Haldusreform Viimasel ajal on nii meedias kui muidu ühiskonnas palju arutletud küsimuse üle kas haridusreform on tingimata vajalik. Üldiselt mõistetakse küll selle reformi vajalikust, kuid samas leitakse palju vastuväiteid. Mina, kui selle ühiskonna liige, kuulun samuti selliste inimeste hulka, kes leiab haldusreformil nii häid kui halbu külgi. Järgnevalt püüangi oma väiteid põhjendada. Üldiselt olen ma igati nõus haldusreformi sisu ja eesmärgiga, et omavalitsuste ühinemine suuremateks omavalitsusteks suurendab nende toimetulekuvõimet ja nende poolt pakutavate teenuste kvaliteeti. Siseministeeriumis viidi 2001. aastal läbi ka haldusreformi vajalikkust tõendav uuringu tulemusel selgus, et suuremate omavalitsuste teke vähendab kontrastseid erinevusi omavalitsuste vahel, tasakaalustab nende tulusid ja kulusid ning sotsiaalset koormust. Ka mina, leian, et haldusreformi tulemusen...
kirjutatud ka siia. Vahetult pärast postitust ilmus esimene küsimus: mida annab mulle Raasiku valda ümberkirjutamine, kui ma hetkel elan paberite järgi Rae vallas. See oleks olnud ideaalne võimalus vallavalitsusele, et tuua välja mõjukamad põhjused. Kas seda tehti? Vastus on eitav. Samamoodi käitub vald, nagu ta oleks eile teada saanud, et nende töökohad on ohus ja Raasiku valda kui sellist ei pruugi mõne aasta pärast eksisteerida. Haldusreform on päevakorras olnud juba viis-kuus aastat ning selle aja sees on korra aastas korraldatud ainult kampaaniat “Registreeri oma kodukohaks Raasiku vald!”. Kampaaniat on kajastatud ainult välimeediana Raasiku valla territooriumil suuremates alevikes ning tehtud üks-kaks postitust sellest ka sotsiaalmeediasse, kuigi tegelik auditoorium on palju suurem. Vallavalitsus oleks võinud suunata selle kõrvalvaldatesse, et kui piiriäärsed elanikud koju sõidavad, näevad seda nemadki
Esilagu oli üsna tõsine probleem ka valla kaadri komplekteerimisel - aeg, kus hilisemast olulisest nõukogude kaadrist veel Eestis ei ole. See Punaarmee demobiliseerimine algas alles 1945. aasta suvel ja kestis veel mitu aastat. Kui vaadata neid inimesi, kes külanõukogu ette said 44-45. aastal, siis nõukogude võimu poolt vaadatuna oli seal väga palju juhuslikke inimesi - esimestel sõjajärgsetel aastatel kohaliku tasandi võimutegelased vahetusid väga tihti. 1950. aasta haldusreform. Põhjalikuma haldusreformi ettevalmistumine algas 1948. aastal - esimesed märgid, et asjaga hakati tõsisemalt tegelema. Kuid siin tasub meeles pidada seda, et see haldusreformi ettevalmistamine oli suuresti pealesurutud Moskva poolt. Lõpptulemus see, et 26. sept 1950. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seaduse "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", mis tõi kaasa maakondade ja valdade likvideerimise, loodi nende asemele maarajoonid, valdade kaotamisega
Haldusreformi eesmärgid ja takistused Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu
Riik, poliitika ja valitsemine Praktikumiülesanded VI praktikum VASTAJA NIMI JA ÕPPERÜHM: 6. POLIITIKA KUJUNDAMINE JA VALITSEMISPROTSESSID 1. Vali välja kaks avaliku poliitika probleemi ning selgita, milliseid poliitika vahendeid ehk tööriistu oleks vajalik nende lahendamiseks kasutada! Avaliku Võimalikud sobivad poliitika vahendid ehk tööriistad poliitika probleemi lahendamiseks probleem 1. Venekool • Eesti keele õppimise paremine • C1 lõppeksam • Eesti koolide vahel õppevahetused 2.Haldusreform • Teha KOVis referendumid • Vägisi liituda • Riigimotivatsiooni 2. Too päris elust näiteid „võimaluste akna“ avanemisest. Brexit Suurbritannias Uus valitsus Eestis Tervishoitus reform USAs Haldusreform Eestis 3. Too reaalsest elust näide erakondade ja huvirühmade ...
Siseministeerium ja Esko Koolitus (2000) "Rahvusvahelise projektijuhtimise käsiraamat", Lisa 2 Näidisdokumendid 2.1 PROBLEEMIPUU Eesti administratiivne suutlikkus madal Keskvalitsuse ja Avaliku sektori Kolmas sektor omavalitsuste vastutus juhtimine ebaefektiivne nõrgalt arenenud ebaselge Haldusreform Madal Puudulik Halb Puudulikud teadmised Liikmeid vähe Liikmed pooleli ...
16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus viieks
Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid) ülevenemaaalise seadustekogu koostamise kava haldusreform asehalduskorra kehtestamine : 50 kubermangu, jagunesid maakondadeks Asehaldurid kubernerid , linnade omavalitsused aadlikogud kinnistas pärisorjuse Rootsi Vabaduste aeg (1718-1772) Gustav III (1771-1792) · Vabaduste aeg: Parlamentarismi areng 2 "parteid" : Mütsid ja kübarad Riigipäeva otsustusõiguse laienemine · Gustav III ajal: tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtetele Kaubandusvabadused Osaline tollide kaotamine
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
Tänapäeval seonduvad amentikkonnaga mõisted: tulemuspalk,tulemusjuhtimine,kvaliteet,omavastutus. Ametniku ja poliitiku erinevused: Ametnik: On alalhoidlik, mõistusepärane, tugineb reeglitele ja profesionaalsusele. Poliitik: toetab vailjaid ja huvigrupe, on emotsionaalne. ametnikkonda stabiliseerib ja on vahekohtunikuks hierarhia, tööjaotus ja eeskirjad. (Vahepealne osa vihikus) Lätis on läbi viidud haldusreform (2008.a. lõpp) > 79? Halduspiirkonda = hoitakse kokku tohutu ressurss. > eesti pole siiani suutnud mõistliku haldusreformi läbi viia reform oleks suur kokkuhoid haldussummades ja see leevendaks meie olukorda. Viimastel aastatel oli Eestis majanduslik edenemine tormiline= 11,6% aastas. On esile
.10 3.2 Andmete analüüs.................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Antud poliitikaanalüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas haldusreform edendab kodanike elukeskkonda või süvendab oluliselt olemasolevaid probleeme? Töö esimeses osa räägitakse haldusreformi taustast, mis on haldusreformide põhjused ning mis väljakutsed on Eesti Vabariigil. Samuti loetletakse haldusreformi eesmärgid, mis on ekspertkomisjoni poolt koostatud. Seletatakse lahti kodanikule suunatud haldusreformi strateegia ja analüüsitakse kodanike rahulolu avalike teenustega toetudes 2014 aasta läbi viidud uurimusele, mille
Jant alkoholiseaduse ümber oli üks ere näide paljudest, mis on Eestis kohe ära tehtud. Kui ollakse poliitiliselt ämbrisse astutud, siis olen alati huviga oodanud, kes võtab 2 vastutuse juhtunu pärast ja vaevub vabandama rahva ees kulutatud raha ja aja eest. Tegelikult järgneb peale apsakat jupp maad vaikust ja ei mingit vastutust. Ja kohe ära tegemine jätkub samas vaimus. Vigadest ei õpita. 2017. aastal korraldati Eesti omavalitsuste haldusreform, mille käigus toimusid Eestis kohalike omavalitsuste vabatahtlikud ühinemised ja sundliitmised ning külanimede ja maakonnapiiride muutmised. Tulemusena jäi senise üle 200 omavalitsusüksuse asemele alles 79 (15 linna ja 64 valda). Suund valdade liitmisele oli võetud aastal 2004, kus vabatahtlikult liitujatele jagas riik ühinemistoetust (Vikipeedia). Poliitilistel kaalutlustel ning omavalitsuste tugeva vastuseisu tõttu ei suudetud reformi tookord teostada
Piirkonna valitsemisorgan peab tagama transpordi kättesaadavuse. Neid probleeme on küll äärmiselt keeruline lahendada aga lahenduse võib pakkuda aeg. Kui vajalikud sammud ühinemisel on astutud ja vastasseisul pole enam mõttet saab alles edasiminek alguse. Haldusreformi mõte on parandada inimeste elu ja poliitikute vastuseis nende võimu nõrgenemisse, või kahjuks ka töökoha kaotamisse ning ka kindlasti regionaalsete probleemide tekkimine ei tohiks progressile ette jääda. Kui haldusreform on sooritatud saavad omavalitsused pihta hakata elanikele oluliste küsimustega ja reformi tulemusel tekkinud kitsaskohtade lahendamisel. Fakt on see, et haldusreform on vajalik ja Eesti arengu silmis möödapääsmatu. 5. 2007.a reformikava käsitletavad valdkonnad 2007. aasta reformikava „Regionaalhalduse korrastamine“ seletuskiri käsitles peamiselt regionaalpoliitika ja regiooni mõistet leides siinkohal eristuvuse Eesti vs Euroopa terminoloogias
aga seal on rahvastiku tihedus 7 korda suurem ja kaks kolmandikku rahvusest ei jagune kolme maakonda. Tänapäeva inimesed lähevad maale puhkama linnatööst. Kõigil on vaja süüa, aga tootmis efektiivsus ja maaelu säilitamine on kaks erinevat teemat. Praegu ei ole maaelu säilitamine probleemiks, kuid ei tea veel, mis saab paari aasta pärast, kui pool rahvusest elab Tallinnas. Migrantidest ka ei ole abi, sest need koonduvad linna. Praegune haldusreform ei jää viimaseks ja äärealade eluleek väheneb. Tuleviku Eesti jaguneb kaheks. Esimese poole moodustab linnaruum ja üüratud põllud, teine kasvab lihtsalt võssa. Praegused kruusateed ka ei vii varsti enam kuhugi ja nende alguses on sildid, mis on vanad ja räägivad ajalugu möödujale.
tugevnemine ja langemine Marie Antoinette - Louis XVI abikaasa, olevat mõjutanud riigi juhtimist, reetur 7. Hea: absolutismi langetamine, revolutsiooni kindlustamine Halb: Ulatuslik terror. diktatuur 8. 26. august, filosoofiline dokument, kus inimese õigused on sünnipärased ja universaalsed, "Inimsed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena", demokraatilkutes riikides on see dokument aluseks 9. Loodi "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", haldusreform, aadliseisuse kaotamine, õiglane maksukoorem, vaba kaubandus, teotöö kaotamine Hulk Asutava Kogu liikmetest kuulutas, et loobuvad feodaalsetest õigustest. 10. Võeti vastu tsiviilkoodeks, usuks tehti katoliiklus, lütseumide ehk keskkoolide loomine.
revolutsioon? (2p.) 1787. aastal,generaalstaadi kogunemisega. 5. Nimeta kuus Asutava Kogu poolt ellu viidud reformi. (6p.) 5. seati sisse võimude lahusus. 6. tehti kirikureform. 7. kaotati aadliseisus ja keelati aadlitiitlite kasutamine. 8. kõik kodanikud hakkasid maksma makse vastavalt oma jõukusele. 9. hakati soosima vaba turgu ja vabakaubandust. 10. tehti haldusreform. 6. Milleks kasutati giljotiini? (1p.) Inimeste hukkamiseks. 7. Too välja kolm vasakpoolsete ja parempoolsete erinevust. (3p.) Vasakpoolsed 11. Äärmuslikud vaated. 12. Vabariigi toetajad. 13. Kuninga vihkajad. Parempoolsed 14. Mõõdukad vaated. 15. Kuningavõimu toetajad. 16. Vabariigi vastu. 8. Kirjuta juurde õige aastaarv (6p) 17. Generaalstaatide esimene istung - 1787 b) Kuninga hukkamine - 1793
Sotsiaalne sidusus mõiste, millega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1)ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2)sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Euroopa Nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: "Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult." Sidusa ühiskonna komponendid: 1. Sotsiaalne kaasatus. Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb väärtuste loomisel ja nende tarbimises, aga ka ühiskonnaarengu kujundamisel. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud ...
3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3. 1892 Uus linnaseadus muutus linnakoguduse valimise kord
Rahvastiku(elanikkond) moodustavad kõik riigis alaliselt elavad inimesed. Varasemate aegade rahvaarvu kohta on ajaloolased saanud teha ainult oletusi ajalooallikate põhjal. Rahvaloendusega saab täpselt kindlaks teha kus kui palju inimesi elab. Rahvaloendusi korraldatakse 10 aasta tagant. Vahepealne arvestatakse perekonnaseisuasutuste järgi. Eestis on rahvastikuregister kust rikk saab vajalikku infot leida. Viimane rahvaloendus 2000.a. muudatusi rahvastikus jälgib statistikaamet. Loomulik iive sündide ja surmade vahe Imikusuremus mitu last sureb esimese eluaasta jooksul iga tuhande sündinud lapse kohta. Sündimust mõjutavad rahvastiku vanuselise koosseisu muutumine, pereplaneerimine, linnaline eluviis, ühiskonna suhtumine lastega peredesse, toetused lasterikastele peredele. Beebibuum sündimus kasvab hüppeliselt ja ootamatult ja siis normaliseerub jälle. Eesti rahvaarv väheneb, sest suremus ületab sündimuse ja sisseränne s...
nimi nimi PEETER I Referaat Juhendaja : nimi Tallinn 2012 Käesolev referaat räägib Vene Keisririigi ühest tähtsamast valitsejast Peeter Suurest. Esimene osa tööst räägib Peeter I’se isiklikust elust, perekonnast ning ainuvalitsejaks saamisest. Teises pooles on aga juttu Peeter Suure saavutustest Vene Keisririigis ning tema viimastest elupäevadest. Töö eesmärk on anda lühike ülevaade vene valitseja elust ja valitsemisajast. Peeter I ehk Peeter Suur sündis 9. juunil 1672. Nimi „Peeter Suur“ viitab ta suurele elutööle, kui ka ta kasvule, ta oli 197cm–204cm pikk. Peeter Suur oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, samuti väga ägedaloomuline. Peeteri vanemad olid Vene tsaar Aleksei Mihhailovitš ja tema teine abikaasa Natalja Narõškina. Peeter kasvas Moskva lähistel Preobraženski külas. 1676. aastal suri Vene tsaar, Peeter Suure isa, Aleksei Mihhailovitš ning ...
vahel. Eriti terav oli hindude ja moslemite vastasseis. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. ÜRO sekkumine suutis küll lõpetada relvastatud kokkupõrke, kuid vaenulikkus kahe riigi suhetes säilis. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform, mille käigus varasemate vürstiriikide asemele moodustati osariigid. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide made rahuliku kooselu põhimõtteid. India on olnud ühinemisliikumise üks algatajaid. 1960. aastail muutus India välispoliitiline olukord tunduvalt keerulisemaks. Piirivaidlused Pakistani ning Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paljud
Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused. Finantskriis, riik oli võlgades (pankroti äärel). Ühiskondlikud vastuolud: Vastuolud seisuste vahel (ebavõrdsused). III seisuse sisesed vastuolud. 11. TV 6/55 Feodaalkord: Asutav Kogu kuulutas välja, et aadlikud loobuvad feodaalsetest eriõigustest. Kaotati teatöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused. Feodaalkord kuulutati lõppenuks. Riigi haldamine: Haldusreform kaotas vanad ajalooliselt kujunenud provintsid oma eriõigustega. Riigiasutuste süsteemi ühtlustamine. Ametnikkond: Kõik ametnikud ja kohtunikud peavad olema valitavad. Seisuslik ühiskond: 1790 kaotati aadliseisus, vaimulikud valiti koguduste poolt ja muutusid riigiametnikeks. Likvideeriti seisuslik ühiskond. Kirikuelu: Kirikureform, kirikumaade võõrandamine. 12. TV 1/56 Generaalstaatide esimene istung: 5. mai 1789 Kuninga hukkamine: 1793 Bastille’ vallutamine: 14. juuli 1789
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KESKKONNASTRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Anneli Rihvk-Hiie Tallinn 2011 Keskkonnajuhtimissüsteem Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega. Keskkonnajuhtimine on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid. Keskkonnaministeerium hoolitseb majanduse, sotsiaalsfä...
Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua u...
1789.a. Sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. Nüüd sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi pöörata. 9. Asutava Kogu eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia – mida see tähendab? Konstitutsiooniline ehk põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Põhiseadus andis seadusandliku võimu ühekojalisele Seadusandlikule Kogule. 10. Milliste reformidega likvideeris Asutav Kogu vana korra? Likvideeriti feodaalkord, tehti haldusreform ja kirikureform. Uus kord pooldas vaba turgu ja vaba kaubandust. 11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor. Võim oli riigis jagatud – seadusandlik, täidesaatev ja
Samuti takistas Katariina poeg Pauli valitsemast, väites ta memuaarides olevat koguni oma armukese Sergei Saltõkovi poja. Sisepoliitika 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena. Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. 1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused 18. sajandu lõpul levinud Charles de Montesquieu halduspõhimõtetel, mille kohaselt pidi toimima võimude lahususe põhimõte, kuid siiski olid ette nähtud igale Venemaa
lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna, Tuileries' lossi. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke ning keelustas ka igasugused streigid. Seadus võeti vastu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva LASTE JA LASTEGA PEREDE OLUKORD MINU KODUKOHAS Essee Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 Minu elukohaks on Sõmeru vald Näpi küla. Pindalalt on Sõmeru vald 167,2 km², kus elab hetkel umbes 3790 inimest, 70% nendest on tööinimesed kuid mitte kõik ei oma peret, vanurid ja lapsed jagunevad võrdselt 15% ja 15%. Meil on kaks kooli Sõmeru Põhikool kus õpib 180 õpilast ja Uhtna Põhikool koos oma 94 õpilasega. Lasteaeda on üks kuid tegutseb kahes majas Sõmeru lasteaia hoones on 132 last ja Uhtna hoones 56 last, kokku on 188 lasteaialast. Veel tegutsevad kaks külakeskust ja viis noorte keskust. Muidu oli kuus aga seoses Vaekula kooli kolimisega Näpi külasse pandi Näpi noorte keskus 2013 aastal kinni. Enamus peredes...
kontrolli ning arendada välissuhtlust. Riigikogu koosseis: Koalitsioon: Keskerakond, Soltsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaa Opositsioon: Reformierakond, Vabaerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Mitu erakonda ületas künnise? 6 erakonda Vabariigi valitsuse moodustavad peaminister ja ministrid. Valitsuse koosseisu kuulub peaminister Jüri Ratas ja 14 ministrit. Riiklik haldus - 15 maakonda Eesti omavalitsuse haldusreform: 213 haldusüksuse asemel on 79 Võrumaa haldusjaotus: Antsla vald, Rõuge vald, Setomaa vald, Võru linn, Võru vald
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole tead...
→ eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17. sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine → oli valgustatud valitseja → rajab Paldiski ja Võru linna → Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted: Põhjasõda osapooled: Rootsi ← Taani, Poola, Venemaa põhjus: soovivad Rootsi alasid saada, tema mõjuvõimu nõrgestada tulemus: Venemaa võitis, saab Baltikumi ja Ingerimaa Hispaania pärilussõda Osapooled: Prantsusmaa, Hispaania ← Inglismaa, Holland, Saksa riigid, Portugal
1917. a. olulisemaid sündmusi: * veebruar 1917 Veebruarirevolutsioon (- ajutine valitsus) - Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..) * 7. märts 1917 Kroonlinna mäss (tööliste mäss) * 26. märts 1917 eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased) * 30. märts 1917 võetakse vastu autonoomiaseadus - tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks)(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa) - ühtne Eesti ala - riigi etteotsa valitakse maapäev - 1. Eesti valitsus Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts) * august 1917 saksalsed vallutavad Riia * oktoober 1917 Venemaal tulevad võimule kommunistid (Lenin) oktoobrirevolutsioon Venemaal * 18. november 1017 Maanõukogu viimane istung - võetakse vastu otsus, et nemad on kuni
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal ...
Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana Referaat Sisukord 1. Lühike eellugu 2. Katariina II Venemaa valitsejana 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal 4. Katariina II seadused pärast tema surma 5. Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus 1. Lühike eellugu Katariina II (2.04.1729- 17.11.1796) sündis Saksamaal Anhalt- Zerbsti dünastias. Sünnijärgi kandis ta nime Sophie Frederike Auguste. Kodus, pereringis, kutsuti teda ka Figchen (Troyat 1999, lk7). Kuigi tegemist oli vaesunud väikeaadli suguvõsaga sai Sophie, tulevana Katariina II, guvernantide käe all hea kasvatuse ning hariduse. Ta viidi juba üsna noorelt kurssi Euroopa õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga. Nagu paljud teised tolleaegsed na...
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. 3. Poliitika Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam 3
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India ...
14. juuli 1789. loetakse Prantsuse Revolutsiooni alguseks, siis vallutati Bastille' kindlus. Sellest said alguse vägivaldsed sündmused kogu Prantsusmaal. 1789. suve lõpul võttis Asutav Kogu vastu ,,Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsiooni". See pani alguse tänapäevasele arusaamisele inimõigustest. IJKÕD tingis mitmete reformide läbiviimise vajadust, olulisemad olid: aadliseisuse kaotamine likvideeriti seisuslik ühiskond haldusreform kaotas vanad ajaloolised provintsid oma eriõigustega, samuti ühtlustati riigiasutuste süsteem kirikureform vaimulikud vaid koguduste valitud, kiriku maad müüdi oksjonitel maha, vaimulikele määrati kindel palk majandusreformid õiglane maksukoorem vastavalt oma jõukusele, vaba turg ja vaba kaubandus Revolutsiooni käik: Bastille'i vallutamisega toimus murrang, sest sai selgeks, et kuningas ei suuda relvade jõul revolutsiooni tagasi hoida
ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. · Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise. Eesmärkide saavutamise põhimehhanismid on haridus, tehnoloogiline innovatsioon ja ökopoliitika.
Eesti- ja Liivimaal talupoegade vabastamine pärisorjusest.Talurahvakoolid,Forseliuse seminar ( Tartu ülikool 1632),Suur Nälg,Põhjasõda.Stuartite Inglismaal absolutismi jooni ( ei kutsutud parlamentikokku ).Austria, Preisimaa.Venemaa 17.saj seoses Romanovitega – 20.saj- isevalitsus.Peeter I reformid-Sõjaväereform(alaline sõjavägi),Raius akna Euroopasse- Läänemereni Põhjasõjas,riigivalitsemise korrastamine- senat ja kollegiumid,Kubermangud- haldusreform,Pearahamaks,Teenistusaadli loomine(astmestik),vaimulikud riigiametnikeks,euroopalikud tavad,uus pealinn Peterburg,Välismaised meistrid, manufaktuuride loomine. VALGUSTUSIDEOLOOGIA18.sajand-Nimi -Kant,püüe anda haridust teadmisi,humanism ja ratsionalism,Loodus eeskujuks,Katoliku kiriku vastu- deism,Ühiskonnakäsitlus erinev,Sünnimaa Inglismaa,Thomas Hobbes – sünnilt on inimesed võrdsed,John Locke- riik peab kaitsma omandit,usuvabadus.
· millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahuliku kooselu põhimõtteid. 1960. aastatel oli välispoliitikas probleemiks piirivaidlused Pakistani ja mauistliku Hiinaga, mis kasvasid sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paktisani ja India vahel oli kogu aeg vastasseis, sõjalised kokkupõrked ja paljud muud probleemid mida ei suudetud lahendada. 4. AAFRIKA:
· millised on India peamised sise- ja välispoliitilised probleemid, millest on need põhjustatud (lk 72) India peamiseks siseprobleemiks on vastasseis hindude ja moslemite vahel. See kandus üle ka välispoliitikasse ning eriti India-Pakistani suhetesse. Esimene sõda kahe riigi vahel puhkes juba 1947. aastal, mil võideldi Põhja-Indias asuva valdavalt moslemitega asustatud Kashmiri piirkonna pärast. India siseriiklikku ellu tõi suuri muutusi haldusreform. Majanduses hakati rakendama planeerimist. Välispoliitikas kuulutati riigi põhisuunaks mitte ühineda sõjaliste liitudega ning kaitsta kõikide maade rahuliku kooselu põhimõtteid. 1960. aastatel oli välispoliitikas probleemiks piirivaidlused Pakistani ja mauistliku Hiinaga, mis kasvasid sõjalisteks kokkupõrgeteks. Paktisani ja India vahel oli kogu aeg vastasseis, sõjalised kokkupõrked ja paljud muud probleemid mida ei suudetud lahendada. 4. AAFRIKA:
saavutatud kiire majandusedu ja rahvusvaheline tunnustus, kutse esimenete seas ühinemiseks EL ja NATOGAga, julge hüpe infoühiskonda Aga ka: tugev siirdetrauma, polariseerumine `v6itjateks ja kaotajateks' ning kiire kihistumine, kuhjynud rahvastiku ja sotsiaalprobleemid, rahva v66rdumine riigist, lahendamata mitteeestlaste integratsioon. V. Arengukriis ja eurointegratsioon 19992004: kahe Eesti debatt, maksu ja pensionireform, ebaõnnestunud haldusreform, usalduskriis seoses infrastruktuuri erastamisega, "uus poliitika", EL harmoniseerimisprotsess, EL ja NATO liikmelisus VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?"
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
- Valitsuse ülesanded 7) Kohalik omavalitsus (õpik lk 70-74; TV ül 56.-62.) - Põhiseaduse XIV ptk §-d 154-160 - Maakond kui riikliku halduse üksus: maakonna juhtimine, Eesti maakonnad (NB! Eesti maakondade kaart!) - Kohaliku omavalitsuse üksused - Kohaliku omavalitsuse valimised: kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida - Kohaliku omavalitsuse ülesanded - Haldusreform Eestis vajalikkus ja raskused selle läbiviimisel 8) Eesti Vabariigi õigus- ja korrakaitseorganid (õpik lk 75-79; TV ül 63.-66.) - Riigikontroll põhiseaduse XI ptk §-d 132-138 - Õiguskantsler põhiseaduse XII ptk §-d 139-145 - Kohus põhiseaduse XIII ptk §-d 146-153 - Mõisted: apellatsioon, kassatsioon, põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviilasi, kriminaalasi, haldusasi, kohtunik, advokaat, prokurör
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu lihtrahva retk Versailles' lossi, mille tagajärjel sunniti kuningas kolima Pariisi kesklinna. Kuninga kaitseüksusteks pidid järgnevalt olema Rahvuskaardi väeosad. Samal ajal tegi piiskop Talleyrand ettepaneku riigi finantsseisu parandamiseks riigistada kirikumaad. Novembris kiideti tema ettepanek ka heaks. Oli alanud ilmaliku ja kapitalistliku majanduskorraga riigi ajastu. 1790. aasta alguses viidi läbi ka haldusreform, mis toodi välja põhiseaduses, senine haldussüsteem asendati regioonide, departemangude ja kommuunide omaga, mis on sisuliselt muutumatuna jäänud püsima tänapäevani ning kaotati ka aadliseisus. 14. juunil 1791 võttis Asutav Kogu vastu nn. Le Chapelier' seaduse (selle algataja Isaac René Guy Le Chapellier järgi), mis keelustas igasugused erialatööliste ühingud ning oli üldiselt suunatud tsunftikorra vastu, ent samas tegi võimatuks ka ametiühingute tekke
- arvestatav keskmine elatustase ja heaolu Nõukogude inimese jaoks seega ,,sovetski zapad" * teisest küljest vähetähtis piirkond - esimesed NSVL juhtfiguurid tulevad siia külla alles perestroika ajal - ükski Eesti taustaga mees pole NSVL liidrite hulgas I Haldusjaotus 1944/45 äralõiked Vene NFSV-le(Narva jõe tagune ja Petseri pk) 40-te II poolel tekitati juurde paar maakonda 1950 põhjalik haldusreform. 39 väikest rajooni, vallad külanõukogudeks koos piiride muutusega 1952-53 Eestis 3 oblastit kõrgema üksusena 60-te algul väikemaakondade ühendamine, kujuneb tänapäevasega sarnane haldusjaotus, 1991 rajoonid nimetati maakondadeks ja vallad külanõukogudeks Piiritsoonid- saared ja osa põhjarannikust, kuhu mittesealne elanik sai vaid erilubadega/küllakutsetega II Riiklik süsteem Ainuke partei- Eestimaa Kommunistlik Partei(EKP) , mitte iseseisev partei,
KOHALIK VALITSEMINE SEMINARITÖÖ ........................ Õppejõud: 2014 Sissejuhatus Kohaliku omavalitsuse korralduse reforme ja muudatusi on kavandatud pikka aega. Alates 1996. aastast on omavalitsused ühinenud vabatahtlikult ning 1997. aastast on iga uus regionaalminister pakkunud välja kohaliku ja regionaalvalitsemise ümberkorraldamiseks oma kava (Avaliku halduse arendamise alused 1998; Haldusreform kohaliku omavalitsuse valdkonnas 2001; Regionaalhalduse reformi kontseptsioon 2003; Regionaaltasandi halduskorralduse korrastamise lähtealused 2007; Haldusterritoriaalse korralduse reformi seaduse eelnõu 2009). Alates 1950. aastatest on hakatud revideerima traditsioonilisi võimuvertikaali toimimise aluspõhimõtteid. Peamised põhjused on olnud järsk heaoluteenuste kasv, valglinnastumine ja sellega kaasnev pendelmigratsioon ning
Loo Keskkool Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989 *********** 11.Klass 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rahvastiku areng ja koosseis...................................................................................................... 4 Eesti rahvastiku hõivatus 1934. aastal.................................................................................... 4 Sündimus ja vanuseline koosseis............................................................................................ 4 Surem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
