Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse
Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda. Valijate hirmutamine või meelitamine. · Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. 1.3Peamised valimissüsteemid 1. Majoritaarne valimissüsteem Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl.
5) Valimispäev hääletamine võimalik ainult sissekirjutusjärgses jaoskonnas. Igasugune valimispropaganda ning mõjutamine on keelatud. 6) Häälte lugemine algab kohe kui suletakse jaoskonnad. Selleks ajaks on teada eelhääletuse tulemused. Esialgsed tulemused selguvad reeglina keskööks. 7) Tulemuste väljakuulutamine ametlikud tulemused kuulutatakse välja pärast võimalike protestide läbivaatamist. Valimissüsteemid Peamised valimissüsteemid on : 1) Majoritaarne ehk enamus valimiste süsteem 2) Proportsionaalne ehk võrdeliste valimiste süsteem Majoritaarne süsteem Riik on jaotatud ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. (Mandaat koht esinduskogus) Vastavas ringkonnas saab võita ainult üks kanditaat. See kes on kogunud teistest rohkem hääli. Teiste kanditaatide poolt antud hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Selle süsteemi juures/tingimustel domineerivad kaks-kolm suurt erakonda
Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit). Valimissüsteemid on majoritaarsed valimised (enamusvalimised, isikuvalimised), proportsionaalsed valimised (võrdelised, parteivalimised) ning segavalimised. Mandaat tähendab, et kandidaat saab rahva volituse enda esindamiseks riigikogus.
meelitada. Kandidaate võib üles seada legaalselt tegutsev partei või inimene iseenda. 3. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed Kõigil on võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Seda reguleeritakse õigusaktidega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised (igal 1 hääl, mõnes riigis 2). Peamised valimissüsteemid. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui kandideerijale. Miks???? Majoritaarne süsteem ehk enamusvalimised. Inglismaa, USA jt. ISELOOMULIKUD JOONED: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, kes kogub teistest rohkem hääli. Sellisele lihthäälteenamuse süsteemile iseloomulik ütlus: võitja saab kõik.
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim. neile antud häältega, kandidaadid üles erakonna valimisnime kirjas. +selgus,lihtsus, +pluralismi suurpareidel valitsemine eelised. – paremin...
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
VALIMISSÜSTEEMID: VALIMISÕIGUSTE PIIRANGUD: * proportsionaalsed valimised * valija peab olema Eesti Vabariigi kodanik (kui tegemist on võrdsed. Kodanike või parteide vahel. parlamendi valimistega) omavalitsuste valimistel peab omama HÄÄLETAMISE VÕIMALUSED: * majoritaarsed valimised sissekirjutust sellesse valda, kus valib või kandideerib * eelhääletamine hääletada saab enamusvalimised, valituks osutub * valija peab olema vähemalt 18 aastane ning ka omavalitsusse umbes nädal ennem vaid üks. kandideerija peab olema vähemalt 18. * põhihääletus õige valimispäev aastane. * e-hääetus hääletamine internetis * segavalimised saab valitud see, * riigikokku kandideer...
demokraatlik, ei ole ta seda siiski niipalju kui vabariik, sest kõigil ei ole võimalik monarhiks seada ja see tekitab jälle erandi seadustes. Tänapäeva demokraatia on üldkujul esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas valib endale esindaja parlamenti. Seda seetõttu, et otsese demokraatia pidev kasutamine oleks tänapäevase kodanike arvu juures aega ja ressurssi nõudev, ja seetõttu otstarbetu. Valimisi korraldatakse regulaarset ja need on vabad. Valimissüsteemid on peamiselt majoritaarsed ja proportsionaalsed. Majoritaarsete valimiste puhul on väga raske esindada vähemuste huve, sest see põhineb põhimõttel ,,Võitja saab kõik". Kuigi tänapäeva demokraatial on palju kindlaid ja meile loogilisi tunduvaid tunnusjooni, on need siiski pidevas muutumises ja arenemises. Demokraatial on teel palju nõrku kohti (nt. võib suure enamusega võidule saanud valitsus, kergelt muuta demokraatliku riigi mittedemokraatlikuks)
· käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust · "ülipositiivse" õiguse tunnustamine seadusandja seos konstitutsiooniga Põhiseaduse tähtsus - Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused. Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on
tõuseb nimekirjas ettepoole Suletud nimekirjad Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Proportsionaalse süsteemi eelised: Hääli ei lähe kaotsi nii palju, kui majoritaarse süsteemi puhul-valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti Puudused: Keerukus Proportsionaalne valimissüsteem on nt: Eestis Soomes Rootsis Hollandis Hübriidsed valimissüsteemid segu RIIGIVÕIM Riik on organiseeritud inimeste kogu, kes elavad kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õiguse võimuga. Riigi tunnused: rahvas territoorium avalik suveräänne võim Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Maismaa kõrval kuuluvad riigi territooriumi hulka veealad, mis jäävad riigi piiridesse, samuti õhuruum ja maapõu. Territooriumi osaks võivad olla ka eemal asuvad, teiste riikide ala vahele jäävad
Valituks osutub igas ringkonnas vaid kõige rohkem hääli kogunud kandidaat st saab enamuse. ,,Winner takes it all." Negatiivne suur hulk kaotsiläinud hääli. Proportsionaalne Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. (Kogu riik võib moodustada ka ühe valimisringkonna nt. Europarlamendi valimised). Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Hübriidsed valimissüsteemid Ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. (Tavaliselt jagatakse pooled parlamendikohad ühe süsteemi alusel, pooled teise alusel). Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. N: Itaalias, Saksamaal, Leedus, Ungaris. MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE Ringkondade arv Võrdub parlamendikohtade 1-20 arvuga
kodanik. Kes saavad kandideerida? · Kandideerimisõigus on: 1) Riigikogu valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti kodanik. 2) Kohaliku omavalitsuse valimistel vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. 3) Euroopa Parlamendi valimistel vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti või Euroopa Liidu kodanik, kelle püsiv elukoht on Eestis. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. Nt Suurbritannias. · Proportsionaalne süsteem. Nt Eestis. Majoritaarne valimissüsteem · Valituks osutub kandidaat, kes kogub oma valimisringkonnas seadusega nõutava häälteenamuse. · Reeglina soodne suurtele parteidele ja ebasoodne väikestele. · Eelis: lihtsus ja arusaadavus · Puudus: kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi. St nende valijate tahe ei ole parlamendis esindatud.
tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste kaitsmine. 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud
seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Võimude vastastikuse mõjustamise vältimiseks peab iga võimu kõrgemate organite moodustamine toimuma üksteisest sõltumatult. Väidetakse, et demokraatia on üks parimaid valitsusvorme siiamaani maailmas, kuid kas demokraatial võib ka siiski ohte olla? Ükski valitsusvorm ei ole täiuslik, kindlasti mitte ka demokraatia. Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri, alati esinevad rahva osalusprobleemid hääletamisel, valimissüsteemid ei ole alati õiglased ja kõige muu kõrvalt on demokraatia ka üsna kulukas, pannes palju raha valimiskampaaniatesse. Demokraatia ei ole täiuslik valitsusvorm, kuid siiamaani ei ole suudetud maailmas paremat välja mõelda. Valitsusvormidest, mis maailmas läbi aegade on olnud, on see siiski kõige õiglasem, kuigi tugeva demokraatia nimel tuleb pikalt pingutada. Ma arvan, et kui demokraatia on rahva võim läbi valimiste ja oma õiguste ning kohustuste eest seistes, siis
Peamised valimissüsteemid Demokraatia erinevad vormid · Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. · Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. · Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel. Demokraatia võimalused ja ohud · Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. · Tagab poliitilise stabiilsuse. · Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. · Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu. Valimiste funktsioon · Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane ...
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit. Suurbritannias. Valituks osut...
· parlamenti pääsemiseks pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas · soosib paljuparteilisust, millest tulenevad koalitsioonivalitsused, mille iga ei pruugi olla pikk - sagedased valitsuskriisid · keerukas, valija ei pruugi aru saada, kuidas jagatakse saadikukohti - ükskõiksus, usaldamatus 3. Hübriidsed valimissüsteemid · kasutatakse mõlema valimissüsteemi põhimõtteid · pooled parlamendikohad jagatakse majoritaarsuse, pooled proportsionaalsuse põhimõttel · igal valijal on kaks häält - ühe annab majoritaarsuse põhimõttel kandidaadile, kes on üles seatud tema valimisringkonnas, teise proportsionaalsuse põhimõttel erakonna üleriigilise nimekirja poolt · kasutusel Itaalias, Venemaal, Saksamaal, Leedus, Ungaris jm 3
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Mandaatide arv = kohtade arvuga (nt Riigikogus 101 mandaati). Kvoot e häälte min norm. Hääled, mis kandidaat saab üle kvoodi, kantakse üle tema nimekirjakaaslastele. See rõhutab erakondliku koostöö tähtsust. Valimiskünnis e % (Eestis 5%) mis erakond peab saama, et Riigikokku pääseda. See aitab vältida liigset killustatust. Riigikogu valimistel avatud ja suletud, europarlamendi ja kohalike volikogude valimisel ainult avatud nimekiri. Hübriidsed valimissüsteemid Majoritaarne + proportsionaalne = hübriidne Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal 2 häält: ühe annab isikule, teise erakonnale. Nt Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari. + erakondlikud ja piirkondlikud huvid on paremini tasakaalus Riigi ül valimiste läbiviimisel: 1. parlament võib täiendada v muuta valimisseadust ja kampaania rahastamisreegleid 2
haaramise kaudu. Partei – osa millestki Erakond – era versus ühiskond – ühine huvi Poliitiliste parteide tüübid- ideoloogia järgi (konservatiivsed, liberaalsed, sotsialistlikud, klerikaalsed jt), tegevuseesmärkide järgi (võimuparteid, sotsiaalsed jt.), organisatsioonitüübi järgi (aparaadi järgi, klubid, liikumised), eesmärkide järgi (parlamentlikud, sotsiaalsed), оrientatsiooni järgi (elitaarsed, totalitaarsed, demokraatlikud). b) valimissüsteemid ja valimisprotseduurid; valimised ja demokraatia Valimissüsteemid: Majoritaarne süsteem- igast ringkonnast valitakse üks kandidaat, kas siis absolutse häälte ülekaaluga (50% + 1 hääl), või siis häälteenamusega. Kasutatakse USA-s, Ühendkuningriigis, Prantsusmaal, Jaapanis. Süsteem on soodne suurtele parteidele 2) Proportsionaalne süsteem- luuakse suured ringkonnad, kus valitakse mitu saadikut. Mandaadid jagatakse vastavalt kogutud häälteprotsendile
liituti ja lõheneti – erakonnasüsteem väga ebastabiilne. 1990 aastate lõpp ja 2000 aastate alguses erakonnasüsteem näitas stabiliseerumise märke. Enamik tänaseid põhierakondi olid siis juba välja kujunenud (reformierakond, isamaaliit, SDE). Tänane üsna stabiilne parteisüsteem kujunes välja alles 2000. aastate teisel poolel. 5) Valimiste põhimõtted ja peamised valimissüsteemid. Valimised on demokraatliku valitsemissüsteemi kõige olulisem komponent. Demokraatlikud valimised peaksid olema: Otsesed – valimistulemuse määravad valijate hääled, mitte miski muu Salajased – igaüks hääletab eraldatud valimiskabiinis ning teistel pole õigust tea valikut teada Ühetaolised – iga kodaniku häälel on võrdne kaal Regulaarsed – valimised toimuvad kindla ajavahemiku järel, tavaliselt 4-6 aasta. Valimissüsteemid:
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA LH 2 MIRJAM TAMMERIK VALIMISTE FUNKTSIOON, VALIMISSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Margit Veskimäe, ühiskonnaõpetuse õpetaja Paide 2010 SISUKORD Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Majoritaarne valimissüsteem (ka enamusvalimised) ...........................................................................4 Proportsionaalne valimissüsteem (ka võrdelised valimised)................................................................6 Eesti Vabariigi Riigikogu valimised.....................................................................................................7 Valimiste funktsioonid...............................
· Valimiskampaaniaga saab mõjutada hääletajate eelistusi (seega oluline tagada parteidele ja üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valimised on üldised:piirangud on ainult vanuselised ja kodakondsusega seotud, valimistel on vaba konkurents:st kõik võivad hääletada vastavalt oma veendumustele. (kõik võivad esitada oma kandidatuuri), valimised on ühetaolised e võrdsed. Valimissüsteemid: majoritaarne +selgus ja lihtsus, võitjaid kerge välja selgitada. eelised juhtivatel parteidel, kaotsiläinud hääled, proportsionaalne +õiglane, hääle ei kao, uued poliitikud, võrdne sanss saada parlamendis esindatud keerukas, saadikute isiklik vastutus hajub. Segasüsteemi puhul kasutatakse nii majoritaarse kui proportsionaalse valimissüsteemi põhimõtteid. Seda kasutatakse föderatiivsetes valimisriikides kus parlament tavaliselt on kahekojaline(saksamaa). Riigi ül
Kõige tähtsamaks otsustajaks on parlament. Riigipeal on esindusfunktsioon. Valitsuse määrab ametisse parlament ja valitsus on aruande kohustuslik parlamendi ees. N: Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa 4. Mida tähendab võimude lahususe põhimõte Horisontaalne lahusus · Seadusandlik võim Riigikogu · Täidesaatev võim Valitsus · Kohtuvõim Vertikaalne lahusus · Keskvõim · Kohalik omavalitsus Personaalne lahusus 5. Nimeta valimissüsteemid ja iseloomusta neid Enamusvalimised e. Majoritaarne süsteem Seal moodustatakse ühe mandaadilised valimisringkonnad, kus tavaliselt kandideerib 4-6 inimest. Valituks osutub ainult üks valitu, kes kogub kõige rohkem hääli. Selle süsteemi plussiks on lihtsus ja selgus. Puuduseks aga see, et ta annab eelised juhtivatele suurparteidele. Teiseks puuduseks on nn kaotsi läinud hääled. Võrdelised valimised e. Proportsionaalne valimissüsteem
Millised on peamised valimissüsteemid ja millist rakendatakse eestis? 1. Majoritaarsed ehk enamusvalimised: Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. Valituks osutub isik, kes oma valimisringkonnas kogub seadusega nõutava häälte enamuse. Majoritaarse valimissüsteemi eeliseks on tema lihtsus ja inimesele arusaadavus ning see, et valituks osutumiseks on harilikult vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse valimissüsteemi rakendamise puhul. Majoritaarse valimissüsteemi puuduseks on see, et kõik hääled, mida ei antud võitnud kandidaadile, lähevad kaotsi, mistttu nende valijate tahe pole esindatud parlamendis. 2. Proportsionaalsed e võrdelised valimised: Riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks, kuid kogu riik võib moodustada ka ühe mitmemandaadilise ringkonna. Sellise süsteemi puhul omandavad kandidaadid vastavast ringkonnast mandaate võrd...
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 4.Mida tähendab väljend „õigus on pime“? Näiteks kui kohtus mõistetakse süügi ke...
Valimiskünnis-vahend valimistel väikeste ja nõrkade parteide eemaldamiseks konkurentsist Peibutuspart- inimene, kes kandideerib valitu nimekirjas, aga valituks osutades loobub oma kohast. Poliitbroiler- noorpoliitik, kes on teinud ainult erakonnasisest karjääri. Hübriidne valimissüsteem- segu valimissüsteem majoritaalne ja proportsionaalne valimissüsteem. Eestis on proportsionaalne valimissüsteem. Ukaas- seadus Tsensur-piirangud 4)Peamised valimissüsteemid: a)majoritaarne ehk enamusvalimis süsteem -Valituks saab see, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Otsus langetatakse enamasti lihthäälte enamuste põhjal. Selle süsteemi tugevuseks peetakse arusaadavuseks ja nõrkuseks kaduma läinud valijate hääli. Süsteemi iseloomustavad ülemandaadilised valimisringkonnad. b)propotsionaalne ehk võrdeline süsteem. saadikukohad jagunevad erakondade vahel proportsionaaldselt neile antud häältega. Ringkonnad on mitmemandaadilised
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
Eelised: esindatud rohkem vaateid. Nõrkused: ebastabiilne Mitmeparteisüsteem Eesti, Leedu erakonnasüsteem pidevalt tekib uusi erakondasid, vanad lõhenevad. (Erakonnad tülitsevad) 2. Seleta, kuidas toimivad järgmised valimissüsteemid: Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkodadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub Majoritaarne valituks vaid üks kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli. Ehk võitja võtab kõik, kaotajad ei saa midagi. Vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb
Valimised: põhimõtted ja korraldus ning erinevad valimissüsteemid Kuna demokraatia tähendab rahvavõimu, siis tema üheks oluliseks tunnuseks on valimised, kus rahvas saab väljendada oma poliitilist tahet. Esindusdemokraatias täidavad valimised viite ülesannet: 1) nad määravad kindlaks need parteid ja isikud, keda valijad soovivad võimul näha; 2) valimiste kaudu saavad inimesed avaldada võimudele oma nõudmisi; 3) valimised muudava valitseva võimu seadusandlikuks ja näitavad tema toetuspinna suurust; 4) valimised sunnivad
igal legaalselt tegutseval parteil, kkodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus.
Need hääled mis kandidaat kogub üle kvoodi kantakse tema nimekirjakaaslastele. Häälte ülekandmise põhimõte on samuti üks proportsionaalse valimissüsteemi tunnus. Riigikokku pääsevad ainult need erakonnad kes ületavad valimiskünnise. ( viis % valijate häältest üle eesti). Hetkel on eestis kasutusel nii avatud kui ka suletud nimekirja süsteem. Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 3. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Samuti on ka igal valijal 2 häält. Ühe annab majoritaarses süsteemis teise aga proportsionaalses süsteemis erakonnale. VALIMISKÄITUMINE JA VALIMISTULEMUS Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib
Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. · Kohalikud Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis) · Europarlament tulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel, 18+, 6 liiget valitakse, EV kodanik/Eesti kodanondsuseta EL kodanik 13. Peamised valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne. · Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem- kõige vanem, tänapäeval ntks Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Pluss on selgus ja lihtsus, igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Samuti on probleemiks kaotsiläinud hääled.
killustatust, mis omakorda muudab raskeks püsivate või stabiilsete valitsuse moodustamise. Kahjulik väikeparteidele, kes peavad olema seetõttu nn varjusurmas. Avatud nimekirjad - reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekirjad - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjas parlamenti pääseb. Peamised valimissüsteemid Majoritaarsed e enamusvalimised Proportsionaalsed ehk võrdelised valimised Rakendatakse kaheparteisüsteemiga riikides Rakendatakse mitmeparteisüsteemiga riikides, (näiteks Suurbritannia, Austraalia, USA, Uus- sealhulgas Eesti Vabariigis Meremaa) Ühemandaadilised valimisringkonnad Riik on jagatud mitmemandaadilisteks (Suurbritannias Alamkoja valimistel 651 valimisringkondadeks (kaart lk 44: Pärnumaa
Ühiskond-kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia erinevad vormid a)Osalusdemokraatia- aktiivne osalus riigiasjades, kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, kodanikul võimus osaleda ka küsimiuste arutamisel ja otsuste vormimisel; kodanikufoorumid, ümarlauad, võrgustikud; Skandinaavias, USA b)Elitaardemokraatia- rahva osalmine poliitikas tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike p...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes. · ...
propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid. 17 Majoritaarne valimissüsteem- ehk enamusvalimist süsteem. 18 Proportsiooniline valimissüsteem-. 19 Eesti valimissüsteem- *ühemandaadilised valimisringkonnad, häälte ülekandmise põhimõte, valimiskünnis, avatud, suletud nimekirjad. 20 Hübriidsed valimissüsteemid 6)Valimiste etapid.. 21 Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loosimisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Dokumentsioon, andmebaadid. 22 Valimiskampaania- Tutvustatakse üksikisikutr või parteide valimisvorme, toimub saadikute registreerimine. 23 Hääletamine- Oma hale andmine 24 Häälte lugemine ja saadikukohtade jagamine. 7)Mis on erakondade ülesanded:
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. Majoritaarne valimissüsteem on vanim ning see on kasutusel USA-s, Suurbritannias, Indias, Kanadas ja Austraalias ning rahvas valib parlamenti just majoritaarse süsteemi järgi. Riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, nagu on parlamendis kohti. Igas ringkonnas saab valituks üks kandidaat, kes pääseb parlamenti. Suurbritannias on 2 suurt erakonda: konservatiivid ja...
Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne oliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool o Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda
Vasakpoolsed ideoloogiad Sotsiaaldemokraatia (Skandinaaviamaad. Sotsiaaldemokraadid) - võrdsus - segamajandus, valitsus reguleerib - suurem tulu = suuremad maksud - turu konkurentsi mõju pehmendamine (kommunism tulu võrdne jaotamine) Parempoolsed ideoloogiad Liberalism (Reformierakond) - indiviidi vabadus - vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine - väiksed maksud, toetused (upu või õpi ujuma) Konservatism - traditsioonid, rahvus, kristluse moraal - stabiilsus, kollektiiv üksikisikust tähtsam - vähene sekkumine majandusse - mõõdukad maksud, kaitsevad rahvusliku kapitali - töökad elavad ära, toetatakse üksikisikuid Sotsiaaldemokraadid (vasak), Rohelised (ei ole selget suunda), IRL (parem) Rahvaliit (tsentrism ja põllumajandus), Kesk e. (tsentrism), Reform (parem) Heaolumudelid Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - püüd kõigile anda toetusi riigilt - valitseja eesmärk toetada kõiki, kõigi heaolu Skandinaaviamaad...
Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) SISUKORD 1. Vabad valimised..............................3 2. Peamised valimissüsteemid..................4 3. Valimiskäitumine ja valimistulemus.......5 4. Valimised Eestis..............................6 Kasutatud kirjanud..............................7 KASUTATUD KIRJANDUS 1. "Ühiskonnaõpetus" (Gümnaasiumiõpik)- Katrin Olenko, Anu Toots 2. www.annaabi.com
moraali hoidmisel, tänapäeval veidi oma positsiooni kaotanud. Sotsiaaldemokraaia-võrdsus ja solidaarsus, ühiskond areneb parlamentaarse demokraatia poole liikumisega, eelistav riigivalitsemisesüsteem on parlamentarism, majanduslikud taotlused: ebavõrdsuse vahendamine, astmeline tulundus, sotsiaalne taotlus: riigi suur osa sots. Süsteemi arendamisel, kiriku roll neutraalne ja tänapäeval mõjukaim ideoloogiad 6. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimissüseem- enamus valib, selgitatakse välja võitja Proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem- kohad jaotatakse vastavalt valimistulemustele, kohtade arv sõltub valimistugevusest Hübriidne ehk segavalimissüsteem- Ühe hääle annab valija majoritaalsel põhimõttel oma valimisringkonnas oma lemmik kandidaadile. Teise hääle annab valija oma liidumaal, lemmikerakonnale proportsionaalsel põhimõttel. 7. Eesti erakondlik skaala (erakonnad, nende juhid)
1.Demokraatia mõiste ja jagunemine Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemini poliitikas, võimude lahusus ja valitsemine lähtub avalikest huvidest. Avaldumisvormid: · Otsene demokraatia võimu teostavab rahvas · Kadune demokraatia võimu teostatakse kellegi kaudu · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse · Elitaardemokraatia keskpunktiks on huvide esindamine ja mandaadi valdamine 2.Demokraatia võimalused, ohud ja puudused Võimalused: · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja tema vabadust · Tagab poliitilise stabiilsuse · Edendab ühist ja individuaalset heaolu · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Ohud: · Võimule võib pääseda harimatu mass · ,,51 protsendi türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. · Liigne riigiaparaadi ja valitsuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
