaduse vormistamiseni. Vajatakse veel asjatundlikke ametnikke. Vaatame poliitilise protsessi etappi - joonis, lk 95.
võtab ise oma põhikira vastu, seda ei kinnita keegi teine, ise otsustavad. Ainuisikulised organis (president, ministrid) . Õiguskantsler on institutsioon. Seadusandlikel riigivõimuorganitel peab olema rahvalt saadud mandaat. (parlament) Rahva poolt vahetult volitatud. Määrused võetakse alati vastu seadusest tuleneva alusel. Kohtuvõimul ei tohi seost olla täitevvõimuga. Eestis problemaatiline, kuna haldusraha tuleb riigi eraldistest. Riik on leping kodanike vahel, kuidas neid valitsetakse. Leping dokumendina on põhiseadus. Riigi tunnused: rahvas-keeleline, kultuuriline, majanduslik ühtsus (Stalin) kodanikkond Kodakondsus on kahepoolne õigussuhe inimese ja riigi vahel, sisuks vastastikused õigused/kohustused. Riik annabõiguslikku kaitset. Kodanik peab olema lojaalne. Riigi õigus on karistada neid, kes seadust rikuvad. Printsiipi ei saa muuta. Õigusnormi saab muuta. Printsiip- sünniga saadud kodakondsust ei saa ära võtta.
Infovõrk haarab kõikvõimalikke suhtlemiskanaleid, kaasaaegne infovõrk eeldab arvutiside olemasolu. Omavahel ühendatud arvutite puhul saab rakendada elektronposti, suhtlusvõrku või kaugtöötamist. Kaugtöö tähendab võimalust töötada ajast ja tavaliselt ka kohast sõltumata. +aja, rahakulu, rahulolu, otsustusvõimalus, elukvaliteet paraneb. –suhtlus ettevõttega, motivatsiooni, distsipliiniprobleemid. 20.Legitiimsus. Privaatsus. Legitiimsus-võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Töökorraldus– tööruum ja töötunnid (suhteliselt kõrge legitiimsus mõjutamiseks). Isiklikud tegevused väljaspool töökohta– millises kirikus keegi käib, millises pangas kontot omab, kus puhkusel käib (madal legitiimsus mõjutamiseks). Privaatsus on inimese õigus elada segamatult ja omaette, see on õigus eraelule. Privaatsuse õiguse
annaabi.ee 
