Looduse kaitsmise võimalused tänapäeva Eestis Loodust väärtustab igaüks eri viisil, kuid mingil moel on see kõigile oluline. Õnneks saabki iga inimene looduse kaitsmisse oma panuse anda ja ainult üheskoos see võimalik ongi. Millised võimalused on selleks tänapäeva Eestis? Keskkonnahoid algab iseendast enda harjumustest ja enda tarbimiskäitumisest. Näiteks ostetakse pea igal poeskäigul asju, mida tegelikkuses vaja ei lähe. Iga päev raisatakse tohutul hulgal ressursse: vesi jäetakse ilma vajaduseta jooksma, tuli jäetakse lahkudes põlema jne. Vee ja elektri majja saamiseks on aga suure tõenäosusega põletatud fossiilkütuseid ja seega saastatud keskkonda. Looduse kaitsmiseks on muidugi ka otsesemaid viise, nagu prügi prügikasti viskamine või
tunduvad olevat omavahel mõnigas vastuolus, tuues näiteks, kiire heaolu suurenemine ei pruugi olla parim kaitse eesti kultuuriruumile. Mõnikümmend aastat tagasi peeti jätkusuutlikust arengust rääkides silmas enamjaolt ühiskonna ja looduse kooskõla. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust kaotanud tänapäevalgi, kuigi selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel üritatakse neid kahte kokku kombineerida. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Jätkusuutlik valitsemine on suurelt seotud võimu kasutamisega. Võimu all mõeldakse võimulolijate tahte ning otsuste pealesurumist ka teistele. Võimulolijad ei saa valitsetavate arvamust siiski täielikult ignoreerida, sest terrori abil on tänapäevamaailmas üha keerulisem võimul püsida
IT eetika. Finatsjuhtimise eetika. Kliendisuhete eetika. Tarbija põhiõigused, ebaaus konkurents. Eetikakoodeksid. – Sissejuhatus e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Vastutustundliku ettevõtluse olemus. 1. võtavad eesmärgiks olla head äripartnerid, 2. panustavad oma töötajate rahulolusse, 3. edendavad kohalikku või Eesti elu, 4. lahendavad keskkonnaprobleeme 5. või arendavad mõnda eluvaldkonda (kultuur, sport vm).
ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu. Seetõttu tuleks võimaldada inimestele ka piisavalt puhkust, aega iseendale. Tervis on eelkõige tähtsam kui töö ja raha. Samuti, et sündide arv ületaks surmade aru tuleks enamikul paaridel olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teine võimalus oleks ka sisserände soosimine. Sama oluline kui rahvaarv, on aga ka rahvastiku kvaliteet- haridustase, töö olemasolu, kaasatus ühiskonda ja keskkonnahoid. Ka väikese rahvaarvuga ühiskond on jätkusuutlik, kui igal inimesel on selliseks heaoluks olemas võimalused (nt. Võimalus omandada haridust, kasvada puhtas keskkonnas jne). Jätkusuutlikul riigil peaks olema ka pakkuda inimestele tööd. Siinkohal on Eestis töö olemasolu küsitav. Tööpuudus muudab toimetuleku ja heaolu küsitavaks. Töötuse määr on olnud Euroopa Liidu üks kõrgematest pikka aega. Inimesed, kes on pikaajaliselt aga töötud
osanik on usaldusosanik, kes vastutab vaid oma sissemaksuga. Osaühing vastutab vaid oma osamaksuga. Vaj. Algkapital 40000.- Aktsiselts erineb OÜ'st aktsiate võõrandamise ja kontrolli ja juhtimise poolest algkap. 400000.-, Tulundusühistu kolme või enama liikmega ühing, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega. Suhted riigiga: riik kehtestab reeglid ja ettekirjutused (tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org
See printsiip kuulub siiski kohaldamisele olukordades, kus on juba täpselt teada, milline kahju ja millisel kujul millise tagajärje tulemusena tekib. Üldjuhul siiski nii ei ole, mistõttu nende puhul tuleb kohaldada eelkõige ettevaatusprintsiipi ettevaatusmeetmeid tuleb rakendada ka siis, kui ei ole täpselt teada, kas ja milline kahju võib kasvatamise, kasutamise vm tegevuse tagajärjel tekkida. "Saastaja maksab" printsiibi juurde tagasi tulles võib öelda, et see tagab olukorra, kus keskkonnahoid ei oleks ainult riiklike organite, vaid kogu ühiskonna ühine eesmärk. Saastaja maksab põhimõttest lähtuvalt peaksid saastekontrolli kulutused peegelduma toodete ja teenuste hinnas, mis saastavad keskkonda oma tootmise, tarbimise või elutsükli muus staadiumis. Printsiibi otsene rakendus ilmneb lisaks veel saastemaksudes ning norme ületava saastuse eest määratavates trahvides. Kasutatud materjalid · https://et.wikipedia.org/wiki/Saastaja_maksab · http://k6k
enda vahenditega ära teha ning alles siis on võimalik taotleda nende hüvitamist Euroopa Komisjoni poolt. Seetõttu sõltub see, kui hästi Eesti suudab Euroopa Liidu poolt antavad toetust ära kasutada paljuski sellest, kui aktiivselt projekte algatatakse ning kui edukalt neid ellu viiakse. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad Eestis on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga. Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse
põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasv ja ka taastuvenergia osatähtsuse suurenemine. Samuti on positiivne heitveega keskkonda jõudva reostuse ja ka kõigi põhiliste õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine . 4.2 Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamine läbi põllumajanduse Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti
ootusi organisatsiooni liikmete suhtes, EK on täitmiseks esmalt juhtidele, seejärel töötajatele Sissejuhatus • e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika • Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus • Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Eetikakoodeks peaks sisaldama: Ausus ja seadustest kinnipidamine; huvide konfliktid; Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis; Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine; Suhted tarnijatega ja ostuprotsess; Poliitiline tegevus; Ettevõtte varade, ressursside kasutamine; Omandit puudutava info kaitsmine; Käitumiskultuur. Vastutustundliku ettevõtluse olemus. Ettevõtluse foorumi indeks
huvigruppidega koostöö hindamine ning Lasteasutuse jagunemine õigusliku seisundi alused huvigruppidega seotud tulemused - tagasiside ja Lasteasutused jagunevad munitsipaal- ja rahulolu; *Ressursside juhtimine- eelarveliste eralasteasutusteks. ressursside juhtimine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid; *Õppe- ja kasvatusprotsess- lastega areng ja tulemused, õppekava, õppekorraldus ja -meetodid, väärtused ja eetika; hariduslike erivajadustega lastega arvestamine, huvitegevus, tervisedendus, lastega
Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlikusest hakkasid rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes 1970. aastail nägid ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame oma loodusressurse ja
elluviimine. Palju avalikud õiguslikud asutused ei allu otse riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Avalik sektor tänapäeval koosneb nii riiklikest kui avalikõiguslikest instit. 2.Erasektor e. Teine- tegeleb majandusega, st.tootmise ja jaotamisega. Nende ühisjoon on kasumi teenimine ja eraomandus. Seda sektorit nim ja turundus-ja ärisektoriks. Erasektoris on eestis hõivatud 2/3 ja avalikus sek. 1/3 tööjõust. Riik reguleerib sektorit- maksu, tegevusload, kauplemise kord,keskkonnahoid. Riik pehmendab turutõrkeid vajadusel ning kogub makse ja jaotab raha ümber riigi eelarve kaudu. On olemas 2 seisukohta: 1)tung juhib majandust iseseisvalt, riigil pole vaja sekkuda. 2) ilma vigadeta, konkurentsita toimivat turgu pole olemas st.aeg ajalt esinevad turutõrked- riik peab aeg-ajalt majandusse sekkuma. Tänapäeval polearenenud tööstusmaade hulgas ühtegi niisugust, kus riik majandusse ei sekku. 3.Kodanikuühiskond-ühiskonnasektor, kus eesmärgiks pole valitsemine v.kasumi
