Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"vaegmoondega" - 74 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Organismide paljunemise kontrolltöö kordamine

MÕISTED Sügoot ­ Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees ­ Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees ­ Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees ­ väärareng Meioos ­ Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos ­ Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt ­ viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas ­ rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel ­ järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud...

Bioloogia
214 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu omadused, elu iseloomustavad tunnused

meeleelunditega ja ainuraksed spetsiaalsete valgu molekulidega) Paljunemisvõime : suguline , mitte suguline Arenemis ­ ja kasvamisvõime : Areng ­ on kompleks muutusi organismi ehituses ja talituses, mis muudavad üldjuhu keerulisemaks Otsene areng-järglane sarnaneb vanemale organismiga Moondega areng- jagune täis moondeks (muna-> vastne-> nukk-> valmik) , vaegmoondega (muna -> vastne-> valimk) Pärilikus: järglased sarnanevad oma vanematele Kindel eluiga , mis lõppeb surmaga: kõikidel on erinev eluiga Kohastumine: kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukoskkonnaga, kui ei, siis sureb välja Kasv : on organismi mõõtmete ja biostuktuuride arvu suunatud suurenemine , eesmärgiga saavutada paljunemiseks sobivad möötmed · Piiratud kasv (taimed, seemned)...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lülijalgsed

Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim ­ kärbes ­ hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega , liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded?...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Bioloogia KT1

Millised eelised on kehasisesel viljastumisel võrreldes keha välisega?( võrdle rakkude arvu ) Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut....

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed 3 elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi. Nad hingavad trahheega, mis ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni. Rohutirtsud arenevad vaegmoondega , neil on muna,vastse ja valmiku järk. 30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp...

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Tirtslased

(niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Caelifera) Sugukond Tirtslased (Acrididae) Rohutirts Pikkus 12 cm Lülilise kehaehitusega Keha on kaetud kitiinkestaga Avatud vereringega Hingab trahheedega Rohutirtsu areng Areneb vaegmoondega Lahksugulised Areng jaguneb kolme etappimuna, vastne, ja täiskasvanu Pilte Kasutatud materjalid http://www.zbi.ee/satikad/search/ http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://ipm.ncsu.edu/AG271/pics/grasshoppers.gif http://y.delfi.ee/norm/495/3974_FYG7BP.jpg Bioloogia 2. põhikoolile...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Ontogenees ehk isendi areng

Moondega - VASTNE Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega: a) Kahepaiksed - vastne on kulles b) Kalad - vastne maim c) Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased Moondega areng ka selgrootute seas: a) käsnad b) ainuõõssed c) erinevate usside hõimkonnad d) limused e) lülijalgsed f) okasnahksed Eriti täiuslik on putukate moondega areng 2 tüüpi a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik. Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud, prussakad, lutikad, täid, ritsikad b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/vagel) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad, kärbsed, sipelgad, mesilased, kirbud. 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab. Moondega arengu bioloogiline tähtsus 1...

Üldbioloogia
66 allalaadimist
thumbnail
1
doc

bioloogia spikker mõistetega

Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Paljunemine ja areng

MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane otsene jagunemine- jaguneb 1 rakk mitmeks osaks (amitoos)/kasvaja- ehk vähirakud...

Bioloogia
262 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Vähilised

· Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Maksimaalne kaal on 20 kg. Sigimine ja areng · Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Metoodiline liigitus · Alamvähid on mõõtmetelt väiksemad ja ehituselt veidi lihtsamad, nt: Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Putukad

TIIVAD SUISED ARENG MUUD NÄITED ISELOOMULI KUD TUNNUSED SIHKTIIVALIS Eestiivad Asuvad suu Vaegmoondega Kasutab tiibu vaid Ritsikas,tirts, ED paksemad ümber,vajalikud vastne:nümf hüppe sirts,kilk, kattetiivad, toitumiseks, väikesed, pikendamiseks kaerasori tiheda haukamissuised väikeste Ei ole hea lendaja, soonestikuga ja tiivaalgmetega kaks liitsilma,...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Organismide paljunemine ja areng

Täismoondeline areng ­ munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest; mõne aja möödudes nukkub, nukul aktiivne elutegevus puudub; nukukestast väljub valmik. (enamus putukad) Vaegmoondeline areng ­ nukustaadium jääb ära. Vastsündinu erineb alguses küll täiskasvanud eellasest, kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus. 24. Täismoondega: liblikad Vaegmoondega : rohutirtsud, prussakad, lutikad 25. Organismi vananemine sõltub geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 26. Surm ­ rakkude pöördumatu hävimine 27. Agoonia vältel enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. 28. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused. Võib kesta kuni 5 minutit. 29...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Organismide paljunemine ja areng

Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Ta toitub, kasvab ning mõne aja möödudes nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub ning tihti kaasneb nukuperioodiga ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamine. Nukukestast väljub valmik. Täismoondeliselt arenevad näiteks liblikad. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. Vastsündinu erineb küll alguses kuid kõik muutused toimuvad järk-järgult aktiivse elutegevuse käigus (putukatest arenevad vaegmoondega nt rohutirtsud, prussakad ja lutikad). Selgrootsetest arenevad moondeliselt kahepaiksed ja enamik kalaliike. Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

BIOLOOGIA AINEKAVA projekt

Liit- ja lahkusugulisus tigudel ja karpidel. Lülijalgsete loomade peamiste rühmade ­ vähi- ja ämblikulaadsete ning putukate ­ elupaikade mitmekesisus ja välisehituse võrdlus. Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka-...

Bioloogia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kordamisküsimused teemal organismide paljunemine ja areng

mesodermist? 14. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust! 15. Kui kaua kestab normaalne rasedus? 16. Nimeta bioloogilisi, keemilisi ja füüsikalisi teratogeene! 17. Milliseid perioode eristatakse postembrüonaalse arengu käigus? 18. Kuidas jaotatakse kasvamist? 19. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta, kes arenevad moondega, kes otse. 20. Mille poolest erinevad vaegmoondega ja täismoondega areng? 21. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi kes vaegmoondega. 22. Millest sõltub organismi vananemine? 23. Mis on surm? 24. Mille poolest erineb kliiniline surm bioloogilisest surmast?...

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tirtsud ja ritsikad

Tirtsud ja Ritsikad Sissejuhatuseks Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Sihktiivalised on jässaka pikliku külgedelt kokku surutud kehaga enamasti rohelised või pruunikad putukad. Nende kõige tagumine jalapaar on muutunud pikenenud hüppejalgadeks. Siia putukarühma kuuluvad rohutirtsud ja ritsikad. Sihktiivaliste haukamissuistega varustatud pea on suurte ovaalsete liitsilmadega ning kolme lihtsilmaga. Tundlad on kehast pikemad (ritsikatel) või lühikesed (tirtsudel). Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Eestiivad on kitsad, nahkjad, tagatiivad aga laiad, kilejad, hästi arenenud soonestusega. Pärast maandumist volditakse tagatiivad lehvikutaoliselt kokku ning tõmmatakse eestiibade alla varjule. Pikad eestiivad kaitsevad ülalt ja külgedelt ka putuka pikka tagakeha. Tagakeha lõppeb sageli lühikeste urujätketega ja emastel ka pika m...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom ­ suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut ­ nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. 54. 3 sabaniiti nii vamlikul kui vastsel ­ ainulaadne. Vaegmoondega , vees elava vastse viimasest kestast väljub kohe tiivuline valmik, tiivuline valmik kestub veel korra ­ ainulaadne.Vastse rindmikul on tiivaalgmed, lõpused tagakehal.Vastsed mitmesugustes veekogudes, toitub vetikatest, kõdust. Valmikud ei toitu, elavad vaid ühe päeva või paar.N: magevees ­ harilik ühepäevik, harilikmudapäevik, harilik samblapäevik, ojapäevik, kivipäevik, õrnpäevik. 55. Nii valmikud kui vastsed on röövloomad, vaegmoone, vastsed elavad vees, nende alalõug...

Vee elustik
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun