põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. · Antibiootikum Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. · Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm. · Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode
Ainevahetus tüübi/ toitumine järgi · Heterotroofid o Enamik bakterid o Kasutab valmis orgaanilist ainet o Energia saadakse lõhustimis protsessides · Loomad · Seened · Enamus bakterid · Klorofüllita taimed( parasiit taimed) · Autotroofid - sünteesivad ise orgaanilist ainet o Kasutavad kehavälist energiat(päike, keemiline) o Kõik taoimed ja osa baktereid(tsüanobakterid) Hapniku tarbimise järgi · Aeroob - vajavad elutegevuseks happnikku o Lõhustumis protsess täielik o Energeetiliselt tulemislikum ja kiire o Soodustavad kõdunemist. · Anaeroob o Ei vaja elutegevuseks hapniku o Lõhustumine osaline, mitte täielik. o Kulutatakse elutegevuseks suhteliselt vähe energiat. o Tekitavad käärimist, mädanemist, roiskumist. Bakterid paljunevad pooldudes. Ebasoodsad tingimused elab üle spoorina. Pastöörimine - lühiajaline kuumutamine. Kuni 60sek
käes fototroofsed. Deinococcus-Thermus Deinococci + Ob. Aeroob + Kemoorganotroof Thermus - Aeroob + Ob. Kemoorganotroof
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil
11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ................. 2. Täida lüngad:
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakuke...
10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks. Anaaeroobne bakter elab hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt. 13. Mida saavad inimesed teha, et bakterite elutegevust takistada? Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
kõige väiksema kestvusega, siis võib öelda et ta on atsidofii. Ksenobiootikumide mõju: Staphylococcus sp bakterid kasvavad intensiivselt nii fenoolis kui ka küteõlis. Küteõlis vad natukene parem. Pseudomonas'e bakterite kasv on kõige intensiivne küteõlis, fenoolis ta kasvab pahasti. Saamuti pärmi kasv küteõlis oli ka hea, mida ei saa öelda fenooli kohta, kus ta peamiselt ei kasvanud.. Hapnikku vajadusel analüüsivad tüved: Pseudomonas on aeroob, kuna vedelsöötmes ta kasvas kõigis söötme ruumalas eriti ruumala pinnal. Staphylococcus sp anaeroob kuna vedelsöötmes ta kasvas kolvi põhjal. Pärm on fakultatiivne anaeroob. Kokkuvõte Antud töös oli vaja analüüsida antud bakterite tüved, nende kasv ja arenemine erinevatel füüsikalis-keemiliste tingimustel. Oli tegemist Pseudomonasega, mis on gram-negatiivne aeroob. Ta ei talu soola ja suhkru sisaldut. Pseudomonas on psührofiili ja atsidofii
DRT=10/5,22=1,9 minutit. 13. Miks on osale mikroobidele hapnik toksiline? Neil puuduvad ensüümid, mis neutraliseerivad hapniku mürgiseid kõrvalprodukte (superoksiid, peroksiid). 14. Millised ensüümid vastutavad hapniku toksiliste produktide lagundamise eest? Superoksiidi dismutaas lagundab superoksiidi radikaale. Katalaas lagundab vesinikperoksiidi. Peroksidaas lagundab ka vesinikperoksiidi (ei teki O2). 15. Kuidas jaotatakse mikroobid hapnikunõudluse alusel? obligatoorne aeroob – vajab O2. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne hingaja fakultatiivne aeroob – saab kasvada ka seal, kus hapniku pole. Eelistab hapnikukeskkonda. Olemas katalaas ja SOD. Aeroobne/kääritaja/anaeroob. obligatoorne anaeroob – ei talu O2. Puudu katalaas ja SOD. Anaeroob/kääritaja. aerotolerantne anaeroob – kasvab paremini anaeroobsis, aga hapnik ei pärsi. Olemas SOD, katalaas puudu. Kääritaja. Mikroaerofiil – kasvab madalal hapniku konts. (2-10%) kui õhus (20%)
] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Glükoo s Glükolü üs 2 ANAERO AT AEROOB kääri OBNE NE tsitraadits P mine Etanoo ükkel
Rakk kõik organismid koosnevad rakkudest rakud erinevad suuruse, kuju, ehituse ja talituse poolest rakutuuma olemasolu alusel eristatakes eel- ja päristuumseid rakke rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride kaudu toimub info- ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga rakutuumas on kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega organellid taimerakku katab lisaks rakumembraanile rakukest erinevalt loomarakkudest sisaldavad taimerakud plastiide (kloro-, kromo- ja leukoplastid), vakuooli ja seda ümbritseb rakukset. seetõttu erineb ka nende aine- ja energiavahetus uued rakud tekivad olemasolevatest nende jagunemise tulemusena organellid on: tsütoplas...
pH, ekstra- ja intratsellulaarse patogeneesi staadium, antibiootikumresistentsete tüvede esinemine. Püütakse vaktsiini teha: näiteks ureaasi ja HspB vastu (need on seinas unikaalsed). Bakterid mõmm :) 05/06 Pseudomonas aeruginosa Üldist. Väike G- reeglina paaris esinev pulk. Obligaatne aeroob, oksüdeerib glükoosi. Limane polüsahhariidkapsel. Äärmiselt vähenõudlik – suudab mõne päeva ka dest. vees elada. Epidemioloogia. Looduses, haiglas niiskes keskkonnas (lillepotid, kraanikausid, tualetid, hingamis- ja dialüüsivarustus) üldlevinud. Sesoonsuseta. Võib põhjustada hingamisteede ja GI trakti mööduvat kolonisatsiooni hospitaliseeritud patsientidel, eriti
MIKROBIOLOOGIA I ( loeng 1.) 1. September 2009 Õppematerjale: 1. ,,Brock biology of microorganisms" by Michael T. Madigan 2. ,,Microbial Life" ( www.sinauer.com/microbial-life/index.html) 3. ÕIS 2009 õppematerjalid 1. ELU TEKE MAAL: · Maa vanuseks on määratud 4,6 miljardit aastat. · Vanimad leitud mineraalid on tsirkoonikristallid ( 4,4 miljardit aastat vanad ). · Vanimad settekivimid on leitud Gröönimaalt ( 4 miljardit aastat vanad ) vee olemasolu. · Vanimad bakterite kivistised on prekambriumist. · Stromatoliit- kivistunud mikroobne matt ( Lääne Austraalia ) · Tsüanobakterid- hapniku kogumine atmosfääri TÄNAPÄEVA TINGIMUSTES EI SAAKS ELU MAAL ENAM MEILE TUTTAVAL KUJUL TEKKIDA, kuna: · Tollal oli hapnikku väga vähe, selle asemel oli CH4, CO2, N2, NH3, CO, H2 · Kõrgem temperatuur · Ere valgus, UV kiirgus · Tugev vulkaanil...
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013 I 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. a) orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel b) Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks 2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid. · väga vähe hapnikku, · redutseerivad tingimused · CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st, · kõrge temperatuur, · valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja ...
Marutõbe meil enam pole, kuid see-eest on oluliselt suurenenud rebaste ja kährikute arvukus. Millised probleemid sellega kaasnevad? Miks neid polnud siis, kui esines marutõbe? --- 66 Peatükk: 32. Bakterid Peatükist saad teada * Miks on bakterid looduses laialt levinud? * Milline on bakterite ehitus? * Milliseid tingimusi on vaja bakterite paljunemiseks? * Milline on bakterite elutegevus? Olulised mõisted * bakter * spoor * aeroob * anaeroob Kus leidub baktereid? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid esineb looduses kõikjal. Neid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest, kusjuures nende arvukus võib olla väga suur. Näiteks ühes grammis mullas leidub keskmiselt 40 miljonit bakterit ning samas koguses looduslikult puhtas vees on neid ligikaudu miljon. Bakterite laialdast levikut
MIKROBIOLOOGIA I KONSPEKT Sisukord ELU TEKE MAAL .................................................................................................................... 3 MIKROBIOLOOGIA AJALUGU ............................................................................................. 5 KOCHI-HENLE POSTULAADID ........................................................................................ 6 PROKARÜOODID ELUSLOODUSES, SUURUS JA NIMETAMINE .................................. 8 PROKARÜOOTIDE KIRJELDAMISEL JA SÜSTEMATISEERIMISEL KASUTATAVAD TUNNUSED ......................................................................................... 10 BAKTERITE KUJURÜHMAD ............................................................................................... 12 RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES ............. 12 Kokid- kerakujulised bakterid. ......................
substraatsel fosforüülimisel. Teisalt on hapnik tugev oksüdeerija ning hingamisel tekkivad hapnikuradikaalid bakteritele äärmiselt toksilised. Sellest johtuvalt peab bakter balansseerima hapnikust saadava kasu ja toksilisuse vahel. Keskkonnas oleva hapniku kontsentratsioonist sõltuvalt on bakterid kohanenud molekulaarse hapniku olemasoluga või puudumisega ning vastavalt sellele kasutavad membraanset või substraatset fosforüülimist. Obligaatne aeroob vajab O2 kasvuks, kasutavad molekulaarset hapnikku elektroni lõpp-aktseptoriks aeroobsel hingamisel. Obligaatne anaeroob (vahel nimetatud ka aerofoobiks) ei kasuta O 2 energiaks. Molekulaarne hapnik on obligaatsetele anaeroobidele toksiline, mis tapab või inhibeerib kasvu. Sellised bakterid saavad energiat kääritamise, anaeroobse hingamise, fotosünteesi või metanogeneesi abil (energia saamine metaani lagundamisest).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