limanäärmetega nahk, hingavad kopsudega, nahk niiske roomajad- maismaa loomad, hingavad kopsudega, nahk on kuiv sarvsoomuseline, muneb maismaal, 2 ringeline veresüsteem linnud- püsisoojased, süda on 4 osaline, nahk näärmetega, kuiv, suled, hambaid ei ole imetajad- püsisoojased, süda 4 osaline, nahas näärmed, karvad kehal, toidavad poegi piimaga, kesknärvisüsteem 4) looduse ja keskkonnakaitse traditsiooniline looduskaitse maastiku kaitse looduse kasutamine rekreatsiooniks keskkonnahoid (vee ja õhu kaitse) loodusvarade kaitse ja hoidmine 5) Loomad evolutsiooni tekke järgi 700 mln aastat tagasi esimesed hulkraksed loomad 600 mln aastat tagasi selgrootud 500 mln aastat tagasi kalad 400 mln aastat tagasi maismaaloomad 200 mln aastat tagasi sauruste valitsemisaeg 70 mln aastat tagasi valitsevad imetajad 2 mln aastat tagasi esimene inimene 6) Suur ja väike vereringe Veri liigub südame vasakust vatsakest mööda veresooni kogu kehasse ja sealt südame
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada survet teostamiseks võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda valdkondi (välispoliitikat või probleemi (nt perepoliitikani) keskkonnahoid v kodumaise põllumajanduse toetamine) Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Liikmeskond Alati kindel, lisaks olemas Mõnikord raske põhikiri määratleda Survegruppide liigid: 1
• Sotsiaalselt kohustavad – CSR põhinevad • Instrumentaalsed – abistavad juhised 1. Sissejuhatus: e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine 2. Ettevõtte moraalipoliitika: Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi 3. Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus: Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. 4. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus, kingitused ja hüvitised; keskkonnahoid, suhted meediaga, võrdsed võimalused Eetikakoodeks peaks sisaldama: • Ausus ja seadustest kinnipidamine; • huvide konfliktid; • Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis; • Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine; • Suhted tarnijatega ja ostuprotsess; • Poliitiline tegevus; • Ettevõtte varade, ressursside kasutamine; • Omandit puudutava info kaitsmine; • Käitumiskultuur.
püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alternatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühikonna pluralismi Survegurpi ja erakonna erinevused. Erakond püüab saavutada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valitsuses olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve
Normatiivsed- reeglitele põhinevad Väärtustele põhinevad Sotsiaalselt kohustavad CSR põhinevad Instrumentaalsed abistavad juhised Sissejuhatus · e/v eesmärgid, missioon, koodeksi vajadus ja selle täitmine Ettevõtte moraalipoliitika · Pöördumine e/v huviliste poole, selgitades eesmärke ja püüdlusi Ettevõtte eetiliste standardite kirjeldus · Töötajatele täpses, lühidas, selges keeles. Huvide konfliktid, konfidentsiaalsus,kingitsued ja hüvitised; keskkonnahoid,, suhted meediaga, võrdsed võimalused Eetikakoodeks peaks sisaldama: Ausus ja seadustest kinnipidamine; huvide konfliktid; Ausus/õiglus müügi ja turunduse protsessis; Siseinfo kasutamine ja väärtpaberitega kauplemine; Suhted tarnijatega ja ostuprotsess; Poliitiline tegevus; Ettevõtte varade, ressursside kasutamine; Omandit puudutava info kaitsmine; Käitumiskultuur. Vastutustundliku ettevõtluse olemus.
kohtu. Tänapäeval on tähtis rahvusvaheline dokument ÜRO põhikiri. Piirkondlikult on hulk riike seotud ka muude lepingusüsteemide (Euroopa Liit, Briti Rahvaste Ühendus, SRÜ). Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud 20. sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. 21. sajandi üleilmne probleem on infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on uuritud sadades tuhandetes teadusprojektides, selle kohta on avaldatud palju monograafiaid ja artikleid. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üks mahukamaid haridusuuringud.
protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev
protsesside, infosüsteemide ja arvutivõrkude mõjutamist ja enda omade kaitsmist. 7. Infosõjas on oluline kombineerimine. 8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev
paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ebaühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. 4. Jätkusuutlikkus- ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, 1
- Nõukogude Liidu lagunemine Eestis tõi kaasa uute kaupade parema kättesaadavuse siin. 15. Keskkonnasõbraliku tegutsemise barjäärid: Blake’i mudel. - Isiklikkus: väärtuste konfliktid, Inimese eetilised tõekspidamised on suunatud mingile muule väärtusele peale keskkonnahoiu. - Vastutus: isikliku vastutustunde puudumine, Usaldamatus riiklike institutsioonide või asutuste suhtes, kelle ülesandeks on keskkonnahoid. - Praktilisus: praktilised barjäärid keskkonnasõbralikul käitumisel, Aja, raha, füüsilise ruumi puudus (nt prügisorteerimise puhul), Ühiskondliku toetuse puudus, keskkonnasõbraliku infrastruktuuri puudus (prügi sorteerimine, ühistranspordi puudus). 16. Struktuurilised mõjurid: linna, eeslinna ja maapiirkonna tarbimiskäitumise eripärad ja mõju keskkonnakoormusele. - Maal tarbivad inimesed vähem ning tarbimisvõimalusi on ka vähem. Vähem
tööjõukulude finantseerimiseks. 1.2 Euroopa Liidu struktuurifondide toetused Otsides finantseerimisvõimalusi, tasuks kindlasti uurida ka struktuurifondide ja omavalitsuste poolt pakutavaid toetusmeetmeid, nt stardiabi investeeringuteks põhivarasse, koolitustoetused personali koolitamiseks. Struktuurifondidest toetatakse järgmisi valdkondi: haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad oma baasteenuste osas tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskustest saate infot projektide rahastamisvõimalustest nii struktuurifondide meetmete osas kui vajadusel ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta. 1.3 Stardilaen
Firma finantstegevuse näitajad Variant I Variant II Variant III · Traditsiooniline: kõrgeim kasumi (või ettevõtte väärtuse) maksimeerimine, Kasumiaruanne Realiseerimise netokäive = Net Sales (S) 9 000 10 000 10 000 sellest tulenevad majanduslikud eesmärgid (aga veel mitte keskkonnahoid, Realiseeritud toodete (muutuv)kulu = CGS 5 000 5 000 5 000 töötajate heaolu jms.) ning pikaajaline eesmärk ettevõtte säilimine. Brutokasum = Gross Margin (GM) 4 000 5 000 5 000 · Kaasajal (nii teoorias kui praktikas) lisanduvad väljastpoolt, KESKKONNAST
mittetulunduslik ühing. Sotsiaalse ettevõtluse olemusega aktsioonid/projektid - Heateo SA - Projekt HAPECO - Teeme ära! - Art-craft - Noored kooli - Lootuse küla - Uuskasutuskeskus - Abikäsi MTÜ Sotsiaalsed ettevõtjad Eestis Hannes Tamjärv, Mart Vähi. Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus nt arendab mingit probleemi kuskil kodukohas Ühiskondlikult vastutustundlik ettevõtlus keskkonnahoid. Töötajasõbralik loob head töötingimused, preemiad hea töö eest. Meeldiva töökollektiivsuse juurutamine. Koolitused, perepäevad. Lastehoid. (www.heategu.ee; www.koda.ee; www.csr.ee) Ettevõtte ühiskondlik vastutus... · 1) Äriorganisatsioonide toimimine viisil, kus põhitegevusega on kooskõlastatud ka tähelepanu ümbritsevale sotsiaal- ja looduskeskkonnale ning mis koosneb pigem vabatahtlikest tegevustest, mitte asjadest, mida ettevõte peab tegema (Euroopa Komisjon)
Eesti Maastrichtis kehtestatud konvergentsikriteeriumitele, mille täitmine oli Rahaliidu liikmeks saamise eelduseks; ning stabiilsuspunktile. Vaatamata astutud sammudele, on Eesti säilitanud Üsna suure Fiskaalpoliitilise autonoomia. Euroopa Liidu struktuurifondide raha aitab märgatavalt kaasa Eesti majanduse Funktsioneerimisele. Struktuurivahendite strateegia on osa riigi eelarvestrateegiast, peamised toetatavad valdkonnad on: põllumajandus, keskkonnahoid, transpordi infrastruktuur, ettevõtlus, haridus, regionaalne ja kohalik areng, teadus- ja arendustegevus. LISA 1 : Vabariigi Valitsuse eesmärgid aastateks 2008- 2011 Vabariigi valitsuse tegevuse üldeesmärgiks on tagada Eesti kiire ja jätkusuutlik majanduslik areng. Selle sihil on kolm alaeesmärki: · Majanduse konkurentsivõime kasv · Sotsiaalse sidususe kasv · Keskkonna kasutamise säästvuse kasv (Riigieelarveseadus 2008- 2011)
1970. Aastail viitasid ülemaailmsetele keskkonnaprobleemidele. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogiline tasakaal pole oma tähtsust minetanud tänapäevalgi, ent selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enese jätkusuutlikkuse üle. Enam ei vaielda, kas valida majanduskasv või keskkonnahoid, selle asemel püütakse neid kahte ühitada. Arutelu keskpunkti on tõusnud inimene koos oma arengu- ja elukeskkonnaga. Neid suundumusi väljendab ka üks enamlevinud definitsioone, mille kohaselt jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tänane ettekujutus jätkusuutlikkust arengust rõhutab, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust
Haridus 3399,1 Riigivalitse 31% Kultuur, kunst ja sport 1130,6 mine Teadus 398,5 5% Sotsiaalne kaitse 10065,4 Riigikaitse Tervishoid 4842,8 5% Keskkonnahoid 802,0 Korrakaitse Maakorraldus 59,2 6% Põllu-, metsa ja 880,0 Transport ja Tervishoid kalamajandus side Haridus 16% Transport ja side 1785,2 6% 11% Muud majandusharud 334,9 Muud 1562,5 Kokku kulud 31054,0 Joonis 9.4. Riigieelarve kulude jaotus aastal 2001
paljud riigid koostanud oma rahvusliku arengustrateegia järgmiseks 20-30-ks aastaks. Lisaks rahvuslikele strateegiatele koostatakse ka valdkonnastrateegiaid. Näiteks on Eestis vastu võetud riiklik lastekaitse strateegia aastani 2015, narkomaania ennetamise strateegia aastani 2012 jne. Sotsiaalne jätkusuutlikkus- eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliiikale on investeering, mitte koorem Jätkusuutlikkus- säästev areng, kestlik areng ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine, kõrge elukvaliteet, erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad, lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete
võimalust. 45. Keskkonna Kuznetsi kõver (EKC). Selgitada joonise abil ja tuua empiirilisi näiteid. ”EKC hüpotees põhineb arusaamal, et majanduse kasvades suureneb keskkonnareostuse tase, seda kuni jõutakse majanduslikult piisavalt kõrgele tasemele – pöördepunkti (inglise keeles turning point), kus keskkonnareostus hakkab vähenema. Ühiskond hakkab rohkem tähelepanu pöörama keskkondlikele muutustele ning probleemidele. Keskkonnahoid muutub riigi tasandil poliitiliselt oluliseks teemaks siis, kui rahva rikkuse tase on ületanud teatud läve” 46. Rohemajanduse mõisted: tasakaalumajandus, mittekasv, nullkasv, ringmajandus, biomajandus, sinine majandus. (võtsin need netist, kuna ei leidnud slideidelt) Tasakaalumajandus - on majandus, mida iseloomustavad konstantsed rahvaarv, kapitalivarud ja materjali- ja energiavood, nii et inimtegevuse ja keskkonna vahel valitseb tasakaal
Näidatakse et toode pakub soovitud kasusid. Kvaliteet, ökonoomsus, väärtus, tootlikkus. · Emotsionaalne lähenemine tuuakse esile positiivseid(armastus, huumor, uhkus, edu, rõõm) või negatiivseid(hirm, süütunne, häbi) emotsioone, mis ajendaksid ostma. · Moraalne lähenemine mõjutada inimesi rohkem maailma parandama, annetused, tolerantsus, keskkonnahoid. · Sõnumi formaat. Trükireklaami puhul font, värvid, pealkiri, illustreeringud. Raadioreklaami puhul sõnad, helid, hääled. Televisiooni puhul -sõnad, hääl, kehakeel, riietus. · Sõnumi kohale jõudmise tõenäosus: · Tuleb saata õigele sihtgrupile · Peab pakkuma huvi · Peab andma uut infot · Peab õigustama hiljuti tehtud ostu õigsust
jäätmekäitlusest ning oskused kasutada ohutust tagavaid vahendeid ja töövõtteid. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. TÖÖOHUTUS JA TÖÖTERVISHOID. Töökeskkond. Nõuded töökeskkonnale, seadmetele ja masinatele. Tööohutusjuhend. Tuleohutus. Elektriohutus. Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused. Tervisekontroll. 3.2. TÖÖÕNNETUS. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukordades. Esmaabivahendid töökohal. 3.3. KESKKONNAHOID JA JÄÄTMEKÄITLUS. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse ennetamise ja vältimise võimalused töökeskkonnas ja olmes. Jäätmete esmane käitlus. 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tööohutuse eesmärke ja ülesandeid; · tööohutuse õigus- ja normatiivakte; · töötajate tööohutusalaseid õigusi ja kohustusi; · töökeskkonnale esitatavaid põhinõudeid; · tööohutusalaseid nõudeid kooli ruumides;
o rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu, tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering. o Majanduse jätkusuutlik areng o Keskkonna jätkusuutlikkus Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutliku mõtteviisi teke: o Esimene linnuke rohelised 1970tel o Rooma klubi o Levinud enamikus modernsetes ühiskondades: majanduskasv + keskkonnahoid Eesti jätkusuutliku arengu prioriteedid: o Ühiskonna sidusus o Eesti kultuuri elujõulisus o Heaolu kasv o Ökoloogiline tasakaalustatus Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet.
looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. KESKKONNATEGEVUSKAVA AASTATEKS 2007-2013 ja KESKKONNASTRATEEGIA OMAVAHELINE SEOS: · Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaan. · Juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 põhimõtetest. · Arvestab mitmete teiste arengukavadega ( nt Eesti kalanduse strateegia, Eesti maaelu strateegia ja arengukava 2007-2013,Looduskaitse arengukava aastani 2035 jne). KESKKONNASTRATEEGIA PÕHIMÕTtED: Keskkonnahoid säästev areng, keskkonnapiirangud. Ennetus ennetus on odavam ja tulemusrikas. Ettevaatus keelamine, kuni pole tõestatudtegevuse kahjutus. Strateegiline integreeritus keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades. Õiguslik läbivus keskkonnaaspektid kõigis õigusaktides Tervislikkus keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis. Ühisrikkus- ja hool ühine arusaam rahvuslikust rikkusest keskkonnast.
o keskkonnategevuskava peaeesmärgiks on nimekiri riiklikult prioriteetsetest tegevustest Eesti keskkonnastrateegias määratletud keskkonnapoliitika põhieesmärkide saavutamiseks o keskkonnastrateegial ja keskkonnategevuskaval on samasugused esmatähtsad valdkonnad (keskkond, tervis, loodusvarade säästlik kasutamine jne) keskkonnastrateegia põhiprintsiibid (põhimõtted): o keskkonnahoid – säästev areng, keskkonnapiirangud o ennetus – ennetus on odavam ja tulemusrikas o ettevaatus – keelamine, kuni pole tõestatud tegevuse kahjutus o strateegiline integreeritus – keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades o õiguslik läbivus – keskkonnaaspektid on kõigis eluvaldkondades o tervislikkus – keskkonnahoidlikud tehnoloogiad tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis
Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid. Laste tervise süsteem ja poliitika (tervishoiu korraldus, immuniseerimine, keskkonnahoid, koolikiusamine). Mis on: Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja soomlasi 0,8%. Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus). Digiretsepti kasutuselevõtt.
Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik Kehtivad väga kõrged maksud, kuid selles süsteemis on keskseks heaolu eest vastutajaks riik ise. Näiteriigid: Soome, Rootsi. Jätkusuutlikkus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkuse neli komponenti: eesti kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Jätkusuutlikkuse põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine Kõrge elukvaliteet Erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad
See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on
kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Inrerneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on
See on aktiivne õppimisprotsess, mis võimaldab inimestel baasteadlikkusest jõuda rahvusvahelise koostöö ja jätkusuutliku inimarenguni isikliku vastutuse ja teadliku tegutsemise kaudu. Infotehnoloogia mõju maailma arengule (vt ka eestpoolt infoühiskond ja infosõda) Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia ja eriti Interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell. Infoühiskonnas on teadmised olulisim
Piirkondlikult on hulk riike seotud ka mitmete muude lepingute süsteemidega (Euroopa Liidu, Briti Rahvaste Ühenduse, SRÜ jne raames). Vt Tähtsamad maailma- ja regionaalorganisatsioonid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Infotehnoloogia areng on kujunenud ülivõimsaks maailma arengut mõjutavaks paradigmaks (näidiseeskujuks). Selle varju on jäänud XX sajandi globaalprobleemid tuumakonfliktid, arengumaade näljahäda ja keskkonnahoid. XXI sajandi globaalprobleem infotehnoloogia harmooniline rakendamine kõigi maailma ühiskondade hüvanguks. Sotsiaalsete probleemide tähendust saab mõõta tähelepanuga, mida nad on pälvinud teaduses. Arvutitehnoloogia, ja eriti interneti mõju ühiskonnale on olnud uurimisobjektiks sadadele tuhandetele teadusprojektidele, monograafiatele ja artiklitele. Pole juhus, et selles kolossaalses analüütilises pagasis on üheks mahukamaks haridusuuringute portfell
kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Lisa Eestis on müügil organismile kasulike piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid - biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, kes toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Bakterite kasutusvaldkonnad (1-6): 1. Keskkonnahoid. Bakterite liigilise koosseisu ja arvukuse põhjal hinnatakse keskkonnaseisundit, nt tõvestavate bakterite sisaldust veekogudes. Suvel võetakse ujumiseks ettenähtud veekogudest regulaarselt proove ja määratakse nendes soolekepikese bakteri arvukus. Kui neid on üle normi, siis on vesi väljaheidetega reostunud ning ujuda ei tohi. Bakterite kiire ainevahetuse ja võime tõttu lagundada väga mitmesuguseid ühendeid saab neid kasutada reovee puhastamisel ja loodusreostuse (nt naftareostuse)
annaabi.ee 
