docstxt/124068002259045.txt
Jüriöö ülestõus 23.04.1343 1345 Diana Matejuk Jüriöö ülestõusust möödub tänavu 670 aastat. Seda tähtpäeva tähistab terve Eesti. Meie oma koolis joonistame räägime ainetundides sellest sündmusest, joonistame Jüriöö ülestõusu teemalisi pilte, loeme " Tasujat" ja sõidame Jüriöö parki. Ristisõdijate tungimine Eestisse 13. sajandi alguses hakkasid ristisõdijad koos nende alistatud liivlaste ja latgalitega tegema sõjaretki Eestisse. Pärast pikki aastaid kestnud võitlust alistasid nad kõik Eesti maakonnad. Koos võõrastega jõudis Eesti keskaega. Tol ajal nimetati Eestit ja PõhjaLätit VanaLiivimaaks. Siinse piirkonna tähtsmateks isikuteks olid võõrad,
Elu on kui joonistamine ilma kustukummita Me joonistame ja kujundame oma elu terve see aeg kui üritame püsida kõrgel ja pürgida veel kõrgemale. Meie elus on palju märkimisväärset ning ka selliseid hetki või asju mida me siiralt kahetseme ja ei taha seda korrata. Kuid miks ei võiks olla nii, et me saaksime oma metsa läinud joonistuse kustutada ja uuesti joonistada? Inimesed teevad vigu, mida nad pärast kahetsevad. On palju asju mida ka mina tahaksid tagasi võtta ehk ära kustutada oma ime ilusa pildi pealt, mille olen
märge taha silmapiir ja kaunistage taust. Pärast seda ongi töö valmis. Eelkirjeldatud joonistamisviisi saab kasutada ka loomade ja olendite joonistamisel. 6. Graafika. Akvarellpildid Graafika tööde jaoks vajame tintenpenni, guasse, õlipastelle ja hambaorki. Muidugi ka pabereid. 6.1. Tavaline graafikapilt.(Õpetatakse ka koolis) Töövahenditeks on tavaline valge paber ja tintenpen. Mõtle, mida sa tahad joonistada. Kui ei tule mõtteid, siis joonistame mereäärse maastiku. Jagame paberi kolmeks, jättes merele ja taevale kokku rohkem ruumi, kui ranna jaoks. Nüüd joonistame ette üksikud puud. Ja nüüd põhiline: Alustame tintenpeniga kaunistamist. Puud kaunistame kaarjate joontega, rohututid üksikute väikeste joontega. Kaugemal asuva liiva tähistame täpitustega. Mida merele lähemal, seda tihedamad täpid. Mere ääres ei tohi täpid siiski olla üksteisega kattuvad. (kuid võib tunduda nii kaugelt vaadates)
Võtame kaardi ühikuks 1cm ( EQ minuti pikkus ) Määratakse kaardi püst- ja pikimõõde. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridianaalosade vahe järgi. Pikimõõde on kaardi piirmeridiaanide vahe ja kaardi ühiku korrutis. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridiannalosade vahe järgi. Merkaatori kaardivõrgu ehitus 2 Jagame pikiraami kraadideks ja minutiteks Määrame kaardivõrgu sammu , näit. Iga 5 minuti järgi. Joonistame välja meridiaanid. Leiame tabelist paralleelide meridionaalosade vahe , korrutame kaardiühikuga ja joonistame paralleelide välja.
murdub ja muudab oma liikumissuunda. Seejärel läbib kiir läätse fookuse ja liigub tõelise kujutiseni. Leidmaks läätse foo- kust, tuleb joonistada kiir K. Läätse tagumine fookus asub kiire K ja optilise peatelje lõikepunktis. 4. samm Läätse eesmise fookuse leidmiseks tuleb peegeldada tagumist fookust läätse suhtes. Samuti saab läätse eesmise fookuse lei- da, kui joonistame kiire L käigu (eesmine fookus asub optilise peatelje ja kiire L lõikepunktis). 18 Joonis 18: Vasakul on lahenduse kolmas samm ja paremal ülesande vastus. 4.2 Fokaaltasand Fokaaltasand on tasand, mis on tõmmatud läbi läätse fookuse ja ristub läätse optilise peateljega. Kui läätsele langevad paralleelsed kiired, mis ristuvad läätsega, siis koonduvad kiired läätse fookuses.
Loodusrada lasteaedadele. Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega....
Lapsed lähevad otsivad rühmaruumist sarnase kujuga esemeid, objekte. · Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri. S
Risttahukas ja tema ruumala 5.klass Risttahukas H G E F D C A B Risttahukas H G E F D C A B Risttahukal on 8 tippu. Risttahukal on 12 serva. risttahuka mõõtmed Kõrgus (c) ( b) ius Pikkus (a) La Joonistame risttahuka pikkusega 5cm, laiusega 3cm ja kõrgusega 4cm Kõrgus (4cm) m ) c s (3 iu Pikkus (5cm) La ...
Antud on r = 0,7 cm; h = 3,5 cm. Leiame Sk; Sp; St. Külgpindala Sk = 2rh; Sk = 2 . 0,7 . 3,5 = 4,9 (cm2); põhjapindala Sp = r2; Sp = . 0,72 = 0,49 (cm2); täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 0,49 + 4,9 = 5,88 (cm2). Vastus: Silindri külgpindala on 4,9 cm 2, põhjapindala 4 cm2 ja täispindala 5,88 cm2. 4. Kui palju kulub silindrikujulise raudahju külgpindala katmiseks, kui ahju kõrgus on 1,3 m ja läbimõõt 0,7 m? Lahendus: Joonistame silindrikujulise ahju. h r Antud on ahju läbimõõt d = 0,7 m; kõrgus h = 1,3 m. Leiame raudahju külgpindala Sk. Külgpindala Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,7 . 1,3 = 0,91 ~0 2,86 (m2); Vastus: Silindrikujulise raudahju külgpindala on 2,86 m 2. 5. On tarvis valmistada plekist silindrikujuline nõu (ilma kaaneta). Nõu läbimõõt peab olema 24 cm ja kõrgus 35 cm. Kui palju plekki kulub selle nõu
Minu parim sõber Minu parim sõber on Ann Lisette Udumets . Ta on mulle alati toeks kui mul juhtub midagi ja mina olen ka temale toeks.Mulle meeldib temaga väga kinos käia ja jalutamas uusi kohti avastamas.Lisette on väga sõbralik. Me käime samas klassis olin 4d ja lahen 5 d .Ma sain aru et ta on mu tõeline sõber 2014 aastal kui oli enne sõbrapäeva. Ta eab suurupis ,Lisette on 11 aastat vana.Ma ei tea miks ,aga ausaltõeldes enne sõbrapäeva 2014 ei suhalnud me Lisettega eriti . Aga nüüd kui helistan talle peale kooli või millalgi voime rääkida kasvõi päevotsa. Lisettel on valged/blobndid juksed. Ta parimad sõbrad on Bruno ta koer ja mina Marie .kui ma lisette juures peale kooli käin õppime me ara ja siis mängime ja teeme muid tegevusi.Mõnikord teeme me meik appi see tuleb iga kord naljakas kord tegin ma Lisettele venelase meigi ja ta tegi mulle .Me mängisime et mina olin Luba ja Lisette oli Olga see oli nii fun. Annu ema on ka tore ta ...
geomeetrilise liitmise võib joonisel realiseerida ka veidi teisiti. Selleks, et leida jõudude 1 ja 2 summavektori, ei pea me ju välja joonistama kogu F F rööpküliku. Aitab sellest, et me joonistame välja ainult ühe kolmnurga. Diagonaal F jaotab rööpküliku kaheks kolmnurgaks, joonistame nendest ainult ühe välja, see annab meile ju ka summavektori F . Loogilise mõtlemise põhjal on kohe selge, et ükskõik kumma kolmnurga me välja joonistame. Joonisel 3.2 on välja joonistatud alumine kolmnurk.
punkti. LÕIKUVATEKS SIRGETEKS - nim kahte sirget millel on üks ühine punkt. KIIVSETEKS SIRGETEKS - nim kahte mitteparalleelset sorget ruumis, mis ei oma ühiseid punkte. KAHE SIRGE VAHELISEKS NURGAKS - nim väiksemat nende sirgete lõikumisel tekkinud kõrvunurka. RISTUVATEKS SIRGETEKS - nim sirgeid kui võrdsete kõrvunurkade korral on sirgete vaheline nurk 90*. KIIVSIRGETE VAHELISEKS NURGAKS - loetakse nurka mille saame siis, kui joonistame ühele antud sirgetest sellise paralleeli, mis lõikab teist sirget. SIRGE JA TASANDI VASTASTIKUSED ASENDID - on paralleelsed, ristuvad ja lõikuvad. TASANDIGA PARALLEELSETEKS - nim sirget millel pole tasandiga ühtki ühist punkti. SIRGE JA TASANDI PARALLEELSUSE TUNNUS - Kui sirge s, mis ei asetse tasandil a(alfa) on paralleelne mingi sellel tasandil oleva sirgega t, siis sirge on parallelne tasandiga. SIRGET NIM TASANIGA LÕIKUVAKS SIRGEKS - kui sirgel ja tasandil on 1 ühine punkt.
suundub nii, et selle pikendus läbib näiva fookuse; L) näivasse fookusse suunatud kiirt, mis parast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F. Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus.
Iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort Maa siseehitus Sfäär Alajaotus Ulatus Keskmine Peamised Temp. °C Aine olek tihedus kivimid g/cm3 Maakoor Mandriline 0-70km 2,7 Graniit 0-600 Tahke Ookeanilin 0-20 km 3,0 Basalt 0-600 Tahke e Vahevöö Astenosfää 50-400km 5,5 Perdotiidid 1300 Plastiline r -2900km 1200-2500 Vedel Alumine vahevöö Tuum Välistuum 2600- 10,0 3000 Vedel 5100km Sisetuum 5100- 13,3 Raud, 3500 tahke 6400km nikkel Mandrilise j...
keskkonna lahutuspinnale, kus neeldub või muudab levimis suunda.Kui valguskiir sel juhul tagasi pöördub eelmisesse keskkonda, siis seda nimetatakse peegeldumiseks. Valgus võib peegelduda täielikult või osaliselt (osa valgust läheb üle teise keskkonda ja seal kas neeldub või läbib seda). valguse peegeldumine Peegeldumisseadus Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Peegeldumiseseadus Lahutuspinnad jagatakse siledateks ja karedateks. Siledal pinnal on konarused väiksemad valguse lainepikkusest. Kui valgus peegeldub siledalt pinnalt, siis kogu valguskiirte kimp peegeldub ühtmoodi ja käitub peegeldumisseaduse järgi. Karedal pinnal on konaruste mõõtmed suuremad valguse lainepikkusest. Kareda pinna puhul peegeldumisseadus ei kehti kimbule tervikuna, kuid kehtib igale
Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.Igaüks mõtestab seda erinvelt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu. Ja et eelnevalt alustatud nägu lõpuni joonistada ja ellu äratada, lisa sinna paras ports tunnet, mida sa näed, et sealt veel vastu ei vaata, sest inimese elu on tema enese nägu ja kui me selle näo ilusaks joonistame, võib ta ka maailma sellega ilusamaks paigaks muuta. OK davai , säuuu :D
nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valgusvihk: Esemele langev valgusvihk: Hajuv valgusvihk: Paraleelne valgusvihk: Koonduv valgusvihk: Valguse peeldumine Peegelpinna tähistame joonega. Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri- neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurga moodustavad langev kiir ja pinna ristsirge. Valguse levimise suund on pööratav. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinnal ristsirge vahel.Langemis nurga tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega .(alfa) Peegeldunud kiir ja pinna ristsirge moodustavad peegeldumisnurga. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel
Materjali koostas Sigrid Mallene, Krootuse Põhikooli õpetaja Pilt: http://www.sluitertijd.org/largefiles/Rana_temporaria_l.jpg, vaadatud 21.08.2008. Konnanädala läbiviimine koolis Eeltöö: Kuu enne kuulutatakse (aprillis) välja konnateemaliste foto-, luuletuste, juttude konkursid ning referaatide koostamise. 1 päev: Konnanädala avamine. Filmi ,,Nõialoom" (R. Maran) ühine vaatamine. 3. päev: OMALOOMINGUPÄEV. Joonistame ja meisterdame konnateemalisi töid. Paneme neist üles näituse. 2. päev: Konnadest tehtud referaatide kuulamine. Avatud on erinevad töötoad (voolimine, maalimine jne). 4. päev: Konnateemaline viktoriin. Konnahäälte kuulamine, slaidiprogrammi vaatamine. Konnalaulud CD (Fred Jüssi, Riinu Rannap) 5. päev: Kokkuvõtete tegemine. Autasustame parimaid fotosid, luuletajaid, meisterdajaid ja viktoriini võitjaid.
klassis, lisatingimuseks on kujutatavate objektide esitlus erinevates vaadetes( eest-, külg või pealtvaade). 3. 1. klassis võtta kaasa jõupaber(paljud kasutavad seda juba uute raamatute ümbrisena), tutvustada selle tugevust kahe käe vahel tugevalt tõmmates. Keerutada kokku, painutades ja venitades saab erinevaid vorme tekitada. Lapsedki saavad igaüks tüki jõupaberit, mida kortsutada ja rebida ning lõpuks suuremale valgele lehele kleepida. Mis või kes need on? Joonistame juurde sabasid-sarvi. Mitmeid meeli ja materjale kasutades saavad lapsed loovalt käelist tegevust arendada. Lühiülesannete juurde lisaks: Seda varianti võib soovitada ka erinevatele aineõpetajatele, kes rahutute lastega peale erinevate metoodiliste võtete midagi muud proovida tahavad. Ajaloos saaks ju erinevaid vanaaegseid relvi, rõivaid jms visandades temaatikassse igalühel paremini sisse elada.
Valguvihku, mis moodustub paralleelsetest valguskiirtest, nimetatakse paralleelseks valgusvihuks. Valgusvihku, mis moodustub teineteisele lähenevatest valguskiirtest nimetatakse koonduvaks valgusvihuks. Valguse peegeldumine Peeglile langeva ja peeglilt peegelduva valgusvihu asemel kasutame valguskiiri neid nimetatakse vastavalt langevaks kiireks ja peegeldunud kiireks. Kohta, kus valguskiir langeb peegelpinnale, joonistame punktiirjoonega peegelpinnale ristsirge. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Langemisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (alfa). Peegeldumisnurka tähistatakse kreeka tähestiku väiketähega (beeta). Sõltuvusi, mis kehtivad väga paljudel juhtudel, nimetatakse seaduspärasusteks või seadusteks. Peegeldumisnurk on alati
Axis) o järgmiseks kasutame nn. SketchUpi järeldusmootorit, mis võimaldab luua uut punkti vanade punktide visuaalsete vihjete abil. Selleks liigu hiirega alumise joone keskossa ning liigu üles, kuni joon on punane. Jälgi punktiirjoont kuni vajutad joone kinni o Järgmiseks leiame kahe punkti ristumiskoha o Ja lõpeta seal kust alustasid o Kui objekt on korralikult ühendatud, siis peaks sisemine osa võtma teise värvi. Ja liigume ISO-vaatesse o Joonistame vasakule poole kõrgema ääre, liigu mööda sinist joont üles o Et leida kui pikalt rohelist joont tõmmata tuleb, selleks osuta hiirega pildil näidatud nurka o ja kasuta nüüd punktiiri joone lõpetamiseks o Ja vii joon alla o Jätkame sama äärega ja proovime teha selle diagonaalile. Võib juhtuda, et järeldusmootor, ei saa aru, mida me tahame. Selleks osutame kõigepealt diagonaali keskpunkti ja liigume üles ning meie soovitud joon peab muutuma lillaks
5 f TaDNK =x1 x´ 2 ∨ x 4 =f MDNK 5.2 TÄIELIK DNK Täielik DNK on selline disjunktiivne normaalkuju, mille korral iga elementaarkonjunktsiooni pikkus on võrdne loogikafunktsiooni argumentide arvuga. Vaadates alamülesande 3.1 parempoolset Karnaugh’ kaarti, saame ühtede piirkonna järgi välja kirjutada TDNK. Selleks valime ühtede piirkonnast minimaalse suurusega kontuurid, s.t joonistame iga muutujate väärtuse “1” ümber kontuuri suurusega 1 ning kirjutame kaardi järgi välja täieliku disjunktiivse normaalkuju: f TDNK =´x 1 ´x 2 ´x 3 x 4 ∨ x´ 1 ´x2 x 3 x 4 ∨ ´x 1 x 2 x´ 3 x 4 ∨ ∨ ´x 1 x 2 x 3 x 4 ∨ x1 ´x 2 ´x 3 x´ 4 ∨ x 1 x´ 2 ´x3 x 4 ∨ x 1 ´x 2 x 3 ´x 4 ∨ ∨ x 1 ´x 2 x 3 x 4 ∨ x1 x 2 ´x 3 x 4 ∨ x 1 x 2 x3 x 4 ÜLESANNE 6 TÄIELIK KNK Leida vabalt valitud viisil ülesandes 3 saadud MKNK-ga loogiliselt võrdne täielik KNK.
Ringjoone pikkuse valem: c = 2 r . a) ringi diameeter d = 4 cm ehk raadius r = 2 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 2 = 4 cm. b) ringi diameeter d = 2 cm ehk raadius r = 1 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 1 = 2 cm. 13. 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius? Lahendus: Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib 15,7 : 5 = 3,14 m. Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta. Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli c = 2 r . Meil on vaja teada ratta raadiust. Antud on c = 3,14 m ja teame, et = 3,14 . Asendades arvud valemisse, saame 3,14 = 2 . 3,14 . r; 3,14 1 r= = = 0,5 m. 2 3,14 2 4 Vastus: Ratta raadius on 0,5 m. 14
Ringjoone pikkuse valem: c = 2 r . a) ringi diameeter d = 4 cm ehk raadius r = 2 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 2 = 4 cm. b) ringi diameeter d = 2 cm ehk raadius r = 1 cm. Ringjoone pikkus on c = 2 1 = 2 cm. 13. 5 pöördega läbib ratas 15,7m. Mitu meetrit läbib ratas ühe pöördega? Mitu sentimeetrit on ratta raadius? Lahendus: Kui ratas läbib viie pöördega 15,7 m, siis ühe pöördega läbib 15,7 : 5 = 3,14 m. Arvutame ratta raadiuse. Enne joonistame ratta. Eelnevalt saime, et ühe pöördega läbib ratas 3,14 m ehk see on ratta ümbermõõt c = 3,14 m. Ringi ümbermõõdu valem oli c = 2 r . Meil on vaja teada ratta raadiust. Antud on c = 3,14 m ja teame, et = 3,14 . Asendades arvud valemisse, saame 3,14 = 2 . 3,14 . r; 3,14 1 r= = = 0,5 m. 2 3,14 2 4 Vastus: Ratta raadius on 0,5 m. 14
Viit vektorile ning see viitab omakorda tütardele. Viidad tütardele on ühes vektoris, kui üks tütar tuleb juurde, siis tuleb seda vektorit pikendada. Ei ole kõige parem lahendus. Parem lahendus. Teha tipp selliselt, et seal on viit kirjele. Tütarde puhul on viit ainult kõige vasakpoolsemale tütrele ning temast vahetult paremale asuvale õele. Sellisel juhul on viitade arv tipus täpselt kolm ja see arv pole muutuv. Kui joonistame need viidad veidi teisiti, siis saame kahendpuu. Seega oleme teisendanud paljuharulise puu kahendpuuks. Selle vahega, et viidad on veidi erinevad. Äkki paneks viidad hoopis tütrelt emale, mitte vastupidi? Palju vähem viitasid tuleks ju. A-l ei ole ematippu, seetõttu on indeks 0. Näites vektor indeksitega. Selline lahendus töötab ainult siis, kui tegemist on järjestamata puuga, sets siit enam ei saa välja lugeda, mis järjekorras õed on. Kui efektiivsed puud kui struktuurid on
Sõnaga kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja kunstitunnid. Kuigi see on ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame valmis mingi pildi, siis võime nimetada seda kunstiks või kunstiteoseks. Muidugi on inimestel kunstitunnetus erinev ja paljud ei hinda teiste loomingut. Igaühel on välja kujunenud oma lemmikstiilid, mida tihtipeale oodatakse ka teistelt. Päris kunstnikest eristab meid vaid piisav kogemus ja teadmised, mida me saaksime arendada kõrgemates kunstikoolides. Kuid see ei tähenda, et me ei saaks veel oma loomingut kunstiks nimetada. Näiteks on Henry Ellis, kes oli
Parabooliga puututakse kokku juba koolimatemaatikas. Joonistatakse graafikuid, mis avanevad üles- või allapoole, mille haripunkt on koordinaatide alguspunktis või mitte, mis lõikavad x-telge või mitte jne. Järgmine joonis kirjeldab, millise tasandiga tuleb koonust lõigata, et nende lõikejoon oleks parabool. Järgnevalt vaatleme, kuidas parabool defineeritakse. Tegeleme parabooli võrrandiga, mis erineb pisut koolimatemaatikas õpitust. Lisaks joonistame paraboole, mis võivad avaneda nii üles või alla kui ka vasakule või paremale. Esitatud on nii teooria kui näiteülesanded. Iseseisvalt on võimalik läbi lahendada harjutusülesandeid, kus tuleb siiski paber ja pliiats appi võtta. Arvuti teel saab lahendada testi, mis aitab parabooli võrrandist selgust luua. Parabool on joon, mille iga punkti X(x; y) kaugus ühest kindlast sirgest (juhtjoonest) võrdub selle punkti kaugusega ühest kindlast punktist (fookusest).
Jälgi punktiirjoont kuni vajutad joone kinni Järgmiseks leiame kahe punkti ristumiskoha Ja lõpeta seal kust alustasid 15 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Kui objekt on korralikult ühendatud, siis peaks sisemine osa võtma teise värvi. Ja liigume ISO-vaatesse Joonistame vasakule poole kõrgema ääre, liigu mööda sinist joont üles Et leida kui pikalt rohelist joont tõmmata tuleb, selleks osuta hiirega pildil näidatud nurka ja kasuta nüüd punktiiri joone lõpetamiseks 16 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Ja vii joon alla
Paljudes ühendites on aga delokaliseeritud keemiline side, mis ühendab rohkem, kui kahte aatomit. Näitena vaatleme benseeni molekuli: 2 Mõnda kovalentset molekuli ei saa rahuldavalt kirjeldada kindla valentsstruktuuriga. Näiteks CO3 on planaarse struktuuriga ja temas on kõik CO sidemed võrdse pikkusega (1,29 Å). Kui me aga joonistame selle molekuli valentsstruktuuri, siis selle järgi on selles struktuuris üks kaksikside ja kaks kaksiksidet: Seega peaksid hapnikuaatomid ja CO sidemed üksteisest erinema. Et aga sidemed on võrdsed, siis võime formaalselt vaadelda, et tegelik karbonaatioon moodustub võimalike struktuuride resonantsi tulemusena kui nende resonantshübriid. Joonista NO3 iooni resonantsstruktuur. Joonista CO2 molekuli resonantsstruktuur. Kovalentse sideme polariseeritavus
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 1 Tallinna Ülikool Kunstide Instituut Kunstiteraapiate osakond Katrin Tomberg-Tohter Kodutöö aines ,,Visuaalkunstiteraapia meetodid ja tehnikad". Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad Juhendaja: õppejõud Ka-Liis Gramakovski Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 2 1. Sissejuhatus Visuaalkunstiteraapia tehnikad jaotuvad vastavalt vormi erisusele: · Kahemõõtmelised - joonistamine, maalimine, kollaazi valmistamine(võib olla ka kolmemõõtmeline). · Kolmemõõtmelised - voltimine, skulptuurid, savitööd, maskid, nukud. · Kolmemõõtmelised liikuvad pildid - kaasaegset visualiseerimistehnikat kasutavad tehnikad (nt. videod, k...
saada. Lääne maailmakord ei varisenud kokku Vietnamist lahkudes ega varise kokku ka Iraagist või Afganistanist lahkudes. [---] Kuni okupatsiooni vägi püsib kohal, elab kohalike seas ettekujutus vabadussõjast. [---] Kuid jõukus ja rahu tuleb aastakümnetega, mitte kampaania korras.[---] Seni, kuni lääne mõttemaailm ei suuda aru saada, miks hiinlased, hindud või araablaseda asetavad ennast maailma keskpunkti, ei suudagi ta maailmas rahu rajada. Meie joonistame ikkagi kõigi atlaste keskmesse Euroopa. Kuid maakera on ümmargune." (Heiki Suurkask, Eesti Päevaleht, 9. november 2007) Tulevikus ei tohiks olla enam niisugust vihkamist ei riikide ega inimeste vahel. Sõda võiks juba ometi kord lõppeda. Suurriikide võimuiha võiks muutuda väiksemaks. Peaks hoopiski arendama kultuurikontakte teineteisemõistmise suurendamiseks. Saab ju globaliseerunud maailmas ringi reisida, õppida
pildil on,sest et see on peenike ja saab reguleerida pikkust. Värvimisek läheb vaja paks ja peenike pintsel. Pintsleid võib osta ka toidu poes. Paksu pintsliga me kattame värviga terve maski ja peenikese pintsliga joonistame mustreid ja tegeleme väikeste detailidega. Võib ka mitte kasutada küüne viilt, sest võib samasuguseid asju teha noaga näiteks teha auke, kraapida midagi maha jne. Kuid kui on vaja küüne viilt,siis seda saab leida apteegist. Võib võta igasuguseid värve,peale
hälveteks. 3.1. Histogramm Mõõtetulemuste e mõõdiste jaotumist keskväärtuse ümber saab kirjeldada histogrammiga. Histogramm on tulpdiagramm, mis näitab, kui sageli esinevad ühed või teised tulemused. Histogrammi ehitamiseks peame kogu mõõtetulemuste esinemise vahemiku jagama võrdseteks lõikudeks x. Vahemike arv valitakse tavaliselt ligikaudu võrdseks ruutjuurega mõõtmiste arvust. Seejärel loendame, mitu korda mõõdetav suurus satub igasse lõiku ja joonistame iga lõigu kohale tabamuste arvuga võrdelise tulba. Näide 2. Histogrammi ehitamine. Tuleme tagasi vahelduvpinge mõõtmise näite juurde (joonis 2). Oma katses saime 100 lugemit, millest vähim oli Emin = 228,10 V ja suurim Emax = 228,77. Jagame mõõtetulemuste vahemiku Emin ... Emax 100 10 lõiguks, seejärel loendame, mitu korda mõõtetulemus igasse lõiku sattus. Tulemused on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Loendustabel histogrammi joonistamiseks
) Eesmärgid: Kasutab aktiivselt värvipliiatseid. Joonistab koera, kasutades õigeid, loomulikke värve. Istume vaibal ringis. Vaatleme mängu koera Pontut. Mis tal kõik on?: pea, kõrvad, nina, suu, silmad, keha, käpad, saba. Lapsed saavad talle pai teha. Mõtleme kus ta elab (kuudis). Milline see kuut on? Millest koosneb? (Kuut ise, katus ja uks või sissepääsu ava.) (5 min.) Siis istuvad lapsed laua taha, kus mul on juba valmis pandud kõik tööks vajalik: paberi leht, värvipliiatsid. Joonistame koera ja kuudi ning lõpuks värvime ka tausta ära. (kuni 15 min.) Teisipäev-maakoduloomad. Kuulamine ja kõnelemine (20 min.) Eesmärgid: Laps oskab tähelepanelikult kuulata. Aktiivselt räägib kaasa teema põhjal. Nimetab vähemalt kolme maakodulooma ja ühe linnu. Teab, et mõned neist on ühevärvilised ja teised kirjud. Eristab loomade häälitsusi, viib kokku vastava loomaga. Teab et peale loomade katsumist tuleb pesta käsi. Istume ringis vaibal. Teatan teema
Tartu Ülikool Teaduskool VÕRRATUSED Metoodiline juhend TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud Hilja Afanasjeva Jüri Afanasjev Tartu 2003 Juhendmaterjal on jätkuks TÜ Teaduskooli I kursusel läbitöötatud brosüürile E. Tamme "Algebraliste võrrandite lahendamisest". Vaadeldakse kõrgema astme võrratuste lahendamist intervallmeetodiga, absoluutväärtusi sisaldavaid võrratusi ja juurvõrratusi. Õppematerjali koostamisel kasutatud kirjandus: Abel, E. jt Aritmeetika ja algebra. Tartu, 1984 Gabovits, J. Võrratused. Tartu, 1970 Jürimäe, E., Velsker, K. Matemaatika käsiraamat IX - XI klassile. 2. tr. Tallinn, 1984 Litvinenko, V. N. jt Praktikum po reseniju matematitseskih zadats. Moskva, 1984 (vene keeles). 2 ...
0 = C3 µ , C3 = 0 Seda arvestades saame liikumise võrranditele (4.54) anda lõpliku kuju v0 x= sin µt µ (4.56) y = -l cos µt k kus µ = . m Kerge on veenduda, et samale lõpptulemusele (4.56) jõuame ka siis, kui joonistame masspunkti mõnda teise, näiteks neljandasse veerandisse (see jääb iga lugeja ise- seisvaks ülesandeks). Näide 4.11 Punkt M massiga m liigub sirgel, mis läbib punkte A ja B. Punkti A koordinaadid on ( -l ; 0) , punkti B koordinaadid (3l ; 0) . A ja B tõmbavad punkti M külge jõududega, mis on proportsionaalsed kaugustega vastavalt punktidest A ja B, võrdetegur on mõlemal juhul k 2 m . Algmomendil oli masspunkt M punktis M0,
(Cauchy ülesandel on vähemalt üks lahend).3. Isokliin. DV geomeetriline lahendamine. Geomeetriliselt tähendab y`(x0) joonele y=y(x) punktis x0 tõmmatud puutuja tõusu: y`(x0)=tan . Esimest järku DV geomeetriline interpretatsioon: võrrandiga y`=f(x,y) antakse suvalise punkti (x,y)D korral seda punkti läbiva integraalkõvera puutuja tõus f(x,y). DV graafiline lahendamine: Võtamepiirkonnas D mingi punktide võrgu ja igas väljavalitud punktis (x,y) joonistame välja vastava joonelemendi, kriipsukese tõusuga f(x,y). Kui punktivõrk on küllalt tihe on nüüd võimalik ligikaudselt välja joonistada võrrandi y`=f(x,y) integraalkõveraid puutudes joonelemente. Isokliin- joon , mille kõikides punktides on DV y`=f(x,y) joonelementidel üks ja seesama tõus. F(x,y)=k 4.Eraldatud muutujatega DV M(x)dx+N(y)dy=0 (1), kus M(x) sõltub ainult x-st või on konstant; N(y)- sõltub ainust y või on konstant
Kui kauba hinnaelastsus on suur, toob hinna alandamine kaasa suure ostmise ja müüja saab enam kasu. Kui tarbijad ei ole hinnatundlikud, siis sellise kauba hinda ei tasu alandada. Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Seost nimetatakse pakkumisseaduseks. Pakutavaks koguseks nimetatakse teatud hinnale vastavat kogust. Tabelis on antud hinnale vastavad pakkumiskogused. Tabeli alusel joonistame graafiku. Hinna tõus suurendab pakkumist ja hinna langus vähendab pakkumist. Pakutava koguse ja hinna vahel on võrdeline seos, graafikul on näha, et hinna tõustes pakkumine kasvab. Punkt graafikul A B C D E F Kauba hind (p) 12 10 8 6 4 2 Pakkumist mõjutavad tegurid:
o Nüüd kasutan Move Tool tööriista koos Alt klahvi abiga, et moodustada sellest kala keha. Aegajalt kasutan Ctrl+T, et tükke pöörata o Grupeerin need lehvikud, mida soovin saada ühte värvi. Selleks selekteeri soovitud kihid ja lohistan Create New Group nupule o See annab võimaluse lisada korrigeeriva kihi Hue/Saturation ainult sellele grupile. o Teen sama triki ka ülejäänud lehvikutega ja tulemuseks ilus värviline kala o Joonistame pea, kasutades selleks Elliptical Marquee Tool tööriista joonistan suure ovaali hoian all Alt ja Shift klahve, et ühine osa alles jätta hoian all Alt klahvi, et eemaldada suu osa o Värvime selle üleminekuvärviga. Vali selleks Gradient Tool tööriist, valikutest vali oranž-kollane-oranž üleminek. Lohista ülevalt alla o Lisame peale vaikimisi seadetega varju o Joonistame suu - joonista ovaal ja vääna
!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära." "Meeleldi, doktor. Kõik algas sellest, et kõigepealt lõin ma taeva ja maa. 8
Seadused ja valemid Loeng 11. Coulomb'i seadus (vektorkujul!). Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. , Seda saab kirja panna, kui kasutada meile juba tuntud vektorsümboolikat: Väljatugevus ja potentsiaal, seos nende vahel. Mida tugevam on väli (tihedamalt jõujooned) seda kiiremini muutub potentsiaal (seda lähemal on üksteisele samapotentsiaalipinnad). Elektrivälja kohta kehtivad kaks teoreemi: Elektriväljad on sõltumatud; laengule mõjub summaarne väli. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sisse jäävate laengute summaga. Gauss'i teoreem. Elektrivälja tugevuse voog läbi kinnise pinna...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
Kordamisküsimused : TEST: Loeng 11 Elektriväli ja magnetväli. Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...
kujutis paikneb peegli taga sama kaugel, kui asub punkt peegli ees. Aga kõi- kujutise asukohta? kide punktide kujutist ei ole alati vaja kiirte abil konstrueerida. Kui sa seisad tasapeegli ees, siis on ju sinu kujutis sinuga sarnane. Tasapeegel ei moonuta tegelikkust. Näitena vaatleme, kuidas konstrueerida tähe L kujutist, mille tekitab tasapeegel. Mitme punkti kujutise leidmisest piisab? Otsusta ise. Sirg- lõik paistab ka tasapeeglisse vaadetes sirglõiguna. Joonistame peegelpinna ristsirged läbi tähte L moodustavate sirglõikude otspunktide. Märgime nen- de punktide kujutised joonistatud ristsirgetele peegli taga. Ühendame leitud punktid joonlaua abil. Vaatleme oma joonist tähelepanelikult. Kui joonisel kujutatud asuva vaat- leja silm on suunatud otse tähe L poole, siis paistab selle ülemine otspunkt asuvat paremal. Kui aga vaatleja silm on suunatud peegli poole, siis paistab seesama punkt hoopiski vasakul
Võrdlemine suve pildiga. Erinevused ja sarnasused. Kirjaharjutuskeskuses: Käemäng ,,Vihmasadu" (lisa õ/m). Kirjuta sõnu (ise v. ärakirjas), mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga (nt. suvi: soojus,......, sügis: vihm,.....). Kolmapäev: Hommikuringis nukk Mai loeb luuletuse ,,Lumehelves langeb tasa, sajab lumevaiba maha." Arutelu, mis aastaaeg see on!? Õige talv. Mis vaip see küll on-lumevaip!? Rõõmud talvel (fotod)- lapsed räägivad oma kogemustest (K. K). Kunstikeskus: Joonistame talve pildi vanasõnade järgi(lisa, vanasõnad) Kirjaharjutuskeskus: Õ/m ,,Lumemehe müts" (lisa õ/m) V. A. Neljapäev: Hommikuringis luuletus "Viis väikest lumemeest"(lisa, luuletused). Arutelu, mis juhtus lumemeestega!? Millisele aastaajale ulatab talv valitsus kepi!? Õige, kevadele. Kunst: Joonitada pilt "Sipsik ja kevadised veed" põhjal. V: värvipliiatsid. Arutelu, miks jäi Sipsik ja Anu haigeks!? jne.(K. K) Teeme piltidest näituse.
Lihtne on üle kontrollida kõik arvupaarid ja tulemuseks saame R = {(1, 4), (2, 4), (4, 1), (4, 2)} b. Boole'i maatriks: olgu R relatsioon hulkade X = {x1, x2, ..., xm} ja Y = {y1, y2, ..., yn} vahel. Seame relatsioonile R vastavusse m×n-maatriksi, kus maatriski element . Nt, jaguvusrelatsioon. c. Graaf: Relatsioone lõpliku hulga X elementide vahel saab kujutada suunatud graafi abil. Kujutame hulga X elemente graafi tippudena ja joonistame tipust x tippu y kaare, kui kehtib xRy. Nt, jaguvusrelatsioon d. Avaldis: algebralised avaldised, nt võrratused. 22) Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse a. refleksiivseks, kui iga x X korral (x, x) R. Nt samasusrelatsioon. Maatriksil on peadiagonaalis kõik ühed, graafis on iga tipu juures silmus. b. antirefleksiivseks, kui iga x X korral (x, x) R. Nt relatsioon . Maatriksi
üksteise suhtes erineva kiirusega. Nad libisevad üksteise peal ja nende libisemispinnas tekib hõõrdumine, mis püüab takistada nende omavahelist liikumist. Mida suurem on takistav jõud, seda vaevalisem on vedeliku voolamine. Rahvalikult öeldes tegemist on paksu ehk viskoosse vedelikuga. 4. *Peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga *Langev kiir, peegelduv kiir ja pinnanormaal (pinnaga ristuv sirge) asuvad samas tasapinnas. (Kui me joonistame need paberi peale, siis nad paratamatult on ühes, paberi tasapinnas.) Valguse peegeldumise seadused tulenevad Fermat' printsiibist, mis väidab, et valgus levib väikseima ajakuluga ühest punktist teise. Keskkonnas, kus valguse kiirus ei muutu, tähendab see ühtlasi levimist mööda lühimat teed. 5. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja
Kummagi rakenduspunkt ei tule mitte masskeskmesse C . Nende moodulid arvutatakse välja masskeskme C kiirenduse alusel, aga nad rakendatakse mõlemad hoopis teise punkti. Teooriat selle osa kohta võib põhjalikumalt lugeda interneti dünaamika raamatust: J.Kirs, Loenguid ja harjutusi dünaamikast, paragrahvist 20, alates leheküljelt 269. Ülesande 1 lahendus. Vaatame süsteemi suvalisel ajahetkel liikumise ajal ja joonistame kõigepealt süsteemi kehadele tegelikult mõjuvad jõud. Neid on siin ainult neli: keha 1 raskusjõud P1 , mis võrdub m1 g ; keha 2 raskusjõud P2 = m2 g ; silindrilise liigendi O reaktsioonjõud YO ning Z O (vt joonist 1.2). z ZO
x 2,7 6 Reaalrvude vahemikus (2,7 ; 6 ) on täisarvud 3, 4 ja 5. Vastus. {3 ; 4 ; 5}. Näide 9. Lahendada võrratus x 2 − x − 2 > 0 . Lahendus. Lahendame ruutvõrrandi x 2 − x − 2 = 0 , kasutame taandatud ruutvõrrandi lahendivalemit: x = 0,5 ± 0,25 + 2 = 0,5 ± 1,5 , x1 = −1 , x2 = 2 . 38 Kanname lahendid arvteljele ja joonistame kõvera läbi nende lahendite. Alustame 2-st paremalt ja ülalt, kuna x 2 kordaja a = 1 , s.t. a > 0 (vaata kõrgema astme võrratuste või ruutvõrratuste lahendamist): _________ ___________ x -1 2 Vastus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
