Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas selgrootud toituvad ?
  • Mida selgrootud söövad ?
  • Millised on selgrootute toitumisviisid ?
  • Mil viisil selgrootud toitu seedivad ?
  • Mida selgrootud söövad ?
  • Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel ?
  • Kuidas selgrootud söövad ?
  • Mida karbid veest välja filtreerisid ?
  • Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega ?
  • Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel ?
  • Kuidas toimub seedimine ?
  • Miks peavad loomad sööma ?
  • Miks peetakse käsnade seedimisviisi algeliseks ?
  • Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga ?
  • Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele ?
  • Kuidas selgrootud hingavad ?
  • Mis on hingamine ?
  • Millised on selgrootute hingamisviisid ?
  • Miks peab hingama ?
  • Milleks kasutab organism hapnikku ?
  • Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi ?
  • Miks liigub CO\2 rakust välja ?
  • Kuidas selgrootud ?
  • Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna ?
  • Kes hingavad kehapinnaga ?
  • Miks on vihmaussil vereringe, aga lameussid saavad hakkama ilma selleta ?
  • Millistel selgrootutel on kopsud ?
  • Kuidas hingavad putukad ?
  • Miks võib väita, et putukate hingamissüsteem on paremini arenenud kui ämblikel ?
  • Kes vajab rohkem hapnikku ?
  • Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud ?
  • Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest ?
  • Millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel ?
  • Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused ?
  • Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga ?
  • Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele ?
  • Kuidas selgrootud paljunevad ?
  • Kuidas selgrootud loomad paljunevad ?
  • Paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt ?
  • Millised on putukate paljunemise ja arengu eripärad ?
  • Miks areneb enamik selgrootuid moondega ?
  • Kuidas selgrootud paljunevad ?
  • Miks on mittesuguline paljunemine kasulik ?
  • Milline paljunemisviis loomariigis on lihtsaim ja kes nii paljunevad ?
  • Milliste tunnuste alusel loetakse pungumine mittesuguliseks paljunemiseks ?
  • Mida on vaja suguliseks sigimiseks ?
  • Mis on sugulise paljunemise eelised ?
  • Mis saab munadest ?
  • Miks on kasulik areneda moondega ?
  • Milline on putukate eluring ?
  • Millisele küsimusele uurijad vastust otsisid ?
  • Mida nad teada said ?
  • Mille poolest on suguline paljunemine parem kui mittesuguline ?
  • Mille järgi otsustad, kas tegemist on vaeg- või täismoondelise arenguga ?
  • Kui ka loomade sugulisel paljunemisel sarnast ?
  • Mida sarnast ja mida erinevat täheldad ?
  • Miks võib väita, et kehasisene viljastamine on kohastumus maismaaeluga ?
  • Kes on parasiitussid ?
  • Miks parasiitussidel on vaja vaheperemeest ?
  • Mis kahju parasiitussid võivad inimesele põhjustada ?
  • Kuidas parasiitussidest hoiduda ?
  • Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada ?
  • Kuidas parasiitussid arenevad ?
  • Kuidas satub parasiit vaheperemehe kehast peremehe kehasse ?
  • Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks ?
  • Kuidas pääseb vastne soolest vereringesse ?
  • Miks nakatuvad väikesed lapsed parasiitidega sagedamini kui täiskasvanud ?
  • Kuidas hoiduda nakatumisest ?
  • Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega ?
  • Miks peab andma oma koerale ussirohtu ka siis, kui ta tõenäoliselt pole nakatunud ?
  • Miks muutuvad lehed kollaseks ja närbuvad, kui juured on kahjustatud ?
  • Mille põhjal järeldad, et kiduuss on lahksuguline loom ?
  • Mis saab tsüstidest väljunud kiduussidest ?
  • Kuidas võivad kiduussid levida teistele põldudele ?
  • Miks on parasiitussidel väga palju mune ?
  • Mis on parasiitussi vaheperemehega arengu eelis ja mis puudus ?
  • Miks ei soovitata võrgendikoi ohjamiseks kasutada keemilist tõrjet ?
  • Kuidas jälgida sääse arengut ?
  • Miks peavad parasiidid munema palju mune ?
  • Millises arengujärgus kirpe on kõige rohkem ?
  • Kuidas kaitsta lemmikloomi parasiitide eest ?
  • Milline on viiruste ehitus ?
  • Kuidas viirused paljunevad ?
  • Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel ?
  • Mille poolest erineb viirus elututest objektidest ?
  • Milline on viiruse ehitus ?
  • Millest viirused koosnevad ?
  • Kus viirused paljunevad ?
  • Mis juhtub peremeesrakuga pärast gripiviiruse sissetungimist ?
  • Mida teevael viirused inimeses ?
  • Mille poolest erineb gripi- ja HI-viiruse käitumine organismis ?
  • Kuidas ja millised viirused inimest nakatavad ?
  • Kuidas vähendada gripipuhangu ajal grippi haigestumise riski ?
  • Kuidas viirushaigustest hoiduda ?
  • Milline on viiruste ehitus ?
  • Millised probleemid sellega kaasnevad ?
  • Miks on bakterid looduses laialt levinud ?
  • Milline on bakterite ehitus ?
  • Milliseid tingimusi on vaja bakterite paljunemiseks ?
  • Milline on bakterite elutegevus ?
  • Kus leidub baktereid ?
  • Mis iseloomustab bakterirakku ?
  • Kuidas bakterid välja näevad ?
  • Millise kujuga on bakterid sinu preparaadis ?
  • Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda ?
  • Mis on bakteril taimerakuga sarnast, mis erinevat ?
  • Kuidas bakterid paljunevad ?
  • Mil viisil kahjustavad inimese organismi tõvestavad bakterid ?
  • Millistes tingimustes bakterid paljunevad ?
  • Miks ka soodsates oludes bakterid siiski ühel hetkel enam ei paljune ?
  • Miks säilitavad spoorid äärmuslikes tingimustes eluvõime, bakterid aga mitte ?
  • Millest bakterid toituvad ?
  • Milline on bakterite osa looduses ?
  • Millised bakterid elavad inimorganismis ?
  • Millised bakterhaigused inimest ohustavad ?
  • Milleks kasutab inimene baktereid ?
  • Millised bakterid elavad meie kehas ?
  • Mis kaitseb inimest tõvestavate bakterite eest ?
  • Miks peab hambaid pesema ?
  • Kuidas määratakse raviks sobivat antibiootikumi ?
  • Kumb antibiootikum sobib uuritud bakteri põhjustatud haiguse raviks ?
  • Mis sinu arvates võib olla eri vanusega inimeste erineval hulgal nakatumise põhjus ?
  • Mis toimub hapnevas piimas ?
  • Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada ?
  • Kuidas saab vältida nakatumist bakterhaigustesse ?
  • Kus inimese organismis bakterid elavad ?
  • Kes on algloomad ?
  • Milline on nende ehituse ja elutegevuse eripära ?
  • Millised algloomad on meie looduses tavalised ?
  • Milline tähtsus on algloomadel looduse aineringes ?
  • Miks on osa algloomi teistele organismidele kahjulikud ?
  • Kes on algloomad ?
  • Mis eristab algloomi bakteritest ?
  • Kuidas algloomad toituvad ja hingavad ?
  • Kuidas algloomad liiguvad ?
  • Kuidas elavad algloomad üle ebasoodsa aja ja kuidas paljunevad ?
  • Paljuneb tsüsti moodustades ?
  • Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud ?
  • Miks jäävad algloomad ellu ka ebasoodsates keskkonnatingimustes ?
  • Mille poolest on omavahel sarnased bakterite spoorid ja algloomade tsüstid ?
  • Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes ?
  • Milleks kasutatakse väljasurnud algloomade jäänustest tekkinud settekivimeid ?
  • Mida tuleb teha, et vältida nakatumist algloomadega ?
  • Kuidas sõltub kuumutamistemperatuurist piima säilivus ?
  • Milline piim säilis värskena kõige kauem ?
  • Millistes purkides paljunesid mikroorganismid kõige kiiremini ?
  • Mis eesmärgil piima pastöriseeritakse ?
  • Miks tehti iga katsevariant kahe purgiga ?
  • Millise lõppjärelduse saad katsest teha ?
  • Kuidas reageerivad vees elutsevad algloomad erinevatele ainetele ?
  • Kuidas varuda ja uurida mikroorganisme ?
  • Milliseid algloomi leiad ?
  • Kuidas on omavahel seotud populatsioon, kooslus ja ökosüsteem ?
  • Mis on biosfäär ja millistest osadest see koosneb ?
  • Kui nad väliselt on üsna sarnased ?
  • Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid ?
  • Mis piirab elu levikut kõrgematesse atmosfäärikihtidesse ?
  • Millised looduse eluta osa tegurid mõjutavad pargikooslust ?
  • Millised tegurid mõjutavad organismi tema elupaigas ?
  • Kuidas looduse elus ja eluta osa tegurid mõjutavad organismi ?
  • Mis on konkurents ?
  • Millised on eluslooduse tegurid mõjutavad rebase elu ?
  • Milliseid valgusega seotud kohastumusi on kujunenud loomadel ?
  • Milliseid kohastumusi on kuivade kasvukohtade taimedel ?
  • Mille pärast organismid konkureerivad ?
  • Millised keskkonnategurid mõjutavad taimede kasvu ?
  • Mis on toiduahel, toiduvõrk, toidupüramiid ?
  • Miks kujutatakse toitumissuhteid toidupüramiidina ?
  • Kuidas energia toiduahelas edasi kandub ?
  • Mis on ökoloogiline tasakaal ?
  • Miks ökoloogiline tasakaal muutub ?
  • Mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgust ?
  • Millisel juhul on arvukuse püramiidi esimene aste väiksem kui järgmised ?
  • Kuidas arvutada biomassi ?
  • Miks on toitumissuhted püramiidi kujuga ?
  • Miks läheb järgmisele püramiidi astmele ainult ligi 10 % toiduga saadud energiast ?
  • Kuhu kaob ülejäänud osa ?
  • Miks jääb energiat toiduahela lõpu pool vähemaks ?
  • Miks ei ole toiduahelad tavaliselt kuigi pikad ?
  • Mis on ökoloogiline tasakaal ?
  • Kuidas toimuvad liikide arvukuse muutused ökosüsteemis ?
  • Mis aastatel oli valgejänese arvukus vaadeldavas ökosüsteemis maksimaalne ?
  • Kuidas muutus ilveste arvukus nendele järgnevatel aastatel ?
  • Mis on toiduahel ?
  • Mis on ökoloogiline püramiid ?
  • Millised välismõjud võivad looduslikku tasakaalu muuta ?
  • Miks on elurikkus tähtis ?
  • Mis on elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus ?
  • Kuidas bioloogiline mitmekesisus mõjutab elu Maal ?
  • Mis on elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus ?
  • Mida mõistetakse elurikkuse all ?
  • Miks on kirjeldamata liikide hulgas rohkem selgrootuid kui selgroogseid ?
  • Miks on parem, kui sama liigi isendid pärilikelt omadustelt teineteisest erinevad ?
  • Milline on elurikkuse ökoloogiline tähtsus ?
  • Miks on liigirikkus ökoloogiliselt tähtis ?
  • Kuidas on elurikkus seotud ökoloogilise tasakaaluga ?
  • Miks on elurikkus inimese jaoks väärtuslik ?
  • Milline on sinu kodukoha lähim esteetilise ja emotsionaalse väärtusega looduspaik ?
  • Mis on juhtunud Läänemere lõhega ?
  • Mis on antud juhul ökosüsteemide vaesumise põhjustaja ?
  • Miks on lõhede tervislik seisund halvenenud ?
  • Miks on liigirikkus ühiskonnale kasulik ?
  • Milline on Läänemere majanduslik ja milline ökoloogiline tähtsus ?
  • Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta ?
  • Miks elurikkus võib väheneda ?
  • Kuidas meie mõjutame elurikkust ?
  • Mida teha elurikkuse hoidmiseks ?
  • Kuidas elupaiga killustumine võib mõjutada sealset taimekooslust ?
  • Mis võib olla liigi kadumise põhjuseks ?
  • Millises ajavahemikus oli loomaliikide kadumine eriti kiire ?
  • Mis võib olla selle kiire väljasuremise põhjuseks ?
  • Millal aeglustus liikide hävimiskiirus ?
  • Milliseks võib antud graafik sinu arvates kujuneda järgmise 50 aasta jooksul ?
  • Milline on kliimamuutuste mõju elurikkusele ?
  • Mis võib olla erinevuse põhjus ?
  • Miks mõned taimeliigid on haruldasemad kui teised ?
  • Miks ei piisa liigi kaitsmiseks tema looduskaitsealuseks kuulutamisest ?
  • Millised ohutegurid võivad vähendada Eesti elurikkust ?
  • Millised looduslikud tegurid võivad põhjustada liikide väljasuremist ?
  • Mida teha huntidega ?
  • Kui palju taimi peavad sööma sebrad, et nende biomass suureneks 40 kg võrra ?
  • Kui palju suureneb lõvide biomass, kes on söönud ära 40 kg sebraliha ?
  • Kuidas taimed üksteist mõjutavad ?
  • Millise uurimisküsimuse ja millise hüpoteesi uurijad püstitasid ?
  • Mitu protsenti külvatud seemnetest tärkas igas kastis ?
 
Säutsu twitteris
--- 44

Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad?


Peatükist saad teada


* Mida selgrootud söövad?
* Millised on selgrootute toitumisviisid ?
* Mil viisil selgrootud toitu seedivad ?

Olulised mõisted


* rakusisene seedimine

Mida selgrootud söövad?


Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid.
Osa selgrootuid on taimtoidulised . Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest .
Osa selgrootuid on aga loomtoidulised , näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad , vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad.
Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad).
On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss ), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas.
Pilt ja alltekst : Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks.
* Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel?

Teadlastelt


Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM-taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks.
Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne ), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku.
--- 45

Kuidas selgrootud söövad?


Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised . Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali.
Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu.

Lisa


Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam
Sinikarp filtreerib 2-5 liitrit, austrid aga kuni 25 l merevett tunnis. Toiduks sobiva seedivad nad ära, jäägid aga eritavad ning need sadestuvad veekogu põhja. Kohati on karpe meres väga palju, nad katavad kogu põhjaja võivad kasvada ka üksteise peal ning moodustada isegi veest välja ulatuvaid kuhjasid. Näiteks Waddeni merd uurinud teadlaste andmeil puhastavad karbid selle mere vee paari päevaga. Veekogude saastatus aga on karpidele ohtlik, sest raskemetallid ning paljud teised kahjulikud ained ladestuvad nende kudedesse.
Karpidega tehti katse. Kahte purki pandi suurlinna lähedalt merelahest võetud merevesi , neist ühte purki lisati peotäis sinikarpe. Tunni aja pärast oli vesi karpidega purgis muutunud selgeks.
* Mida karbid veest välja filtreerisid?
* Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega?
Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed.
Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike.
Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad . Paljud sellised parasiitsed putukad nagu lehetäid ja lehekirbud imevad lehtedest taimemahla, paljud aga teiste loomade verd (sääsed, parmud , täid, lutikad, kirbud , puugid jt). Selleks on putukatel kujunenud sobiva ehitusega suised. Tinglikult võib ka ämblikke lugeda vedelikust toitujateks, sest nemad lasevad oma saagi väljaspool keha osaliselt seedida, mistõttu toit muutub vedelaks ja seejärel imevad ohvri seest tühjaks ning seedivad toitu ise edasi.
Suurem osa loomi neelab eri suurusega tahkeid toidupalu : terveid loomakesi või taimede ja loomade tükke. Et saakloom kinni püüda ja surmata või toidust tükke rebida, on neil mitmesuguseid abivahendeid: näiteks ainuõõssetel kõrverakud ja kombitsad, tigudel hõõrel, peajalgsetel iminappadega kombitsad, vähkidel sõrad ja lõuad, putukatel haukamissuised.
Pilt ja alltekst: Vähk haarab saagi sõrgadega ja peenestab selle lõugadega.
* Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel?
--- 46

Kuidas toimub seedimine?


Ükskõik mil viisil loom sööb, tuleb toit seedida, st lõhustada väikesteks molekulideks. Seejärel imenduvad need vereringesse ja jõuavad rakkudesse, kus nendest moodustatakse uusi vajalikke aineid ning saadakse energiat kasvamiseks ja elus püsimiseks. Seedumatud toiduosad eritatakse.

Seedimine raku sees


Kõige algelisem on rakusisene seedimine. Käsnad on ainsad loomad, kellel toimub kogu seedimine spetsiaalsetes rakkudes. Seetõttu saavad nad süüa vaid väga väikseid toiduosakesi. Lõhustumissaadused imenduvad neist rakkudest teistesse rakkudesse. Jääkained heidetakse rakust välja ning need liiguvad läbi suure ava kehast välja.
Joonis: Käsna rakusisene seedimine.
Selgitus : 1. Käsna kehaõõnt ümbritsevad erilised viburi ja kaelusega rakud püüavad kehast läbi voolavast veest toiduosakesi ja seedivad need.
2. Lõhustumissaadused imenduvad sealt teistesse rakkudesse.

Seedimine ühe avaga õõnes


Kõikidel teistel loomadel toimub seedimine väljaspool rakke, spetsiaalsetes kehaosades (seedesüsteemis), mistõttu neil on võimalik süüa suuremaid toidupalu.
Kõige lihtsam seedesüsteem on ainuõõssetel ja paljudel lameussidel, kellel on kehas seedimiseks lihtne ühe avaga õõs. Selle suuava kaudu siseneb toit ja ka eritatakse seedumatud jäägid. Seedimine algab kehaõõnes ja lõpeb kehaõõnt ümbritseva rakukihi erilistes rakkudes. Seejärel imenduvad lõhustumissaadused kogu kehasse.
Joonis: Ainuõõsse seedimine ühe avaga õõnes.
Selgitus: 1. Kehaõõnt ümbritsevas rakukihis eritavad ühed rakud kehaõõnde toitu lõhustavaid seedenõresid.
2. Seedenõred lõhustavad kehaõõnes toidu vaid osaliselt.
3. Teised rakud ümbritsevad poolseeditud toiduosakesi ja seedivad neid. Seega toimub toidu lõplik lõhustamine rakkudes.
4. Lõhustatud toitained imenduvad kõikidesse keharakkudesse.
* Miks peavad loomad sööma?
* Miks peetakse käsnade seedimisviisi algeliseks?

Lisa


Ainuõõssed kasutavad saakloomade halvamiseks kõrverakke, milles on mürgipõieke.
1. Kui nt väike kala või vähike puudutab kõrverakku, paiskub selle harpuunitaoline osa saagi kehasse.
2. Mööda õõnsat kõrveniiti liigub mürk saagi sisse.
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine.
Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas.
--- 47

Lisa


Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid . Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada.
Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid.

Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem


Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele, okasnahksetele ja selgroogsetele. Sel seedesüsteemil on spetsialiseerunud piirkonnad, nt magu ja sooled, ning toidu järkjärguline seedimine ja lõhustumissaaduste imendumine toimub seedekanali eri osades. Toit liigub vaid ühes suunas ning seetõttu toitja seedimatud toidujäägid ei segune. Nii on seedimine ja imendumine tõhusam ning toit ei pea ka olema lõplikult seeditud, enne kui loom uuesti süüa saab.

Kõik loomad ei peagi seedima


Kõigil loomadel polegi seedeelundeid, näiteks loomade sooles elavatel parasiitsetel paelussidel. Nemad kasutavad toitu, mis peremeesorganism on juba seedinud ja nad imendavad seda läbi kogu oma kehapinna. Kuna paelussid on väga lamedad, jõuavad toitained rakust rakku liikudes kiiresti ussi kogu kehasse.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Vihmaussi kahe avaga seedesüsteem.
Alltekst: Kahe avaga seedesüsteemiga loomadel läbib suust sisenenud toit tavaliselt neelu ja söögitoru, seejärel läheb kas läbi pugu (putukatel, vihmaussi) või otse makku ja edasi soolde , kus lõpeb seedimine ning imenduvad toitained. Toidujäägid erituvad päraku kaudu.
Selgitus: Joonisel tähistavad numbrid (1-5):
1. Suust liigub toit läbi neelu ja söögitoru edasi seedesüsteemi.
2. Osal loomadel, nt vihmaussil, on taskutaoline pugu, kus toit pehmeneb ja mõnda aega talletatakse .
3. Maos toimub toidu segamine, peenestamine ja osaline seedimine.
4. Toidu lõhustamine ja sellele järgnev toitainete imendumine toimub peamiselt sooles.
5. Seedumatud toidujäägid väljuvad päraku kaudu.
* Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga?

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED


1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle.
2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele?
3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta.
4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid . Milline seedimistüüp on korallidel?
5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid , kellel puudub seedeelundkond?
6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid ), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega).
--- 48

Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad?


Peatükist saad teada


* Mis on hingamine ?
* Millised on selgrootute hingamisviisid?

Olulised mõisted


* raamatkopsud
* trahheed

Miks peab hingama?


Nii nagu kõik loomad, võtavad ka selgrootud keskkonnast hapnikku ja eritavad sinna kehas tekkinud süsihappegaasi, st organismi ja teda ümbritseva keskkonna vahel toimub gaasivahetus . Hapnikku on tarvis selleks, et saada toitainetest energiat: kõikides loomarakkudes toimub energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil. Süsihappegaas aga on jääkaine, millest organism peab vabanema.
Maismaaloomad saavad hapniku õhust, veeloomad veest. Vastavalt elukeskkonnale on kujunenud loomadel gaasivahetuseks sobivad hingamiselundid . Hapnik ja süsihappegaas liiguvad läbi hingamiselundi hingamispinna nende väiksema kontsentratsiooni suunas (s.o difusiooni teel).
* Milleks kasutab organism hapnikku?

Hingamiselundi hingamispind


* on õhuke, tavaliselt koosneb see ühest rakukihist;
* peab olema kogu aeg niiske, et seda moodustavad rakud ei kuivaks õhuga kokkupuutel ja toimiksid normaalselt;
* on niivõrd suur, et kogu keha saaks hapnikuga varustatud; mida suurem on hingamispind, seda rohkem gaasi ühes ajaühikus läbi selle liigub.
Joonis ja alltekst: Hingamine hõlmab nii gaasivahetust kui ka energia saamist rakkudes.
Selgitus: Joonisel on näidatud tigu ja selle koja all asuvat hingamiselundit. Hingamise etapid (1-3):
1. Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna;
2. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega.
3. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel.

Hingamise valem:


Glükoos +Hapnik =Süsihappegaas +Vesi +Energia
* Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?
* Miks liigub CO\2 rakust välja?
--- 49

Kuidas hingavad selgroogsed , kuidas selgrootud?


Õhuhapnikku hingavatel selgroogsetel on kopsud ja vees hingavatel ( kaladel ) lõpused. Mida sopilisem on hingamispind, seda tõhusam on hingamine. Suur hingamispind on n-ö kokku pakitud, et see võtaks vähem ruumi. Selgroogsetel transpordib gaasi veri , sest suures loomas ei jõuaks hapnik muidu kõikide rakkudeni.
Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud aga nii hingata ei saa, nt loomad, kellel on kaitsekohastumusena arenenud tugevam kehakate ( karbil koda, vähil kest jt).
Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid : lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse.

Lisa


Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe.
Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1.
* Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna?
Selgrootute hingamiselundid (1-4):
1. Kehapind (näiteks vihmaussil);
2. Kopsud (näiteks skorpionil);
3. Trahheed (näiteks putukal);
4. Lõpused (näiteks krabil ).

Kes hingavad kehapinnaga?


Kehapinnaga hingavate loomade keha on enamasti väga väike või erilise kujuga, näiteks mõni uss on pikk ja peenike, mõni lame. Sel juhul on keha pind ruumalaga võrreldes suhteliselt suur ja kõik keharakud saavad piisavalt hapnikku. Sedasi hingavad ka mõningad niisugused selgrootud, kes on väheaktiivsed, näiteks ainuõõssed ja käsnad. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks pidevalt niiske.
Kui keha on õhuke ja lame nagu lameussidel, on keharakud väliskeskkonnale lähedal ja hapnik pääseb kergesti kõikidesse kudedesse, mistõttu neil vereringet polegi.
Loomade sooltes parasiteerivaid paelusse varustab toidu ja energiaga peremeesorganism, neil pole vaja ei hingamis - ega seedeelundeid. Veres või teistes kudedes parasiteerivad imiussid omastavad peremehe veres lahustunud hapnikku kogu oma keha pinna kaudu.
Maismaal elaval vihmaussil on naha all tihedalt veresooni. Hapnik jõuab läbi naha veresoontesse ning veri kannab selle kudedesse. Vihmaussile sobib elupaigaks niiske ja õhurikas pinnas. Naha kuivamine , aga ka vee alla sattumine on talle hukatuslik.

Lisa


Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku. Vihmaveega üleujutatud käikudes ei saa nad aga pikemat aega olla, sest muld seob su
ure osa vihmavees lahustunud hapnikust. Seetõttu vette jäänud hapnikust vihmaussile hingamiseks ei piisa ja ta roomab maapinnale.
Joonis ja alltekst: Vihmauss hingab läbi õhukese niiske naha.
Selgitus: Õhukese nahapinna all on veresooned , kus toimub gaasivahetus (hapnik ja süsihappegaas).
* Miks on vihmaussil vereringe , aga lameussid saavad hakkama ilma selleta?
--- 50

Lõpuseid on mitmesuguseid


Vees oleva vähese hapniku kättesaamiseks sobivad hästi veresoonterikkad lõpused. Nende hingamispind on sageli palju suurem kui looma kehapind. Üle lõpuste uhutakse võimalikult palju vett. Erinevalt selgroogsetest, kellel on kõigil ühesugused õhukestest liistakutest koosnevad lõpused, võivad selgrootute lõpused olla ka sulgjad või jätketaolised. Lõpustega hingavad vähid, enamik veetigusid, karbid, peajalgsed ja osa rõngusse. Lõpused on küll efektiivsed, kuid maismaal hingamiseks need ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Vähi hingamiselundid.
Selgitus: Vähkide sulgjad lõpused on kaitstult pearindmiku kilbi all.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Karbi hingamiselundid.
Selgitus: Karpide suured kurrulised lõpused paiknevad kojapoolmete vahel ja nad filtreerivad nendega ka toitu.

Millistel selgrootutel on kopsud?


Vees püsib hingamispind niiske, õhu käes kuivab see aga kiiresti. Seepärast on õhuhapniku hingamiseks sobivad elundid (kopsud ja trahheed) sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu. Kuna kopsud pole otseses kontaktis kõigi kehaosadega, transpordib gaasi kopsude ja kudede vahel veri. Kopsud on avatud vereringega selgrootutel.
Selgrootute kopsud on teistsuguse ehitusega ega ole nii hästi arenenud kui selgroogsetel.
Kõik maismaateod ning mõned mageveeteod (nt mudatigu) hingavad lihtsa kopsuga.
Ämblikel ja skorpionitel on nn raamatkopsud, mis asuvad keha tagaosas ja koosnevad raamatulehti meenutavatest õhukestest veresoonterikastest liistakutest.
Pilt ja alltekst: Vesiämblik elab vee all, kuid hingab õhuhapnikku. Ta kogub veepinnal tagakeha karvakeste vahele õhku ja säilitab seda vee all taimede alla kinnitatud õhukuplites. Seal kasvavad ja arenevad ka tema järglased.
* Milline eelis on kehast väljapoole ulatuvatel liikuvatel lõpustel kehasiseste lõpuste ees?
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Teo hingamiselund .
Selgitus: Õhk liigub teo koja eesosas oleva hingamisava kaudu kopsu, milles on palju veresooni. Kops asub teo koja sees.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Ämbliku hingamiselundid.
Selgitus: Ämbliku raamatkopsu liistakute vahel liikuvast õhust tungib hapnik verre ja süsihappegaas vastupidises suunas. Õhk pääseb raamatkopsudesse keha alapoolel olevate hingeavade kaudu. Peale kopsude on ämblikel ka kehapinnale avanevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde. Raamatkopsu liistakud paiknevad nii nagu raamatulehed.
--- 51

Kuidas hingavad putukad?


Putukad on küll väikesed, kuid väga aktiivsed ja vajavad seepärast palju hapnikku. Suurem osa putukaid hingab kitiinist torukeste, s.o trahheede abil. Need moodustavad kogu keha läbiva võrgustiku ning selline süsteem on oluliselt arenenum kui ämblikel: torukesed hargnevad üha peenemateks harudeks , et varustada hapnikuga iga rakku. Trahheedest läheb hapnik rakkudesse ja süsihappegaas rakkudest välja ning nende transpordiks pole verd vaja.
Putukatel aitab õhku läbi trahheede pumbata jalgade ja tiibade liigutamine lihaste abil. Suuremad putukad teevad tagakeha abil ka spetsiaalseid hingamisliigutusi, et saada piisavalt hapnikku ja energiat.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Putukavalmiku trahheedesüsteem.
Alltekst: Kehapinnalt algavate trahheede imepeened harud jõuavad kõigi rakkudeni ja nii saavad gaasid liikuda otse rakku ja rakust trahheesse.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Liblikavastse hingeavad.
Alltekst: Õhk liigub trahheedesse keha pinnal paiknevate hingeavade kaudu. Maismaaputukatel ning nende vastsetel ja nukkudel on selliseid pisikesi avausi keha külgedel mitu paari.

Lisa


Laulusääse vastse tagakeha tipus on õhu hankimiseks torujas hingamisputk, mille otsas asub hingeava. Seepärast „ripuvad“ hingavad vastsed veepinna all. Hallasääse vastsed on hingates veepinnaga rööbiti, sest nende hingeavad on tagakeha küljes.
* Miks võib väita, et putukate hingamissüsteem on paremini arenenud kui ämblikel?

Ülesanne (andmete analüüs)


Kes vajab rohkem hapnikku?
Veeloomade elu sõltub suuresti vee temperatuurist, happesusest ja teistest omadustest. Üks oluline mõjur on hapnikusisaldus . Osa loomi saab hingata ka vähese hapnikusisaldusega vees. Mõned liigid on aga hapniku suhtes nõudlikud, neile sobivad vaid kõrge hapnikusisaldusega puhtaveelised veekogud.
Diagramm: Vastsete hapnikuvajadus.
Selgitus: Diagrammi andmed – vees lahustunud hapnik (mg/l) – on järgmised:
a) puruvana vastsed 4,0;
b) ühepäevikulise vastsed 4,0;
c) kevikuliste vastsed 4,0;
d) selgsõuduri vastsed 2,0;
e) sääsevastsed 1,0.
Vasta diagrammi põhjal.
* Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud?
* Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest?

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED


1. Meenuta, millised hingamiselundid on kaladel, kahepaiksetel, ja imetajatel?
2. Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused?
3. Võrdle selgrootute ja selgroogsete veeloomade hingamist. Mis on neis sarnast ja mis erinevat?
4. Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga?
5. Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele?
--- 52

Peatükk: 29. Kuidas selgrootud paljunevad?


Peatükist saad teada


* Kuidas selgrootud loomad paljunevad?
* Kas paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt?
* Millised on putukate paljunemise ja arengu eripärad?
* Miks areneb enamik selgrootuid moondega?

Olulised mõisted


* liitsugulisus
* vastne
* täismoondega areng
* vaegmoondega areng

Kuidas selgrootud paljunevad?


Selgrootud on väga erineva välimuse, elupaiga ja eluviisiga loomad. Nii on ka nende sigimisviisid mitmekesised. Suurem osa neist paljuneb suguliselt, osa aga mittesuguliselt. Mittesuguliselt paljunevatel selgrootutel esineb mingil eluetapil ikkagi ka sugulist paljunemist, et saada mitmekesisemat järglaskonda, kes suudaks paremini kohastuda üha muutuvate elutingimustega.

Mittesuguline paljunemine


Selgrootutel on paljunemisviise, mida keerulisema ehitusega selgroogsetel pole. Näiteks meriroosidel on loomade kohta erakordne võime paljuneda ka pooldudes, mis on tavaline üherakuliste organismide paljunemisviis (vt ka pt 21).
Mitmesugused lihtsa ehitusega loomad võivad paljuneda mitmeks osaks jagunedes. Nad suudavad taastada suuri kaotsiläinud või vigastatud kehaosi . Seetõttu võib igast tükist kasvada uus organism ja nii saab ühest loomast mitu (nt merisiilikutel, meritähtedel, käsnadel). Selline paljunemine pole neil siiski tavapärane.
Osa selgrootute, nt käsnade, hüdrade ja korallide tavaline paljunemisviis on pungumine , mille korral vanemorganismil moodustuvad väljasopistised, millest arenevad uued organismid. Tütarorganism on sisuliselt vanemorganismist eraldunud osa. Käsnadel ja korallidel jäävad pungadest arenenud järglased sageli vanemaga ühendatuks ja nii moodustub koloonia.
Pilt ja alltekst: Pooldumisel jaguneb vanemorganism pooleks ja ühest meriroosist saab kaks uut.
Pilt ja alltekst: Osa meritäheliike saab murdunud kiirest kasvatada uue täisväärtusliku looma ja kehast eraldatud kiire asemele uue kiire.
Pilt ja alltekst: Punguv hüdra.

Miks on mittesuguline paljunemine kasulik?


Mittesugulise paljunemise korral on järeltulijal vaid üks vanem ning järglased on kõik ühetaolised, samasuguste omadustega, sealhulgas ka puudustega. Samas on mittesuguline paljunemine lihtne, kiire ja tõhus: pole vaja kulutada ei energiat ega aega sugurakkude tootmiseks, partneri otsimiseks ja peibutamiseks ega rivaalidega konkureerimiseks.
* Milline paljunemisviis loomariigis on lihtsaim ja kes nii paljunevad?
* Milliste tunnuste alusel loetakse pungumine mittesuguliseks paljunemiseks?
--- 53

Mida on vaja suguliseks sigimiseks?


Enamik selgrootuid sigib suguliselt. Sugulise paljunemise korral peab toimuma viljastumine . Tavaliselt läheb selleks vaja kaht eri soost isendit, seega on suguliselt sigivad loomad enamasti lahksugulised. Mitmesugustel putukatel ja ämblikel ning mõnedel teistel selgrootutel eristuvad emased ja isased ka väliselt, näiteks emased ritsikad tunneb ära pika muneti järgi, ämblikel aga on emasloom palju suurem kui isane .
Paljude veeselgrootute, näiteks karpide, ainuõõssete, meritähtede ja merisiilikute isased ja emased omavahel kokku ei puutugi, nad lasevad oma sugurakud vette, kus need ühinevad, st viljastuvad kehaväliselt. Kuival maal elavad selgrootud, näiteks putukad ja ämblikud, paarituvad, neil on kehasisene viljastumine.
Üksikult elavad putukad peavad partneri leidmiseks vaeva nägema. Liblikad saadavad välja lõhnasignaale, rohutirtsud ja tsikaadid lasevad kuuldavale kõlavaid peibutushelisid. Osal selgrootutel kaasneb paaritumisega omapärane pulmarituaal, mis näiteks ämblikul ja palvetajaritsikal võib lõppeda isase nahkapistmisega.
Pilt ja alltekst: Isast ninasarvikpõrnikat eristab emasest suur sarv . Paaritumisel viib isane putukas oma seemnerakud emase kehasse.
Viljastumine jaguneb kaheks:
1. Kehasisene viljastamine - toimub keha sees (nt uss, ämblik, putukas);
2. Kehaväline viljastamine - toimub väljaspool keha vees (nt vähk, meririst, karp, meduus , käsn).

Huvitav


Kollapaabusilmadel eritab emane isase meelitamiseks lõhnaainet, mida viimane haistab oma suurte sulgjate tundlatega isegi 2 km kauguselt . Isased tsikaadid aga on kõige valjemat heli tekitavad putukad maailmas, sellega meelitavad nad emaseid ligi. Nende tekitatud „sirina“ tugevus võib olla kuni 120 dB, umbes valju rokkmuusika tugevusega.

Mõni selgrootu võib olla nii isa kui ka ema eest


On ka selliseid selgrootuid, kellel mõlemat tüüpi sugurakud arenevad ühes ja samas isendis, neid nimetatakse liitsugulisteks loomadeks. Sellised on näiteks vihmaussid ja mitmesugused teod, kes saavad sigides võtta isase ja ka emase rolli. Neil on nii emas- kui ka isassuguorganid . Munade viljastamiseks nad paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Iseennast nad tavaliselt ei viljasta. Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane.

Lisa


Kiritigu on liitsuguline. Paaritudes liibuvad teod talda pidi üksteise vastu ja vahetavad seemnepakikesi, mida säilitavad erilistes seemnehoidlates. Kui munarakud on valminud, viljastavad partneri seemnerakud need ja kumbki tigu muneb munad mulda. Kuu aja pärast kooruvad väikesed teod.
--- 54

Mis on sugulise paljunemise eelised?


Sugulise paljunemise korral on iga järeltulija ainulaadne, st teistest mõnevõrra erinev. Näiteks võib ta olla vastupidavam mõne haiguse suhtes, parema kaitsevärvusega või muu sobivama tunnusega, mis annab talle eelise elus toime tulla. Kuigi suguline sigimine on keeruline ning nõuab aega ja energiat (nt partneri leidmine), on see kokkuvõttes tõhusam. Vastasel juhul ei oleks see kujunenud valdavaks paljunemisviisiks loomariigis.

Kas ilma partnerita saab suguliselt sigida?


Uus organism võib erandkorras areneda ka viljastamata munarakust (see on neitsisigimine ). Niisugust sigimist esineb näiteks mesilastel, sipelgatel, vesikirpudel ja lehetäidel. Vahel on kasulik paljuneda väga kiiresti, kui elutingimused on head ja toitu rikkalikult. Taimemahlast toituvate lehetäide emased annavad suvel ilma isaste osaluseta suure hulga samast soost järglasi. Nii piisab paarist emasest lehetäist, et rajada kiiresti uus arvukas lehetäide koloonia.

Mis saab munadest?


Kui munad on viljastatud, jäävad need enamasti omapäi arenema. Suurem osa selgrootuid järglaste eest ei hoolitse ja seetõttu hukkub neid palju. Kaotusi korvab munade suur hulk, mis võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse. Munadel on liigile omane kuju, suurus ja värv ja neid munetakse kas ühe- või mitmekaupa üksteise kõrvale või kuhjakestesse. Munad paigutatakse tavaliselt toidu lähedusse, et koorunud vastsel oleks toidulaud kaetud. Näiteks lehesööjad putukad munevad lehtede alla, parasiidid aga isegi ohvri keha pinnale või selle sisse.

Lisa


Kõrvahargid ja ämblikud on selgrootutest ühed vähesed, kes on hoolitsevad lapsevanemad. Kõrvahargid valvavad ja puhastavad arenevaid mune ning kaitsevad koorunud vastseid . Mõned ämblikuemad aga mässivad munad kookonisse ja kannavad neid ning ka vastkoorunud poegi endaga kaasas.

Miks on kasulik areneda moondega?


Suurem osa selgrootuid areneb moondega. Nende munadest koorunud järeltulijad on vastsed, kes on esialgu kujult hoopis teistsugused kui vanemad ja kes kasvades muutuvad. Vastsed saavad oma eluga iseseisvalt hakkama. Kuna nende eluviis ja elupaik erineb suuresti vanemate omast, ei konkureeri nad viimastega toidu pärast. Näiteks toituvad kiilid lendavatest putukatest, nende vastsed on aga hoopis veeloomad ja toituvad väikestest veeselgrootutest.
Selline areng aitab osal loomadel ka levida . Näiteks ookeanipõhja kinnitunud meriroosid ja korallid on just vastseeas ujumisvõimelised.

Milline on putukate eluring ?


Paljude putukate elutsüklis eelneb valmikule mitu arengujärku. Suuremal osal tiibadega putukatel erinevad arengujärgud üksteisest oluliselt nii välimuse kui ka eluviisi poolest ja üleminek ühest järgust teise on järsk, sel juhul on tegu täismoondega. Ühe põlvkonna vältel läbivad need putukad muna, vastse, nuku ja valmiku järgu. Nii toimub see näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel. Enamik meie liblikatest annab suve jooksul ühe või kaks põlvkonda. Paljud meie liblikad talvituvad nuku või vastsena, mardikad aga valmiku või vastsena.

Lisa


Äädikakärbsed on mõne millimeetri pikkused kiiresti paljunevad putukad, keda on sageli näha puuviljavaagna või moosipurgi ümber tiirutamas. Emased võivad muneda päevas mitukümmend muna. Järglaste areng on kiire ja aastaga võib saada kümneid uusi põlvkondi. Seepärast on nad tänuväärseks uurimisobjektiks teaduslaborites.
Ühes katses kasvatati äädikakärbseid kahel eri temperatuuril. Vaata selle katse tulemuste graafikut.
Graafik : Äädikakärbeste arvukus.
Selgitus: Graafiku x- teljel on aeg päevades ja y-teljel arvukus. Esimene graafiku joon näitab järsku tõusu 2 päeva jooksul (algab 8. päeval, lõpeb 9. päeva lõpus). Teine graafiku joon näitab tõusu 4 päeva jooksul (algab 16. päeval, lõpeb 19. päeva lõpus).
* Millisele küsimusele uurijad vastust otsisid?
* Mida nad teada said?
* Kuidas saab neid teadmisi kasutada äädikakärbseid laboris kasvatades ja kuidas igapäevaelus?
--- 55
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Liblikas areneb täismoondega.
Selgitus: Joonisel on esitatud liblika täismoondega arengu 4 etappi :
1. Muna. Emane liblikas muneb munad taimelehele.
2. Vastne (röövik). Munast koorub vastne, keda liblikatel nimetatakse röövikuks. See on pehme ussi meenutava kehaga , tal pole tiibu ega tundlaid . Vastne toitub taimelehtedest ning kasvab, kuni on valmis nukkuma. Kasvades peavad nad mitu korda kestuma.
3. Nukk . Mõne nädala või kuu aja pärast vastne nukkub. Nukk ei liigu ega toitu. Nukukestas vastse kehaosad muutuvad, kuni lõpuks saab vastsest valmik.
4. Valmik. Nukust koorub liblika valmik. Esialgu on tiivad pehmed ja liblikas saab need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta.
Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu vanemate väikesed koopiad ja erinevad sageli vaid näiteks selle poolest, et neil pole tiibu. Arengu käigus kestuvad nad mitu korda. Nii on see rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel jt.
Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti):
Joonis: Rohutirts areneb vaegmoondega.
Selgitus: Joonisel on esitatud rohutirtsu vaegmoondega arengu 4 etappi:
1. Muna. Emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mõnikümmend muna. Munad talvituvad ja järgmisel kevadel kooruvad nendest vastsed.
2. Vastne. Vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu. Välimuselt on nad vanemate sarnased, kuid väiksemad ja tiivutud.
3. Vastne. Vastne kestub mitu korda. Uus kest on alguses pehme ja võimaldab putukal perioodiliselt kasvada.
4. Valmik. Viimaks kestub vastsest tiibadega lennuvõimaline valmik, kelle elu kestab sügiseni.
* Mille poolest on suguline paljunemine parem kui mittesuguline?
* Mille järgi otsustad, kas tegemist on vaeg- või täismoondelise arenguga?

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED


1. Too näiteid taimede ja loomade sugulise ja mittesugulise paljunemise kohta. Mis on nii taimede kui ka loomade sugulisel paljunemisel sarnast?
2. Võrdle loomade mittesugulist paljunemist taimede vegetatiivse paljunemisega . Mida sarnast ja mida erinevat täheldad?
3. Analüüsi liit- ja lahksugulisuse eeliseid . Too näiteid liit- ja lahksuguliste selgrootute kohta.
4. Milline lehetäide paljunemise iseärasus võimaldab neil heade toitumistingimuste korral massiliselt paljuneda?
5. Miks võib väita, et kehasisene viljastamine on kohastumus maismaaeluga?
--- 56

Peatükk: 30. Parasiitusside areng


Peatükist saad teada


* Kes on parasiitussid?
* Miks parasiitussidel on vaja vaheperemeest?
* Mis kahju parasiitussid võivad inimesele põhjustada?
* Kuidas parasiitussidest hoiduda?

Olulised mõisted


* parasiit
* peremees
* vaheperemees

Osa usse on parasiidid


Paljud ussid elavad mullas, kus nad toituvad kõdunenud organismidest, või veekogudes, kus nad filtreerivad toitu veest. Kuid usside seas on ka rohkesti parasiite, kes elavad taimede või loomade, sealhulgas inimese organismis ja toituvad sellest. Organismi, kelle kehas parasiit elab, nimetatakse peremeheks. Parasiit saab teises organismis parasiteerides kasu, kuid peremehele põhjustab kahju. Loomaparasiidid toituvad peremehe soole sisust, verest või teistest kudedest ning eritavad peremehesse mürgiseid aineid, kahjustavad teda mehhaaniliselt ja põhjustavad peremehe toitumisvaegust, haigestumist või isegi surma. Inimene sageli ei teagi, et on ussiga nakatunud, sest see ei anna esialgu endast märku, hiljem võivad tekkida nt kõhuvalud.
* Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada?

Kuidas parasiitussid arenevad?


Parasiitusside maailm on erakordselt mitmekesine , hoolimata suhteliselt lihtsast kehaehitusest on nende elutsüklid sageli üsna keerulised. Ühtedel ussidel , nt solkmetel, on üks peremees, kelle najal nad elavad ja kelle kehas arenevad munadest vastsed ning vastsetest täiskasvanud. Peremehe nakatumine toimub ussi munade või vastsetega saastunud vee, toidu või pinnase kaudu.
Teistel parasiitidel on aga eri aegadel isesugune toiduallikas ja seepärast peavad nad läbi käima mitmest organismist. Nii on see näiteks paelussidel ja maksakaanil, kel on lisaks lõpp-peremehele tarvis ka ühte või enamat vaheperemeest. Lõpp-peremees nakatub sel juhul vaheperemeest (nt inimene mõne looma liha) süües. Inimese soolestikus võivad parasiteerida mitut liiki paelussid, kel igaühel on eri vaheperemees, kas veis , siga või kala. Tavaliselt elab inimest nakatanud paeluss või solge vaid sooles ning konkureerib temaga seeditud toidu pärast.
* Kuidas satub parasiit vaheperemehe kehast peremehe kehasse?

Lisa


Nudipaelussi vaheperemees on veis ja lõpp-peremees inimene. Kui nakatunud inimese väljaheitest on paelussimunad kandunud rohule ja veis seda rohtu sööb, nakatub ta ussiga. Munadest arenenud vastsed liiguvad veise lihastesse ja kui inimene sööb sellist liha toorelt või liiga vähe kuumutatult, satuvad vastsed inimese sooltesse. Seal arenevad neist ussid.
--- 57

Laiussi eluring


Laiuss on paelusside hulka kuuluv inimese ja lihatoiduliste loomade ( koera , kassi jt) sooltes elav parasiit. Tema mitme meetri pikkune ja umbes sentimeetrilaiune paelakujuline keha koosneb mitmest tuhandest ühetaolisest lülist, millest igaühes on nii isas - kui ka emassuguorganid . Seega saavad igas lülis teistest sõltumata munad areneda. Laiuss toodab päevas ligi miljon muna.
Joonis: Laiussi eluring.
Selgitus: Joonisel on esitatud laiussi eluringi 6 etappi:
1. Muna. Munad satuvad reoveega veekogusse, kus neist arenevad pisikesed ujumisvõimelised (ripsmetega) vastsed.
2. Vaheperemees. Ringiujuvaid vastseid võivad neelata väikesed vähkidest vaheperemehed - sõudiklased.
3. Vaheperemees. Kalad ( luts , lõhe, forell, kiisk , ahven jt) võivad süüa koos muu toiduga ka nakatunud sõudiklasi. Parasiidi vastsed tungivad seedetraktist kala kehaõõnde ja lihastesse.
4. Lõpp-peremees. Inimene või kiskja nakatub parasiitide vastsetega, kui ta sööb toorest või väheküpsetatud kala, milles on elusaid vastseid. Nendest arenevad välja täiskasvanud ussid ja kõik hakkab otsast peale.
5. Soole seinale kinnitunud laiuss imendab endasse inimese seeditud toitu kogu keha pinnaga.
6. Munad väljuvad peremehe organismist pärasoole kaudu. (Nakatunud inimene on pidevalt nakkusohtlik !)
* Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks?

Liimuksolkme eluring


Liimuksolge on ümarusside hulka kuuluv inimese sooleparasiit. Ta on lahksuguline, emased on kuni 40 cm pikad ja väga viljakad. Inimese soolde munetud munad peavad arenema vahepeal väliskeskkonnas ja seejärel uuesti peremeest nakatama. Inimene nakatub, kui ta sööb näiteks pesemata puu- või juurvilja , mis on maha kukkunud ja munadega saastunud. Munad võivad mullas säilida eluvõimelistena aastaid.
Joonis: Liimuksolkme eluring.
Selgitus: Joonisel on esitatud liimuksolkme eluringi 6 etappi:
1. Muna. Paari nädalaga areneb viljastatud munas vastne ning alles selline muna on võimeline peremeest nakatama.
2. Inimese suhu sattunud muna liigub peensoolde, kus munast väljub vastne.
3. Vastne puurib end veresoonde ja rändab verega kopsu, kus ta mõnda aega elab toitudes kopsukoest ja tekitades sellega kahjustusi.
4. Kopsust liigub vastne neelu ja sealt soolde tagasi.
5. Peensooles saab vastsest täiskasvanud solge. Emasuss muneb seal munad.
6. Munad väljuvad koos väljaheitega ja algab uus arengutsükkel.
* Kuidas pääseb vastne soolest vereringesse?
--- 58

Kas loomade parasiidid nakatavad ka inimesi?


Lemmikloomadel on mitmesuguseid parasiitusse. Paljud on omased just neile, kuid kahjuks on ka selliseid, kes võivad nakatada inimest (kutsikasolkmed, koeraviik, ehhinokokk jt). Koerad ja kassid luusivad ringi ning haigustekitajad levivad neile hõlpsasti. Koeraparasiitidega võivad nakatuda eelkõige lapsed. Sooleusside mune võib olla looma karvadel, kust need looma silitades ja temaga mängides satuvad kätele ja edasi suhu. Nakatuda võib ka siis, kui koer lakub inimese käsi või nägu või kui lapsed mängivad kassi või koera väljaheidetega saastunud liivakastis. Ohustatud on ka jahimehed , kes puutuvad otseselt kokku metsloomadega.
Pilt ja alltekst: Parasiitussidega võib nakatuda lemmikloomadega mängides, kui sellele pole tehtud ussitõrjet.
* Miks nakatuvad väikesed lapsed parasiitidega sagedamini kui täiskasvanud?

Kuidas hoiduda nakatumisest?


Nakatumiseks peab parasiitussi muna või vastne sattuma inimese organismi. Munadega nakatumine toimub pesemata kätega. Nakkuse võib saada ka saastunud joogivee või toiduga, näiteks pesemata salatite , puuviljade või marjadega. Vastsetega nakatutakse tavaliselt toorest või väheküpsetatud kala või liha süües. Seepärast peab kala
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #1 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #2 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #3 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #4 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #5 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #6 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #7 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #8 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #9 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #10 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #11 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #12 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #13 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #14 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #15 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #16 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #17 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #18 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #19 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #20 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #21 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #22 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #23 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #24 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #25 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #26 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #27 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #28 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #29 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #30 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #31 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #32 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #33 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #34 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #35 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #36 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #37 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #38 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #39 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #40 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #41 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #42 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #43 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #44 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #45 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #46 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #47 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #48 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #49 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #50 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #51 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #52 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #53 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #54 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #55 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #56 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #57 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #58 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #59 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #60 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #61 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #62 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #63 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #64 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #65 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #66 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #67 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #68 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #69 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #70 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #71 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #72 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #73 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #74 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #75 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #76 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #77 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #78 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #79 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #80 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #81 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #82 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #83
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margjus Õppematerjali autor

Lisainfo


Kommentaarid (1)

Pilvi profiilipilt
Pilvi: no ei tea veel
17:47 11-12-2018


Sarnased materjalid

96
doc
Bioloogia TV 8-kl 2-osa lk 1-43
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
84
docx
ELUSLOODUS
25
docx
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun