Seente marineerimine Kõige esimeseks ülesandeks on et keedetud seentele lisatakse 20 g soola 15 g suhkrut 3-4 vürtsitera 3-4 pipratera (veidike kaneelikoort) 2 loorberilehte 1 keskmine sibul, ratasteks lõigatud ½ klaasi poolpehmeid porgandiribasid 2-3 sl 30%-list äädikat. Seejärel tõstetakse kuumad seened kuumutatud ja veidi jahtunud purki või pudelisse, mis kohe suletakse. Keedetud seened kurnatakse (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). 1½ klaasist veest ja eelpool antud maitseainetest keedetakse marinaad. Kurnalt võetud seened tõstetakse marinaadi ning keedetakse paar minutit. Seened koos marinaadiga pannakse kuumutatult ja veidi jahtunud purki mis kohe suletakse. Seene keeduleem tarvitatakse toidu- või seeneekstrakti valmistamiseks.Keedetud seentelt kurnatakse leem (arvestatud on 1 kg värskeid seeni). Seened tõstetakse metall- või klaaskaanega suletavasse purki, vahele puistatakse vürtse (ka sibularõngaid ja p...
Marinaad Kui grillitavale lihale tahetakse tugevamat maitset, võib valmistada marinaadi. Liha saab marinaadiga parema maitse ning pehmeneb küpsetamisel kiiremini. Kala ja köögivilja marineeritakse eelkõige uute ja põnevate maitsete saamiseks. Marineerida võib mõnest tunnist mõne ööpäevani. Väga sageli valmistatakse marinaadid õlust, piimast, mineraalveest, veinist, veiniäädikast, õlist (õli pikendab marinaadi säilivust). Kuivmarineerimise puhul maitseainete segu pehmendab liha, kala või lindu ning samal ajal moodustub toiduaine omast mahlast maitsestatud vedelik. Marineeritavat toiduainet hoitakse jahedas ruumis. Marinaadi all peab olema kogu toiduaine, et vähendada kokkupuudet õhuga. Marineerimisnõu valitakse võimalikult väike ning toiduainet keeratakse aeg-ajalt. Külmutatud liha võib panna marinaadi üles sulatamata. Üsna hea viis on panna nii toiduaine kui ka marinaad spetsiaalsesse kotti. Aegaj...
võtted, eesmärk/eesmärgid võtte läbiviimiseks kasutamise kohta (1-3) mida tead (miks seda tehakse ?) Näide : · liha · suletav marineerimise nõu · liha tükeldatakse sobiva · toore liha marineerimine Liha murendamiseks · segamisvahend marinadi suuruse ja kujuga grillimiseks marineerimine · lihale paremate komponentide segamiseks tükkideks · suure tükina liha
Toiduainete kulinaarne töötlemine Külmtöötlemine Külmutatud toiduainete sulatamine · Külmutatud liha, kala, köögiviljad, puuviljad sulata vahetult enne eel-ja kuumtöötlemist. · Eelista sulatamist madalamal temperatuuril 4-6 kraadi · Külmutatud köögivilju kasutatakse toitudesse neid eelnevalt sulatamata. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine · Köögivilja sorteerimine · Köögivilja pesemine · Köögivilja koorimine · Tapaloomade seedeelundite eraldamine · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine · Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine Madala toiteväärtusega osade eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Tükeldamine (tükelduskujud) · Toodete vormimine lk.92 · Toote sidumine lk.9...
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. 1C ..met 2C ..et 3C ..prop 4C ..but 5C ..pent Alkohol on joovet tekitav aine. Tekitab emotsionaalseid muutusi, kõne-, taju-, meeleolu- ja tasakaaluhäireid. Kahjustab enim maksa. Polaarne solvent. Mõjusid saab kiirendada soojendamisega. SAAMINE KASUTAMINE Alkaani oksüdeerumine Meditsiinis Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜ...
Lihatükile antakse kuju (ovaalne jne) vastavalt sellele, mis toitu sellest valmistada soovitakse LIHA EELTÖÖTLEMINE (järg) Paneerimine kaetakse paneerimiskihiga, mis takistab lihamahla väljavoolamist Paneerimise viisid: Ühekordne paneering jahus, riivsaias, riisihelvestes, riivsaia-juustu segus, munasegus ja riivsaias; Kahekordne paneering ehk täispaneering jahus, muna-maitseainete segus ja riivsaias; jahus, munas, saiakuubikutes LIHA marineerimine Marineerimine peamiseks eesmärgiks on liha pehmendamine ja maitseomaduste parandamine ja täiendamine Liha pikkimine Liha pikkimine - eesmärgiks on tõsta liha toiteväärtust ja parandada maitseomadusi Veiseliha võib pikkida porgandi, sibula, küüslaugu, suitsupekiga Sealiha pikitakse musta
Toiduainete kulinaarseks töötlemsie viise on kaks : 1) KULMTÖÖTLEMINE 2) KUUMTÖÖTLEMINE Toiduainete külmtöötlemine Toiduainete külmtöötlemine on toiduainete ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm
6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist hoiduda? Kõõm, jalaseen- kasutan oma kammi, jalatseid ja riideid. 11) Seente säilitusviisid? Kuivatamine,marineerimine,soolamine,külmutamine,õlis säilitamine, hapendamine 12) Jäävalt mürgised seened? Valge kärbseseen, punakas narmsnutt, roheline kärbseseen, punane kärbseseen. 13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv
Hoidistamine Mis on hoidistamine ? Hoidistamine on viis toiduainete säilitamiseks. Mõned hoidistamisviisid on näiteks hapendamine, marineerimine, konserveerimine, soolamine jne. Miks hoidistatakse ? Toiduaineid säilitatakse selleks, et takistada nende riknemist pikemaajalisel säilitamisel. Eelkõige tehakse seda toiduainete puhtuse ja tervislikkuse tagamiseks, toidumürgistuste vältimiseks ja ka menüü mitmekesistamiseks. Konserveerimise skeem. Mis on lisaained ? Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil
esindajad METAANHAPE HCOOH · terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik · seguneb veega; · leidub sipelga- ja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes; · kasutatakse redutseerijana Karboksüülhapete tähtsamad esindajad ETAANHAPE CH3COOH · terava hapu lõhnaga söövitav vedelik · seguneb veega; · tekib etanooli lahjade lahuste äädikhappekäärimisel; · kasutatakse toidu valmistamisel ja konserveerimisel (marineerimine); Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad:
Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115
*hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja kreemsupid, nende valmistamine ja sobilikud lisandid. Pidulike köögiviljalisandite ja - roogade valmistamine( keedetud, praetud, hautatud, küpsetatud, üleküpsetatud, täidetud).
18. C= 4, N=3, O=2 19. C= 4, N=3, O=2 20. Struktuur 21. CH3OH-metanool 22. Metanool, etanool, glütserool 23. Metanooli kasutatakse tööstuses lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Etanooli kasutatakse keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Glütserooli kasutatakse kreemide ja teiste kosmeetikatoodete valmistamiseks ning polümeerid elähteainena. 24. Sipelgahape e. Metaanhape HCOOH, äädikhape e. Etaanhape CH3OOH 25. Maitsestaime, marineerimine, keemiatööstus 26. Süsivesikud, rasvad, valgud 27. Süsivesikud, rasvad, valgud 28. Süsinik, vesinik, hapnik 29. Suhkru valemid= C6H12O6(glütseriin), C12H22O11(sahharoos e. Suhkur) 30. Erinevused on tingitud sellest, et iga järgnev lüli on pööratud 180kraadi. 31. Toitaineks, varuaineks 32. Kartul ja teraviljad 33. Glütserooliks ja seebiks 34. Tselluloos 35. Aminohapete jääkidest 36. Sest nad tekivad organismide elutegevuse käigus.
säilitatakse siis -18°C juures · Võrreldes teiste konserveerimis- viisidega on külmutamisel see eelis, et külmutatud toiduained säilitavad kõige paremini oma keemise koostise ja loomuliku maitse, samuti säilivad hästi vitamiinid. · Külmutatud säilitatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju ja marju · Selliste toiduaunete kaal ei vähene pärast aeglast ülessulatamist ja nad säilitavad oma kvaliteedi. · Hapendamine ja marineerimine- konserveerivaks aineks on hapendamisel piimhape, mis tekib piimhappelise käärimise tulemusena; · Marineerimisel aga äädikhape, mida lisatakse 0,5-2% ulatuses · Köögiviljade hapendamisel on konserveerivaks aineks keedusool (vahel nimet. Selliseid tooteid ka soolatud toodeteks) · Hapendatakse kurke, arbuuse, tomateid, seeni jne. Marineeritakse tavaliselt puu- ja köögivilju, marju, seeni heeringaid ja teisi kalu
toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel
· Tarretis on tarretunud sukurikas toode, tarretavaks aineks on tooraines leiduv pektiin. · Sukaad onsuhkrusiirupis keedetud ja seejärel kuivatatud ning suhkrukoorikuga kaetud puuviljad ja marjad. Soolamine Soolamine on toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga. Konservanti lisatakse toiduainetele tahkel kujul või vesilahusena. Keedusool on värvuseta , kristalne aine, lahustub hästi vees ja lahustumine sõltub temperatuurist. Marineerimine äädikahappega marinaadiks nimetatakse hapet sisaldavat vedelikku, mis on maitsestatud soola, suhkru ja erinevate maitseainetega. Happe rollis on tavaliselt äädikahape. Äädikahape on terava lõhna, hapu maitse ja värvuseta aine, seguneb veega igas vahekorras. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma
- Omaette elamus on küpsetada suures BBQ-ahjus tervet sea rümpa (tavaliselt kuni 40 kg) ning lamba- või väiksema noorveise rümpa. - Olenevalt lihast võib küpsetusaeg olla 1-20 tundi. - Kuna küpsemisaeg on pikk, sobib paremini mõningase rasvasisaldusega liha. BBQ-ks liha maitsestamine - BBQ puhul pole vaja liha eelnevalt marineerida, kuna see varjab liha enda ja küpsemise käigus peale kantava mopi maitse. Kui tegu vintskema lihaga, tuleb hapuainetega mõõdukas marineerimine kasuks. - Kondiga liha (nt searibi) ja ka vintskema liha puhul on hea kasutada maitsestamisel papaiini (lihapehmendajat). Lisaks võib tarvitada mõningaid vürtse, ürte ja soola/suhkrut (võib ka sisse pritsida soolveena) - seda kõike aga mõõdukas koguses, kuna põhimaitse annab lihale mop. - Mopiks nimetatakse kastet, mida kantakse lihale küpsemise käigus. Mopis olevad maitseained imbuvad lihasse ning annavad vajaliku maitsebuketi ja värvi. Lisaks kaitseb
Pidurdamine ja säilitamine 0-4°C. Hapendamise kõrvalsaadusena moodustub alati teatud kogus alkoholi 0,5-2% Toiduainetes on vähe suhkurt ja sobib laktoositalumatuse korral. Ülihapud hapnemissaadused võivad põhjustada mao ärritust. Hapendatud tooted: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir,hapendatud pett, kohupiim, juust jt. Köögiviljadest hapendatakse: kapsast, kurke,õuna,tomateid,kasemahla ja peete jt... Marineerimine- põhineb äädikhappe konserveerival toimel. Äädikhappe ja soola lahus takistab (hävitab või pidurab) mikroobide arengut. Marineeritakse: liha,seeni,puu- ja köögivilju. Ei soovitata mao- ja soolestukuhaiguste korral ning väikelastele. Suitsutamine Kuumsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 140°C. Tooted mahlasemad, õrnemad, sisaldavad palju niiskust ja säilivad suhteliselt halvasti. Külmsuitsutamine- toimub temperatuuril max. 40°C. Tooted sisaldavad vähem niiskust ja
rasvainega ja soolaga. Anum võetakse pliidilt ja lisatakse jahu, seejärel pannakse tagasi pliidile ja segatakse nii kaua kui taigen anuma küljest lahti tuleb. Võetakse tulelt ning jahutatakse. Hakatakse hüksaaval mune lisama, iga muna järel peab taigen siledaks jääma. 16.kuumtöötlemis meetodid?- kupatamine,barbeque, friteerimine,blanseerimine,röstimine,aurutamine,keetmine vesivannil,grillimine,hautamine 17.külmtöötlemis meetodid?- sorteerimine,koorimine,sulatamine,marineerimine,vasardamine,vahustam ine,pikkimin 18. Kirjelda süldi valmistamist?- tooraineks kasutatkse subrodukte:Päid,jalgu,koote,kõrvu,sabasid. Süldi materjal asetatakse eelmisel päeval külma veega likku.. ettevalmistatud subroduktid asetatakse külma veega keema. 1kg süldi liha matejali peale võetakse 1- 1,5l vett.liha pannakse veidike hiljem keema kuskil 45min. Sült kuumutatakse kiiresti keema ja korjatakse vahtu ära.edasi keedetase tasasel keemisel
Piim sisaldab väga palju toitaineid, kuigi eelkõige tuntakse piima hea kaltsiumiallikana. Piimavalgud on parimad loomsed valgud ja peale selle sisaldab piim mitmeid vitamiine ja mineraalaineid. Piimatooted on näiteks olulised B2- ja B12- vitamiinide ning D-vitamiini allikad. 4. Liha, kala ja muna Praktilisi nõuandeid: · Hakklihast valmivad kiiresti lastepere lemmikroad. · Liha eeltöötlemine, tükeldamine ja marineerimine muudab toiduvalmistamise hõlpsamaks. · Kui toiduvalmistamisel kasutada marineeritud lihatooteid, ei tohiks toidule enam soola lisada, sest marinaadid on reeglina suure soolasisaldusega. · Mitmesuguseid kalaliike on hea vaheldumisi kasutada vähemalt kahel söögikorral nädalas. · Kana võiks süüa mitu korda nädalas.
moodustabki enesekontrolli süsteemi. Esmatootmine - on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandus loomade kasvatamine enne tapmist. Esmatootmine on ka jahipidamine, kalapüük ja loodussaaduste kogumine. Esmatooted- on esmatootmise tooted, sh põllundus, loomakasvatus, jahindus ja kalandustooted. Töötlemine- mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine, laagerdamine, kuivatamine, marineerimine, ekstraheerimine, pressimine või nende protsesside kombinatsioon. Töötlemata tooted- töötlemata toidud, sh tükeldatud, irrutatud, raiutud, viilutatud, konditustatud, hakitud, nülitud, peenestatud, lõigatud, puhastatud, trimmitud, kooritud, jahvatatud, jahutatud, külmutatud, sügavkülmatutud või sulatud. Töödeldud tooted- On töötlemata toodete töötlemise tulemusena saadavad toiduained. Nad võivad sisaldada koostisosi, mis on vajalikud nende
Kordamisküsimused rakendusbioloogias 1. Nimeta kõik toiduainete säilitamise viisid (pikemaks ajaks säilitamine)! 1.Konserveerimine kõrge temperatuuri abil 2.Konserveerimine madala temperatuuri abil 3.Soolamine 4.Marineerimine 5.Hapendamine 6.Suhkru abil konserveerimine 7.Suitsutamine 8.Kuumutamine 9.Kuivatamine 10.Sügavkülmutamine 11.Konserveerimine kõrgsagedusvooluga 12.Konserveerimine radioaktiivse kiirusega 13.Ultraviolettkiiritus 2. Nimeta hallituse abil valmistatavaid tooteid ja mõnda sulle maitsevat sorti nendest! Sinihallitusjuust, suitusvorst, antibiootikumid, vinnutatud liha, juustud, salaami. Mulle maitsevad kõik peale antibiootikumide. 3
· Sorteerimine- suuruse, küpsuse ja kvaliteedi järgi. · Pesemine. · Koorimine. · Tapaloomade seedeelundkondade eraldamine. · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine. · Kalade soomustest ja sisikonna eraldamine. · Kontide jakõõluste eemaldamine lihast. · Kalade fileerimine. · Toiduainete ja pooltoodete kuju andmine. · Tükeldamine. · Leotamine. · Marineerimine e. Prepareerimine. · Vahustamine. · Hakkmassi valmistamine. · Paneerimine- pooltoodete ümbritsemine jahu, muna ja riivsaiaga. Säilib mahlasus. 14. Kirjelda süldi valmistamist. Süldimaterjal asetatakse eelmisel päeval külmaveega likku või kupatatakse enne süldi keetmist. Ettevalmistatud subprodukdid asetatakse külmaveega keema. Liha pannakse keema veidi hiljem 45 minutit peale keetmise algust. Sült kuumutatakse
kuivatatud puuvilju, pähkleid, Mett ja Oliiviõli. Laktovegetariaanid - kasutavad lisaks taimsele toidule Toortaimtoitlased - toituvad taimsest piima, Juustu, Kohupiima, Jogurteid jt. piimaprodukte. toortoidust, saades sellest nn. eluenergiat. Ei tarbi kõigu- ja püsisoojaste loomade liha. Eitavad nii toidu termilist (küpsetamine) kui ka Ovovegetariaanid -lubavad endale taimsete keemilist (marineerimine) töötlemist. toidukomponentide hulgas ainsa loomse valgu Elava taimtoidu tarbijad - söövad allikana Muna. toortaimetoitu, mida on eelnevalt Lakto-ovovegetariaanid - lisaks taimsele toidule kasutavad nii Piima ja piimaprodukte kui Muna. mikroorganismidega mõjutatud. Bakterite ja Preskovegetariaanid - menüüs on taimne toit ning Kala seente elutegevus muudab taimtoidu ja kalasaadused kui loomse valgu allikad
- soolamine - hapendamine: Hapendamine on toidu töötluse tehnika, mis kasutab toidu füüsikaliste ja keemiliste omaduste mõjutamiseks hapet. Hapet võib lisada otse (näiteks äädika, sidrunimahla, laimimahla jne kujul) või toimub happe tootmine juba toidus olevate või sinna lisatavate mikroobide poolt (nt. Lactobacillus). Hapendamine on sarnane marineerimisele või käärimisele, kuid hapendamine tavaliselt esineb minuti või tunni, samas marineerimine ja käärimise võib võtta palju kauem aega. Hapendatakse kurke (hapukurk), kapsaid (hapukapsas), tomateid. Hapendatud toiduaineid võib säilitada õhutemperatuuril 05 °C. - marineerimine: nim. hapet (tavaliselt äädikhape) sisaldavat vedelikku, mis on maitsestatud soola, suhkru ja erinevate maitseainetega. Happelises keskkonnas (pH alla 4) enamus mikroorganisme hävivad (v.a. hallitusseened, piimhappebakterid, mis taluvad madalamat happesust). Ensüümid denatureeruvad
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad)
et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. (Lõhmus 2009: 467,468) 1.2Liha eeltöötlusvõtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral.
Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid.
3) määrdumata; 4) värske (närbumise, hõõrdumise, muljumise tunnusteta); 5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta); väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud; 7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta; 8) külmast kahjustamata; 9) ilma kasvudeta; 10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata. 54.Köögiviljade töötlemisviisid. - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 55.Erinevad kapsateisendid. Kapsal on umbes 400 teisendit ja vormi. Need sarnanevad üksteisega: - struktuurilt, - omadustelt. Erinevad: - kuju, - tüübi, - värvi poolest. Rohkem tähelepanu vääriksid: Valge peakapsas, dekoratiivkapsad. - punane ja kähar peakapsas,- lillkapsas, - spargelkapsas ehk brokoli,
Kokk peab tundma erinevaid toidutoorme eeltöötlemise-, valmistamise ja säilitamise viise. Oma töös tuleb tal kasutada külmtöötlemismeetodeid (sorteerimine, pesemine, koorimine, tükeldamine jne), kuumtöötlemismeetodeid (keetmine, blanseerimine, kupatamine, aurutamine, hautamine, friteerimine, praadimine, grillimine, üleküpsetamine, küpsetamine, röstimine, glaseerimine, suitsutamine jne) ja säilitusmeetodeid (soolamine, hapendamine, marineerimine, külmutamine, vakumeerimine, konserveerimine, kuivatamine). Professionaalne kokk peab olema kompetentne ka järgmistes valdkondades: · toidutoorme ja toidu sortiment, kvaliteet, keemiline koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused, säilitamistingimused ja realiseerimisajad, kaonormid toidutoorme töötlemisel · jookide sortiment, kvaliteet, koostis, toiteväärtus, maitseomadused, kasutamisvõimalused,
• liha ahjus küpsetades – praepannile moodustub praeleem; • heeringat soolates – kala muutub kõvaks ja ohtralt eraldub vedelikku (osmoosi mõjul). Passeerimine Passeerimine on toiduaine lühiajaline kuumutamine väheses rasvaines. Passeerimist kasutatakse nt punapeedi ja porgandi puhul enne supile lisamist. Selliselt talitades annavad värvilised köögiviljad hilisemal kuumtöötlemisel intensiivsema värvuse ning köögiviljad valmivad kiiremini. Marineerimine Toiduaine maitsestamist erinevate maitsestatud kastmetega enne termilist töötlemist nimetatakse marineerimiseks. Selleks kasutatavat kastet nimetatakse marinaadiks. Liha marineeritakse selleks, et: • muuta liha maitsvamaks; • hapu marinaad pehmendab liha kui marineerimise aeg on piisavalt pikk ning seetõttu kulinaarne valmimine kiireneb, • marinaad pikendab liha säilivust. Marineerimise aeg võib olla mõnest tunnist kuni paari päevani,
erinevates toiduvedelikes ja marinaadides. Liha kulinaarne kasutamine Eeltöötlemine : Külmutatud liha sulatamine Soolaliha leotamine Liha lõikamine Vasardamine/ kobestamine Vormimine Hakkliha Naturaalne hakkmass- hakkliha,vesi ja maitseained Lihthakkmass- hakkliha, vesi, maitseained, leotatud sai, (muna) Knellmass- hakkliha, maitseained, leotatud sai, muna, rõõsk või hapukoor seguhakklihad Säilitamine kuni 6 tundi +2...+4`c Liha marineerimine Marinaad on liha ja teiste toiduainete marineerimiseks kasutatav maitseainete, lisandite ja vedelike segu. Hape muudab liha muredamaks( lagundab sidekude)- vein, äädikas, hapud mahlad, õlu, vürtsikastmed Toiduõli aitab lihal pehmeneda, hoida kinni lihamahlasid ja samuti aitab maitseainetel lihasse imenduda. Marinaadi peaks olema umbes 8-20% lihakogusest. Liha ei tohi marinaadis "ujuda", vaid marinaad peab lihatükke ühtlaselt katma. Kuivad maitseainesegud sobivad eriti
Pakkige liha korralikult sisse, et see ei kuivaks ja et rasvased osad õhuga kokkupuutumisel ei rääsuks. Sügavkülmutatud liha tuleb sulatada aeglaselt, soovitavalt külmikus, et vältida lihamahla kadu, millega halveneb liha maitse ning kahaneb toiteväärtus. Sulatatud liha ei tohi uuesti sügavkülmutada ilma et seda oleks vahepeal kuumtöödeldud. Liha eeltöötlus võtted Liha eeltöötlusvõtted on pesemine, tükeldamine, vasardamine, hakkliha valmistamine, marineerimine, maitsestamine, paneerimine, pikkimine. Liha eeltöötlemine sõltub eelnevast säilitamisest, tükeldusest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all, seejärel kuivatatakse või tahendatakse. Pestud lihalt lõigatakse välja templijäljendid. Jaotustükkidelt eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv ning õhukesed ääred. Liha tükeldatakse vastavalt sellele, milliseid roogi kavatsetakse sellest valmistada. Liha
Aedtill- maitsestamiseks kasutatakse lehti ja noori võrseid, võib kasutada ka kuivatatult , paljundatakse seemnetega, külvata mitu korda veg. Perioodi jooksul, kasvatatakse ka põõsastilli mis on saagikam Kasutatakse paljudes soolastes toitudest ja marineerimisel Basiilik- tarvitatakse nii värskelt kui kuivatatult lehti, paljundatakse seemnetega, külv märtsis külvikasti , juuni algul istutatakse avamaale Kala-, liha-, köögiviljatoidud, toorsalatid, marineerimine. Koriander- kasutatakse lehti värskelt ja seemneid kuivatatult, paljundatakse seemnetega, külvatakse mai algul otse avamaale Aedvilja-, kala- ja lihatoidud Köömen- seemnetega maitsestatakse, paljundatakse seemnetega, peajuur võib kasutada nagu peterselli, seemne idanemisvõime säilib 2-3 aastat. Liha ja köögiviljatoidud Meliss- kasutatakse värskeid lehti, sidrunimaitselised, paljundatakse puhmiku jagamise teel, on külmaõrn ja vajab talvekatet
Nahale sattudes võib põhjustada haavu ja ville. Kõrgetel temperatuuridel võivad tekkida plahvatusohtlikud aurusegud. (Vikipeedia; 27.04.16) Etaanhapet leidub eelkõige toiduainetes. See toodetakse puidu kuumutamisel ilma hapnikuta ja alkoholi kääritamisel. Äädikhapet kasutatakse keemiatööstuses lahustina ja toiduainetööstuses toidulisaainena E260. See on oluline toiduainete säilitamisel, maitsestamisel ja marineerimisel. See on osa protsessidest nagu, näiteks kurkide ja seente marineerimine ning tähtis maitseaine süldis, samuti pehmendab see liha marineerimisel kudesid. Argielus eemaldatakse äädihappe abil katlakivi ja peatatakse seintel hallituse levik. Söögiäädikaks nimetatakse 30%-list etaanhappe lahust. (Toidukeemia esitlus; 27.04.16) 5 2. SAHHARIIDID Sahhariidideks nimetatakse süsivesikuid. Need on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. 70% eluslooduses esinevast süsinikust kuulub sahhariidide koostisesse
9. nimeta 6 külmtöötlemise võtet 1. Sulatamine 2. Pesemine 3. Koorimine 4. Tükeldamine 5. Fileerimine 6. Vahustamine 10. nimeta 10 kuumtöötlemise võtet 1. Keetmine 2. Praadimine 3. Hautamine 4. Grillimine 5. Küpsetamine 6. Röstimine 7. Frittimine 8. Pruunistamine 9. Kupatamine 10. Blanseerimine 11. nimeta 3 säilitusviisi 1. Soolamine 2. Marineerimine 3. Suitsutamine 12. nimeta 5 praadimise kuldreeglit 1.2/3 max on pannil kaetud lihaga 2.Praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni 3.Praetakse vastaval kuumusel 4.Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas 5.Liha praetakse mõlemalt poolt kõrgel kuumusel 13. kuidas paisutatakse (valmistatakse ette) zelatiini toidu valmistamiseks? Zelatiin pannakse külma veega likku, kusjuures 1 osa zelatiini kohta võetakse 6 osa vett. Leotatakse 2030
Keemiline koostis jääb enam-vähem sama. a) kõrgpastöriseerimine kuumutatakse piima suure surve all 130° juures mõni sekund ainult b) steriliseerimine 100-120° 30 min 2 tundi (konservid lihast ja kalast) 2) konserveerimine madala temperatuuri abil a) jahutamine 0+2° 5 päeva kuni 1 kuu aega b) külmutamine 20-40° juures kuni 1 aastani 3) soolamine liha, kala, seened, maitserohelised 4) marineerimine kasutatakse äädikat 5) hapendamine soola veega 6) suhkru abil konserveerimine kõige vanim konserveerimisviis, vett jääb vähem, seepärast säilitusaeg on pikkem 7) suitsutamine võib toiduaine soolata, siis suitsetamise käigus eraldub vesi ja mikroorganismile, kahjulike suitsus leiduvate ainetega immutamine a) külmsuitsutamine 20+40° mõnu päev kuni nädal (kala) b) kuumsuitsutamine 70+140° 15 min kuni mõni tund.
.........11 Kalade Puhastamine.........................................................11 Kalade Külmutamine........................................................12-13 (joonis.2) Kalade Soolamine..............................................................14 (joonis.3) Kalade Kuivatamine..........................................................15-16 (joonis-4) Kalade suitsutamine...........................................................17 (joonis.5) Kalade Marineerimine........................................................18-19 Kala Praadimine..................................................................19 Kalalõhna Kõrvaldamine.....................................................19 Kala Keetmine.....................................................................19 Kala Kaubanduses...............................................................19-23 Kalamari............................................................................
terminid..................................................................14-15 5. Toit ja valge vein....................................................................................................16 5.1. Toidutegemine veiniga..........................................................................................16 5.2. Marineerimine ja hautamine veiniga..................................................................17 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 5.3. Kuumtöötlemise eripära soovib eraldi veini.......................................................17 5.4
Värskeid puuvilju ja köögivilju süüakse vastavalt hooajale, kuid puuvilju hoidistatakse ja kuivatatakse. Kuivatatud või soolatud köögivilju ostetakse võimalikult vahetult enne tarvitamist. Toitained säilivad hästi kiirel praadimisel, aurutades, lisades köögivilju suppidele mõned minutid enne serveerimist. Hoiustamisprobleemid, kliima ja transpordi võimaluste puudumine on põhjustanud erinevate säilitusmeetodite kasutamist köögiviljade juures: soolamine, marineerimine, kuivatamine. Näljahädad on soodustanud leidlikkust söödavate taimsete substantside leidmisel: pungad, juured, seened, võrsed, kroonlehed, seemned ja koored. Virsikud, aprikoosid, õunad, pirnid ja ploomid, apelsinid ja teised tsitruselised, melonid ja kirsid on söögikorra lõpul söödavad ja ka vahepaladeks. Litsid, ananassid kasutatakse koos liha ja linnulihaga. Kõiki köögivilju pestakse hoolikalt ja kooritakse vahetult enne toiduvalmistamise algust
Kaitsekindaid on mitut tüüpi: 1) terasrõngastest ehk terasvõrk kaitsekinnas; 2) teraskiududega tugevdatud tekstiilist ehk teraskiudriidest kaitsekinnas. Terariistadega töötamise ajal kaitsevad need kätt sisselõigete eest. Liha säilitamine, külmutamine ja sulatamine Liha säilitamisel on väga oluline jälgida pakendil märgitud säilitamise temperatuuri ja säilivusaega. Avatud pakendis liha tuleb ära kasutada selle avamise päeval. Soolamine, maitsestamine ja marineerimine ning ka pakendamine annab lihale pikema säilivusaja. Jahutatud lihale ja hakklihale parim säilitamistemperatuur on 0-+2C, kuid jahutatud tükilihasid võib hoida ka +2-+6C juures. Külmutatud liha säilitamistemperatuur on -18C. Külmutamine ja seejärel sulatamine halvendavad paratamatult liha kvaliteeti, mistõttu tasub seda pigem vältida. Samas on külmutamine hea moodus liha pikemat aega säilitada. Liha külmutamisega viiakse temperatuur liha sisemuses -18C-ni
Islandi köök Islandi köögis on ajalooliselt tähtsad lambaliha, piimatooted (eriti toorjuust skyr) ja kala. Kohalikest toorainetest kasutatakse merelinde (näiteks alk, lõunatirk, krüüsel, lunn) ja nende mune, samuti marju, seeni ja kuivatatud vetikat. Islandi karge kliima tõttu polnud teraviljakasvatus pikka aega võimalik, mistõttu on leib erinevalt teistest Põhjamaadest alles hiljuti islandlaste toidulauale jõudnud. Maitseid suunavad traditsioonilised säilitusviisid marineerimine, kuivatamine, suitsutamine ja vadakus hapendamine. Islandlaste toiduvalik avardus 1950. aastatel, kui saareriigis avati esimesed supermarketid ja võeti kasutusele geotermilised kasvuhooned juurvilja, eriti tomatite kasvatamisel. Viimastel aastatel on suurenenud juurvilja- ja vähenenud kalatarbimine. Islandlased joovad palju kohvi, iseäralik on molakaffi -- musta kohvi joomine, suhkrutükk suus. Tüüpilisi toite on soolatud lambavorst (kindabjúgu), hapendatud hailiha (hákarl) ja
nõrutada. Seejärel soovitatav neid kergelt sidrunimahla või nõrga äädikalahusega määrida. Siis lõigata kalad tükkideks ja laduda tihedalt püsti purkidesse. Võib lisada ka soola ja tilli. Külm või leige vesi kallatakse nõusse nii, et see ulatuks niisama kõrgele, kui on kala purgis. Seejärel purke kuumutada. Konserve tuleb hoida pimedas, jahedas ja õhurikkas kohas. (joonis 8) Joonis 8. Kalakonserv 22 Kalade marineerimine Marineerida võib mitmesuguseid kalu. Marineeritakse naturaalselt, praetult ja röstitult. Kui kalu tahetakse pikka aega säilitada, pannakse nad õhukindlalt suletatavatesse purkidesse ja steriliseeritakse. Kõige rohkem marineeritakse angerjaid. Natuke vähem marineeritakse silmusid. (joonis 9) Joonis 9. Marineeritud kala 23 Kala kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan
Kasutatakse ka (valmistatud vee ja mineraalvee ning vähese toiduõli baasil). veiniäädikaid. Marinaadid annavad lihale erinevaid maitsenüansse. Enim on levinud õli ja Marinaadi koostisesse happemarinaadid. sobivadhapuained, mesi, sinep, sinepiseemned, tomatipüree või ketsup, Marineerimine on üks viise erinevad mahlad ja ekstraktid (nt lihapehmendamiseks jamaitsestamiseks. granaatõunaekstrakt), CocaCola, Jägermeister, konjak, viski, sojakaste, Tuima ja sidekoerikast liha marineerides on peamine eesmärk oliiviõli jt toiduõlid, grillõlid, mineraalvesi, seda pehmendada, s
5) terve (ilma mehhaaniliste vigastuste, lõhedeta); 6) väliselt kuiv, sibul nt kuivatatud; 7) ilma kahjurite ja haiguste vigastusteta; 8) külmast kahjustamata; 9) ilma kasvudeta; 10) liigile omase meeldiva maitse ja lõhnaga, ilma kõrvalmaitse ja lõhnata 50. Köögiviljade töötlemisviisid. Köögiviljade töötlemise põhilised viisid: - hapendamine, - soolamine, - marineerimine, - konserveerimine, - kuivatamine, - külmutamine. 51. Erinevad kapsateisendid. Peakapsad (valge, punane, kähar peakapsas), lill-, spargel-, roos- ja nui-, pekingi kapsas, paksoi ja dekoratiivkapsad 52. Maailma suurimad kapsakasvatajad. Tänapäeval maailma suurimad kapsakasvatajad: - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA,
- mesilasmürk - mesilasema toitepiim 38.Taimse toorme töötlemisviisid külmtöötlemine, kuumtöötlemine. Külmtöötlemine: - mittesöödavate ja saastunud osade eemaldamine (köögiviljade sorteerimine, pesemine, koorimine), - toiduainetele kuju andmine (tükeldamine, vormimine), - võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset (leotamine ja pesemine, marineerimine). Kuumtöötlemine: - pastoriseerimine, - hautamine, - töötlemine mikrolaineahjus, - barbecue, - keetmine, - kupatamine, - blanzeerimine, - suitsutamine, - küpsetamine madaltemperatuuril, - praadimine. 39. Külmtöötlemise võtted. Külmutatud toiduainete sulatamine: - köögiviljad, - marjad,
Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. Looduses on bakteritel asendamatu roll orgaanilise aine lagundajana destruendid. Bakterite tegevuse piiramine: Pastöörimine: lühiajaline kuumutamine 80-90° juures 1 minuti jooksul hävivad spoorideta bakterid. Steriilimine: pikaajaline kõrgel (üle 100°) temperatuuril kuumutamine 20-30 min Toiduainete soolamine, suitsutamine, kuivatamine, marineerimine, hapendamine, sügavkülmutamine. IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest: rohelised taimed, protistidest vetikad, tsüanobakterid, samblikud Heterotroofid: organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooni: loomad, seened, bakterid, algloomad
jne. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine - näiteks köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine jne. Madala toiteväärtusega osade eraldamine - näiteks kontide eemaldamine lihast (ehk kondistustamine) jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine - näiteks köögiviljade tükeldamine, toodete votmimine jne. Kuumtöötlemist kiirendavad ja maitset muutvad võtted - näiteks toiduainete leotamine, marineerimine jne. Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted - näiteks vahustamine, pooltoodete paneerimine, hakkmassi valmistamine jne. 108 Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine. Kasutatakse ka abivõtteid ja kombineeritud kuumtöötlusvõtteid. Keetmine on toiduainete kuumtöötlemine kuuma vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru tingimustes. Tavaliselt keedetakse temperatuuril 95 - 97 º juures
kakaooamassi ega pulbrit, seega kakaosaadustest ainsana esindatud kakaovõi. Täidisega sokolaad - koosneb täidisest ja välimisest osast ehk glasuurist Kuvertüür ehk glasuurimissokolaad - sisaldab rohkem kakaovõid, sulab ühtlasemalt ja hõlpsamini, tahkudes jääb kaunilt läikivaks. 19. Lihatoodete konserveerimise viisid. 1. Kuivatamine - põhineb veesisalduse vähendamisel, võib toimuda eri temperatuuridel 2. Marineerimine - hapet sisaldav vedelik, mis on maitsestatud soola, suhkru ja maitseainetega ja pikendab toiduainete säilivusaega, tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. 3. Suitsutamine - immutamine suitsutusainetega, mis moodustuvad puidu mittetäielikul põlemisel. Külmsuitsutamine - temperatuuril 1520 C Kuumsuitsutamine - temperatuuril 6080 C 4. Soolamine - toiduainete konserveerimine naatriumkloriidi (NaCl) ehk keedusoolaga 5
annaabi.ee 
