E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm D Sinikiil Pääsusaba Muskussikk Sipelgas Toakärbes Koer- Sarviknaksur Kuplane Toasääsk liblikas Nõelmardikas Vapsik Surusääsk
1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena Liblikad admiral, ohakaliblikas, pääsusaba lendavad eriti ösöel, neil on toidu imemiseks pikk imilont. Mardikad kuldpõrnikad, ohakasikk, nõelmardikas, aiajooksik, seitsetäpplepatriinu. arvukamad putukad Maal, ülalt kaitseb neid rindmikukilp. Kiilid sinikiil, kuningkiil, lapik-vesikiil neil on neli kilejat tiiba, tiivad on kaetud peenete karvakestega. Kiletiivalised kimalane e. maamesilane, kodumesilane, herilane neil on neli kilejt tiiba, tagakeha lõpus on muneti või mürgiastel Putukate tähtsus looduses Putukad taimede tolmeldajad, putukad, kui taimekahjurid, putukad
külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, seitsme musta tähniga peamiselt taimedel pikkus 5,5-8 mm Viistäpp-lepatriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed kattetiivad punakad, viie musta tähniga pikkus 3-5 mm Kroontriinu keha ümar, külgvaates kumer tundlad ja jalad lühikesed eesselja eesosa hele kattetiivad kollased, kokku 11 suure musta laiguga pikkus 4,5-5,5 mm Ohakasikk keha piklik tundlad pikad kattetiivad tumedad, tihedalt kollakashallide täppidega eesselg keskel valkja pikitriibuga tundlad hallide ja mustade sõõridega pikkus 13-16 mm Tuisusikk pikkad saledate jalgadega keha tagaosas kitsenev kollased kattetiivad nelja musta laiguga jalad mustad pikkus 11-20 mm sageli õitel Suur-õiesikk isaste kattetiivad kollakaspruunid emastel kattetiivad ja eesselg punakad
põhjusi; * selgitada ökoloogiliste tegurite mõju organismide arvukusele; * lahendada biomassi püramiidi ülesandeid; * analüüsida elurikkust ohustavaid tegureid ja keskkonnaprobleeme; * analüüsida elurikkuse kaitsega seotud probleeme. --- 104 Valik Eesti päevaliblikaid: 1) ohakaliblikas, 2) lapsuliblikas, 3) väike-koerliblikas, 4) niidu-võrkliblikas, 5) leinaliblikas, 6) pääsusaba, 7) päevapaabusilm, 8) admiral. --- 105 Valik Eesti mardikaid: 1) Laiujur, 2) Ohakasikk, 3) Aiajooksik, 4) Karuspõrnikas, 5) Harilik maipõrnikas, 6) Ninasarvikpõrnikas, 7) Seitsetäpplepatriinu, 8) Sipelmardikas, 9) Väike-aasatriinu, 10) Harilik käätsusikk, 11) Nõelmardikas, 12) Pehmekoorlane, 13) Nõmmeliivikas, 14) Savinaksur, 15) Pähklikärsakas, 16) Vaarikamardikas. --- 106 Mõistete seletused A aeroob - hapnikuga keskkonnas elav organism 68 algloomad - üherakulised rakutuumaga organismid, kes toitumistüübilt sarnanevad enamasti loomadega 76
annaabi.ee 
