Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110 (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas selgrootud toituvad?
  • Mida selgrootud söövad?
  • Millised on selgrootute toitumisviisid?
  • Mil viisil selgrootud toitu seedivad?
  • Mida selgrootud söövad?
  • Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel?
  • Kuidas selgrootud söövad?
  • Mida karbid veest välja filtreerisid?
  • Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega?
  • Millised toitumiskohastumused on kujunenud veelise eluviisiga selgrootutel?
  • Kuidas toimub seedimine?
  • Miks peavad loomad sööma?
  • Miks peetakse käsnade seedimisviisi algeliseks?
  • Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga?
  • Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele?
  • Kuidas selgrootud hingavad?
  • Mis on hingamine?
  • Millised on selgrootute hingamisviisid?
  • Miks peab hingama?
  • Milleks kasutab organism hapnikku?
  • Mis tingimustel pääseb hapnik keskkonnast organismi?
  • Miks liigub CO2 rakust välja?
  • Kuidas selgrootud?
  • Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna?
  • Kes hingavad kehapinnaga?
  • Miks on vihmaussil vereringe aga lameussid saavad hakkama ilma selleta?
  • Millistel selgrootutel on kopsud?
  • Kuidas hingavad putukad?
  • Miks võib väita et putukate hingamissüsteem on paremini arenenud kui ämblikel?
  • Kes vajab rohkem hapnikku?
  • Millised veeloomad on hapnikusisalduse suhtes vähenõudlikud?
  • Milliseid loomi leiame vaid hapnikurikkast veest?
  • Millised hingamiselundid on kaladel kahepaiksetel ja imetajatel?
  • Mis tunnuste poolest on kõik hingamispinnad ühesugused?
  • Miks ei hinga kalad vihmausside moodi kehapinnaga?
  • Miks ei sobi trahheedega hingamine selgroogsetele?
  • Kuidas selgrootud paljunevad?
  • Kuidas selgrootud loomad paljunevad?
  • Paljunemiseks on alati vaja kahte sugupoolt?
  • Millised on putukate paljunemise ja arengu eripärad?
  • Miks areneb enamik selgrootuid moondega?
  • Kuidas selgrootud paljunevad?
  • Miks on mittesuguline paljunemine kasulik?
  • Milline paljunemisviis loomariigis on lihtsaim ja kes nii paljunevad?
  • Milliste tunnuste alusel loetakse pungumine mittesuguliseks paljunemiseks?
  • Mida on vaja suguliseks sigimiseks?
  • Mis on sugulise paljunemise eelised?
  • Mis saab munadest?
  • Miks on kasulik areneda moondega?
  • Milline on putukate eluring?
  • Millisele küsimusele uurijad vastust otsisid?
  • Mida nad teada said?
  • Mille poolest on suguline paljunemine parem kui mittesuguline?
  • Mille järgi otsustad kas tegemist on vaeg- või täismoondelise arenguga?
  • Kui ka loomade sugulisel paljunemisel sarnast?
  • Mida sarnast ja mida erinevat täheldad?
  • Miks võib väita et kehasisene viljastamine on kohastumus maismaaeluga?
  • Kes on parasiitussid?
  • Miks parasiitussidel on vaja vaheperemeest?
  • Mis kahju parasiitussid võivad inimesele põhjustada?
  • Kuidas parasiitussidest hoiduda?
  • Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada?
  • Kuidas parasiitussid arenevad?
  • Kuidas satub parasiit vaheperemehe kehast peremehe kehasse?
  • Miks nimetatakse laiussi liitsuguliseks?
  • Kuidas pääseb vastne soolest vereringesse?
  • Miks nakatuvad väikesed lapsed parasiitidega sagedamini kui täiskasvanud?
  • Kuidas hoiduda nakatumisest?
  • Kuidas vältida nakatumist parasiitussidega?
  • Miks peab andma oma koerale ussirohtu ka siis kui ta tõenäoliselt pole nakatunud?
  • Miks muutuvad lehed kollaseks ja närbuvad kui juured on kahjustatud?
  • Mille põhjal järeldad et kiduuss on lahksuguline loom?
  • Mis saab tsüstidest väljunud kiduussidest?
  • Kuidas võivad kiduussid levida teistele põldudele?
  • Miks on parasiitussidel väga palju mune?
  • Mis on parasiitussi vaheperemehega arengu eelis ja mis puudus?
  • Miks ei soovitata võrgendikoi ohjamiseks kasutada keemilist tõrjet?
  • Kuidas jälgida sääse arengut?
  • Miks peavad parasiidid munema palju mune?
  • Millises arengujärgus kirpe on kõige rohkem?
  • Kuidas kaitsta lemmikloomi parasiitide eest?
  • Milline on viiruste ehitus?
  • Kuidas viirused paljunevad?
  • Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel?
  • Mille poolest erineb viirus elututest objektidest?
  • Milline on viiruse ehitus?
  • Millest viirused koosnevad?
  • Kus viirused paljunevad?
  • Mis juhtub peremeesrakuga pärast gripiviiruse sissetungimist?
  • Mida teevael viirused inimeses?
  • Mille poolest erineb gripi- ja HI-viiruse käitumine organismis?
  • Kuidas ja millised viirused inimest nakatavad?
  • Kuidas vähendada gripipuhangu ajal grippi haigestumise riski?
  • Kuidas viirushaigustest hoiduda?
  • Milline on viiruste ehitus?
  • Millised probleemid sellega kaasnevad?
  • Miks on bakterid looduses laialt levinud?
  • Milline on bakterite ehitus?
  • Milliseid tingimusi on vaja bakterite paljunemiseks?
  • Milline on bakterite elutegevus?
  • Kus leidub baktereid?
  • Mis iseloomustab bakterirakku?
  • Kuidas bakterid välja näevad?
  • Millise kujuga on bakterid sinu preparaadis?
  • Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda?
  • Mis on bakteril taimerakuga sarnast mis erinevat?
  • Kuidas bakterid paljunevad?
  • Mil viisil kahjustavad inimese organismi tõvestavad bakterid?
  • Millistes tingimustes bakterid paljunevad?
  • Miks ka soodsates oludes bakterid siiski ühel hetkel enam ei paljune?
  • Miks säilitavad spoorid äärmuslikes tingimustes eluvõime bakterid aga mitte?
  • Millest bakterid toituvad?
  • Milline on bakterite osa looduses?
  • Millised bakterid elavad inimorganismis?
  • Millised bakterhaigused inimest ohustavad?
  • Milleks kasutab inimene baktereid?
  • Millised bakterid elavad meie kehas?
  • Mis kaitseb inimest tõvestavate bakterite eest?
  • Miks peab hambaid pesema?
  • Kuidas määratakse raviks sobivat antibiootikumi?
  • Kumb antibiootikum sobib uuritud bakteri põhjustatud haiguse raviks?
  • Mis sinu arvates võib olla eri vanusega inimeste erineval hulgal nakatumise põhjus?
  • Mis toimub hapnevas piimas?
  • Milliseid toiduaineid saab bakterite osalusel valmistada?
  • Kuidas saab vältida nakatumist bakterhaigustesse?
  • Kus inimese organismis bakterid elavad?
  • Kes on algloomad?
  • Milline on nende ehituse ja elutegevuse eripära?
  • Millised algloomad on meie looduses tavalised?
  • Milline tähtsus on algloomadel looduse aineringes?
  • Miks on osa algloomi teistele organismidele kahjulikud?
  • Kes on algloomad?
  • Mis eristab algloomi bakteritest?
  • Kuidas algloomad toituvad ja hingavad?
  • Kuidas algloomad liiguvad?
  • Kuidas elavad algloomad üle ebasoodsa aja ja kuidas paljunevad?
  • Paljuneb tsüsti moodustades?
  • Mille poolest on osa algloomi inimesele kahjulikud?
  • Miks jäävad algloomad ellu ka ebasoodsates keskkonnatingimustes?
  • Mille poolest on omavahel sarnased bakterite spoorid ja algloomade tsüstid?
  • Kuidas osalevad algloomad looduse aineringes?
  • Milleks kasutatakse väljasurnud algloomade jäänustest tekkinud settekivimeid?
  • Mida tuleb teha et vältida nakatumist algloomadega?
  • Kuidas sõltub kuumutamistemperatuurist piima säilivus?
  • Milline piim säilis värskena kõige kauem ?
  • Millistes purkides paljunesid mikroorganismid kõige kiiremini?
  • Mis eesmärgil piima pastöriseeritakse?
  • Miks tehti iga katsevariant kahe purgiga?
  • Millise lõppjärelduse saad katsest teha?
  • Kuidas reageerivad vees elutsevad algloomad erinevatele ainetele?
  • Kuidas varuda ja uurida mikroorganisme?
  • Milliseid algloomi leiad?
  • Kuidas on omavahel seotud populatsioon kooslus ja ökosüsteem?
  • Mis on biosfäär ja millistest osadest see koosneb?
  • Kui nad väliselt on üsna sarnased?
  • Kuidas on omavahel seotud samasse ökosüsteemi kuuluvad liigid?
  • Mis piirab elu levikut kõrgematesse atmosfäärikihtidesse?
  • Millised looduse eluta osa tegurid mõjutavad pargikooslust?
  • Millised tegurid mõjutavad organismi tema elupaigas?
  • Kuidas looduse elus ja eluta osa tegurid mõjutavad organismi?
  • Mis on konkurents?
  • Millised on eluslooduse tegurid mõjutavad rebase elu?
  • Milliseid valgusega seotud kohastumusi on kujunenud loomadel?
  • Milliseid kohastumusi on kuivade kasvukohtade taimedel?
  • Mille pärast organismid konkureerivad?
  • Millised keskkonnategurid mõjutavad taimede kasvu?
  • Mis on toiduahel toiduvõrk toidupüramiid?
  • Miks kujutatakse toitumissuhteid toidupüramiidina?
  • Kuidas energia toiduahelas edasi kandub?
  • Mis on ökoloogiline tasakaal?
  • Miks ökoloogiline tasakaal muutub?
  • Mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgust?
  • Millisel juhul on arvukuse püramiidi esimene aste väiksem kui järgmised?
  • Kuidas arvutada biomassi?
  • Miks on toitumissuhted püramiidi kujuga?
  • Miks läheb järgmisele püramiidi astmele ainult ligi 10 toiduga saadud energiast?
  • Kuhu kaob ülejäänud osa?
  • Miks jääb energiat toiduahela lõpu pool vähemaks?
  • Miks ei ole toiduahelad tavaliselt kuigi pikad?
  • Mis on ökoloogiline tasakaal?
  • Kuidas toimuvad liikide arvukuse muutused ökosüsteemis?
  • Mis aastatel oli valgejänese arvukus vaadeldavas ökosüsteemis maksimaalne?
  • Kuidas muutus ilveste arvukus nendele järgnevatel aastatel?
  • Mis on toiduahel?
  • Mis on ökoloogiline püramiid?
  • Millised välismõjud võivad looduslikku tasakaalu muuta?
  • Miks on elurikkus tähtis?
  • Mis on elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus?
  • Kuidas bioloogiline mitmekesisus mõjutab elu Maal?
  • Mis on elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus?
  • Mida mõistetakse elurikkuse all?
  • Miks on kirjeldamata liikide hulgas rohkem selgrootuid kui selgroogseid?
  • Miks on parem kui sama liigi isendid pärilikelt omadustelt teineteisest erinevad?
  • Milline on elurikkuse ökoloogiline tähtsus?
  • Miks on liigirikkus ökoloogiliselt tähtis?
  • Kuidas on elurikkus seotud ökoloogilise tasakaaluga?
  • Miks on elurikkus inimese jaoks väärtuslik?
  • Milline on sinu kodukoha lähim esteetilise ja emotsionaalse väärtusega looduspaik?
  • Mis on juhtunud Läänemere lõhega?
  • Mis on antud juhul ökosüsteemide vaesumise põhjustaja?
  • Miks on lõhede tervislik seisund halvenenud?
  • Miks on liigirikkus ühiskonnale kasulik?
  • Milline on Läänemere majanduslik ja milline ökoloogiline tähtsus?
  • Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta?
  • Miks elurikkus võib väheneda?
  • Kuidas meie mõjutame elurikkust?
  • Mida teha elurikkuse hoidmiseks?
  • Kuidas elupaiga killustumine võib mõjutada sealset taimekooslust?
  • Mis võib olla liigi kadumise põhjuseks?
  • Millises ajavahemikus oli loomaliikide kadumine eriti kiire?
  • Mis võib olla selle kiire väljasuremise põhjuseks?
  • Millal aeglustus liikide hävimiskiirus?
  • Milliseks võib antud graafik sinu arvates kujuneda järgmise 50 aasta jooksul?
  • Milline on kliimamuutuste mõju elurikkusele?
  • Mis võib olla erinevuse põhjus?
  • Miks mõned taimeliigid on haruldasemad kui teised?
  • Miks ei piisa liigi kaitsmiseks tema looduskaitsealuseks kuulutamisest?
  • Millised ohutegurid võivad vähendada Eesti elurikkust?
  • Millised looduslikud tegurid võivad põhjustada liikide väljasuremist?
  • Mida teha huntidega?
  • Kui palju taimi peavad sööma sebrad et nende biomass suureneks 40 kg võrra?
  • Kui palju suureneb lõvide biomass kes on söönud ära 40 kg sebraliha?
  • Kuidas taimed üksteist mõjutavad?
  • Millise uurimisküsimuse ja millise hüpoteesi uurijad püstitasid?
  • Mitu protsenti külvatud seemnetest tärkas igas kastis?

Lõik failist

--- 44

Peatükk:
27. Kuidas selgrootud toituvad?


Peatükist saad teada


* Mida selgrootud söövad?
* Millised on selgrootute toitumisviisid ?
* Mil viisil selgrootud toitu seedivad ?

Olulised mõisted


* rakusisene seedimine

Mida selgrootud söövad?


Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom
saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke
aineid.
Osa selgrootuid on taimtoidulised . Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad
toituvad peamiselt taimedest .
Osa selgrootuid on aga loomtoidulised , näiteks ainuõõssed,
ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud
ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga.
Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate
kõrverakkudega kombitsad , vähkidel aga ohvri haaramiseks ja
kinnihoidmiseks sõrad.
Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad,
segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad).
On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud
organismide jäänustest
. Nemad on olulised orgaanilise aine
ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid
saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss ), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende
vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu
põhjamudas.
Pilt ja alltekst : Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav
püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi.
Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks
loomaks.
* Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel?

Teadlastelt


Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad
kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on
põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal
massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi
kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25
% maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja
muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid
Vasakule Paremale
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #1 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #2 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #3 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #4 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #5 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #6 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #7 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #8 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #9 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #10 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #11 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #12 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #13 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #14 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #15 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #16 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #17 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #18 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #19 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #20 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #21 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #22 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #23 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #24 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #25 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #26 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #27 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #28 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #29 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #30 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #31 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #32 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #33 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #34 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #35 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #36 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #37 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #38 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #39 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #40 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #41 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #42 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #43 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #44 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #45 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #46 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #47 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #48 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #49 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #50 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #51 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #52 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #53 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #54 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #55 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #56 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #57 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #58 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #59 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #60 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #61 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #62 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #63 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #64 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #65 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #66 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #67 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #68 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #69 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #70 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #71 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #72 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #73 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #74 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #75 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #76 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #77 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #78 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #79 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #80 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #81 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #82 Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110 #83
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 83 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 92 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margjus Õppematerjali autor
see on bioloogia õpiku kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:

Bioloogia
thumbnail
12
doc

Kokkuvõte 8. klassi bioloogiast.

1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool on õhukese membraaniga ümbritse

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Viirused, bakterid ja algloomad

Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime Võime pika aja jooksul areneda Üliväiksed mõõtmed Viiruse tüübid: ● lastehalvatuseviirus ● gripiviirus ● herpeseviirus ● rõugeviirus Viirused on kõige väiksemad organismid. Kordades väiksemad teistest senituntud organismidest. Viirusi u

Mikrobioloogia
thumbnail
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahetust tsütoplasmaga. ______

Bioloogia
thumbnail
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru ­süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Bioloogia kordamine 8.klass küsimused bakteritest

Kordamisküsimused 1. Miks öeldakse viiruste kohta, et need asuvad elusa ja eluta looduse piirimail?. Millised elusorganismi tunnused viirusel on? Millised tunnused näitavad et viirust ei saa täielikult elusorganismiks nimetada? Sest neid ei saa nimetada tõelisteks elusorganismideks. Neil on valgud, võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda. Neil pole rakulist ehitust, nad on üliväikesed ja neil puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime. 2. Millistel viisidel võib viirushaigus organismis toimida? (lk 18-19). Viiruse pärilikkusaine paneb peremeesraku tootma massiliselt uusi viirusosakesi. Viiruse pärilikkusaine liigub peremeesrakku ja püsib seal mitteaktiivsena, seni kuni organism nõrgeneb. Siis muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks. Viiruse pärilikkusaine lülitub pärast mõningaid muutusi peremeesraku kromosoomi ja nakatud rakus hakkab pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. 3. Miks

Bioloogia
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Algloomad, bakterid ja viirused

1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel ja inimestel (lamblia, trih

Bioloogia




Kommentaarid (1)

Pilvi profiilipilt
Pilvi: no ei tea veel
17:47 11-12-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun